Earthlings - Full length documentary (multi-subtitles)

EARTHLINGS is the single most powerful and informative documentary about society's tragic and unforgivable use of nonhuman animals, narrated by Joaquin Phoenix with soundtrack by Moby. Directed by Shaun Monson, this multi-award winning film by Nation Earth is a must-see for anyone who cares about nonhuman animals or wishes to make the world a better place.

PLEASE: don't run from reality, watch the film and share your thoughts with other viewers in the comments section. Thank you.

For more information:
http://www.adaptt.org
http://www.chooseveg.com
http://www.30bananasaday.com
http://www.foodnsport.com
http://www.pcrm.org
http://www.veganbodybuilding.com
http://www.veganhealth.org
http://www.drmcdougall.com/misc/2007nl/nov/b12.htm

If you are under 18 and not allowed to watch, press the link below:
http://www.youtube.com/v/ce4DJh-L7Ys

If you live in Germany and can't see, press the link below:
http://www.youtube.com/watch?v=Tszu9twyEEo

The film's official website:
http://www.earthlings.com

Use the [CC] button for subtitles in your language.

Subtitles / Captions currently available in 26 languages:
Arabic, Bulgarian, Chinese, Croatian, Czech, German, Greek, English, Estonian, Finnish, French, Galician, Hebrew, Hungarian, Indonesian, Italian, Polish, Portuguese, Portuguese-BR, Romanian, Russian, Serbian, Slovak, Spanish, Swedish, Turkish

Dutch version:
http://www.youtube.com/watch?v=dPTMYS3DwPg

A request: subtitles in Japanese and Hindi do exist somewhere. If you know how I can get one of them, please let me know. Thanks.

Still didn't watch the best video I know on Animal Rights - Gary Yourofsky's amazing speech? Please do and SHARE it in any way you can.
http://www.youtube.com/watch?v=es6U00LMmC4

We are all Earthlings - Make the Connection!

Järgnevad kaadrid ei ole erijuhtumid.

Need on tööstuse standardid loomadele, kes on aretatud lemmikloomade,

toidu, riiete, meelelahutuse ja uurimuste eesmärgil.

Lastele keelatud.

Tõe kolm etappi:

1. Naeruvääristamine

2. Vägivaldne vastuseis

3. Aktsepteerimine

MAALASED

maalane n. Olevus, kes asustab Maad

Kuna me kõik asustame maad

siis me oleme kõik maalased.

Mõistes maalane ei ole seksismi, rassismi ega liigirassismi.

See hõlmab meid kõiki:

sooja- või külmaverelisi,

imetajaid, selgroogseid või selgrootuid,

linde, roomajaid, kahepaikseid,

kalu ja inimesi.

Seega, inimesed, kes pole ainukene liik maal,

jagavad seda maailma teiste miljonite olenditega,

siin kõik koos arenedes.

Ometi, inimesest maalane on see, kes kaldub Maad domineerima.

Sageli koheldes kaasmaalasi ja elusolendeid lihtsalt objektidena.

Seda tähendab "liigirassism":

HÄRJAFESTIVAL, HISPAANIA

Rassismi ja seksismi näitel,

mõiste "liigirassism" on eelarvamuslik suhtumine ja käitumine

oma liigi huvide kasuks

ja teiste liikide vastu.

Kui olend kannatab, ei saa sel olla ühtegi moraalset õigustust,

et seda kannatust mitte arvesse võtta.

Olenematta olevuse loomusest,

võrdsuse printsiip nõuab, et tema kannatust arvestataks võrdselt

iga teise olendi samaväärse kannatusega.

Rassistid rikuvad võrdsuse printsiipi

andes oma rassi huvidele suurema kaalu,

kui nende rassi huvide ja teise rassi huvide vahel on konflikt.

Nürnbergi massimiiting, 1929.

Seksistid rikuvad võrdsuse printsiipi eelistades oma soo huvisid

SUFFRAGETID, BOSTON, 1920

Sarnaselt liigirassistid lubavad oma liigi huvidel

olla tähtsamad kui teise liigi huvid.

RASSISM

Muster on neil sarnane.

SEKSISM

LIIGIRASSISM

Inimperekonna liikmetena tunnistame moraalset kohust üksteisest lugu pidada:

iga inimene on keegi mitte miski.

Moraalne väärkohtlemine leiab aset, kui jõulised

kohtlevad vähemjõulisi nagu objekte.

Vägistaja teeb seda vägistamise ohvrile.

Lapseahistaja ahistatud lapsele.

Orjapidaja orjale.

Kõikidel neil juhtudel,

inimestel kel on võim, kasutavad neid ära, kel võimu ei ole.

Kas sama võib kehtida ka sellele, kuidas inimesed kohtlevad teisi loomi?

Või teisi maalasi?

Loomulikult on erinevusi,

kuna inimesed ja loomad ei ole kõikides aspektides samasugused.

Aga sarnasuse küsimus kannab teist nägu.

On mõistetav, et loomadel pole samasuguseid ihaldusi nagu inimestel.

On mõistetav, et nad ei saa kõigest aru nii nagu inimesed aru saavad.

Sellest hoolimata on meil ja neil mõned ühised soovid

ja mõistame mõnda asja ühiselt.

Soove toidu ja vee järel,

peavarju ja seltsi,

liikumisvabadust ja valu vältimist.

Need soovid on ühised loomadel ja inimestel.

Mis puutub mõistmisesse,

paljud loomad saavad aru maailmast, kus nad elavad ja liiguvad.

Vastasel juhul ei jääks nad ellu.

Paljude erinevuste all,

on sarnasust.

Nagu meie, kehastavad nad teadvuse müsteeriumi ja imet.

Nagu meie, ei ole nad ainult maailmas,

vaid sellest ka teadlikud.

Nagu meie, on nad elu psühholoogilise keskmed, mis on unikaalselt nende oma.

Nendes fundamentaalsetes tunnustustes,

seisavad inimesed nö kõigil neljal koos sigade, lehmade, kanade ja kalkunitega.

on küsimused mille vastus algab

Milline on meie kohus nende loomade ees,

kuidas neid moraalselt kohelda,

psühholoogilise sarnasuse äratundmisest nendega.

Järgnev film näitab viiel viisil,

kuidas loomad on saanud inimkonda teenima.

Ärme unusta.

MA TOIDAN JA RIIETAN SIND.

Nobelipreemia võitnud Isaac Bashevis Singer

kirjutas oma bestselleris, "Vaenlased, armastuslugu":

"Nii tithi kui Hermann oli loomade ja kalade tapmist tunnistanud,

oli tal alati sama mõte:

Nende käitumises olevuste vastu, olid kõik inimesed Natsid.

Rahulolevus, millega inimene võib teha teiste liikidega nagu heaks arvab

iseloomustab kõige ekstreemsemat rassismiteooriat

printsiipi - jõud on õigus."

Võrdlus Holokaustiga on siinkohal tahtlik ja selge

Üks grupp inimesi kannatab teise grupi käte all.

