< Return to Video

Alkoholi omadused

  • 0:01 - 0:02
    Mõtleme natuke
  • 0:02 - 0:04
    alkoholi omaduste üle
  • 0:04 - 0:07
    Tavaliselt on alkoholi koostises
  • 0:07 - 0:12
    süsinikahel,
    mis on sidemes hapnikuga,
  • 0:12 - 0:13
    mis on sidemes vesinikuga
  • 0:13 - 0:16
    Hapnikul on kaks üksikut paari
  • 0:17 - 0:19
    Võrdleme seda veega
  • 0:19 - 0:21
    Vesi on selline
  • 0:21 - 0:24
    Vesinik on hapnikuga ühendatud,
    mis on ühendatud
  • 0:24 - 0:27
    teise kahe üksiku paari vesinikuga
  • 0:27 - 0:31
    Vee puhul on hapnik
  • 0:31 - 0:33
    palju elektronegatiivsem kui vesinik
  • 0:33 - 0:34
    ja lükkab elektrone selle poole
  • 0:34 - 0:40
    Hapnikul on osaline negatiivne laeng
  • 0:40 - 0:45
    Vesinike poolel
    on osaliselt positiivsed laengud
  • 0:45 - 0:50
    See lubab hapnikul...
  • 0:50 - 0:55
    See lubab veel end enesega siduda
  • 0:55 - 0:57
    ja tal on väga madal keemistemperatuur
  • 0:57 - 0:59
    Näitan teile seda
  • 0:59 - 1:00
    Kopeerin selle
  • 1:00 - 1:03
    Oleme seda juba tavalises keemias näinud
  • 1:03 - 1:04
    Kopeerin ja panen siia
  • 1:04 - 1:07
    Joonistan veel mõned veemolekulid
  • 1:07 - 1:10
    Joonistan veel ühe veemolekuli
  • 1:10 - 1:13
    Kuna hapniku osal on osaliselt
  • 1:13 - 1:16
    negatiivne laen ja vesinikel osaliselt
  • 1:16 - 1:19
    positiivsed laengud,
    tõmbab veemolekuli hapnik
  • 1:19 - 1:23
    teise veemolekuli vesiniku poole
  • 1:23 - 1:24
    Oleme seda varem näinud
  • 1:24 - 1:27
    Seda kutsume vesiniksideme tekkimiseks
  • 1:27 - 1:29
    See on vesiniksideme tekkimine
  • 1:33 - 1:36
    Sama võib juhtuda alkoholidega,
  • 1:36 - 1:38
    kuigi alkoholidel
    on vaid osaliselt positiivne laeng
  • 1:38 - 1:39
    vesiniku poole peal
  • 1:39 - 1:41
    Me ei tea,
    mis siin täpselt toimub
  • 1:41 - 1:44
    Süsinikud on hapnikuga ilmselt ühenduses
  • 1:44 - 1:48
    Tõenäoliselt on need elektronegatiivsed
  • 1:48 - 1:51
    Nad ei tõmba elektrone ligi,
  • 1:51 - 1:52
    nii nagu vesinik seda teeks
  • 1:52 - 1:57
    Alkoholi puhul...
    Joonistan
  • 1:57 - 1:59
    Selle R (radikaal) asemel,
  • 1:59 - 2:00
    teen asja konkreetsemaks
  • 2:00 - 2:03
    Joonistan ühe alkoholi
  • 2:03 - 2:05
    Tõelise alkoholi
  • 2:05 - 2:06
    Metanooli näiteks
  • 2:06 - 2:11
    Võib-olla meil on metanool,
    mis näeb välja selline
  • 2:11 - 2:13
    Tal on siin vesinik
  • 2:13 - 2:17
    Hapnik on palju elektronegatiivsem
  • 2:17 - 2:19
    kui vesinik,
    nii et tal on osaline negatiivne laeng
  • 2:19 - 2:23
    Siin on osaliselt positiivne laeng
  • 2:23 - 2:27
    Vesiniksidemete pärast
  • 2:27 - 2:28
    on tal normaalne keemistemperatuur
  • 2:28 - 2:31
