Return to Video

(h) TROM - 1.1 Teadus

  • 0:06 - 0:11
    / Reaalsus Minust /
  • 0:15 - 0:24
    www.tromsite.com
  • 0:35 - 0:36
    Kas sa kuuled mind?
  • 0:37 - 0:38
    Jah,
  • 0:38 - 0:39
    Ma arvan, et sa nüüd kuuled mind
  • 0:39 - 0:41
    aga sa ei näe mind.
  • 0:41 - 0:43
    See on sellepärast et sul on kõrvad.
  • 0:43 - 0:46
    Kui sa sulged silmad ja ulatud ekraani pole
  • 0:47 - 0:48
    sa tead, et see on seal olemas.
  • 0:48 - 0:50
    Sa tunned seda läbi naha.
  • 0:51 - 0:53
    Kui sul ei ole lubatud seda puudutada,
  • 0:53 - 0:55
    vähemalt tunned sa seda lõhnast
  • 0:55 - 0:57
    ja pärast kuuma plastiku lõhna
  • 0:57 - 1:00
    saad sa aru, et monitor peab seal olema.
  • 1:00 - 1:03
    Õnneks on sul nina.
  • 1:03 - 1:06
    Aga mis siis, kui sa seda maitsed?
  • 1:06 - 1:08
    Noh, see saab raskem olema,
  • 1:08 - 1:10
    kuid lõpuks tunned sa plastiku maitset,
  • 1:10 - 1:12
    sest sul on keel.
  • 1:13 - 1:15
    Sa mõistad maailma enda ümber,
  • 1:15 - 1:17
    ma mõtlen kõike, mis on sinu ümber
  • 1:18 - 1:19
    läbi nende viie meele.
  • 1:19 - 1:21
    Kui sul on kõrvad,
  • 1:21 - 1:22
    siis sa kuuled;
  • 1:22 - 1:23
    kui sul on silmad,
  • 1:23 - 1:24
    siis sa näed;
  • 1:25 - 1:26
    Naha kaudu,
  • 1:26 - 1:27
    sa tunnetad,
  • 1:27 - 1:28
    keel aitab sul maitsta,
  • 1:29 - 1:32
    ja kui sul on nina saad sa nuusutada.
  • 1:33 - 1:37
    Silmad, kõrvad, nina, keel ja nahk on "tööriistad"
  • 1:38 - 1:39
    millega sa oled sündinud.
  • 1:39 - 1:42
    Tööriistad mis aitavad sul ümbritsevast maailmast aru saada.
  • 1:43 - 1:45
    Aga kuidas sa seda kõike tead?
  • 1:46 - 1:48
    Sest sa märkasid?
  • 1:48 - 1:52
    Ja kuidas me need viieks meeleks jagasime?
  • 2:12 - 2:18
    [TEADUS]
  • 2:26 - 2:28
    Vastus on TEADUS!
  • 2:28 - 2:30
    Sellepärast et maailm on väga keeruline,
  • 2:31 - 2:34
    kasutame me teadust et avastada ja defineerida.
  • 2:34 - 2:35
    Kuid mis on teadus?
  • 2:36 - 2:38
    "Looduse uurimine ja õppimine
  • 2:38 - 2:41
    läbi vaatluste ja põhjenduste. "
  • 2:41 - 2:42
    või "teadmiste summa
  • 2:42 - 2:44
    mis on saadud läbi uurimustööde."
  • 2:44 - 2:48
    Põhimõtteliselt on see testide summa, numbrid ja tähed
  • 2:48 - 2:51
    mis kõik kokku võib defineerida.
  • 2:51 - 2:52
    Aga kuidas?
  • 2:52 - 2:55
    Enamik inimesi tunnistab märke väärtustena
  • 2:55 - 2:58
    ja tuntumaid rühmad on tähted ja numbrid.
  • 2:58 - 3:01
    Need on leiutised, mis aitavad meil
  • 3:01 - 3:03
    meie keskkonda mõista.
  • 3:04 - 3:05
    Et paremini mõista, kuidas need märgid
  • 3:05 - 3:07
    on tekkinud,
  • 3:07 - 3:10
    vaatame matemaatika lühiajalugu:
  • 3:14 - 3:16
    [Jutustaja] Inimene, meie päris algusest,
  • 3:16 - 3:19
    on otsinud lahendusi põhilistele probleemidele.
