Eetrite nimetamine ja sissejuhatus

Edit subtitles

0:00 - 0:03

Oleme eetreid puudutanud
mitmes videos
0:03 - 0:07

Nad on olnud kasulikud
aprootilised lahustid
0:07 - 0:08

mitmes reaktsioonis
0:08 - 0:10

Mõtlesin,
et oleks aeg neile päriselt
0:10 - 0:12

paar videot kulutada
0:12 - 0:15

Nagu igas orgaanilises keemiavideos,
0:15 - 0:18

saame molekulidega tuttavaks
0:18 - 0:20

ja püüame neid nimetada
0:20 - 0:21

Proovime natuke
0:21 - 0:23

Esimesi olete te juba näinud
0:23 - 0:28

Oletame, et meil on selline molekul
0:28 - 0:30

Õpetan,
kuidas neid kahel viisil
0:30 - 0:30

nimetada
0:30 - 0:33

Tavaline nimetamine
on eetrite puhul
0:33 - 0:34

ilmselt olulisem
0:34 - 0:37

Sest see on tavalisem nimi
0:37 - 0:38

Nii nad räägivad
0:38 - 0:40

Seejärel näitan,
kuidas neid nimetada,
0:40 - 0:42

kasutades IUPACi nomenklatuuri
0:42 - 0:44

Kirjutan selle üles
0:44 - 0:51

IUPACI nomenklatuur
0:51 - 0:52

on süstemaatiline keemianomenklatuur
0:52 - 0:55

Nad on välja mõelnud ametlikud
0:55 - 0:58

nimetamisetiketid
kõigile orgaanilistele molekulidele
0:58 - 1:00

Seda kasutasime ka varem,
1:00 - 1:03

kui alkaanidest ja alkeenidest rääkisime
1:03 - 1:06

Eetrite puhul on levinud tavalisem nimi
1:06 - 1:09

Levinum nimi sellele molekulile..
1:09 - 1:11

Vaadake kaht süsinikrühma
1:11 - 1:12

Vaatame
1:12 - 1:14

Üks on siin
1:14 - 1:16

See on etüülrühm
1:16 - 1:17

See on etüülrühm
1:17 - 1:19

Siin on kaks süsinikku
1:19 - 1:22

Siis vaadake seda süsinikrühma
1:22 - 1:23

See on ka etüülrühm
1:23 - 1:25

Siin on kaks süsinikku
1:25 - 1:28

Seda kutsutakse...
1:28 - 1:29

See on ka etüülrühm
1:29 - 1:34

Selle tavaline nimetus
on lihtsalt dietüül-eeter
1:39 - 1:42

Eeter ütleb,
1:42 - 1:45

et kahe etüülrühma vahel on hapnik
1:45 - 1:46

See on tavaline nimetus
1:50 - 1:55

Nüüd IUPACi
1:55 - 1:56

ametlik nimetus
1:56 - 1:59

Tehakse sarnaselt teistele
1:59 - 2:01

Vaadatakse pikimat ahelat
2:01 - 2:03

Joonistan uuesti
2:03 - 2:05

Vasakule teen levinud nimetused
2:05 - 2:09

Teisele IUPACi nimetused
2:09 - 2:12

Joonistan uuesti
2:12 - 2:13

dietüül-eetri
2:13 - 2:15

Vaatad pikimat ahelat
2:15 - 2:17

Siin puhul on kaks pikimat
2:17 - 2:19

Siin on kaks süsinikku
2:19 - 2:21

Siin on ka kaks süsinikku
2:21 - 2:23

Võtad ühe neist kahest
2:23 - 2:27

Ma võtan selle põhiahelaks
2:27 - 2:31

Sellel on kaks süsinikku,
kaksiksidet pole
2:31 - 2:32

See on etaan
2:36 - 2:42

Ssiin on alkoksürühm
2:42 - 2:45

Oksü on lõpus hapniku pärast
2:46 - 2:50

Alk on kahe süsiniku pärast
2:50 - 2:53

Seda kutsume etoksüks
2:56 - 2:59

Meil on etoksürühm
2:59 - 3:01

süsinikuga seotud
3:01 - 3:03

Hakkame nummerdama selle etaani poolt,
3:03 - 3:06

sest siin on see grupp
3:06 - 3:07

süsinikuga ühendatud
3:07 - 3:08

Seda kutsume 1-etoksüetaaniks
3:15 - 3:18

Enamasti nii ei nimetata,
3:18 - 3:20

mis siis, et see on ametlik nimetus
3:20 - 3:23

Pikem näete dietüül-eetrit
3:23 - 3:25

Minu jaoks on see veidi lihtsam
3:25 - 3:27

Mõtled, mis need kaks rühma on
3:27 - 3:28

ja paned lõppu eeter
3:28 - 3:30

Teame, et vahepeal on hapnik
3:30 - 3:32

Teeme veel mõne sellise
3:32 - 3:35

Oletame,
et mul on siin selline molekul
3:35 - 3:39

Selline molekul
3:39 - 3:41

Tuleb vaadata mõlemat gruppi,
3:41 - 3:43

mis hapniku kõrval on
3:43 - 3:47

Teen teise värviga
3:47 - 3:50

See vasakpoolne...