Kuigi mõned vaidlevad, et loomade kannatusi ei saa kuidagi võrrelda

endiste juutide ja orjadega,

on siiski olemas paralleel.

Ja selle massimõrva vangide ja ohvrite jaoks

pole nende holokaust kaugeltki läbi.

Henry Beston kirjutas oma raamatus "The Outermost House":

"Meil on vaja uut, targemat ja võibolla müstilisemat arusaama loomadest.

Asetsedes eemal loodusest ja kasutades elamiseks petlikke manöövreid,

vaatleb tsiviliseeritud inimene looma läbi oma teadmiste klaasi

ja näeb seetõttu sulekest suurendatuna ning kogu tervikut moonutatuna.

Me kohtleme loomi üleolevalt nende ebatäielikkuse tõttu,

nende traagilise saatuse tõttu, olles omandanud palju kehvema kuju kui meie.

Aga siin me eksime,

sügavalt eksime.

Loomi ei saa võrrelda inimesega.

Maailmas mis on vanem ja täiuslikum kui meie oma,

liiguvad nad täiuslike ja täielikena,

õnnistatud lisameeltega, mis me oleme kaotanud

või mida pole kunagi omanud,

elades häälte järgi, mida me kunagi ei kuule.

Nad ei ole vennad,

nad ei ole alamad:

nad on teised rahvused

koos meiega langenud elu ja aja võrku,

kaasvangid Maa ilus ja valus."

OSA ÜKS: LEMMIKLOOMAD

Enamusele meist,

on suhe loomadega seotud mõne lemmiklooma omamisega.

Aga kust meie lemmikloomad tulevad?

Loomulikult,

üks silmnähtav viis, kuidas loomad meid teenivad

on seltsilised.

TÕUARETAJAD Nendele lemmikloomadele,

algab see tõuaretajaga.

Aga kõiki tõuaretajaid ei peeta professionaalseteks.

Tegelikult, sellel erialal,

võib igaüks olla tõuaretaja.

LEMMIKLOOMAPOED JA KUTSIKAKASVANDUSED

Lemmikloomapoed saavad enamuse oma loomadest

kutsikakasvandustest.

Isegi kui nad seda ei tea.

Kutsikakasvandused on väikese eelarvega äriettevõtted, mis aretavad koeri

müümiseks lemmikloompoodidele ja teistele ostjatele.

Need on sageli tagaõue operatsioonid, kus loomad on räpases

ülerahvastatud tingimustes,

ilma veterinaarabi ja sotsiaalsuseta.

Kutsikakasvandustest tulevad koerad kogevad üles kasvades sageli füüsilisi

ja vaimseid probleeme.

UITAJAD

Kui neil veab,

püütakse nad kinni ja viiakse koerte varjupaika,

kus nad võivad ainult loota uue kodu leidmisel.

Hinnanguliselt jäävad 25 miljonit looma iga aasta koduta.

27% nendest kodututest moodustavad puhtatõulised punased koerad.

Nendest 25 miljonist kodutust loomast

umbes 9 miljonit sureb tänavatel haigustesse,

nälga,

paljastus,

vigastustesse,

või mõnda teise tänavaohtu.

Paljud teised on uitajad, kes eeldatavasti jäeti tänavatele nende peremeeste poolt.

Ülejäänud 16 miljonit surevad varjupaikades, sest ruumipuuduse tõttu peab loomad tapma.

Kõigele sellele lisaks on kurvastav, et

50% loomadest tuuakse varjupaikadesse

nende peremeeste poolt.

Paljud inimesed ütlevad, et nad ei külasta varjupaiku, kuna see on liiga depressiivne.

Aga põhjus miks need loomad puuridesse satuvad

sest omanikud ei lase oma loomi kastreerida

Paljud lemmiklooma omanikud arvavad, millegipärast eriti mehed,

looma kastreerimine teeb omaniku ebamehelikuks.

Või nad soovivad oma lemmiklooma poegadel kunagi kogeda elu imet.

Mõlemal juhul sellised lemmiklooma omanikud võtavad mitteteadlikult osa

üle 60 miljoni looma eutanaasiast.

Eutanaasia,

üldises tähenduses valutu halastussurm,

toimub tavaliselt koerte puhul süstiga jalga,

ja vahel kasside puhul süstiga kõhtu.

See on looma jaoks kiire ja valutu protseduur

ja vaieldamatult kõige inimlikum.

Aga mitte alati kõige taskukohasem.

Seoses eutanaasia suurenemisega varjupaikades,

ja suurenev nõudlus rohtude järgi nagu Euthasol,

Mõned varjupaigad peavad piiratud eelarve tõtte kasutama gaasikambreid.

GAASIKAMBRID

Gaasikamber,

Loomad kuhjatakse kokku

ja suremini võib aega võtta kuni 20 minutit.

See on vaieldamatult vähem armuline,

dramaatilisem ja valusam.

Aga protseduur maksab vähem.

Võibolla üks raske küsimus, mida esitama peaksime

loomade kohta, keda me enda seltsiks peame:

"Kas ma suudame loomi enda seltsilistena hoida ja samas nende vajadusi rahuldada?"

"Kas meie hoidmine lemmikloomi on nende paremates huvides või me kasutame neid ära?"

Vastused neile küsimustele võib ehk leida

looma hooldajate suhtumisest

ja tema võimest lemmikloomale sobiva keskkonna loomises.

Enamus inimesi on liigirassistid.

TSÜANIID See film näitab, et tavalised inimesed

mitte julmad ja külmaverelised,

aga suur osa inimestest võtavad osa

ja lubavad maksudeks mineva rahaga maksta kinni tegevused

mis ohverdavad teise liigi kõige tähtsamad huvid,

et üle kaaluda enda liigi triviaalsed huvid.

KODUTUTE LOOMADE ÜLERAHVASTATUS TÜRGI

Loomade tulevikulootus

leidub inimkultuuris, mis õpib tundma ja vaatama endast kaugemale.

Me peame õppima kaastunnet.

Me peame õppima vaatama loomade silmadesse ja nägema, et nende elul on mõte,

sest nad on elavad.

TEINE OSA TOIT

— Ahoi.

— Ma igatsesin sinu järele.

— Saan su uuesti kätte.

— Sain su kätte.

Mis toimub tapamajades,

on variatsioon nõrkade ärakasutamisest tugevate poolt.

— Sain su kätte.

Üle 10 tuhande korra minutis,

6 miljardit korda aastas

ainuüksi USAs

valgub sõna otseses mõttes elu välja nn. "söögiloomadest"

Omades suuremat võimu,

otsustavad inimesed millal need loomad surevad,

ning kus ja millal nad surevad.

Nende loomade huvid ei mängi mitte mingit rolli

nende saatuse määramises.

Looma tapmine on iseenesest muretukstegev tegu.

On öeldud, et kui me kõik peaksime oma toidu tapma,

oleks me kõik taimetoitlased.