  • 3:20 - 3:21
    [Arvusüsteemi arendamine] elamute ehitus-, ruumi mõõtmine,
  • 3:21 - 3:24
    aastaaegade jälgimiseks ja objektide loendamiseks.
  • 3:25 - 3:26
    Üle 30.000 aasta tagasi,
  • 3:26 - 3:28
    varajased paleoliitilised inimesed
  • 3:28 - 3:29
    jälgisid aastaegede möödumist
  • 3:29 - 3:31
    ja ilma muutusi taimede istutamiseks.
  • 3:32 - 3:34
    Et esindada aja möödumist,
  • 3:34 - 3:36
    nikerdasid nad ühtivaid märke koopa seintele
  • 3:36 - 3:39
    või tõmbasid kriipse luudele, puidule või kivile.
  • 3:39 - 3:42
    Iga kriips tähendas ühte.
  • 3:42 - 3:43
    Aga see süsteem oli kohmakas
  • 3:43 - 3:45
    kui oli tegemist suurte kogustega,
  • 3:45 - 3:46
    nii loodi lõpuks sümbolid
  • 3:47 - 3:48
    mis kehtis objektide gruppidele.
  • 3:48 - 3:51
    On leitud Sumerite savist kivid,
  • 3:51 - 3:53
    pärit kuni 4000 eKr.
  • 3:53 - 3:56
    Väike savist sammas oli 1,
  • 3:56 - 3:58
    savist pall oli 10
  • 3:58 - 4:00
    ja suur koonus oli 60.
  • 4:01 - 4:04
    Kirjalikkud andmed umbes aastast 3300 eKr näitavad
  • 4:04 - 4:06
    et babüloonlased graveerisid summad
  • 4:06 - 4:07
    pilliroo kepiga savitahvlitele.
  • 4:08 - 4:10
    Nad kasutasid naela kuju 1ks
  • 4:10 - 4:13
    ja V külje peal 10ks,
  • 4:13 - 4:15
    kombineerides neid sümboleid et kirjutada teisi numbreid.
  • 4:15 - 4:16
    Nagu näiteks,
  • 4:16 - 4:18
    Babüloonlased kirjutasis arvu 19 kui...
  • 4:20 - 4:22
    Muistsed egiptlased kasutatud esemeid
  • 4:22 - 4:24
    igapäevaelust sümbolitena.
  • 4:24 - 4:27
    Varras oli 1, kariloomade rakend olid 10,
  • 4:27 - 4:28
    keerdunud köis oli 100,
  • 4:28 - 4:31
    lootoslill oli tuhat ja nii edasi.
  • 4:31 - 4:35
    Number 19 oli kariloomade rakend ja 9 varrast.
  • 4:36 - 4:38
    Varajased Roomlased lõid numbrite süsteemi
  • 4:38 - 4:40
    mida kasutame tänapäevalgi.
  • 4:40 - 4:41
    Koos teise sümbolitega
  • 4:41 - 4:44
    kasutasid nad X 10´na ja I 1´na
  • 4:44 - 4:45
    Keskajast alates
  • 4:45 - 4:47
    panid roomlased I X´st paremale
  • 4:47 - 4:50
    et saada 11 ja vasakule et saada 9.
  • 4:50 - 4:52
    19 kirjutasid nad nii XIX.
  • 4:53 - 4:54
    Kõik need loomingulised arvusüsteemid
  • 4:55 - 4:58
    näitavad objekte rühmasid kui ka üksikuid esemeid.
  • 4:59 - 5:00
    Ühed vanimad inimeste loendussüsteeme
  • 5:00 - 5:03
    tuginevad sõrmedel ja varvastel.
  • 5:03 - 5:06
    Nii on nende aluseks ühed, viied, kümned ja kahekümned.
  • 5:06 - 5:08
    Zulu keeles tähendab 6
  • 5:08 - 5:11
    võta parema käe pöial
  • 5:11 - 5:12
    mõeldes et kõik vasaku käe sõrmed
  • 5:13 - 5:16
    on kokku liidetud ja läheb vaja teist pöialt.
  • 5:16 - 5:18
    Teistsugused süsteemid arenesid kaubandusega.
  • 5:18 - 5:20
    Joruba, Nigeerias,
  • 5:20 - 5:22
    kasutasid cowry merekarpe valuutana
  • 5:22 - 5:25
    ja arendasid välja hämmastavalt keerulise numbrisüsteemi.
  • 5:25 - 5:26
    See põhines kahekümnetel
  • 5:26 - 5:28
    ja kasutas korrutamist,
  • 5:28 - 5:30
    lahutamist ja liitmist.
