Raku osad

Parts of a cell: nucleus, ribosomes, endoplasmic reticulum, Golgi bodies, mitochondria, chloroplasts, vacuoles, and vesicles

Räägime natukene raku struktuurist.

Ma olen teinud palju videosid, kus me tegeleme sellega,

mis toimub raku sees, aga ma ei ole teinud ühtki, kus me lihtsalt

räägime nende struktuurist.

Hea koht, kust alustada on - ma joonistan membraani.

Rakuline membraan on hea koht, kust alustada, sest

see eraldab rakku ümbritsevast keskkonnast

ja see defineerib rakku suurel määral.

See defineerib seda kui sellist väga väikest ruumi.

Sealt tuligi nimetus "cell" ("rakk").

Ma kirjutan sellele nime juurde.

Rakuline membraan.

Kõikidel rakkudel on rakuline membraan.

Kui me mõtleme võib-olla kõige tähtsama asja peale,

mis defineerib rakku, siis sa arvatavasti oled näinud DNA

videodes, me räägime translatsioonist ja

transkriptsioonist ja kõigest sellest, et mis defineerib, mis üks

elav organis on, on selle DNA.

Kõikidel rakkudel on nende sees DNA.

Ma ei lasku detailidesse, kuidas DNA defineerib seda, mis organism on.

Ma ei lasku detailidesse, kuidas DNA defineerib seda, mis organism on.

Ma olen seda teinud mingil tasemel DNA videodes,

aga kõikidel rakkudel on DNA.

See on rohkem raku anatoomia video kui tingimata selle

funktsiooni oma, aga me vaatame ka funktsioone, sest meil

on vaja teada, mida need erinevad osad teevad.

Nii et see siin on DNA.

See on siin oma kromatiidses vormis.

Siin on ka väikseid valke.

Mitte kõikides organismides, aga me jääme

eukarüootide juurde ja ma räägin natukene

eukarüootide ja prokarüootide vahest hetke pärast,

aga meil on DNA.

Nii nagu ma selle raku joonistanud olen, võib see olla peaaegu iga

rakk ja looma või taime või millegi muu riigid võivad sellised välja näha.

rakk ja looma või taime või millegi muu riigid võivad sellised välja näha.

Ma pole joonistanud paljusid detaile.

Ma olen lihtsalt joonistanud DNA ja rakulise membraani.

Siin on esimene suurem tunnus elavas maailmas

või vähemalt meie vaatepunktist või see tundus

ilmselge, et mõndadel rakkudel on

DNA ümber membraan.

Neil on DNA ümber membraan, mis eraldab

DNA-d ja kromatiini ja kõike, mis moodustavad

DNA-siseseid asju, eraldab seda ülejäänud

rakust ja seda kutsutakse rakutuumaks.

Seda kutsutakse rakutuumaks.

Ma ütlesin, et see on suurem tunnus, sest kui mõned

inimesed vaatasid rakke ja nad nägid rakutuuma ja

vaatasid teisi rakke ja nad ei näinud rakutuuma, siis nad ütlesid: "Hei,

see on hea viis liigitada organisme." Nii et nad kutsusid

asju, millel oli rakutuum, eukarüootideks.

Nendel on rakutuum.

Nii nagu ma selle raku siia joonistanud olen, on see eukarüoot.

Kui sul e ole rakutuuma, siis sa tegeled prokarüoodiga.

Kui sul e ole rakutuuma, siis sa tegeled prokarüoodiga.

Rakutuuma ei ole.

Näited prokarüootidest, nende kahest suuremast grupist,

on bakterid ja arhed.

Arhed on väga huvitavad.

Me teame neist väga vähe.

Algselt arvati, et nad on bakterite tüübid, aga

nüüd hakkavad inimesed mõistma, et nad on täiesti

erinev grupp ja me oleme tegelikult vaadelnud väga väikest

hulka neist, nii et see on väga huvitav grupp.