Kindlasti väga vähesed inimesed on kunagi külastanud tapamaja,

ja dokumentaalid tapamajade tegevusest ei ole TV's populaarsed.

Inimesed võivad loota, et liha mida nad ostavad,

on tulnud loomalt, kes suri valutult,

aga nad ei taha tegelikult seda teada.

Kuid need, kes oma ostudega

mis nõuavad looma tapmist,

ei vääri selle eest varjamist, või ühegi teise

nende ostetud liha tootmisega seotud aspekti.

Nii et kust meie toit tuleb?

Nende jaoks kes liha söövad,

on nende loomade läbielamised järgnevad:

PÕLETUSMÄRGISTAMINE

Veiseliha jaoks peavad kõik loomad olema märgistatud.

Antud juhul, näkku.

SARVEDE EEMALDAMINE

Tavaliselt järgneb sarvede eemaldamine

mitte iialgi valuvaigistiga,

vaid lihtsalt suure paari tangidega.

TRANSPORT

Transportimiseks

on loomad autodesse nii tihedalt kokku surutud,

et nad on praktiliselt üksteise kukil.

Kuumus, jäised temperatuurid, väsimus, traumad ja haigusseisundid

tapavad osa loomi juba teel tapamajadesse.

LÜPSMINE

Piimalehmad on kogu päev ketiga oma latritesse köidetud

ja ei saa üldse liigutada.

Pestitsiide ja antibiootikume kasutatakse nende toodetava piima hulga tõstmiseks

Lõpuks piimalehmad, nagu see siin,

kukuvad kurnatusest kokku.

Harilikult võivad lehmad elada kuni 20 a. vanuseks

aga piimalehmad surevad enamasti 4-ga.

Siis tarvitatakse nende liha kiirtoidurestoranides.

LIHA

Selles tapamajas,

tuuakse märgistatud ja mahalõigatud sarvedega lehmad latrisse.

MUTRIPÜSS

Mutripüssid leiutati algselt löömaks loomad teadvusetuks,

ilma valu põhjustamata,

tulistab terasest mutri, mille paneb liikuma suruõhk

või padrun,

otse looma ajusse.

VERISTAMINE

Kasutatakse mitmeid tapmismeetodeid,

selles asutuses Massachussetsis

vinnatakse loom üles ja lõigatakse tal kõri läbi.

Lisaks lihale,

kasutatakse ära ka nende veri.

Olgugi et loom on saanud mutri pähe,

mis oleks pidanud muutma ta tundetuks,

võite te näha,

et loom on ikkagi veel teadvusel.

See ei ole ebatavaline.

Mõnikord on nad elus isegi peale veristamist

ja on juba teel tükeldamisele.

NOKAUDIKASTID

KOSHER TAPMINE

See on suurim "glatt kosheri" tehas USAs.

"Glatt" on jidishikeelne sõna"pehme" kohta

ja tähistab puhtuse kõrgeimat standardit.

Kosher-tapmise reeglid nõuavad minimaalset kannatust.

Elektrifitseeritud varbade kasutamine on reeglite rikkumine.

SHEKHITA - RITUAALNE TAPMINE

Hirmunud loomade kummulikeeramine lihunike mugavuse pärast

on samuti rikkumine.

Kummulikeeramise protsess sunnib loomi oma verd kopsu tõmbama

ja peale lõiget sisse hingama.

Hingetorude väljarebimine on samuti jõletu reeglite rikkumine,

kuna kosher-loomi ei tohi puudutada

enne kui veritsemine peatub.

Heites surevad ja visklevad loomad metallshahtidesse ja verest nõretavatele põrandatele

hingetorud ja soolikad välja ripnemas

ei ole see "püha rituaal" ei puhas, ega kaastundlik.

Loomade aheldamine ja vinnamine, on veel üks rikkumine,

ega ei vasta loomade kosher-kohtlemisele.

Kui see on kosher,

ei olnud surm ei kiire, ega armulik.

VASIKALIHA

Kahe päeva jooksul sünnist emadest lahutatud,

on kaelapidi kinniseotud ja hoitakse liikumast,

et hoida lihaseid arenemast,

söödetakse rauavaesel vedelikudieedil,

keelatakse puhkust, vett ja valgust.

Peale 4 kuud sellist masendavat eksistentsi,

nad tapetakse.

SEAD

Emised tööstustaludes on paljunemismasinad,

keda hoitakse kunstliku viljastamise kaudu pidevalt tiinetena.

Suured seatööstusted "toodavad",

nagu neile meeldib seda nimetada,

50 tuhande ja 600 tuhande looma vahel aastas.

TINGIMUSED TÖÖSTUSTALUDES

TIINUSEKASTID

REBENDID JA MÄDAPAISED

KANNIBALISM

ROOJA-AUGUD

SABALÕIKAMINE

Sabade lõikamine on tegevus mida tehakse stressi

ja halbade elutingimuste pärast,

et hoida sigu üksteise sabasid otsast hammustamast.

Seda tehakse ilma valuvaigistiteta.

KÕRVADE KÄRPIMINE

Kõrvade kärpimine on sarnane protseduur,

mida tehakse samuti ilma valuvaigistiteta.

HAMMASTE VÄLJAKISKUMINE Samuti nagu hammaste väljakiskumine.

KASTREERIMINE

Kastreerimist viiakse samuti ilma anesteetikumide või valuvaigistiteta,

mis väidetavalt peaks tegema liha rasvasemaks.

ELEKTRIVARBAD

Elektrivarbu kasutatakse loogilistel põhjustel:

loomade kohtlemiseks.

ELEKTRILÖÖGIGA SURMAMINE

See on jällegi üks tapmise meetod,

nagu võib siin näha.

KÕRI LÄBILÕIKAMINE

Kõri läbilõikamine on aga odavaim viis looma tappa.

KEETMINE JA KARVAEEMALDUS

Peale noalõikeid, on loomad ülesriputatud

kõlkudes veritsemisrattal,

ja sukeldatud keevasse vette eemaldamaks nende harjased.

Mitmed veel rabelevad, kui nad sukeldatakse auravasse vette

kus nad upuvad.

LINNUD

Linnuliha suhtes,

ameeriklased tarbivad ühes päevas nii palju,

kui terves aastas 1930.

Suurimad linnulihatootjad

tapavad üle 8.5 miljoni linnu nädalas.

NOKAEEMALDUS

Noka eemaldamine hoiab ära masendunud kanade sulgede kitkumise ja üksteise hammustamise

mille põhjustab ülerahvastatus

kus nad ei ole võimelised tekitama sotsiaalseid suhteid ja korda.

Tänapäeval tehakse seda vastsündinud tibudega

ja seda väga kiiresti,

umbes 15 lindu minutis.

Selline kiirus tähendab, et tera temperatuur ja teravus kõigub,

mis viib lohakate lõigeteni ja lindude tõsiste vigastusteni.

ELUTINGIMUSED

Nende elutingimuste suhtes,

60 ja 90 tuhande linnu vahel saab suruda ühte hoonesse.