  • 5:30 - 5:31
    Nagu näiteks:
  • 5:31 - 5:36
    nad mõtlesid 45te kui 3x20 miinus 10 miinus 5.
  • 5:37 - 5:39
    Nööridele ja paeltele seotud sõlmi kasutati
  • 5:39 - 5:41
    summade kirjapanekuks paljudes kultuurides,
  • 5:41 - 5:43
    nagu pärslased.
  • 5:43 - 5:44
    Inkad kasutasid täpsemat versiooni
  • 5:44 - 5:45
    nimega "quipu".
  • 5:45 - 5:48
    Paksu nööri hoiti horisontaalasendis
  • 5:48 - 5:49
    kust rippusid alla sõlmes nöör.
  • 5:50 - 5:52
    Selliseid sõlmi nagu Inkad kasutasid
  • 5:52 - 5:53
    koos erinevate nööri pikkuste ja värvidega
  • 5:53 - 5:56
    kujutasid ühte, kümmet ja sadat.
  • 5:56 - 5:58
    Iga tööstuskultuur tänapäeval
  • 5:58 - 6:00
    kasutab numbreid nullist üheksani.
  • 6:01 - 6:02
    Aga need sümboleid ei mõeldud välja varem
  • 6:02 - 6:04
    kui alles kolmandal sajandil eKr. Indias
  • 6:05 - 6:06
    ja võttis veel 800 aastat
  • 6:06 - 6:10
    et idee nulli väärtusest kindlaks määrata.
  • 6:10 - 6:11
    See suur idee
  • 6:11 - 6:13
    muutis dramaatiliselt matemaatikat
  • 6:15 - 6:17
    [Murdude Arenemine] Meie, inimesed, oleme üksteisega alati jaganud
  • 6:17 - 6:19
    kui varajased kultuurid jagasid oma toitu ja vett
  • 6:19 - 6:21
    või tahtsid jagada oma maad
  • 6:21 - 6:22
    viisil, mis oleks õiglane ja võrdne,
  • 6:23 - 6:24
    tekkisid pikkamisi murdosad
  • 6:24 - 6:27
    kui sümbolid et nende olukordade õiglaselt jagada.
  • 6:28 - 6:30
    Muistsed egiptlased kasutasid ühikute murdosi.
  • 6:30 - 6:32
    Murdosa kus luheja on 1,
  • 6:32 - 6:35
    nagu 1/2, 1/3 ja 1/5,
  • 6:35 - 6:37
    ja lisaksid ja poolitaksid neid murdosasid.
  • 6:37 - 6:40
    Kui nad tahaksid jagada kolme leiba võrdselt
  • 6:40 - 6:42
    viie perekonnaliikme vahel
  • 6:42 - 6:44
    jagaksid nad ennem esimese ja teise leiva
  • 6:44 - 6:45
    kolmandikeks,
  • 6:46 - 6:48
    siis jagavad kolmanda leiva viiendikeks,
  • 6:50 - 6:51
    lõpuks võtavad nad ülejäänud ühe kolmandiku
  • 6:52 - 6:55
    teisest leivast ja jagavad viieks tükkiks.
  • 6:56 - 7:00
    Nad kirjutasid seda kui 1/3, 1/5, 1/15
  • 7:01 - 7:02
    Tänapäeval me kujutaks seda jagamist
  • 7:02 - 7:04
    murdosana: 3/5
  • 7:04 - 7:06
    3/5 leivast igale isikult,
  • 7:07 - 7:09
    või 3 leiba jagatud 5 inimese vahel.
  • 7:10 - 7:12
    Sumerid ja varajased babüloonlased
  • 7:12 - 7:13
    leiutasid numbrite murd süsteemi
  • 7:13 - 7:17
    mille aluseks on 60, mida me siiamaani 4000 aastat hiljem kasutame.
  • 7:17 - 7:19
    Meie päevades on ühes tunnis 60 minutit
  • 7:19 - 7:20
    ja minutis 60 sekundit,
  • 7:21 - 7:23
    ja meie ringid on 360 kraadi.
  • 7:25 - 7:27
    Hiina ühiskonnad kasutasid arvelauda
  • 7:27 - 7:30
    mille süsteem põhines kümnetel, kuigi seal ei olnud nulli.
  • 7:31 - 7:32
    Varajaseim vorm kümnendmurdudest
  • 7:32 - 7:33
    tuli arvelauast.