Ja tuleb välja, evolutsiooniliselt rääkides,

et sedasi ei tohiks algselt liigitada.

Parem on liigitada nad eukarüootideks,

ma kirjutan lihtsalt Euk, bakteriteks ja arhedeks.

Sa ei taha seda esimese liigina välja tuua.

Tegelikult on kolm erinevat gruppi, millest sa tahad alustada.

Tegelikult on kolm erinevat gruppi, millest sa tahad alustada.

Me räägime sellest rohkem tulevastes videodes.

Kui sa tahad öelda, kelle on rakutuum,

siis eukarüootidel on definitsiooni järgi rakutuum.

Kellel ei ole rakutuuma?

Bakteritel ja arhedel ei ole rakutuumasid, lihtsalt sedasi.

Bakteritel ja arhedel ei ole rakutuumasid, lihtsalt sedasi.

Aga ma fokuseerin eukarüootidele, sest nad kipuvad

olema natukene komplekssemad.

Nad kipuvad olema suuremad.

Enamus millest me räägime, vähemalt videodes

siiani, on eukarüootidega tegutsemisest.

Eukarüoodid hõlmavad taimi, loomi - meie oleme loomad,

vähemalt mina olen - loomi ja seeni ja on veel teisi

gruppe eukarüootide sees, aga nendega

tegeleme me tavaliselt enda igapäevases maailmas.

Liigume tagasi raku anatoomia vaatamise juurde.

Meil on DNA.

Me teame, et see muutub transkriptsiooni läbi mRNA-ks,

et mRNA lahkub rakutuumast ja see muutud translatsiooni läbi valkudeks ja ribosoomideks.

et mRNA lahkub rakutuumast ja see muutud translatsiooni läbi valkudeks ja ribosoomideks.

Ribosoomid on need väikesed ühendid, mis võivad

olla igal pool rakus ja me näeme hetke pärast, et

nad võivad olla ka kinnitatud teistele membraanilistele struktuuridele.

nad võivad olla ka kinnitatud teistele membraanilistele struktuuridele.

See on ribosoom.

Kui kõik see jutt DNA muutumisest transkriptsiooni läbi mRNA-ks ja

mRNA lahkumisest rakutuumast ja suundumisest ribosoomi, et

muutuda läbi translatsiooni valkudeks, ei ole sulle tuttav, siis

on paar videot, kus ma süvenen sellesse detailsemalt.

Mida ma teha tahan on fokusseerida kõikidele erinevatele

osadele, et anda asjadest ülevaade.

Ribosoomid on need, kus mRNA, mis on muutunud läbi transkriptsiooni

rakutuuma sees olevast DNA-st, muutub läbi translatsiooni valkudeks.

Sa võid neid vaadata kui kohta, kus informatsioon

muutub tegelikult ka valkudeks, mida saab siis kasutada kõikjal mujal rakus.

muutub tegelikult ka valkudeks, mida saab siis kasutada kõikjal mujal rakus.

Need ribosoomid, need on moodustunud valkudest ja

tegelikult nad on moodustunud RNA-st.

Küsimus on, et kus moodustatakse ribosoomide osad?

Küsimus on, et kus moodustatakse ribosoomide osad?

Mõned tehakse valkudest, mis võivad olla tehtud teistes ribosoomides,

Mõned tehakse valkudest, mis võivad olla tehtud teistes ribosoomides,

aga mõned osad, mRNA, ribosoomid, sa võid

neid vaadata kui sellist suurt segadust, kui sa vaataksid seda seda detailsemalt.

neid vaadata kui sellist suurt segadust, kui sa vaataksid seda seda detailsemalt.

Seal on mõned valgud.

Ma ei joonista seda realistlikult, aga siis sul

on natuke mRNA-d valkudega seotud ja mRNA-d

ei kasutata tegelikult informatsiooni otstarbeks, nagu seda

tavaliselt tehaks, kui see läheb DNA-st ribosoomi.

Ribosoomi enda sees, ribosoomi RNA-d kasutatakse ehitusliku osana.