    See ei muutu kohe gaasiks
  • 2:31 - 2:34
    Nad üritavad üksteisega sidet luua
  • 2:34 - 2:37
    Kopeerin selle
  • 2:37 - 2:39
    See võib ka vesiniksidemeid tekitada
  • 2:39 - 2:42
    Kuigi need pole nii tugevad
  • 2:42 - 2:43
    kui vee puhul
  • 2:43 - 2:47
    Seetõttu on metanoolil madalam
  • 2:47 - 2:48
    keemistemperatuur kui veel
  • 2:48 - 2:49
    Seda on lihtne keeta
  • 2:49 - 2:52
    Neid sidemeid on lihtsam murda,
  • 2:52 - 2:55
    sest pole nii palju vesiniksidemeid
  • 2:55 - 2:57
    See on näite,
    kuidas vesinik
  • 2:57 - 2:59
    loob alkoholiga sidemeid
  • 2:59 - 3:04
    Kuna metanoolil
    võivad tekkida vesiniksidemed
  • 3:04 - 3:07
    ja ta on natuke polaarne
    ha veel on vesiniksidemed,
  • 3:07 - 3:11
    on metanool vees lahustuv
  • 3:11 - 3:14
    Ta on vees lahustuv
  • 3:14 - 3:15
    igas vahekorras
  • 3:15 - 3:17
    Vahet pole,
    kui palju on metanooli ja kui palju vett,
  • 3:17 - 3:19
    ta on vees lahustuv
  • 3:19 - 3:24
    Kui metanoolimolekule peaksin joonistama...
  • 3:24 - 3:25
    See võib olla vesi
  • 3:25 - 3:29
    Kui metanoolimolekuli joonistan,
  • 3:29 - 3:32
    oleks siin vesinikside
  • 3:32 - 3:35
    Kui teise metanoolimolekuli joonistan,
  • 3:35 - 3:40
    oleks teine vesinikside siin
  • 3:40 - 3:42
    Seetõttu ongi metanool
  • 3:42 - 3:45
    vees lahustuv
  • 3:45 - 3:49
    Kui see ahel kasvab või kui on alkohol,
  • 3:49 - 3:53
    millel on pikem radikaalahel,
    muutuvad nad vähem
  • 3:53 - 3:54
    vees lahustuvaks
  • 3:54 - 3:56
    Kuid keemistemperatuur kasvab
  • 3:56 - 3:58
    Mõtleme selle üle
  • 3:58 - 4:02
    Kui mul on... näiteks butanool
  • 4:02 - 4:03
    Butanoolil on 4 süsinikku
  • 4:03 - 4:10
    H3C.. joonistan selle
  • 4:10 - 4:17
    CH2, CH2, CH...
  • 4:17 - 4:20
    H2C
  • 4:20 - 4:22
    Siis see viimane süsinik
  • 4:22 - 4:25
    loob hapnikuga sideme
  • 4:25 - 4:27
    Ta loob sideme hapnikuga,
  • 4:27 - 4:29
    mis on sidemes vesinikuga
  • 4:29 - 4:33
    Kui on selline olukord,
    siis hapnikul
  • 4:33 - 4:35
    on osaliselt negatiivne laeng
  • 4:35 - 4:38
    Vesinikul oleks osaliselt positiivne laeng
  • 4:38 - 4:40
    Seda nägime ka siin
  • 4:40 - 4:42
    vee ja metanooli puhul
  • 4:42 - 4:44
    Nüüd on see suur asi,
  • 4:44 - 4:45
    et siin pole polaarsust
  • 4:45 - 4:50
    See osa alkoholist pole vees lahustuv
  • 4:50 - 4:53
    ja sellel osal on seega keeruline
  • 4:53 - 4:54
    olla lahustuv
  • 4:54 - 4:57
    See on vähem lahustuv
  • 4:57 - 4:58
    See on vähem lahustuv
  • 4:58 - 5:00
    Kuid see lahustub natukene
  • 5:00 - 5:02
    Kui siin on hapnik,
  • 5:02 - 5:04
    on ikka väike vesinikside
  • 5:04 - 5:06
    Siin on ikka väike vesinikside
  • 5:06 - 5:09