Nende loomade kannatused on vaibumatud,

see on nende jaoks eluviis.

Olgugi, et nende nokad on kahjustatud,

üritavad nad üksteist nokkida.

Kanad elavad munemiseks laohoones,

surutuna imepisikestesse puuridesse.

KANAPUURID

Mitmed kaotavad suled ja tekitavad haavandid

traadist puuri vastu hõõrumise tõttu.

Liigrahvastatus takistab neid tiibu sirutamast

ja kanad ei saa rakendada oma minimaalsemaidki instinkte.

TRANSPORT

Transpordi ajal,

kannatavad kõik loomad, ja mitmed surevad.

Nad lämbuvad, kui teisi loomi neile peale kuhjatakse

ülerahvastatud halvasti paigutatud puurides.

TAPMINE

"RIPUTI" MOOREFIELD, LÄÄNE-VIRGINIA

Kanu ja kalkuneid tapetakse mitmel viisil.

Mõned jooksevad verest tühjaks kui neil on pead otsast ära lõigatud.

Enamik viiakse nendele "montaazhiliinidele" tööstustaludes.

Rippudes peaalaspidi konveieritel,

lõigatakse läbi nende kõrid,

ja jäetakse verest tühjaks jooksma.

Teised pannakse peadpidi torudesse, et piirata nende tõmblemist,

kui nad aeglaselt verest tühjaks jooksevad.

Kindlasti, kui tapamajadel oleks klaasist seinad,

kas kõik meist ei oleks taimetoitlased?

Aga tapamajadel ei ole klaasist seinu.

Tapamajade arhitektuur on läbipaistmatu,

kujundatud eituse huvides,

kindlustamaks, et me ei näeks, isegi kui me tahaksime vaadata.

Ja kes tahaks vaadata?

— Minek litapoeg

— Minek! Minek!

Ralph Waldo Emerson täheldas enam kui 100 aasta eest:

"Sa oled einestanud

ja ükskõik kui põhjalikult tapamajad on peidetud

miilide kaugusele

oled sa kaassüüdlane."

— Mis sul viga on libu?

— libu!

MERELOOMAD

Neile, kes arvavad, et mereloomade söömine on tervislikum

kui maal elavate,

mõelge kui palju lagunematuid jäätmeid

ja saastunud aineid igal aastal ookeanidesse visatakse.

Minevikus,

on nafta-, aatomienergia- ja keemiatööstused

teinud vähe merekeskkonna kaitseks.

Ja jäätmete merre viskamine on alati osutunud

mugavaks viisiks ebamugavatest jäätmetest lahtisaamiseks.

TÖÖSTUSKALAPÜÜK

Tänapäeva tööstuskalurid ägendavad

seda olukorda hiiglaslikes skaalades.

Nad kasutavad hiiglaslikke jalgpalliväljakute suurusi tööstuslaevu

ja arenenud tehnoloogiat, et kalu leida ja püüda.

Hiiglaslikud võrgud ulatuvad üle ookeanide

neelates kõik oma teel.

Need tööstuslaevad koos inimeste suurenenud isuga mereloomade järgi

tühjendavad ookeane elust

murettekitava kiirusega.

13 suurimat kalapüügipiirkonda 17-st on juba ammendunud

või tõsises kahanemisohus

Teisi 4 ekspluateeritakse täielikult.

HAIGUSED

Hiljutine pfiesteria piscida puhang,

mikroorganism 1000 korda potentsem kui tsüaniid,

on tekkinud miljonite gallonite sigade jäätmete valamisest

jõgedesse ja järvedesse

muutes nende ökosüsteemid loputamata peldikuteks

on väga ärevusse ajav.

Ähvardades nii mereloomi kui inimesi,

on pfiesteria tapnud üle miljardi kala

kaguameerika suurim dokumenteeritud hulk

ja ta levib veelgi.

Pfiesteria jälgi on leitud juba Long Islandilt kuni Florida rannikuni

üksteisest 1500 km kaugel olevatelt aladelt.

Tegelikult on see suurim viirusliku mikroorganismi poolt tekitatud haiguspuhang

terves USA ajaloos.

Ta on 3. astme bioloogiline oht,

Ebola on 4.

ja AIDS on 2.

See viirus tekkis loomade masstarbimise

otsese tulemusena,

eriti sigade.

Tapmiseks nuumatakse miljoneid sigu,

teravili läheb sisse ja jäätmed tulevad välja.

ORKAAN FLOYD PÕHJA-CAROLINA, 1999

Need jäätmeid leiavad tee meie ookeanidesse ja veevarustussüsteemidesse,

saastades loomad, kes selle sees elavad ja

ja kes selle sees söövad.

VAALAPÜÜK

Lõpuks, vaalapüük..

Kuigi Rahvusvaheline Vaalapüügikomisjon

keelustas tööstusliku vaalapüügi 1985 aastal,

tapetakse mitmetes riikides vaalu nende "eksootilise" liha pärast.

Nad kasutavad harpuune,

tulirelvi,

konkse

ja isegi lõhkeaineid

või ajavad nad seaduslikesse vaalapüügipiirkondadesse

kus neid sunnitakse kalda lähedale minema, et madalates vetes nugadega tappa.

DELFIINID

Igal talvel, oktoobri ja märtsikuude vahel,

vangistatakse ja tapetakse jõhkralt tuhandeid delfiine

väikestes Jaapani linnades.

FUTO, JAAPAN

Veealused helitekitajad

häirivad delfiinide navigatsioonivahendeid.

Segadusse aetud ja võrkudess vangistatud,

lähevad delfiinid paanikasse.

Püütud delfiine vigastatakse vahel nugade ja odadega

kuna delfiinid ei hülga iial haavatud pereliikmeid.

Emad ja nende lapsed karjuvad tihti kannatusest, kui nad lahutatakse,

tõstetakse üles ja veetakse minema

et varsti halastamatult surnuks tükeldatud saada.

Nad on healoomulised ja süütud olendid,

ja nad väärivad paremat.

Aga siin, kus nad kaitsetult lamavad

abitult tsementpõrandatel viseldes,

lõigatakse and matsheetedega lõhki

ja jäetakse aeglaselt lämbuma

tõmmeldes agnooniakrampides

kui koolilapsed mööda kõnnivad.

Sellised tapatalgute

ja punase verise vee pildid

näitab, et Jaapani valitsusel ei ole mingit austust maailma ookeanide vastu

oma ebahumaansete kalapüügimeetoditega.

Tihti rikkudes rahvusvahelisi lepinguid,

seadusi ja konventsioone mis on mõeldud kaitseks

ookeanide üleekspluateerimise

ja neis elavate loomade vastu.

Delfiiniliha müüakse hiljem turgudel ja restoranides

mis on tihti valesti vaalalihaks sildistatud.

Justkui julmus toiduks kasvatavate loomade vastu ei oleks piisav

on leitud neile kasutus ka meie riietuses.

NAHKTOOTED

Joped, kingad, püksirihmad, kindad

püksid, rahakotid, käekotid, jne.