Ribosoomi enda sees, ribosoomi RNA-d kasutatakse ehitusliku osana.

See tegelikult aitab ribosoomil funktsioneerida kui ribosoom,

nii et see on tegelikult ribosoomi osa.

Kõik see ehitatakse rakutuuma osas, mida kutsutakse tuumakeseks.

Kõik see ehitatakse rakutuuma osas, mida kutsutakse tuumakeseks.

Ma kirjutan selle välja.

See siin on, see siin on huvitav.

See on tuumake.

See ei ole eraldi organell ja see ei ole

eraldatud membraaniga, aga seda on näha mikroskoobiga.

Kui inimesed seda esmakordselt nägid, siis nad ütlesid: "Hei, seal on mingisugune kimp."

Kui inimesed seda esmakordselt nägid, siis nad ütlesid: "Hei, seal on mingisugune kimp.

See peab olema rakutuuma südamik või midagi."

Aga tuleb väöja, et see on tihedalt pakitud -

sul on DNA ja RNA ja see on tegelikult koht, kus

ribosoomi RNA-d , see asi, mis moodustab ribosoome, tegelikult toodetakse.

ribosoomi RNA-d , see asi, mis moodustab ribosoome, tegelikult toodetakse.

See on nii tihe, et see paistab välja mikroskoobiga vaadates ja

sellepärast otsustasid inimesed seda eraldi nimetada.

Aga see ei ole membraaniga ümbritsetud.

See ei ole organell teises organellis.

See on lihtsalt tihedalt pakitud valgud ja ribosoomi RNA

ja see on koht, kus ribosoomi RNA-d toodetakse.

Igal juhul, me oleme ribosoomi juures.

Seal toodetakse valke.

Kuid kui ribosoomid lihtsalt hõljuvad ringi, kui nad on

vabad ribosoomid, siis need valgud lihtsalt, siis kui

nad toodetakse ribosoomis, siis nad lihtsalt hõljuvad

ringi rakusiseses vedelikus, mida me kutsume tsütoplasmaks.

ringi rakusiseses vedelikus, mida me kutsume tsütoplasmaks.

Kuid mis siis, kui me tahaksime toota valke, mis

peaksid jõudma rakumembraani või

võib-olla rakust endast välja?

Rakud toodavad asju, mida kasutavad teised rakud, mida kasutab ülejäänud kere.

Rakud toodavad asju, mida kasutavad teised rakud, mida kasutab ülejäänud kere.

Siin me peame minema valkude juurde, mis on kinnitatud selle membraani külge.

Siin me peame minema valkude juurde, mis on kinnitatud selle membraani külge.

Sa võid seda vaadata kui hulka tunneleid.

Ma vaatan, kui hästi ma seda joonistada suudan.

Ma joonistan selle väga üldistavalt.

Sul on selline asi nimega endoplasmaatiline retiikulum.

Endoplasmaatiline retiikulum.

Sa võid seda vaadata kui hulka selliseid tunneleid.

Endoplasmaatiline retiikulum.

Ja nad lõpuks jõuavad välja millegini nimega Golgi kompleks,

mis on nimetatud Mr. Golgi enda järgi.

Ma teen endoplasmaatilise retiikulumi kollases ja ma

teen Golgi kompleksi rohelises.

Ma räägin hetke pärast, mis nad on.

Nii et mis toimub?

See on selline suur kogumik või sa võid seda vaadata kui

hulka voldituid membraane, mis on koos.

Mõned ribosoomid on tegelikult sellele kinnitunud,

mida ma kutsun endoplasmaatiliseks retiikulumiks.

Meil on siin ribosoomid kinnitunud.

Mõned neist on vabad, mõned on kinnitunud.

Ma kirjutan siia nimed juurde ka.

See siin on, me kasutame seda ruumi siin, see suur

hunnik keerdunud membraani, see on endoplasmaatiline retiikulum.

hunnik keerdunud membraani, see on endoplasmaatiline retiikulum.

