Return to Video

Van Jones: plastiku majanduslik ebaõiglus

  • 0:04 - 0:06
    Mul on au siin olla
  • 0:06 - 0:08
    ja mul on au rääkida sellel teemal,
  • 0:08 - 0:10
    mis on minu arvates väga tähtis.
  • 0:10 - 0:12
    Oleme palju rääkinud
  • 0:12 - 0:14
    plastiku kohutavast mõjust
  • 0:14 - 0:17
    planeedile ja teistele liikidele,
  • 0:17 - 0:19
    aga plastik teeb kahju ka inimestele,
  • 0:19 - 0:22
    eriti vaestele inimestele.
  • 0:22 - 0:24
    Ja nii plastiku tootmises,
  • 0:24 - 0:27
    plastiku kasutamises kui ka plastiku äraviskamisel
  • 0:27 - 0:29
    saavad valusaima tabamuse
  • 0:29 - 0:32
    vaesed inimesed.
  • 0:32 - 0:35
    Inimesed said väga vihaseks,
  • 0:35 - 0:37
    kui toimus British Petroleumi õlileke
  • 0:37 - 0:39
    ja seda õigusega.
  • 0:39 - 0:41
    Inimesed mõtlesid: " Jumal küll.
  • 0:41 - 0:43
    See õli on kohutav, see on vees.
  • 0:43 - 0:45
    See hävitab
  • 0:45 - 0:47
    sealsed elusüsteemid.
  • 0:47 - 0:49
    Inimesed saavad viga.
  • 0:49 - 0:51
    See on kohutav,
  • 0:51 - 0:53
    et õli toob kahju lahe ääres elavatele inimestele."
  • 0:53 - 0:55
    Aga inimesed ei mõtle sellele,
  • 0:55 - 0:58
    mis oleks juhtunud, kui õli oleks turvaliselt rannikule jõudnud.
  • 0:58 - 1:01
    Mis siis, kui õli oleks oma õigesse sihtpunkti jõudnud?
  • 1:01 - 1:03
    See oleks mootorites põlenud,
  • 1:03 - 1:06
    andnud hoogu globaalsele soojenemisele,
  • 1:06 - 1:09
    ja jõudnud kohta, mida nimetatakse "vähktõve tänavaks",
  • 1:09 - 1:11
    ja seda kutsutakse "vähktõve tänavaks" seetõttu,
  • 1:11 - 1:14
    et petrooleumitööstus
  • 1:14 - 1:16
    võtab selle õli ja muudab selle plastikuks
  • 1:16 - 1:19
    ja selle protsessi käigus tapab inimesi.
  • 1:19 - 1:22
    See lühendab lahe ääres elavate inimeste eluiga.
  • 1:22 - 1:25
    Seega pole õli ja kemikaalid probleemsed ainult siis, kui toimub õlileke,
  • 1:25 - 1:27
    vaid ka siis, kui õnnetusi ei ole.
  • 1:27 - 1:29
    Ja sageli ei oska me väärtustada seda hinda,
  • 1:29 - 1:31
    mida maksavad vaesed inimesed selleks,
  • 1:31 - 1:33
    et me saaks neid ühekordseid tooteid kasutada.
  • 1:33 - 1:35
    Teine asi, mida me sageli hinnata ei oska,
  • 1:35 - 1:38
    on see, et vaesed inimesed ei kannata ainult tootmisprotsessi käigus.
  • 1:38 - 1:40
    Nad kannatavad ka
  • 1:40 - 1:42
    tarbimise käigus.
  • 1:42 - 1:44
    Neil, kes teenivad piisaval hulgal raha,
  • 1:44 - 1:46
    on olemas valikuvõimalus.
  • 1:46 - 1:48
    Põhjus, miks me tahame kõvasti tööd teha
  • 1:48 - 1:50
    ja mitte olla vaesed,
  • 1:50 - 1:53
    on see, et saada valikuvõimalusi.
  • 1:53 - 1:55
    Me saame võimaluse valida
  • 1:55 - 1:57
    jätta ostamata tooted,
  • 1:57 - 1:59
    milles on ohtlikku ja mürgist plastikut.
  • 1:59 - 2:02
    Vaestel inimeste aga pole selliseid valikuvõimalusi.