Järgmine küsimus on ilmselgelt:

Kust meie riided tulevad?

KOLMAS OSA: RIIETUS

NAHK Nõudlus loomanaha järgi tuleb suuremalt jaolt USAst, Saksamaalt ja Ühinenud Kuningriigist

Peaaegu kõik kannavad seda

vähe või mitte üldse selle päritolu üle mõeldes.

Tuhanded india lehmad tapetakse iga nädal nende naha pärast

mis ostetakse maapiirkonna vaestelt elanikelt

kes müüvad neid alles peale kinnitamist, et loomad elavad oma elu lõpuni taludes.

KINNISIDUMINE

Et transportida loomad riiki, kus neid võib seaduslikult tappa,

kuna loomatapmine on enamikus India piirkondades keelatud

peavad loomad olema kinniseotud,

et valmistada neid ette kujuteldamatuks surmareisiks

mis võib kesta mitmeid päevi.

TRANSPORTIMINE JA KURNATUS Sunnitud kõndima läbi kuumuse ja tolmu ilma toidu ja veeta

mida täiendab veelgi selle hirmuäratava kogemuse stress

mitmed loomad kukuvad kokku ja ei ole võimelised retke jätkama.

Enamik loomi pannakse autodesse esimest korda

ja on tõenäoliselt hirmunud

eriti siis kui nad on autodesse paigutatud kiirustades ja jõhkralt

Autode müra ja liikumine on samuti uus kogemus

mis neid haigeks teeb

Peale ühte-kahte päeva autos ilma toidu ja veeta

on nad meeleheitlikult näljased ja janused

eriti kuna sellistele loomadele on omane süüa mitmeid kordi päevas

SABADE MURDMINE

Kui loomad muutuvad kurnatuks ja minestavad

murtakse nende sabade luid, et neid jälle jalule saada

mis saavutatakse nende sabade korduva pitsitamisega

TALITAJAD

Talitajad peavad loomi pidevalt liikumises hoidma

tõmmates neid ninarõngastest

väänates nende kaelu

sarvi või sabasid.

Nad sunnivad loomi autodesse ja sealt välja ilma kallakuteta

põhjustades vigastusi nagu murtud vaagnaluud, jalad, ribid ja sarved.

CHILLI PIPAR

Chillipipart ja tubakat kasutatakse samuti loomade liikumises hoidmiseks.

Seda tehakse neile pipart otse silmadesse hõõrudes

et ergutada loomi jälle jalule.

TAPMINE

Ja kõik see enne tapmist.

Kuni pooled loomad on juba enne tapamajadesse jõudmist surnud.

Et seda kogemust veelgi hirmsamaks ja traumeerivamaks teha,

tapetakse nad teiste loomade nähes.

Ja terava noaga kiire kõri läbilõikamise asemel

tapetakse nad enamasti nüri noaga hakkides ja saagides.

NAHA PARKIMINE

Hiljem saadetakse nende loomade nahad parkimistöökodadesse,

mis kasutavad surmavaid aineid nagu kroomiühendid ja teised toksiinid,

et takistada nende lagunemist.

Pange tähele: loomanahk on surnud ihu

see on surnud nahk

mistõttu on sel loomulik mädaneda ja laguneda

välja arvatud juhul kui neid on töödeldud selliste ohtlike ainetega.

Ja inimestele

on selliste parkimistöökodade kemikaalide mõjud tervisele

nahktoodete järgi suurenenud nõudluse tõttu

jällegi veel üks probleem.

JAEMÜÜK

Lõpuks

jõuab India lehmade nahak riietepoodidesse üle kogu maailma.

TOODETUD INDIAS

NAHKJOPED 50% SOODSAMALT

Enamus suuremaid poode müüb India loomanahku

mis tulevad hoopis teistelt loomadelt kui need, keda me sööme.

KARUSNAHK

Mis karusnahast?

Üle 100 miljoni metslooma aastas tapetakse nende karusnahkade pärast

Ainuüki USAs 25 miljonit.

Neid loomi, kes on püütud kinni lõksude ja jahipidamisega,

hoitakse karusnahafarmides sellistes tingimustes.

PUURI HULLUS

Loomu poolest metsikud, ei ole need loomad

harjunud puurides olema.

Neil lähevad hulluks

vangistusest tingitud stressi ja hirmuloleku tulemusena.

mööduvad loomad ridadest tapetud rebastest, sooblitest

Need metsikud, vabalt hulkuvad loomad ja nende järeltulijad

ei suuda elada oma loomulikku elu.

Ei saa iialgi teha paari sammu, et tunda maapinda oma jalge all.

Selle asemel on nad sunnitud lõputult koha pealt ringiratast kõndima.

VIGASTUSED JA AEGLANE SURM Karusnahafarmides saadavad füüsilised vigastused

on näiteks kinnised ja lahtised luumurrud,

pimedus,

kõrvapõletikud, vedelikupuudus ja alatoitumine,

paljastus jäistele temperatuurudele,

arstiabi puudus,

ja aeglane surm.

TAPMINE Ükski seadus ei reguleeri loomade tapmist karusnahakasvatustes

Seetõttu on odavaimad meetodid ka populaarseimad.

Vingugaasi ja strühniiniga mürgitamine,

lämmatamine,

kaela murdmine,

ja anaalselt elektrilöögi andmine on levinuimad meetodid.

Oma puurist kaela pidi kõva kaikaga välja kistud

pesukarudest ja huntidest lisaks mitmetele teistele.

Surm anaalse elektrilöögi läbi on julm tegevus

mis nõuab ora sisestamist looma pärasoolde

kui loom hammustab metallist elektrijuhti.

Tihti peab seda taktitut protseduuri kordama, et looma tegelikult surmata.

Need nülitud laibad

tükeldatakse hiljem ja söödetakse veel vangistuses olevatele loomadele.

HIINA KARUSNAHAFARM

KANADA HÜLGEJAHT

— Kui palju see maksab?

— 49.500 dollarit.

NELJAS OSA MEELELAHUTUS

Ja nii liigume me edasi meelelahutuse teemale.

HÄRJAFESTIVAL HISPAANIAS Mark Twain ütles kunagi:

"Kõigist loomadest on tema, inimene,

kõige jälestusväärsem.

Ta on ainuke olend, kes tekitab teistele valu spordi nimel

teades, et see on valus."

RODEOD

Härjad ja hobused ei peruta rodeodes metsikusest,

vaid seetõttu, et neil on valus.

Rihm, mida nimetatakse "võpatuseribaks", kinnitatakse loomade kehadele genitaalide piirkonda.

Kui loom väljub oma tarandikust,

piisab selle rihma sikutusest, et teda valus perutama panna.

Lisaks teistele rodeodes saadud vigastustele

nagu murtud jalad

ärritatakse neid ka laksudega,

narritamisega,

elektsishokkidega,

ja piinatakse muud moodi

et oma tarandikest vihas välja kihutada.