Seda on lõbus öelda.

Endoplasmaatiline retiikulum.

See võib olla hea nimi bändile.

Endoplasmaatiline retiikulum ja osad, millel on ribosoomid

selle küljes, seda kutsutakse karedapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks.

See võib olla veel parem nimi bändile.

Siin, kus mul on kinnitunud ribosoomid, need

ribosoomid, mis on siia kinnitunud, see on

karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik.

Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retiikulum = tsütoplasmavõrgustik).

Ja seal, kus meil ei ole kinnitunud ribosoome, seda

kutsutakse siledapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks.

Nii et siin on siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik.

Ma räägin hetke pärast, mis see on, aga me

võime jätkata membraane mööda järgnemist.

Lõpuks me jõuame Golgi kompleksini.

Mis juhtub on, ma andsin vihje.

Meie vabades ribosoomides, mRNA jõuab sinna, muutub läbi translatsiooni

valkudeks ja siis valgud lihtsalt hõljuvad tsütoplasmas ringi.

valkudeks ja siis valgud lihtsalt hõljuvad tsütoplasmas ringi.

Mis siis, kui me tahame valke, mis peaksid jõudma

membraanidesse või rakust välja?

Siin tulevad mängu endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi kompleks.

Siin tulevad mängu endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi kompleks.

Mida me nüüd teha saame on see, et meil on mRNA, mis tuleb

rakutuumast välja ja see saab kinnituda ribosoomidele või see saab

ribosoomides, mis on karedapinnalises tsütoplasmavõrgustikus, läbida translatsiooni.

Mis siin juhtub on see, et mRNA tuleb siia ja seda

hakatakse - ma joonistasin selle noole väga väikeselt - seda

hakatakse läbi translatsiooni muutma endoplasmaatilisest retiikulumist väljas,

aga kui valk toodetakse, siis see

lükatakse endoplasmaatilise retiikulumi sisse.

Kui ma ütlen endoplasmaatilise retiikulumi sisse, siis ma mõtlen seda ala.

Kui ma ütlen endoplasmaatilise retiikulumi sisse, siis ma mõtlen seda ala.

Ma värvin selle ära.

See on endoplasmaatilise retiikulumi sisemus.

Valgud lükatakse endoplasmaatilise retiikulumi sisse.

Valgud lükatakse endoplasmaatilise retiikulumi sisse.

Need, mida kasutatakse tsütoplasmast väljaspool,

rakust väljas või rakumembraanis.

Nii et valgud lõpetavad siin.

Sellepärast need ribosoomid on membraanil, sest nad

suudavad läbi translatsiooni muuta asju, mis on väljaspool endoplasmaatilist

retiikulumi, aga kui valgud toodetaks, siis aminohapete

jada lõpetab selle sees.

Las ma suurendan seda, sest ma arvan, et see tuleb kasuks.

Las ma suurendan seda, sest ma arvan, et see tuleb kasuks.

Ma joonistan - ütleme, et see on

endoplasmaatilise retiikulumi membraan ja siiis sellele on ribosoomid kinnitunud.

endoplasmaatilise retiikulumi membraan ja siiis sellele on ribosoomid kinnitunud.

Ütleme, et see on endoplasmaatilisel retiikulumil paiknev ribosoom

ja see hakkab olema karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik.

Ja sul võib tulla mRNA ühest otsast sisse.

mRNA võib tulla siit sisse,

see võib liikuda selles suunas,

see muudetakse läbi translatsiooni valguks,

aga valk, aminohapete järjestuse ehitamisel,

võib siit membraani otsast välja tulla.

Jäta meelde, see on meie endoplasmaatilise retiikulumi membraan.

Isegi et mRNA on väljaspool, selletõttu et

ribosoom on sellele kinnitunud, siis valk saab

ilmuda seespool.