  • 2:02 - 2:04
    Niisiis on madala sissetulekuga inimesed tavaliselt need,
  • 2:04 - 2:06
    kes ostavad tooteid,
  • 2:06 - 2:09
    mis sisaldavad nende laste jaoks ohtlikke kemikaale.
  • 2:09 - 2:11
    Nemad on inimesed,
  • 2:11 - 2:13
    kelle organism saab suure hulga
  • 2:13 - 2:16
    mürgist plastikut.
  • 2:16 - 2:19
    Ja inimesed ütlevad: "Noh, nad peaks lihtsalt teise toote ostma."
  • 2:19 - 2:22
    Aga vaesusega ongi see probleem, et sul ei ole selliseid valikuvõimalusi.
  • 2:22 - 2:24
    Sa pead ostma odavaimaid tooteid.
  • 2:24 - 2:27
    Ja odavaimad tooted on sageli kõige ohtlikumad.
  • 2:27 - 2:29
    Ja nagu sellest poleks veel küllalt,
  • 2:29 - 2:31
    lisaks plastiku tootmisele,
  • 2:31 - 2:34
    mis põhjustab vähki ja lühendab inimeste eluiga
  • 2:34 - 2:37
    ja toob kahju vaestele lastele, kes seda plastikut kasutavad,
  • 2:37 - 2:39
    ka äraviskamisel
  • 2:39 - 2:41
    on just vaesed inimesed need,
  • 2:41 - 2:43
    kes kannavad raskeimat koormat.
  • 2:43 - 2:45
    Sageli arvame, et me teeme heateo.
  • 2:45 - 2:47
    Sa oled kontoris,
  • 2:47 - 2:49
    jood pudelivett või muud jooki
  • 2:49 - 2:52
    ja mõtled endamisi: "Vot, ma ei viska seda ära.
  • 2:52 - 2:54
    Ei, ma olen vooruslik.
  • 2:54 - 2:56
    Ma panen selle pudelikonteinerisse."
  • 2:56 - 2:58
    Sa mõtled: "Ma panen oma pudeli pudelikonteinerisse."
  • 2:58 - 3:01
    Ja siis sa vaatad oma töökaaslast ja ütled:
  • 3:01 - 3:03
    "Sa kretiin.
  • 3:03 - 3:05
    Sa paned oma pudeli tavalisse prügikasti."
  • 3:05 - 3:07
    Ja see on meile nagu moraalne kõdi.
  • 3:07 - 3:09
    Meil on enda üle nii hea meel.
  • 3:10 - 3:12
    Võib-olla ma andestan endale.
  • 3:12 - 3:15
    Mitte sina, aga mina tunnen niimoodi.
  • 3:16 - 3:19
    Ja niisiis meil on selline moraalse heaolutunde hetk.
  • 3:19 - 3:22
    Aga kui me saaks sellele pudelile
  • 3:22 - 3:24
    tema teekonnal järgneda,
  • 3:24 - 3:27
    siis meid šokeeriks avastus, et väga sageli
  • 3:27 - 3:29
    pannakse see pudel laevale.
  • 3:29 - 3:32
    See reisib mingi kuluga
  • 3:32 - 3:34
    üle ookeani.
  • 3:34 - 3:37
    Ja see jõuab lõpuks arengumaale, sageli Hiinasse.
  • 3:37 - 3:40
    Ma arvan, et meil on peas kujutluspilt, et keegi võtab väikese pudeli
  • 3:40 - 3:43
    ja ütleb: "Oh, väike pudelike.
  • 3:43 - 3:45
    Meil on nii hea meel sind näha, väike pudelike."
  • 3:45 - 3:47
    (Naer)
  • 3:47 - 3:50
    "Sa oled meid hästi teeninud"
  • 3:50 - 3:52
    Talle tehakse väike pudelimassaaž,
  • 3:52 - 3:54
    antakse väike pudelimedal.
  • 3:54 - 3:56
    Ja küsitakse: "Mida sulle järgmiseks teha meeldiks?"
  • 3:56 - 3:59
    Väike pudel ütleb: "Mul pole aimugi."
  • 3:59 - 4:02
    Aga päriselt seda ei juhtu.
  • 4:04 - 4:06
    See pudel
  • 4:06 - 4:09
    põletatakse lõpuks ära.