    Kuid see osa
  • 5:09 - 5:11
    ei soovi vees lahustuda
  • 5:11 - 5:13
    See on mittepolaarne
  • 5:15 - 5:17
    Näiteks butanool
  • 5:17 - 5:20
    on vees lahustuv
  • 5:20 - 5:21
    Kuid mitte igas vahekorras
  • 5:21 - 5:24
    Metanool on lahustuv
  • 5:24 - 5:24
    Kirjutan selle
  • 5:24 - 5:25
    See on uus sõna
  • 5:25 - 5:28
    Ma arvan,
    et pole seda varem
  • 5:28 - 5:30
    keemiavideotes kasutanud
  • 5:30 - 5:33
    Metanool on...
    Joonistan eredama tooniga,
  • 5:33 - 5:34
    sest see on uus sõna
  • 5:34 - 5:40
    Metanool on lahustuv
  • 5:40 - 5:42
    igas vahekorras
  • 5:47 - 5:51
    Ei ole tähtis, kui palju on metanooli,
  • 5:51 - 5:53
    ja kui palju vett
  • 5:53 - 5:56
    Metanool lahustub vees
  • 5:56 - 5:58
    igas vahekorras
  • 5:58 - 6:01
    Butanool on lahustuv,
  • 6:01 - 6:02
    kuid mitte igas vahekorras
  • 6:02 - 6:05
    Kui oleks tonni jagu butanooli,
    lahustuks
  • 6:05 - 6:06
    osa sellest vees
  • 6:06 - 6:08
    See on lahustuv
  • 6:08 - 6:12
    Butanool on lahustuv,
  • 6:12 - 6:18
    kuid mitte igas vahekorras
  • 6:18 - 6:21
    Kui on liiga palju butanooli,
  • 6:21 - 6:25
    ei suuda see kõik vees lahustuda
  • 6:25 - 6:28
    Kui see oleks dekanool või midagi,
    millel on
  • 6:28 - 6:30
    pikk süsinikahel,
  • 6:30 - 6:32
    oleks seeväga mittelahustuv
  • 6:32 - 6:34
    Võib-olla mõni molekul vees lahustuks,
  • 6:34 - 6:37
    kuid enamasti on see mittelahustuv
  • 6:37 - 6:39
    Teine põhjus...
  • 6:39 - 6:42
    Te teate, et alkoholidel on mõistlik
  • 6:42 - 6:44
    keemistemperatuur,
    sest nad on võimelised
  • 6:44 - 6:45
    looma vesiniksidemeid
  • 6:45 - 6:46
    Kuid te arvate ehk,
  • 6:46 - 6:48
    et pikematel süsinikahelatel
  • 6:48 - 6:50
    on vähem vesiniksidemeid
  • 6:50 - 6:52
    Ilmselt on neil väiksem keemistemperatuur
  • 6:52 - 6:55
    Tegelikult, mida pikemad on ahelad,
  • 6:55 - 6:56
    seda kõrgem on keemistemperatuur
  • 6:56 - 6:58
    Sest need ahelad võivad
  • 6:58 - 7:00
    üksteist mõjutada
  • 7:00 - 7:06
    Mida pikem on side,
  • 7:06 - 7:09
    seda kõrgem
  • 7:09 - 7:11
    on alkoholi keemistemperatuur
  • 7:11 - 7:12
    Kõrgem keemistemperatuur
  • 7:12 - 7:13
    See on keerulisem
  • 7:13 - 7:17
    Peab rohkem kuumust lisama,
  • 7:17 - 7:19
    et sidemed lõhustuks
  • 7:19 - 7:22
    See on üks dekanooli molekul,
  • 7:22 - 7:25
    teine dekanooli molekul on selline
  • 7:25 - 7:27
    See võib selline välja näha
  • 7:27 - 7:29
    Siin on hapnik ja vesinik
  • 7:29 - 7:31
    ja süsinikud
  • 7:31 - 7:39
    Siin on CH, CH2, CH2, H3C
  • 7:39 - 7:40
    Siin on üks butanool
  • 7:40 - 7:44
    Nende ahelate vahel
  • 7:44 - 7:46
    mõjuvad van der Waalsi jõud