Siis kui valk on valmis ehitatud, võib-olla ta keerdub kokku,

valk on lihtsalt keerdunud kuju aminohapete järjestusest,

siis ta saab rännata läbi endoplasmaatilise retiikulumi.

Ja ta läbib selle.

See läbib siledapinnalise tsütoplasmavõrgustiku terve tee,

kuni ta jõuab Golgi kompleksini.

Ja kõiksugu muud asjad juhtuvad.

Ma ülelihtsustan asju, aga ma tahan sulle anda

ülevaadets, mida kõik asjad rakus teevad.

Kui valk on rännanud Golgi kompleksi ja

valmistub rändama rakust välja või

raku membraani, siis ta väljub Golgi kompleksist.

raku membraani, siis ta väljub Golgi kompleksist.

Ütleme, et see sama valk, kui see jõuab

Golgi kompleksi - pea meeles, see on Golgi kompleksi sees,

nii et las ma joonistan Golgi kompleksi membraani siia.

See valk võib seal lõpetada.

See on lihtsalt paljude aminohapete järjestus.

Ja siis see lihtsalt lahkub sealt.

Ütleme, et see näeb välja selline ja siis võib-olla järgmine

aste näeb välja midagi sellist.

See näeb välja nagu midagi sellist.

Järgmine samm, sa võid ette kujutada, näeb

välja nagu midagi sellist, kus see on täiesti eraldunud.

välja nagu midagi sellist, kus see on täiesti eraldunud.

See on võtnud kaasa natukene Golgi kompleksi membraanist.

See on võtnud kaasa natukene Golgi kompleksi membraanist.

Nüüd on see valk ümbritsetud

oma enda väikese membraaniga.

Mõtleme selle üle, mis juhtus.

Meil oli DNA, mis läbi transkriptsiooni muutus mRNA-ks.

mRNA läheb ribosoomini, mis on kinnitunud

endoplasmaatilisele retiikulumile.

See muutub läbi translatsiooni valguks, mis rändab läbi endoplasmaatilise retiikulumi.

See muutub läbi translatsiooni valguks, mis rändab läbi endoplasmaatilise retiikulumi.

Kõigepealt läbi karedapinnalise, kus kõik ribosoomid on ja siis läbi siledapinnalise.

Kõigepealt läbi karedapinnalise, kus kõik ribosoomid on ja siis läbi siledapinnalise.

Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul on teised funktsioonid.

See aitab toota hormoone ja teisi rasvaühendeid, aga ma ei lasku siin detailidesse.

See aitab toota hormoone ja teisi rasvaühendeid, aga ma ei lasku siin detailidesse.

Aga see lihtsalt rändab.

See ühendub Golgi kompleksiga.

Siis Golgi kompleks, valgud saavad eralduda ja võtta

väikese tüki membraani endaga kaasa.

Selle idee, et miski on ümbritsetud membraaniga

ja lihtsalt rändab mööda rakku, võib-olla see valk näeb nüüd välja selline.

ja lihtsalt rändab mööda rakku, võib-olla see valk näeb nüüd välja selline.

Ma suurendan seda.

Võib-olla see valk on seal ja siis ta võttis väikese tüki

Golgi kompleksi membraanist endaga.

Seda kutsutakse vesiikuliks.

See siin on, lisame veel ühe siia.

Ma lihtsalt teen seda, et kirjutada nimetus kõrvale.

Seda kutsutakse vesiikuliks.

Vesiikul on tegelikult väga üldine termin

kõigile väikestele asjadele, enamasti valkudele, rakus,

mis lihtsalt hõljuvad ringi, mis on ümbritsetud enda

oma väikeste minimembraanidega.

Põhjus, miks see minimembraan on kasulik on see, et nüüd

see valk saab hõljuda rakuvälise membraani juurde.

see valk saab hõljuda rakuvälise membraani juurde.

See saab lihtsalt hõljuda teiste raku osadeni.

Ma praegu lihtsustan.

