-
Leat máŋga sámegiela, ii juohke sámegielas
-
lea seamma buorre boahtteáiggi dilli.
-
Lean viehka optimisttalaš davvisámegiela
-
ektui, mii lea stuorimus giella.
-
Muhtun sámegielain lea nu áŋgirvuohta
-
nugo anárašgiella, man hállit lassánit
-
jagis jahkái. Muhto muđui lea váttis
-
daidda unnit sámigielaide.
-
Eronoamážit máttasámegielas lea doaivva
-
go leat áŋgiris giellageavaheaddjit,
-
ja giellarevitaliseren lea leavvan bures.
-
Muhto lea hui dehálaš ahte leat mánát geat
-
ohppet sámegiela ruovttus, ja ahte
-
vánhemat hállet sámegiela mánáidasaset.
-
Muđui das ii šatta mihkkiige, ii šatta.
-
doarvái. Dát lea giela geađgejuolgi.
-
Sámi servvodagas ferte leat beroštupmi ieš
-
geavahit giela, ja maiddái ovddidit giela
-
boahtteáiggis. Ja giellateknologiija maid
-
mii ovdánahttit, lea oassi revitaliseremis
-
ja veahkkin dasa, muhto dat ii leat áidna
-
vuohki mo ovdánahttit giela.
-
Muhto dat dahká vejolažžan olbmuide
-
geavahit giela mobiltelefovnnain go
-
sáddejit SMS:id, go čáttejit ja geavahit
-
Facebook. Ahte sosiála medias geavahit
-
sámegiela, dat lea hui dehálaš.
-
Dát lea oassi eallimis, eai buot
-
sápmelaččat orrot gilis, ii buohkain
-
leat nana oktavuohta vánhemiiguin,
-
áhkuin ja ádjáin. Sii leat fárren, sii
-
orrot gávpogis ja gulahallet seamma
-
láhkai go eará nuorat ja eará olbmot,
-
ja geavahit juohke media. Lea dehálaš
-
ahte maid sámegiella doaibmá
-
ja gávdno dain mediain.
-
Divvun ráhkada reaidduid maid olbmot
-
geavahit beaivválaččat, ja doaivut
-
ahte dat šaddet ávkin buohkaide geat
-
hállet ja čállet sámegiela. Mii háliidit
-
ovdánahttit min reaidduid dárbbuid mielde.
-
Mun fas barggan Giellateknos, moai
-
letne goappašagat Romssa universitehtas.
-
Munnos leat oktasaš vuođđoresurssat
-
ja liŋvisttalaš oassi. Mus lea dábálaš
-
universitehtavirgi, nu ahte sihke oahpahan
-
sámegiela ja dutkkan giela ja dan
-
giellateknologalaš vejolašvuođaid.
-
Divvunis lea muhtunlágan "oppdrag"
-
ráđđehusas, go galgá erenoamážit bálvalit
-
sámegielagiid Norggas. Giellateknos
-
sáhttit eanet ovttasbargat olbmuiguin eará
-
riikkain ja sámegielaiguin miehtá Sámi.
-
Dehálaš lea ahte visot min bargu lea
-
rabas gáldokoda. Jus earát háliidit
-
geavahit min resurssaid, de sis lea
-
vejolašvuohta ja
-
vuoigatvuohta daid geavahit.
-
Maiddái gávppálaš oktavuođaide.
-
Hirbmat buorre jus gii nu váldá
-
min resurssaid ja ráhkada
-
gávpegálvvu giellateknologiijain.
-
Jus sii sáhttet dinet das,
-
ii mihkkege buoret go dat.