3:50 - 3:52

Meil on 3 süsinikku
3:52 - 3:54

See on propüülrühm,
3:54 - 3:55

kuid meil on keskel süsinik
3:55 - 3:56

Seega on see isopropüülrühm
4:01 - 4:02

Paremal pool
4:02 - 4:04

on vaid üks süsinik
4:04 - 4:08

Nii et see siin
4:08 - 4:13

on metüülrühm
4:13 - 4:15

Tuleb loendata mõlemad rühmad
4:15 - 4:17

ja kirjutada eeter
4:17 - 4:19

Tuleb loendada tähestiku järjekorras
4:19 - 4:21

I on enne m-i
4:21 - 4:33

Järelikult on nimeks isopropüülmetüüleeter
4:37 - 4:41

IUPACi nomenklatuuris vaatame
4:41 - 4:42

pikimat süsinikahelat
4:42 - 4:45

Joonistan molekuli uuesti
4:45 - 4:48

Joonistan siia uue samasuguse
4:48 - 4:51

Milline on pikim süsinikahel?
4:51 - 4:54

Meil on siin 3 süsinikku
4:54 - 4:55

Siin on vaid üks süsinik
4:55 - 4:59

See on meie pikim süsinikahel
4:59 - 5:03

Sellel on kolm süsinikku
ja kaksiksidet pole
5:03 - 5:07

Et, met, prop, proüül...
tegelikult on see propaan
5:07 - 5:10

See on pikim.
Kirjutame propaan,
5:10 - 5:13

sest kasutame IUPACi süsteemi
5:13 - 5:17

Vaatame metoksürühma siin
5:17 - 5:20

See on metoksürühm,
sest siin on O
5:20 - 5:21

Sellest tuleneb oksü
5:21 - 5:23

Ja siin on metüülrühm
5:23 - 5:24

Seega metoksü
5:27 - 5:30

Met on eesliide,
kui on
5:30 - 5:31

vaid üks süsinik
5:31 - 5:33

Oksü lisatakse, sest seal on hapnik
5:33 - 5:37

See on seotud kahe süsinikuga
propaanahelas
5:37 - 5:39

Vahet pole,
kummalt poolt
5:39 - 5:40

nummerdamist alustada
5:40 - 5:42

1, 2, 3
5:42 - 5:44

See on 2-metoksüpropaan
5:51 - 5:52

Teeme veel ühe
5:52 - 5:53

Teeme ühe veel
5:53 - 5:56

Saate vähemalt põhimõttest aru,
5:56 - 5:59

kuidas lihtsaid eetreid nimetada
5:59 - 6:05

Teeme siia tsükli
6:05 - 6:08

Siin on hapnik
6:08 - 6:11

Siin on veel üks süsinikahel
6:11 - 6:13

Ja üks süsinikahel seal
6:13 - 6:14

Kopeerin selle,
et ei peaks
6:14 - 6:16

uuesti joonistama
6:16 - 6:19

Kopeerin selle
6:19 - 6:20

Olgu peale
6:20 - 6:23

Teeme levinud nime esimesena.
See on alati
6:23 - 6:25

natuke lõbusam
6:25 - 6:30

Siin pool on meil 1, 2, 3, 4, 5,
6:30 - 6:32

kuus süsinikku tsüklis
6:32 - 6:35

See siin vasakul
6:35 - 6:36

on tsükloheksüülrühm
6:40 - 6:45

Paremal poole on 1, 2, 3
6:45 - 6:47

See on lihtsalt propüülrühm
6:51 - 6:53

Eetrite nimetamisel paned need kaks
6:53 - 6:55

tähestikulisse järjekorda
6:55 - 6:56

ja lõppu lisad eeter
6:56 - 6:57

See on tsükloheksüül
6:57 - 7:00

C on enne p-d
7:00 - 7:05

Tsükloheksüülpropüül
7:05 - 7:07

Teeme kollaselt
7:07 - 7:10

Tsükloheksüülpropüüleeter
7:14 - 7:17

Proovime IUPACi versiooni
7:17 - 7:19

Otsid pikimat süsinikahelat
7:19 - 7:22

Selleks on tsükloheksaan
7:22 - 7:27

Meil on siin 6 süsinikku
7:27 - 7:29

Siin on ainult kolm
7:29 - 7:32

See on meie lülisambaks
7:32 - 7:33

Kirjutame tsükloheksaan
7:37 - 7:39

Kaksiksidemeid pole.
Lihtsalt heksaan
7:39 - 7:41

See on tsükloheksaan
7:41 - 7:47

Kui oleks kolm süsinikku,
oleks see propüül
7:47 - 7:49

Kuid siin pole vaid kolm süsinikku
7:49 - 7:51

Siin on kolm süsinikku ja hapnik
7:51 - 7:54

Seega oleks see propoksü
7:54 - 7:56

See on propoksürühm
7:59 - 8:01

Seda ei pea nummerdama,
8:01 - 8:02

sest see võib olla ükskõik,
millise süsiniku küljes
8:02 - 8:04

See oleks ikka sama molekul
8:04 - 8:06

Seda võib kutsuda lihtsalt propoksütsükloheksaaniks
8:10 - 8:13

Toon selle tsükloheksaanile lähemale
8:13 - 8:19