Siis see saab ühineda kas rakumembraaniga

või see võib kasutada seda membraani, seda väikest vesiikulimembraani,

mis tal on, et seda aidata rakust välja viia.

Sa võid ettekujutada, et lõpuks, see asi -

ütleme, et see on raku väline membraan.

Ma teen väga suure ülelihtsustamise.

Ma isegi ei joonista lipiidide kihti.

Lihtsalt, et oleks visuaalne kujutlus, kuidas see

võib välja paista, see seal on vesiikul, see väike valk

selle sees, ja see läheneb ja läheneb

membraanile ja siis see saab ühineda membraaniga,

sest see on moodustatud samadest asjadest.

See ühineb membraaniga, sinu valk on seal sees.

Ma vahetasin omavoliliselt värve.

Äkitselt nüüd, siis kui see on ühinenud membraaniga,

siis valk saab väljuda tegelikust rakust või see

tegelikult saab end paigutada end selle membraani sees,

välise rakulise membraani sees, mille ma joonistasin väga õhukese, aga sellel on kaks kihti.

välise rakulise membraani sees, mille ma joonistasin väga õhukese, aga sellel on kaks kihti.

Me räägime sellest veel.

Ma võiksin arvatavasti selle kohta teha terve video.

Nii et need on - me oleme juba teinud päris head progressi

raku anatoomia näitamises.

On veel paar asja, mida me saame lisada.

On asjad, mida kutsutakse lüsosoomideks, mis eksisteerivad

loomade rakkudes, mis sisaldavad endas ensüüme, mis aitavad teisi asju lagundada.

loomade rakkudes, mis sisaldavad endas ensüüme, mis aitavad teisi asju lagundada.

Kui lüsosoom kinnitub millelegi teisele ja see on võimeline

enda ensüüme sellesse sisendama, siis see tavaliselt tapab selle.

See tavaliselt seedib selle.

Nii et seda teebki lüsosoom.

Taimedes on sul asjad nimega lüütilised vakuoolid ja

nad on samad, mis lüsosoomid, võtta aluseks

nende funktsiooni ja et nad on väga suured vesiikulid.

Üldiselt, vakuool on lihtsalt suur vesiikul.

See on üldine termin suurele membraaniga ümbritsetud organellile.

Vakuool.

Veelkord, mis on organell?

Ma kirjutan selle sõna välja.

Organell.

See on lihtsalt membraaniga ümbritsetud alamüksus rakus.

Täpselt nagu minu maks on Sali alamüksus ja see on

organ, organell on raku alamüksus.

Vakuool on lihtsalt üldine termin membraaniga ümbritsetud

organellist, mis ladustab meie rakkude sees asju.

Lüütiline vakuool on taime raku sisene vakuool, mis

ladustab endas hulga ensüüme ja kui see kinnituks

millelegi teisele, siis see lagundaks selle, kui see oleks võimeline

enda ensüüme sellesse teise asja sisendama.

On mitmeid organelle, millest me rääkinud oleme hingamise kontekstis ja

On mitmeid organelle, millest me rääkinud oleme hingamise kontekstis ja

fotosünteesis ja ma laskun detailidesse nendes videodes,

aga meil on asjad, mida kutsutakse mitokondriteks.

Mitokondrilised rakud.

Neil on sisemised ja välimised membraanid ja siin

me toodame enda energiat, kus suhkrud muudetakse ATP-deks.

Ma olen selle kohta teinud detailseid videosid.

Need sisaldavad enda DNA-d ja nad saavad tegelikult

endamisi paljuneda, mis paneb inimesed uskuma, et nad

eksisteerivad - et nende eelkäijad kunagi eksisteerisid iseseisvate

prokarüootiliste organismidena, mis mingil hetkel lihtsalt

jõudsid arvamuseni, et "Hei, miks me ei ela teiste

organismide sees ja nendega sümbioosis?"

Mitokondrid, need on organellid, millel mingil ajahetkel

võisid olla nende eelkäijateks iseseisvad prokarüoodid.