  • 4:09 - 4:12
    Plastmassi taaskasutus tähendab paljudes arengumaades
  • 4:12 - 4:14
    plastiku tuhastamist,
  • 4:14 - 4:16
    plastiku põletamist,
  • 4:16 - 4:18
    millest eraldub toksilisi kemikaale,
  • 4:18 - 4:20
    mis jällegi tapab inimesi.
  • 4:20 - 4:22
    Ja vaesed inimesed,
  • 4:22 - 4:24
    kes neid tooteid valmistavad,
  • 4:24 - 4:27
    petrokeemilistes keskustes nagu "vähktõve tänaval",
  • 4:27 - 4:29
    vaesed inimesed, kes tarbivaid neid tooteid ebaloomulikult palju,
  • 4:29 - 4:31
    ja vaesed inimesed,
  • 4:31 - 4:33
    kes on taaskasutuse tsükli lõpus,
  • 4:33 - 4:36
    elavad seetõttu lühemat elu
  • 4:36 - 4:39
    ja saavad palju kahju
  • 4:39 - 4:42
    selle äraviskamise sõltuvuse tõttu,
  • 4:42 - 4:44
    mille all me kannatame.
  • 4:44 - 4:46
    Nüüd te mõtlete endamisi - ma tean küll, millised te olete -
  • 4:46 - 4:48
    te ütlete: "See on nende vaeste inimeste jaoks
  • 4:48 - 4:50
    tõepoolest kohutav.
  • 4:50 - 4:52
    See on nende vaeste inimeste jaoks
  • 4:52 - 4:54
    lihtsalt õudne.
  • 4:54 - 4:57
    Ma loodan, et keegi võtab nende aitamiseks midagi ette."
  • 4:57 - 5:00
    Aga mis meil kahe silma vahele jääb, on see,
  • 5:00 - 5:02
    mis toimub Los Angeleses.
  • 5:02 - 5:04
    Me oleme näinud palju vaeva, et vähendada sudu
  • 5:04 - 5:06
    siin Los Angeleses.
  • 5:06 - 5:08
    Aga teate mis?
  • 5:08 - 5:10
    Kuna Aasias on praegu nii palju saastavat tööstust,
  • 5:10 - 5:12
    kuna keskkonnahoiu seadused
  • 5:12 - 5:14
    ei kaitse praegu Aasia inimesi,
  • 5:14 - 5:16
    siis peaaegu kogu see puhas õhk,
  • 5:16 - 5:18
    mis me reostunud õhu arvelt tagasi võitsime,
  • 5:18 - 5:20
    mida me oleme siin Californias saavutanud,
  • 5:20 - 5:23
    on nullitud, kuna Aasiast tuleb nii palju saastunud õhku.
  • 5:24 - 5:27
    Seega mõjutab see meid kõiki.
  • 5:27 - 5:30
    Aga just vaesed inimesed saavad suurima löögi.
  • 5:30 - 5:33
    Aga saastav tööstus, mürgiste ainete põletamine,
  • 5:33 - 5:35
    keskkonnastandardite vähesus Aasias,
  • 5:35 - 5:38
    toob endaga kaasa nii palju saastatud õhku,
  • 5:38 - 5:41
    mis tuleb üle ookeani ja teeb kasutuks meie saavutused Californias.
  • 5:41 - 5:43
    Me oleme samas seisus nagu 1970. aastatel.
  • 5:43 - 5:45
    Me oleme samal planeedil
  • 5:45 - 5:48
    ja me peame jõudma nende probleemide juurteni.
  • 5:48 - 5:51
    Minu arvates on probleemi juureks
  • 5:51 - 5:54
    ühekordse kasutamise idee iseenesest.
  • 5:54 - 5:57
    Kui te tabate ära selle,
  • 5:57 - 5:59
    kuidas on omavahel seotud
  • 5:59 - 6:01
    planeedi mürgitamine ja reostamine
  • 6:01 - 6:04
    ja selle tagajärjed vaestele inimestele,
  • 6:04 - 6:06
    jõuate te väga murettekitava,
  • 6:06 - 6:09
    aga ühtlasi väga kasutoova arusaamiseni:
  • 6:09 - 6:11
    selleks et risustada planeeti,
  • 6:11 - 6:13
    on vaja risustada ka inimesi.
  • 6:13 - 6:16
    Aga kui loote maailma, kus te ei risusta inimesi,
  • 6:16 - 6:18
    ei risusta te ka planeeti.