  • 7:34 - 7:34
    Näiteks:
  • 7:34 - 7:38
    3/5 oleks arvelaual 6 10st
  • 7:38 - 7:41
    Hiinlased nimetasid lugejat kaunilt "poeg"
  • 7:41 - 7:43
    ja nimetajat "ema".
  • 7:44 - 7:45
    Alles mitte ennem kui 12. sajand
  • 7:45 - 7:46
    ühine murdosa
  • 7:46 - 7:48
    koos murrujoonega
  • 7:48 - 7:49
    leiutati.
  • 7:50 - 7:52
    Isegi siis, ei olnud murrud laialt levinud
  • 7:52 - 7:54
    kui alles renessanss perioodil, vaid 500 aastat tagasi.
  • 7:56 - 7:58
    [Arvutamise arenemine] Läbi ajaloo iga kultuur üle maailma
  • 7:58 - 8:00
    on loonud leidlike viise, kuidas arvutada.
  • 8:01 - 8:03
    Et lahendada probleemi, ütleme ... 12x15,
  • 8:04 - 8:05
    varajased vene talupojad
  • 8:05 - 8:07
    kasutasid kahekordistamise ja poolitamis süsteemi.
  • 8:10 - 8:12
    Kui pool paaritust arvust põhjustas murdosa
  • 8:13 - 8:14
    nad ümardasid
  • 8:16 - 8:17
    Seejärel lisasid nad tegurid
  • 8:17 - 8:19
    ühinenud paaritu kordistajaga.
  • 8:24 - 8:27
    Muistsed egiptlased tuginesid kahekordistumise metoodikal
  • 8:27 - 8:28
    nad tekitasid piisavalt gruppe...
  • 8:32 - 8:35
    Seejärel sobitasid neid omavahel et leida vastus.
  • 8:41 - 8:43
    Keskajal kõikjal Euroopas ja Aasias,
  • 8:43 - 8:46
    oli arvelaud selle aja taskuarvuti.
  • 8:46 - 8:48
    Aga ainult väga vähesed inimesed teadsid, kuidas seda kasutada,
  • 8:48 - 8:50
    tavaliselt rikkad kaupmehed ja laenuandjad.
  • 8:51 - 8:53
    Lihtsalt helmeid liigutades, millel kõigil oli eraldi väärus
  • 8:54 - 8:56
    oli arvelaud väga tõhus viis kalkuleerida.
  • 8:57 - 8:59
    Siis, suur Araabia matemaatik al-Khwarizmi
  • 8:59 - 9:02
    tutvustas Hindu araabia numbreid 0 kuni 9,
  • 9:02 - 9:04
    Põhja-Ameerikas ja Euroopas
  • 9:04 - 9:06
    ja lõi uusi arvutusmeetod.
  • 9:07 - 9:09
    Neid algoritme võiks kirjutada paberile.
  • 9:10 - 9:12
    Sajandite jooksul algoritmide õppimisest
  • 9:12 - 9:14
    sai kogu hariduse tunnus
  • 9:14 - 9:15
    kui õpilastele õpetati arvutama
  • 9:15 - 9:17
    pikki arvude veergusid,
  • 9:17 - 9:18
    laenama ja ülekandma,
  • 9:18 - 9:21
    ja teha pikki jagamisi tõhusalt ja usaldusväärselt.
  • 9:22 - 9:23
    Nüüd võiksid nad nende protseduuride ülearvestust pidada
  • 9:23 - 9:25
    ja tulemusi kontrollida.
  • 9:26 - 9:28
    Tänapäeva keerulised arvutused
  • 9:28 - 9:30
    saab teha taskuarvutiga.
  • 9:30 - 9:31
    See tähendas, et õpilased vajavad võimet
  • 9:31 - 9:33
    kontrollida vastuse mõistlikkust
  • 9:33 - 9:35
    ja et oleks rikas repertuaar
  • 9:35 - 9:37
    matemaatika strateegiatest et seda teha.
  • 9:38 - 9:40
    Enamus lihtsamaid tehteid nagu 12x15
  • 9:41 - 9:43
    saab lahendada mõttes, kasutades erinevaid strateegiaid.
  • 9:54 - 9:55
    Kui rändame läbi rikkalikku
  • 9:55 - 9:57
    ja elava matemaatika ajaloo
  • 9:57 - 9:59
    saame näha, kuidas ideedest ja loomingust
  • 9:59 - 10:01
    sai meie inimlik vajadus
  • 10:01 - 10:04
    et lahendada probleeme meie igapäevaelus.