Mitokonder.

Seal toimub rakuline hingamine ja me laskume selles detailidesse.

Seal toimub rakuline hingamine ja me laskume selles detailidesse.

Taime rakkudel, see on ainult -

kindlasti mitte looma rakkudes - sul on kloroplastid,

mis on üks plastide hulk, aga

kloroplastid on kõige tuntumad.

Võib-olla ma peaksin selle tegema eriti roheliselt rohelises.

Meil on siin kloroplastid.

Me teame, et neil on sellised kogumikud seal sees.

Seal toimub fotosüntees.

Sul on nende kogumikud ja muu.

Ma laskun detailidesse fotosünteesi videodes, aga

seda on hea teada.

Need on teised organellid.

Nagu mitokondridki, neil on oma DNA ja neil on omad ribosoomid.

Nagu mitokondridki, neil on oma DNA ja neil on omad ribosoomid.

Uskumus on, et nad olid kunagi iseseisvad

prokarüoodid, mis õppisid elama sümbioosis

suurtemate eukarüootsete rakkude sees.

Me oleme peaaegu lõpetanud rakkude struktuuriga.

On veel asju, mida me võime juurde lisada.

Kui me tegeleme taimerakkudega või mitte loomsete rakkudega,

siis meil on midagi nimega rakukest, mis

tugevdab välist membraani.

Sa võid seda nii vaadata või see annab sellele natuke jäikust.

Sa võid seda nii vaadata või see annab sellele natuke jäikust.

Sul on rakukestad, kuigi nad ei ole

tingimata täiesti jäigad.

Sa võid neid peaaegu vaadata kui õhupalle, mis annavad lihtsalt natuke rohkem jäikust.

Sa võid neid peaaegu vaadata kui õhupalle, mis annavad lihtsalt natuke rohkem jäikust.

Puidul on kahekordsed rakukestad, et nad oleks väga jäigad.

Puidul on kahekordsed rakukestad, et nad oleks väga jäigad.

See on rakukest.

See on mitteloomsetes organismides.

Taimedes on see tehtud tselluloosist, mitte tselluliidist.

See ajas mind kunagi segadusse.

See annab lisa jäikust või vormi rakulisele membraanile.

See annab lisa jäikust või vormi rakulisele membraanile.

Et tegelikult anda rakule selle tegelik struktuur, siis sul

on sellised asjad nimega mikrofilamendid või mõnikord kutsutakse neid

aktiini filamentideks ja need on sellised väikesed torud, mis

on terve raku ulatuses.

Need tegelikult aitavad anda rakule selle tegelik struktuur

kolmemõõtmeliselt ja tegelikult nad saavad tegutseda

asjadega, mis liiguvad rakus ringi või isegi rakuga,

mis liigub ise ringi.

Lihtsalt et olla täielik ja olla kindel, et me katame

kõike, kui sa vaatad mitoosi ja meioosi videosid,

siis sul on sellised asjad nimega tsentrioolid.

Ma laskun siin detailidesse.

Tsentrioolid on kohe rakutuumast väljas.

Kaks tsentriooli, mis on üksteisega õige nurga all

moodustavad tsentrosoomi ja nad koordineerivad

mikrotuubuleid, kui me alustame rakkude jagunemist meioosis ja mitoosis.

mikrotuubuleid, kui me alustame rakkude jagunemist meioosis ja mitoosis.

Siin ma ei lasku detailidesse.

Ma olen selle kohta palju videosid teinud.

See on kõik põhimõtteliselt kõik, mida sa pead teadma

või vähemalt esimene ülevaade raku struktuurist.

või vähemalt esimene ülevaade raku struktuurist.

Ühes videos saime lõpuks selle kõik ühte kohta.

See on põhimõtteliselt kõik. Ma ei ole laskunud kõigis asjades

detailidesse, kõikides suuremates rakuosades.

Loodetavasti sul on parem ülevaade, kuidas

asjad selle sees on organiseeritud.