  • 6:18 - 6:20
    Praegusel hetkel,
  • 6:20 - 6:23
    kui sotsiaalse õigluse ja ökoloogia idee
  • 6:23 - 6:25
    lähenevad üksteisele,
  • 6:25 - 6:27
    näeme lõpuks,
  • 6:27 - 6:30
    et tegelikult on see üks ja sama idee.
  • 6:30 - 6:33
    Ja see idee seisneb selles, et mitte midagi ei saa ära visata.
  • 6:33 - 6:36
    Meil ei ole ressursse, mida saaks ära visata.
  • 6:36 - 6:38
    Meil ei ole liike, mida saaks ära visata.
  • 6:38 - 6:41
    Ja meil ei ole ka inimesi, keda saaks ära visata.
  • 6:41 - 6:43
    Meil ei ole äravisatavat planeeti
  • 6:43 - 6:46
    ega äravisatavaid lapsi - kõigel on väärtus.
  • 6:46 - 6:49
    Ja kui me kõik jõuame selle lihtsa arusaamani,
  • 6:49 - 6:52
    hakkavad esile kerkima uues võimalused tegutsemiseks.
  • 6:52 - 6:54
    Biomimikri,
  • 6:54 - 6:56
    mis on praegu
  • 6:56 - 6:58
    esiletõusev teadusharu,
  • 6:58 - 7:01
    kannab endas tegelikult väga olulist ideed sotsiaalsest õiglusest.
  • 7:01 - 7:03
    Nende jaoks, kes selle mõistega alles tuttavaks on saanud -
  • 7:03 - 7:05
    biomimikri tähendab
  • 7:05 - 7:07
    kõikide liikide tarkuse austamist.
  • 7:07 - 7:09
    Muide, demokraatia
  • 7:09 - 7:11
    tähendab kõigi inimeste tarkuse austamist - ja me jõuame selleni.
  • 7:11 - 7:14
    Aga biomimikri tähendab kõigi liikide teadmiste austamist.
  • 7:14 - 7:17
    Tuleb välja, et me oleme päris nutikas liik.
  • 7:17 - 7:20
    Meie ulatuslik ajukoor, me oleme selle üle päris uhked.
  • 7:20 - 7:23
    Aga kui me soovime teha tugevat materjali,
  • 7:23 - 7:26
    mõtleme: "Ma tean, ma teen kõva materjali.
  • 7:26 - 7:29
    Ma võtan vaakumi ja suured põletusahjud
  • 7:29 - 7:31
    ja kisun maapõuest asju välja
  • 7:31 - 7:34
    ja ajan asjad kuumaks ja mürgitan ja saastan,
  • 7:34 - 7:37
    aga lõpuks ma ju saan selle materjali tugevaks.
  • 7:37 - 7:39
    Ma olen nii nutikas."
  • 7:39 - 7:42
    Ja kui sa vaatad selja taha, siis sa näed hävitustööd.
  • 7:42 - 7:44
    Aga tead mis? Sa oled nutikas,
  • 7:44 - 7:46
    aga mitte nii nutikas nagu merekarp.
  • 7:46 - 7:48
    Merekarbi karp on tugev.
  • 7:48 - 7:51
    Seal ei ole vaakumit ega põletusahjusid,
  • 7:51 - 7:53
    seal pole mürki ega reostust.
  • 7:53 - 7:55
    Selgub, et teised liigid
  • 7:55 - 7:57
    on tükk aega tagasi aru saanud,
  • 7:57 - 8:00
    kuidas luua suurt hulka nendest asjadest, mida meie vajame,
  • 8:00 - 8:03
    kasutades bioloogilisi protsesse, mida loodus oskab hästi kasutada.
  • 8:03 - 8:05
    Tänu biomimikrile
  • 8:05 - 8:07
    on meie teadlased lõpuks mõistnud,
  • 8:07 - 8:09
    et meil on teistelt liikidelt palju õppida.
  • 8:09 - 8:11
    Ma ei pea silmas hiirtega
  • 8:11 - 8:13
    katsete tegemist.
  • 8:13 - 8:16
    Ma ei mõtle seda niimoodi, väikeseid liike ära kasutades -
  • 8:16 - 8:19
    ma pean silmas nende austamist ja nende saavutuste austamist.