Propoksütsükloheksaan
8:19 - 8:21

Tegelikult näete ikkagi tihemini
8:21 - 8:22

seda lihtsamat nimetust
8:22 - 8:24

Kui oleme neid nimetanud,
8:24 - 8:26

mõtleme omadustele
8:26 - 8:29

Oleme juba näinud...
ja kasutanud neid
8:29 - 8:31

mitmeid kordi.
Eriti Sn2 reaktsioonides
8:31 - 8:34

ja mujal,
kus me ei taha,
8:34 - 8:35

et prootonid ringi hõljuks
8:35 - 8:38

Kasutasie dietüüleetrit
8:38 - 8:41

Tavaliselt on eetrid head lahustid
8:41 - 8:43

Nad pole väga reaktiivsed
8:43 - 8:46

Väga head lahustid
8:46 - 8:49

Eriti kui otsitakse aprootilist lahustit
8:49 - 8:52

Aprootiline tähendab,
et pole vesinikku,
8:52 - 8:57

mis kaotaks elektroni
elektronegatiivsele aatomile
8:57 - 8:58

nagu hapnik
8:58 - 9:00

ja seejärel prooton lihtsalt hõljub ringi
9:00 - 9:02

ja hakkab teistega reageerima
9:02 - 9:05

Siin ei ole ükski vesinik otseselt
9:05 - 9:07

hapnikuga seotud
9:07 - 9:10

See on aprootiline lahusti
9:10 - 9:12

Kuna tal pole ükski vesinik seotud
9:12 - 9:15

hapnikuga,
pole ka vesiniksidemeid
9:15 - 9:18

Ülevaate pärast räägin,
9:18 - 9:22

et veega...
Joonistan vee molekule
9:22 - 9:25

Vee puhul on olukord,
9:25 - 9:27

mis hapnik võtab elektrone
9:27 - 9:29

Tal on osaline negatiivne laeng
9:29 - 9:34

Vesinikult võetakse elektron ära
9:34 - 9:35

või veeda nendega vähem aega
9:35 - 9:37

Tal on osaline positiivne laeng
9:37 - 9:39

Sellel hapnikul on osaline negatiivne laeng
9:39 - 9:43

Vesinikud,
millel on osaline positiivne laeng,
9:43 - 9:45

tõmbavad osaliselt negatiivse
laenguga hapnikku ligi
9:45 - 9:47

Siis on vesinikside olemas
9:47 - 9:51

Vesinikside moodustab vee
9:51 - 9:53

Ta tõmbab molekulid kokku
9:53 - 9:57

See vajab sulamiseks
rohkem energiat
9:57 - 9:59

või ka keemiseks
9:59 - 10:01

ja selleks,
et molekulid üksteise küljest
10:01 - 10:02

end lahti rebiks
10:02 - 10:04

Sama on ka alkoholide puhul
10:04 - 10:07

Alkoholide puhul on
vaid üks vesinik iga hapniku kohta
10:07 - 10:11

Siiski on seal vesinikside
10:11 - 10:14

Eetrite puhul ei ole vesiniksidemeid
10:14 - 10:16

Märgin süsinikahelad
10:16 - 10:18

R-tähtedega
10:18 - 10:21

Kirjutan R',
et näidata,
10:21 - 10:24

et need süsinikahelad
on erinevad
10:24 - 10:25

R tähendab radikaali
10:25 - 10:27

Ärge ajage sassi vaba radikaaliga
10:27 - 10:29

Täiesti erinevad asjad
10:29 - 10:31

R tähendab süsiniksidet,
10:31 - 10:33

mis on hapnikuga seotud
10:33 - 10:38

Kuid vesinik ei loovuta elektrone
10:38 - 10:40

hapnikule,
millel on osaliselt positiivne laeng
10:40 - 10:41

ja osaliselt negatiivne laeng
10:41 - 10:45

Siin ei ole sellist vesiniksidet
10:45 - 10:49

Seega on eetritel madalam sulamis-
10:49 - 10:50

ja keemistemperatuur
10:50 - 10:51

Palju lihtsam
10:51 - 10:53

Peab vähem kuumutama,
10:53 - 10:56

et need molekulid lõhustuks,
sest nad pole üksteisega
10:56 - 10:58

nii tugevalt seotud

Title:: Eetrite nimetamine ja sissejuhatus
Description:: Ether Naming and Introduction

more » « less
Video Language:: English
Duration:: 10:59

	liisbetj edited Estonian subtitles for Ether Naming and Introduction
	liisbetj edited Estonian subtitles for Ether Naming and Introduction
	liisbetj added a translation

Estonian subtitles

Incomplete

Revisions

Revision 1

liisbetj

Eetrite nimetamine ja sissejuhatus

Revisions

Our website uses cookies

Operating cookies (Required)