  • 10:04 - 10:06
    Matemaatika uurimine läbi aja
  • 10:06 - 10:08
    on andnud meestele ja naistele üle kogu maailma,
  • 10:08 - 10:10
    põnevaid objektiive
  • 10:10 - 10:12
    mis aitavad meil maailma matemaatiliselt vaadata
  • 10:12 - 10:14
    ja seda meile arusaadavamaks teha.
  • 10:15 - 10:17
    Teadus on faktide kogum
  • 10:17 - 10:20
    milleni on jõutud vaatlusi iseloomustades
  • 10:21 - 10:23
    ja katsetades et avastada.
  • 10:24 - 10:28
    Matemaatika, keemia ja füüsika on fikseeritud
  • 10:29 - 10:32
    keel, mis ei kuulu tõlgendamisele.
  • 10:32 - 10:35
    Keeled mida kasutatame selleks, et kirjeldada, mida me vaatleme ja
  • 10:36 - 10:39
    neid tähelepanekuid testida, et neile tõestada.
  • 10:39 - 10:41
    Mõtle DNA´le,
  • 10:41 - 10:44
    rakud, galaktikad,
  • 10:44 - 10:46
    puuviljad,
  • 10:46 - 10:48
    sülearvutid,
  • 10:49 - 10:51
    õhukonditsioneerid ....
  • 10:51 - 10:54
    Mõtle autodest,
  • 10:54 - 10:57
    toidust,
  • 10:57 - 10:59
    majadest,
  • 11:00 - 11:03
    loomastikust,
  • 11:03 - 11:06
    taimestikust.....
  • 11:06 - 11:09
    Mõtle aatomitest,
  • 11:09 - 11:11
    kehaosadest,
  • 11:12 - 11:14
    kliimast,
  • 11:15 - 11:18
    või riietest mida me kanname ....
  • 11:20 - 11:23
    Ja mõistma, et kõik on määratletud,
  • 11:23 - 11:25
    või loodud
  • 11:25 - 11:27
    teadusest.
  • 11:34 - 11:36
    Selleks, et mõista teaduse kogu mõistet,
  • 11:36 - 11:40
    peaksid sa teadma, mis on teaduslik teooria:
  • 11:41 - 11:42
    "Teaduslik teooria
  • 11:42 - 11:45
    hõlmab mõistete kogumikku,
  • 11:45 - 11:48
    kaasa arvatud jälgitavate nähtuste kõrvaldamist,
  • 11:48 - 11:51
    väljendatuna mõõdetavates omadustes,
  • 11:51 - 11:54
    koos eeskirjadega (nn teaduslikud seadused)
  • 11:54 - 11:56
    mis väljendab seoste
  • 11:56 - 11:59
    vahelisi tähelepanekuid selliste mõistetega. "
  • 11:59 - 12:02
    Teaduslik teooria on ehitatud et kooskõlastada
  • 12:02 - 12:05
    kättesaadavad kogemuslikud andmed sellistest tähelepanekutest,
  • 12:05 - 12:09
    ja on esile toodud kui põhimõte või põhimõttete rühm
  • 12:09 - 12:11
    selgitamaks nähtuste klassi.
  • 12:12 - 12:14
    Teaduslik teooria on täiesti erinev
  • 12:14 - 12:15
    muudest teooria,
  • 12:16 - 12:18
    see on kõige tõenäolisem variant
  • 12:18 - 12:21
    mis lähtub viimastest avastustest.