  • 8:19 - 8:21
    Seda nimetataksegi biomimikriks
  • 8:21 - 8:23
    ja see avab ukse
  • 8:23 - 8:25
    jäätmevabale tootmisele,
  • 8:25 - 8:27
    saastevabale tootmisele -
  • 8:27 - 8:29
    et me saaks nautida
  • 8:29 - 8:31
    kõrget elukvaliteeti
  • 8:31 - 8:33
    ilma planeeti reostamata.
  • 8:33 - 8:36
    Biomimikri idee,
  • 8:36 - 8:38
    kõigi liikide tarkuse austamine,
  • 8:38 - 8:40
    ühendatud demokraatia
  • 8:40 - 8:42
    ja sotsiaalse õigluse ideega,
  • 8:42 - 8:45
    austades kõigi inimeste tarkust ja väärtust,
  • 8:45 - 8:47
    annaks meile teistsuguse ühiskonna.
  • 8:47 - 8:49
    Meil oleks teistsugune majandus.
  • 8:49 - 8:51
    Meil oleks roheline ühiskond,
  • 8:51 - 8:53
    mille üle dr King uhke oleks.
  • 8:53 - 8:55
    See peaks olema meie siht.
  • 8:55 - 8:58
    Sinna jõudmiseks tuleb esiteks teadvustada,
  • 8:58 - 9:01
    et ühekordse kasutamise idee
  • 9:01 - 9:03
    ei too kahju mitte ainult
  • 9:03 - 9:05
    nendele liikidele, kellest me rääkisime,
  • 9:05 - 9:08
    vaid see rikub ka meie ühiskonda.
  • 9:08 - 9:11
    Me oleme uhked, et elame Californias.
  • 9:11 - 9:13
    Meil oli just hääletamine ja kõik mõtlesid:
  • 9:13 - 9:16
    "Ei, mitte meie osariigis.
  • 9:16 - 9:19
    Ma ei tea, mida need teised osariigid tegid."
  • 9:19 - 9:21
    (naer)
  • 9:21 - 9:23
    Nii uhked.
  • 9:23 - 9:26
    Jah, mina olen ka uhke.
  • 9:26 - 9:29
    Aga California,
  • 9:29 - 9:32
    kuigi me oleme mõnede ökoloogiliste asjadega maailma esirinnas,
  • 9:32 - 9:34
    oleme me kahjuks esirinnas
  • 9:34 - 9:37
    ka mõnede gulagi-sarnaste asjadega.
  • 9:37 - 9:40
    Californias on üks kõrgemaid tuhastamise osakaale
  • 9:40 - 9:42
    kõigi 50 osariigi hulgas.
  • 9:42 - 9:45
    Meil on praegusel hetkel moraalne väljakutse.
  • 9:45 - 9:48
    Me päästame suure kirega
  • 9:48 - 9:50
    materjale prügimägedest,
  • 9:50 - 9:52
    aga mõnikord päästame hoopis väiksema kirega
  • 9:52 - 9:55
    elusolendeid, inimesi.
  • 9:55 - 9:58
    Ja ma ütleksin, et me elame riigis,
  • 9:58 - 10:00
    viis protsenti maailma rahvastikust,
  • 10:00 - 10:03
    25 protsenti kasvuhoonegaasidest,
  • 10:03 - 10:05
    aga samuti 25 protsenti maailma vangidest.
  • 10:05 - 10:08
    Üks neljast vangist maailmas
  • 10:08 - 10:10
    on vangis siinsamas Ameerikas.
  • 10:10 - 10:13
    See on kooskõlas ideega,
  • 10:13 - 10:16
    et me usume äravisatavusse.
  • 10:16 - 10:19
    Ja siiski,
  • 10:19 - 10:21
    liikumisena
  • 10:21 - 10:23
    mis peab oma poolehoidjate ringi suurendama,
  • 10:23 - 10:25
    mis peab kasvama,
  • 10:25 - 10:28
    mis peab oma mugavustsoonist välja ulatuma,
  • 10:28 - 10:31
    on üheks väljakutseks,
  • 10:31 - 10:34
    saamaks lahti plastikust ja muutmaks majandust,
  • 10:34 - 10:37
    saada lahti kahlustavatest pilkudest, millega inimesed meie liikumist vaatavad.
  • 10:37 - 10:40
    Ja nad küsivad:
  • 10:40 - 10:43
    kuidas saavad need inimesed nii kirglikud olla?