LASSODEGA PÜÜDMINE

Lassodega püüdmine, nagu siin näha,

seisneb hirmunud looma kaela ümber köie viskamisel,

kes põgeneb täiel kiirusel,

ja järsu jõnksatusega tema peatuma sundimisel

ja tema vastu maad peksmisel.

HASARTMÄNGUD Nagu kõik teised ärid,

on hobuste ja koerte võiduajamised ärid, mida motiveerib ühine nimetaja:

kasum.

LAADAD

Laatadel üle kogu maa

kasutatakse loomi võiduajamisteks,

kihlvedudeks ja meelelahutuseks.

Nendeks sündmusteks treenimine saavutatakse

loomadele toidu ja vahel isegi vee keelamisega.

Need loomad, harjumatud oma ümbrusega,

müraga,

rahvahulgaga,

ja sellega mida nad üldse tegema peavad,

on tihti vigastatud ja seejärel kõrvaleheidetud.

TUVIKEEGEL mõttetutes, tühistes ja üle igasuguse piiri minevates võistustes

loodud kasumiteenimiseks ja meelelahutuseks.

JAHINDUS

Peale elupaikade kadumise,

on jahipidamine tänapäeval nr.1 oht loodusele.

Jahimehed tapavad igal aastal üle 200 miljoni looma.

Põrdad, jänesed ja oravad on soovitud sihtmärkide nimekirjas esimesed.

Ei saa eitada,

et kui jahipidamine on sport,

on see verine sport.

Märklauad on elavad,

ja surevad vägivaldset surma.

KALAPÜÜK

Kalapüüdmine on samuti verine sport

kus mitte-inimesest loom kannatab.

Uuringud on näidanud,

et kalad tunnevad valu samuti nagu imetajad.

Anatoomiliselt, füsioloogiliselt ja bioloogiliselt

on kalade närvisüsteemid peaaegu identsed lindude ja imetajate omadega.

Teisisõnu,

kalad on tundmisvõimelised organismid.

Nii et loomulikult tunnevad nad valu.

Need, kes arvavad, et kalad surevad kergemat surma,

peaksid arvestama, et nende aistingulised organid on kõrgelt arenenud,

nende närvisüsteemid keerulised,

nende närvirakud väga sarnased meie omadele,

ja nende reageerimine teatud stiimulitele kohene ja jõuline.

TSIRKUSED

Käies tsirkustes,

peatume me harva mõtisklemaks

mis sunnib loomi tegema midagi nii loomuvastast

ja isegi ohtlikku, nagu läbi leekide hüppamine

ühel jalal hüplemine

või kõrgetest logisevatest platvormidest vette hüppamine.

Dresseerijad tahaksid, et avalikkus usuks, et

loomad on preemiatega niimoodi käituma meelitatud,

aga tegelikult esinevad loomad kartes karistust.

— Rutem! Rutem!

Oma olemuselt

sunnivad tsirkused metsikuid loomi elama

isoleerituna, väikestes ahtrates puurides,

kus neile keelatakse normaalset liikumist ja suhtlemist

kärutades neid ühest kohast teise,

TALVINE MAJUTAMINE

kus nad on kettidega kinni köidetud 95% ajast.

TREENIMINE

— Elevante õpetatakse esinema positiivse julgustamisega ja neid ei lööda kunagi.

— Ei lööda kunagi.

— Mitte mitte mitte kunagi

ei näe te kedagi kasutamas "ankust" (terava konksuga keppi)

millegi muu kui suunamisvahendi või tööriistana.

Domineerimine, kuuletumine, ja valu on treenimisega seotud osad

— Tee talle haiget! Ära puutu teda!

— Pane ta karjuma!

— Kui sa kardad talle haiget teha...

...ära tule siia!

— Kui ma ütlen, et rebi tema kuradi..

sa tead kuidas ma tema puudutamisse suhtun.. jah?

— Kui ma ütlen, et rebi ta pea otsast ära,

rebi tema kuradi jalg otsast ära, siis mida see tähendab?

— Sest on väga tähtis seda õigest teha, eks?

— Kui ta liiga faking palju vingerdama hakkab..

— mõlema käega - LAKS! Otse lõua alla!

— Istu.. ja tal oleks parem tagneda.

— Ja kui ta liiga palju jamad, ära võta seda jalga...

...vaid anna selle kuradi konksuga kõik mis sul anda on..

ja kui see sees on, mine...

— Ja ta hakkab karjuma.

— Kui sa kuuled seda karjumist...

...siis sa tead, et sa said hetkeks nende kuradi tähelepanu.

— Otse siin tallis.

— Tee peal seda teha ei saa.

— Ta teeb mida ma tahan raisk. Ja just nii see kõik toimubki.

— Olgu, minek.

— Kuradi värdjas!

— Võta oma kuradi...

— Tule siia...

— Värdjas!

— Tule siia Becky!

— Liigu, Becky.

— Liigu, Becky.

— Olgu tünn.

— Tünn!

— Hei, mine hulluks

— Kuule Becky, mine nüüd, mine üles.

— Hei, ma olen elus.

— Ma ei ole surnud.

— Liigu!

— Tule rivvi.

— Tule rivisse Becky!

— Värdjas!

— Liigu, värdjas!

— Jah, tule rivvi.

— Tule siia, Tommy.

— Miks nad peavad seda taluma...

...sest teie värdjad ei taha sõna kuulata?

— Tagasi.

— Sul on kuradi halb suhtumine...

...just nii nad surevadki.

Me teame, et loomad tunnevad.

Nad tunnevad hirmu, üksindust

ja valu,

just nagu inimesed.

Milline loom valiks terve oma elu vangis veetmise

kui neil oleks valik?

KÄTTEMAKS

— Kolme peal laseme!

— Üks.

— Kaks.

— Kolm.

— Võtke ta rajalt maha!

— Te peate laskma!

LOOMAAIAD

Kas loomaaiad on väärtuslikud, harivad ja looduskaitseasutused?

Muidugi on loomaaiad huvitavad

aga harivad on nad ainsat moodi

õpetades eirama teiste liikide vajadusi ja loomust.

Pealegi,

mida me saame õppida metsloomadelt

vaadeldes neid vangistuses?

Loomaaiad eksisteerivad, kuna meid paeluvad eksootilised asjad.

Ja loomaaiakülastajatele

on loomaaia-asukad just need -

"asjad".

Mõlemal juhul,

tsirkustes ja loomaaedades

on metsikud ja eksootilised loomad vangistatud,

puuri pandud,

transporteeritud ja treenitud

tegemaks seda mida inimesed tahavad, et nad teeks.

HÄRJAVÕITLUS

Parimal juhul

on sõna "härjavõitlus" väärnimetus

sest on vähe võitlust toimeka matadoori mõõga,

mis on hispaania keeles mõrtsukas,

ja segadusse aetud

psühholoogiliselt piinatud ja füüsiliselt nõrgestatud härja vahel.