  • 12:33 - 12:36
    Teadus on parim tööriist mis kunagi välja töötatud♪
  • 12:37 - 12:39
    et mõista, kuidas maailm toimib. ♪
  • 12:39 - 12:42
    Teadus on väga inimlik teadmiste vorm. ♪
  • 12:42 - 12:45
    Me oleme alati teadaoleva äärel. ♪
  • 12:45 - 12:47
    Teadus on ühine ettevõte ♪
  • 12:48 - 12:50
    mis toestab uusi põlvkondi. ♪
  • 12:51 - 12:53
    Me mäletame neid, kes sillutasid teed, ♪
  • 12:54 - 12:57
    mõistes nende avastusi. ♪
  • 12:57 - 12:58
    Kui sa oled teaduslikult kirjaoskaja ♪
  • 12:59 - 13:00
    tundub maailm teile hoopis teistsugune, ♪
  • 13:00 - 13:03
    ja selle mõistmine innustab teid. ♪
  • 13:09 - 13:12
    On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪
  • 13:12 - 13:15
    Teadus on luule tegelikkust. ♪
  • 13:16 - 13:18
    Me saame teha teadust, ja sellega, ♪
  • 13:19 - 13:21
    saame parandada oma elu. ♪
  • 13:21 - 13:24
    On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪
  • 13:24 - 13:27
    Teadus on luule reaalsusest. ♪
  • 13:27 - 13:30
    Lugu inimestest on lugu ideedest ♪
  • 13:30 - 13:34
    mis näitab valgust pimedatesse nurkadesse. ♪
  • 13:40 - 13:44
    Teadlased armastavad saladusi, nad armastavad teadmatust. ♪
  • 13:46 - 13:48
    Nad ei tunne hirmu, et ei tea asju. ♪
  • 13:49 - 13:51
    Ma arvan, et nii on palju huvitavam. ♪
  • 13:52 - 13:55
    On olemas suur universaalne reaalsus ♪
  • 13:55 - 13:58
    milles me kõik osalised oleme. ♪
  • 13:58 - 14:00
    MIda rohkem me universumi uurime, ♪
  • 14:00 - 14:04
    seda rohkem tähelepanuväärsemaid avastusi me teeme. ♪
  • 14:04 - 14:06
    Tõe otsimine, iseenesest, ♪
  • 14:06 - 14:09
    on lugu, mis on täis teadmisi. ♪
  • 14:16 - 14:18
    On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪
  • 14:19 - 14:22
    Teadus on luule tegelikkust. ♪
  • 14:23 - 14:25
    Me saame teha teadust, ja sellega, ♪
  • 14:26 - 14:28
    saame parandada oma elu. ♪
  • 14:28 - 14:31
    On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪
  • 14:31 - 14:34
    Teadus on luule tegelikkust. ♪
  • 14:34 - 14:37
    Lugu inimestest on lugu ideedest ♪
  • 14:38 - 14:40
    mis näitab valgust pimedatesse nurkadesse. ♪
  • 14:40 - 14:43
    Meie üksildasest punktist kosmoses, ♪
  • 14:43 - 14:46
    oleme läbi mõtte jõu
  • 14:46 - 14:49
    suutnud hetkeks vaadata tagasi ♪
  • 14:50 - 14:52
    universumi algusaegadesse. ♪
  • 14:52 - 14:53
    Ma arvan, et teadus ♪
  • 14:53 - 14:55
    muudab seda, kuidas su meel töötab. ♪
  • 14:55 - 14:58
    Et mõelda asjadest veidi põhjalikumalt. ♪
  • 14:58 - 15:02
    Teadus asendab isiklikku eelarvamust ♪
  • 15:02 - 15:04
    avalikult kontrollitavate tõenditega. ♪
  • 15:04 - 15:07
    On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪
  • 15:08 - 15:11
    Teadus on luule tegelikkust. ♪
  • 15:11 - 15:14
    Me saame teha teadust, ja sellega, ♪
  • 15:15 - 15:16
    saame parandada oma elu. ♪
  • 15:16 - 15:19
    [Teadus on suurepärane tööriist,
  • 15:20 - 15:22
    et mõista ümbritsevat maailma]
  • 15:22 - 15:24
    [Ma mõlen sellest kui LUUP,
  • 15:24 - 15:26
    mille kaudu saab näha
  • 15:26 - 15:30
    tõde enda ümber]
Title:
(h) TROM - 1.1 Teadus
Description:

http://tromsite.com - Täispikk dokumentaalfilm, väga hästi organiseeritud (tõmba alla, youtube stream, subtiitrid, autorid, jaga, löö kaasa, ja palju muud)
Dokumentaalfilmi kirjeldus:
-------------------------------------------------------------------------
TROM (The Reality of Me) kõige suurem dokumentaalfilm mis kunagi loodud, see on ka ainuke, kes püüab analüüsida kõike: alates teadusest kuni rahasüsteeminini, samuti reaalseid lahendusi, et parandada igaühe elu.
Uus ja "reaalne" viis kuidas näha maailma.
"Enne suure paugu, kuni tänaseni, ja kaugemale."
-------------------------------------------------------------------------
more » « less
Video Language:
English
Duration:
15:34

Estonian subtitles

Revisions

Our website uses cookies for analysis purposes.