  • 10:43 - 10:46
    Vaene, madala sissetulekuga inimene "vähktõve tänaval"
  • 10:46 - 10:49
    keegi Wattsis,
  • 10:49 - 10:51
    keegi Harlemis või indiaanlaste reservatsioonis,
  • 10:51 - 10:53
    võivad endamisi öelda, ja seda õigustatult,
  • 10:53 - 10:56
    "Kuidas saavad need inimesed võidelda
  • 10:56 - 10:58
    nii kirglikult
  • 10:58 - 11:00
    plastikpudeli
  • 11:00 - 11:02
    või alumiiniumpurgi
  • 11:02 - 11:05
    teise võimaluse eest
  • 11:05 - 11:07
    ja samal ajal kui minu lapsel on pahandused
  • 11:07 - 11:09
    ja ta sattub vangi,
  • 11:09 - 11:11
    siis temale ei anta teist võimalust?
  • 11:11 - 11:13
    Kuidas saab see liikumine olla nii kirglik,
  • 11:13 - 11:16
    öeldes, et meil pole äravisatavaid asju, kasutuid materjale,
  • 11:16 - 11:18
    ja samas aktsepteerida
  • 11:18 - 11:21
    äravisatavaid elusid ja kogukondi nagu "vähktõve tänav"?"
  • 11:21 - 11:24
    Ja nüüd on meil võimalus
  • 11:24 - 11:27
    selle liikumise üle tõeliselt uhked olla.
  • 11:27 - 11:29
    Kui me hakkame tegelema selliste teemadega,
  • 11:29 - 11:31
    annab see meile lisapõhjuse
  • 11:31 - 11:33
    otsida kontakti teiste liikumistega
  • 11:33 - 11:36
    ja neid kaasata ja seeläbi kasvada.
  • 11:36 - 11:39
    Ja me pääseme lõpuks välja sellest segasest dilemmast, mis meil olnud on.
  • 11:40 - 11:42
    Enamik teist on heasüdamlikud inimesed.
  • 11:42 - 11:45
    Kui te olite noored, hoolisite tervest maailmast,
  • 11:45 - 11:47
    ja ühel hetkel
  • 11:47 - 11:49
    ütles keegi teile, et te peate valima ühe valdkonna,
  • 11:49 - 11:51
    te peate suunama oma armastuse ühele teemale.
  • 11:51 - 11:53
    Tervet maailma ei saa armastada,
  • 11:53 - 11:55
    sa pead tegelema puudega
  • 11:55 - 11:57
    või immigratsiooniga.
  • 11:57 - 12:00
    Sa tagasi tõmbama ja ühe asjaga tegelema.
  • 12:00 - 12:03
    Ja põhimõtteliselt öeldi sulle:
  • 12:03 - 12:05
    "Kas sa kallistad puud
  • 12:05 - 12:07
    või kallistad sa last? Vali.
  • 12:07 - 12:09
    Kas sa kallistad puud
  • 12:09 - 12:11
    või last? Vali."
  • 12:11 - 12:13
    Kui sa hakkad tegelema teemadega nagu plastik,
  • 12:13 - 12:16
    saad aru, et kõik on omavahel ühendatud,
  • 12:16 - 12:18
    ja õnneks on enamikul meist kaks kätt.
  • 12:18 - 12:20
    Me saame mõlemat kallistada.
  • 12:20 - 12:22
    Suur aitäh teile.
  • 12:22 - 12:28
    (aplaus)
Title:
Van Jones: plastiku majanduslik ebaõiglus
Speaker:
Van Jones
Description:

Van Jones tutvustab plastikureostuse probleemi sotsiaalse õigluse vaatepunktist. Plastikprügi lööb esimesena ja valusamini just vaesemaid inimesi ja riike. Tagajärjed mõjutavad aga meid kõiki, hoolimata meie elukohast ja palgast. TEDxGPGP-s pakub ta välja mõned kasulikud ideed, et reostatud planeet meile tagasi võita.

more » « less
Video Language:
English
Team:
TED
Project:
TEDTalks
Duration:
12:29
TED Translators admin approved Estonian subtitles for The economic injustice of plastic
TED Translators admin accepted Estonian subtitles for The economic injustice of plastic
Anna-Liisa Ševeljova edited Estonian subtitles for The economic injustice of plastic
Anna-Liisa Ševeljova added a translation

Estonian subtitles

Revisions