Mitmed kuulsad endised härjavõtlejad

on tunnistanud, et härjad on meelega nõrgestatud

rahustite ja kõhulahtistitega,

neerude peksmisega ja suurte raskuste kaelaümber panemisega enne võitlust.

Mõned loomad pannakse 48-ks tunniks enne võitlust täielikku pimedusse

ja vabastatakse pimestatult heledale areenile.

Tüüpilisel juhul

härg siseneb areenile ja teda kurnatakse ja aetakse masendusse

sundides teda koha peal ringe tegema

ja pettes teda kokkupõrkeid tegema.

Kui härg on väsinud ja võhmal,

lähenevad talle "pikadoorid"

kes löövad mõõkasid talle selga ja kaelalihastesse

neid keerates ja surudes, et kindlustada suure hulga vere kaotus

ja halvatakse härja võime oma pead tõsta.

Siis tulevad "banderillerod"

kes häirivad teda veelgi temasse veel mõõku torgates.

Nõrgendatuna verekaotusest,

jooksutatakse teda veel ringiratast

kuni tal hakkab pea ringi käima ja ta lõpetab tagaajamise.

Lõpuks,

ilmub matadoor ehk mõrtsukas

ja peale paari sureva looma väsinud rünnaku esile kutsumist

üritab teda mõõgaga tappa.

Ja see verine lõbustus

on härjavõitlus.

Kõigist nendest tegevustest ja spordialadest saadav mõnu,

ühinemine loodusega, nagu mõni võib öelda,

on võimalik saada ka ilma loomi tapmata või vigastamata.

Looduse kaubanduslik ärakasutamine

järeldab ekslikult, et metsloomade elude väärtust

saab taandada nende suhtelisele kasule inimeste huvides.

Eriti majanduslikele huvidele.

Aga metsloomad ei ole taastuv ressurss

kellel on väärtus vaid inimeste huvides kasutamisel.

Selline arvamus võib olla ainult liigirassistil.

Sellest hoolimata,

HÜLGESAAK, ST. PAULI SAAR eksisteerivad need tavad

ainult seetõttu, et me ei võta tõsiselt teiste loomade huvisid.

Selles valguses,

kas ei ole inimesed kõige hullemad liigirassistid üldse?

VIIES OSA TEADUS

LAHKAMINE/VIVISEKTSIOON

Mõistet "vivisektsioon" kasutatakse kõigi eksperimentide jaoks

mis viiakse läbi elusloomade peal

ja on väidetavalt meditsiinilise teaduse osa.

Sellist tüüpi eksperimentide põhjuseks

on väidetavalt leida ravimeid inimhaigustele ja -probleemidele.

Aga need, kes loodavad leida abinõusid inimhaigustele

meelega loomadele kannatusi põhjustades,

teevad 2 põhilist viga arusaamises.

Esiteks eeldamine, et loomade peal saavutatud tulemused

on ülekantavad inimestele.

Teiseks ekslik arutlusviga

eksperimentaalse teaduse austuses orgaanilise elu suhtes.

Kuna loomad reageerivad inimestest erinevalt

peab igat uut loomadel katsetatud toodet/meetodit

uuesti katsetama inimestel

ettevaatlike kliiniliste testidega

enne kui seda saab hinnata "ohutuks".

Sellel reeglil ei ole erandeid.

Loomkatsed ei ole ainult valede järeldusteni viimise tõttu ohtlikud

vaid nad pärsivad kliinilisi uuringuid

mis on ainus kehtiv viis.

Jätke meelde,

et iga meelega tekitatud haigus

on erinev igast iseenesest tekkinud haigustest.

TEADUSLIKUD KATSED

Kahjuks,

seilavad sellised meetodid tänapäevalgi teaduse lipu all,

mis on solvang tõelisele teadusele

ja ka inimese mõistusele.

Ja nii, kehtib vivisektsioon teaduslike katsetena

mis viiakse läbi vastikute ainete manustamisega

elektri- või traumast tingitud shokkidega,

ilma tuimestuseta operatsioonidega,

põletustega,

jõhkrate toidu ja vee ilmajätmiste,

füüsiliselt ja psühholoogiliselt piinates,

mis viivad vaimse tasakaalutuseni,

nakkusteni ja nii edasi..

PENNSYLVANIA ÜLIKOOL Lemmikloomade vigastuste uuringud

seisnevad poolenisti või täielikult teadvel olevate paavianide,

kes on köitega kinni seotud,

kelle pead on liimitud metallkiivritesse

millele avaldatakse survet 60 kraadise nurgaga

jõuga kuni 1000 G'd.

Selle katse eesmärk

on simuleerida autoõnnetusi,

ameerika jalgpalli, poksi,

ja teiste peavigastuste saamist.

Seda tegevust korratakse tihti mitmeid kordi

sama looma peal.

SÕJAVÄELISED UURINGUD Ja lõpuks, sõjaväelised uuringud.

See räägib iseenda eest.

Alates ahvide saatmisest avakosmosesse

kaitsetute koerte peal aatomiplahvatuste testimiseni,

kuni primaatide paljastamiseni radiatsioonile.

20 aasta eest,

oli vivisektsiooni piinamise tõttu surnud loomade hulk

astronoomiline.

Umbes 400 000 looma suri päevas üle maailma,

ja kasvades igal aastal 5%.

Tänapäeval on see number üle mõistuse:

19 000 minutis,

10 miljardit aastas.

Mõned harimatud inimesed

teesklevad, et vähema intelligentsiga loomad

ei tunne valu samamoodi nagu meie.

Tegelikult,

teame me väga vähe kuidas mõni loom tunneb.

Peale selle, et nad alistuvad

universaalsele seadusele, mis sunnib igal ebaloomulikku surma sureva looma

enne viimast vabanemist suuresti kannatama.

Aga on jama väide, et loomad ei kannata,

sest neid on vähemarenenud mõistus.

HANEDE SUNDTOITMINE "FOIE GRAS"

Valu on valu,

närvide poolt ajuni edasikantuna

ja peale mõistuse on teisigi närve:

nägemine, haistmine,

puudutamine ja kuulmine.

Ja mõnedel loomadel on need närvid palju kõrgemini arenenud kui inimesel.

Me teame, et ei ole kunagi olnud ajastut

milles me saaksime midagi inimese füsioloogia kohta õppida

piinates loomi.

Me õpime ainult midagi loomade kohta.

Ja kui on midagi mida me psühholoogilisel tasemel neilt õppida saaks,

ei ole see terase või elektri vahendusel

veel vähem vägivallaga.

Tundmisvõimeliste olendite süstemaatiline piinamine

ükskõik mis viisil või ettekäändel,

ei saavuta midagi peale selle, mida ta juba on:

näidata kui madalale inimene saab langeda

kui me tahame SEDA teada.

"Kuni eksisteerivad tapamajad,

eksisteerivad lahinguväljad." - Lev Tolstoi

Teadmatus on liigirassisti esimene kaitse

aga selleni võib lihtsasti jõuda igaüks

aja ja kindlameelsusega tõde välja selgitada.