  • 7:48 - 7:50
    Neil on polaarne vastastikmõju
  • 7:50 - 7:52
    Nende vahel on vesinikside
  • 7:52 - 7:54
    Me oleme seda mitmeid kordi näinud
  • 7:54 - 7:57
    Nende pikkade ahelate vahel on
  • 7:57 - 8:00
    dispersioonjõud,
    mis on van der Waalsi jõudude alaliik
  • 8:00 - 8:03
    Kuigi need on neutraalsed,
  • 8:03 - 8:06
    muutub üks neist ajapikku negatiivseks
  • 8:06 - 8:09
    Siin võib olla väga ajutine
  • 8:09 - 8:11
    osaline negatiivne laeng
  • 8:11 - 8:13
    See tuleb sellest,
    kui juhuslikult
  • 8:13 - 8:15
    elektronid liiguvad
  • 8:15 - 8:18
    Selle poole peal
  • 8:18 - 8:20
    võib olla järsku rohkem elektrone
  • 8:20 - 8:21
    Siin on osaline negatiivne laeng
  • 8:21 - 8:24
    Seetõttu on..
  • 8:24 - 8:26
    Need elektronid ei taha siin olla
  • 8:26 - 8:28
    Tahad, et oleks osaliselt positiivne laeng
  • 8:28 - 8:31
    ja toimub väga ajutine vastastikmõju
  • 8:31 - 8:32
    See on väga nõrk jõud
  • 8:32 - 8:34
    Palju nõrgem kui vesiniksidemed
  • 8:34 - 8:37
    Kui need ahelad pikemaks lähevad
  • 8:37 - 8:39
    ja üksteisele lähemale jõuavad,
  • 8:39 - 8:42
    hakkab dispersioonjõud
    ja van der Waalsi jõud
  • 8:42 - 8:43
    üha enam levima
  • 8:43 - 8:45
    Järsku on need osad
  • 8:45 - 8:47
    üksteist ligi tõmmanud
    ning see osa kaob
  • 8:47 - 8:49
    Kui need üksteist ligitõmbavad,
  • 8:49 - 8:50
    kaob see osa
  • 8:50 - 8:52
    Kui need üksteist ligi tõmbavad,
  • 8:52 - 8:53
    kaob see osa
  • 8:53 - 8:55
    Mida pikem on ahel,
  • 8:55 - 8:57
    ja mida enam selliseid mõjutusi on,
  • 8:57 - 8:59
    seda rohkem nad üksteist ligi tõmbavad
  • 8:59 - 9:02
    Sidemeid on keerulisem purustada,
  • 9:02 - 9:03
    keemistemperatuur on kõrgem
  • 9:03 - 9:05
    Need on kõige tähtsamad
  • 9:05 - 9:08
    alkoholi omadused
  • 9:08 - 9:11
    Mida väiksem ahel,
    seda paremini alkohol vees lahustub
  • 9:11 - 9:14
    Väiksed on täielikult lahustuvad
  • 9:14 - 9:16
    Mida pikem on ahel,
  • 9:16 - 9:17
    seda keerulisem on vees lahustuda
  • 9:17 - 9:19
    ning seda kõrgem on keemistemperatuur
  • 9:19 - 9:21
    Seda keerulisem on neid lõhustada,
  • 9:21 - 9:23
    sest on dispersioonjõud
Title:
Alkoholi omadused
Description:

Alcohol Properties
more » « less
Video Language:
English
Duration:
09:24
liisbetj edited Estonian subtitles for Alcohol Properties
liisbetj edited Estonian subtitles for Alcohol Properties
liisbetj edited Estonian subtitles for Alcohol Properties
liisbetj edited Estonian subtitles for Alcohol Properties
liisbetj edited Estonian subtitles for Alcohol Properties
liisbetj added a translation

Estonian subtitles

Incomplete

Revisions

Our website uses cookies for analysis purposes.