Ignorantsus on nii kaua ülekaalus olnud

vaid seetõttu, et inimesed ei taha tõde näha.

"Ära ütle mulle, sa rikud mu isu,"

on tavaline vastus püüdele kellelegi selgitada

kuidas see toit tehti.

Isegi inimesed, kes teavad,

et traditsioonilised väiketalud on ülevõetud

kasumi peal väljas olevate suuräride poolt,

et nende riided tulevad tapetud lehmadelt,

et nende meelelahutuseks on tapetud ja kannatama pandud miljoneid loomi,

et toimuvad mõistustületavad laboratoorsed katsed,

ripuvad endiselt õrna usu küljes, et nende olukord ei saa "väga" halb olla,

RASEDA MÄRA URIIN EHK "PREMARIN"

et valitsused ja loomakaitseseltsid

oleks midagi selle vastu ette võtnud

Aga see ei seisne niivõrd võimetuses uurida välja mis tegelikult toimub,

kui soovis mitte teada fakte,

mis raskelt meie südametunnistusel on

mis on süüdi selles teadlikkuse puudusel.

Lõppude-lõpuks,

kõigi nende jubedate kohtade tegevuse ohvrid

ei ole meie oma liigikaaslased.

Kõik taandub valu ja kannatusteni

mitte intelligentsini,

mitte tugevuseni,

mitte sotsiaalse klassi või inimõigusteni.

Valu ja kannatused on oma olemuselt halvad

mistõttu neid peaks ära hoidma või minimaliseerima,

hoolimata rassist,

soost või kannatava olendi liigist.

Me oleme kõik selle planeedi loomad,

me oleme kõik olendid.

Mitte-inimestest loomad kogevad tundeid niisamuti kui meie.

Nemad samuti on tugevad, intelligentsed,

töökad, liikuvad,

ja arenevad.

Nemad on samuti võimelised kasvamiseks ja kohastumiseks,

nagu meiegi, ennekõike

on nad maalased, planeedi Maa elanikud.

Nagu meiegi,

on nad ellujääjad.

Nagu meiegi,

otsivad nad pigem mugavust kui ebamugavust.

Ja nagu meie,

väljendavad nad emotsioone.

Lühidalt, nagu meie,

on nad elavad.

Enamus neist on tegelikult

selgroolised

just nagu meie.

Kui me vaatame kui vajalikud loomad on inimeste ellujäämiseks,

meie täielikku sõltuvust neist

kaaslastena,

toiduna,

riietena,

spordi ja meelelahutusena,

kui ka meditsiiniliste ja teaduslike uuringutena.

Irooniliselt,

näeme me ainult täielikku austusepuudumist nende mitte-inimestest varustajate suhtes.

Ilma kahtluseta,

on see kindlasti see:

hammustada kätt, mis meid toidab.

Tegelikult oleme me sellel trampinud ja sellele sülitanud.

Nüüd seisame me silmitsi vältimatute tagajärgedega.

See on tervisearuannetes ilmne,

meie liigse loomade tarbimise tõttu:

vähk,

südamehaigused,

luude hõrenemine,

infarktid,

neerukivid,

aneemia,

suhkruhaigus jne...

Isegi meie toit on nüüd mõjutatud

selle algallikas

antibiootikumidega saavutatakse suur kaalutõus loomadel,

kes tööstustaludes stressi ja ülerahvastatuse tõttu ei ole selleks muidu võimelised,

pestitsiidide ja insektitsiidide ülekasutamisega,

või kunstlike hormoonidega, mis on loodud suurendama piimatootimist

pesakonna suurust ja poegimise sagedust,

kunstlike värvainetega,

taimekaitsevahenditega,

sünteetiliste väetistega,

rahustitega,

kasvu ja isu stimulantidega...

Ei ole imekspandav, et

hullulehmatõbi,

suu- ja sõrataud,

pfiesteria

ja hulk teisi loomadelt pärinevaid ebanormaalsusi

on inimeste hulka valla päästetud.

REOSTUS

Loodus ei ole selle eest vastutav,

METSATUSTUMINE

meie oleme.

Nii et muutus on vältimatu -

kas me muutume ise

või oleme looduse poolt sunnitud seda tegema.

Aeg on tulnud igaühe jaoks üle vaadata oma toitumisharjumused,

traditsioonid,

stiilid ja moed,

ja üle kõige:

mõtlemine.

Nii et kui on vähegi tõde vanas ütluses

"Sa saad mida sa väärid"

siis mida nemad oma valu eest said?

Kas me üldse mõtleme selle üle järele?

Kui sa saavadd mida nad väärivad,

siis mida nad on teinud väärimaks sellist valu?

Nad on maalased.

Neil on õigus siin olla just nagu inimestel.

Võibolla leidub vastus ühes teises vanas ütluses,

mis on samuti tõene:

me lõikame seda mida külvame

Nii et loomulikult loomad tunnevad,

ja loomulikult kogevad nad valu.

Lõppude lõpuks,

on loodus neid imelisi loomi õnnistanud teadlikkuse allikatega

selleks et nad EI tunneks?

Või on loomadel närvid, et olla tundetud?

Mõistlikkus nõuab paremat vastust.

Aga üks asi on absoluutselt kindel.

loomad keda kasutatakse toiduks,

riietuseks,

meelelahutuseks

ja teaduslikeks eksperimentideks,

ja kõige selle rõhumise all, mida nad tajuvad siin päikese all,

surevad nad kõik valus.

Viimne kui üks.

Kas see ei ole piisav, et kogu maailma loomad

elavad igaveses taganemises inimeste progressi ja laienemise tõttu?

Ja mitmel liigil

ei ole lihtsalt enam kuhugi minna.

Näib nagu mitme looma saatus sõltub sellest

kas nad on inimeste poolt soovimatud

või liiga palju soovitud.

Me käitume kui Maa valitsejad

omades nii terrori kui halastuse kummalisi võimeid.

Inimesed peaksid loomi armastama nagu teadlikud süütuid,

nagu tugevad nõrku.

Kui meid puudutab loomade kannatamine,

näitab see tunne meie headust,

isegi kui me seda eirame.

Ja need kes heidavad kõrvale armastuse loomade vastu

lihtsa sentimentaalsusena

ei märka meie humaansuse head ja tähtsat osa.

See ei võta mida inimeselt ära,

et olla lahke looma vastu.

Ja on tegelikult meie võimuses neile tagada õnnelik elu,

pikk elu.

Nõmmel,

küsis kuningas Lear Glowsterilt:

"Millisena sa maailma näed?"

Ja Gloster, kes oli pime, vastas:

"Ma näen seda tundeküllaselt tajudes."

"Ma näen seda tundeküllaselt tajudes."

Sellel planeedil eksisteerib 3 põhilist jõudu:

loodus,

loomad

ja inimkond.

Me oleme maalased.

Leidke ühendus.

TÕLKISID: k6 ja admin @ veg.ee WWW.VEG.EE