1
00:00:00,876 --> 00:00:02,665
Siis kui õppisin kunstikoolis,

2
00:00:02,665 --> 00:00:04,084
tekkis mul kätesse värin.

3
00:00:04,084 --> 00:00:07,116
Kõige sirgem joon, mis mul välja tuli, oli selline.

4
00:00:07,116 --> 00:00:09,767
Tagantjärele vaadates oli see mõnikord isegi abiks.

5
00:00:09,767 --> 00:00:12,956
Näiteks selleks, et segada purgis värvi või raputada Polaroidi,

6
00:00:12,956 --> 00:00:15,654
aga toona tundus, et maailma lõpp on käes.

7
00:00:15,654 --> 00:00:19,271
Purunes minu unistus saada kunstnikuks.

8
00:00:19,271 --> 00:00:21,641
Värin tekkis sellest, kui ma ülima

9
00:00:21,641 --> 00:00:23,548
järjekindlusega praktiseerisin puäntillismi

10
00:00:23,548 --> 00:00:26,102
ja joonistasin aastaid imepisikesi täpikesi.

11
00:00:26,102 --> 00:00:29,996
Ajapikku muutusid need täiuslikult ümarad täpikesed

12
00:00:29,996 --> 00:00:33,684
kätevärina tõttu rohkem nagu konnakulleste sarnaseks.

13
00:00:33,684 --> 00:00:35,929
Värina vältimiseks püüdsin pliiatsit tugevamini käes hoida,

14
00:00:35,929 --> 00:00:38,244
aga see tegi asja ainult hullemaks.

15
00:00:38,244 --> 00:00:40,516
Niisiis pigistasin pliiatsit veelgi kõvemini.

16
00:00:40,516 --> 00:00:42,732
Tekkis justkui nõiaring, mille tulemuseks

17
00:00:42,732 --> 00:00:44,956
oli säärane valu ja liigeseprobleemid,

18
00:00:44,956 --> 00:00:47,172
et ma ei suutnud enam üldse midagi käes hoida.

19
00:00:47,172 --> 00:00:50,557
Olgugi, et olin alati tahtnud tegeleda kunstiga,

20
00:00:50,557 --> 00:00:55,168
jätsin kunstikooli pooleli ja lõpetasin ka kunstiga tegelemise.

21
00:00:55,168 --> 00:00:57,628
Läks mõõda paar aastat ja ma sain aru, et ei suuda kunstita elada.

22
00:00:57,628 --> 00:00:59,920
Otsustasin minna oma värinaga neuroloogi juurde.

23
00:00:59,920 --> 00:01:02,780
Selgus, et mul on pöördumatu närvikahjustus.

24
00:01:02,780 --> 00:01:05,509
Arst heitis põgusa pilgu minu sakilisele joonele

25
00:01:05,509 --> 00:01:08,932
ja küsis: "Aga mis takistab sul pöörata see värin enda kasuks?"

26
00:01:08,932 --> 00:01:11,542
Nii ma siis tegingi. Läksin koju, haarasin pliiatsi

27
00:01:11,542 --> 00:01:13,450
ja lihtsalt lasin oma käel väriseda.

28
00:01:13,450 --> 00:01:15,544
Tegin sakilise joonega igasuguseid pilte.

29
00:01:15,544 --> 00:01:17,374
Ja isegi kui see polnud päris minu stiil,

30
00:01:17,374 --> 00:01:21,030
oli kohutavalt hea tunne midagi teha.

31
00:01:21,030 --> 00:01:23,509
Aga mis veel olulisem -- taipasin, et kui panen käte värisemise

32
00:01:23,509 --> 00:01:25,884
enda kasuks tööle, suudan ikkagi luua kunsti.

33
00:01:25,884 --> 00:01:27,154
Tuli lihtsalt leida teistsugune lähenemisviis,

34
00:01:27,154 --> 00:01:29,507
et teha sellist kunsti, nagu mulle meeldib.

35
00:01:29,507 --> 00:01:32,347
Mulle meeldis endiselt puäntillismi fragmendirikkus,

36
00:01:32,347 --> 00:01:34,176
see, kuidas need pisikesed täpikesed sulavad kokku

37
00:01:34,176 --> 00:01:36,157
ühtseks tervikuks.

38
00:01:36,157 --> 00:01:39,108
Hakkasin katsetama, kuidas veel saaksin fragmentidest pilte luua nõnda,

39
00:01:39,108 --> 00:01:41,286
et kätevärin ei mõjutaks lõpptulemust.

40
00:01:41,286 --> 00:01:45,763
Näiteks tegin jalad värviseks ning kõndisin lõuendil

41
00:01:45,763 --> 00:01:49,461
või põletasin saelaudadest konstruktsioonile

42
00:01:49,461 --> 00:01:54,924
leegiheitjaga pildi.

43
00:01:54,924 --> 00:01:58,268
Avastasin, et suuremate pindade ja materjalidega töötades,

44
00:01:58,268 --> 00:02:00,676
ei olegi mu käsi eriti valus

45
00:02:00,676 --> 00:02:04,276
Kui varem nägin kunsti vaid ühest vaatenurgast

46
00:02:04,276 --> 00:02:06,527
siis nüüd jõudsin loova lähenemiseni,

47
00:02:06,527 --> 00:02:10,228
mis muutis täielikult minu kui kunstniku perspektiive.

48
00:02:10,228 --> 00:02:12,148
Just siis mõistsin esmakordselt,

49
00:02:12,148 --> 00:02:17,620
et piirangute enda kasuks pööramine võibki olla loovuse käivitajaks.

50
00:02:17,620 --> 00:02:20,036
Tollal olin just kooli lõpetamas

51
00:02:20,036 --> 00:02:23,644
ja ootasin väga, et hakkan käima tööl ja saan lõpuks endale lubada uusi kunstitarbed.

52
00:02:23,644 --> 00:02:27,405
Mu olemasolev varustus oli äärmiselt vilets, olin kindel

53
00:02:27,405 --> 00:02:29,515
et minu tööd oleks oluliselt paremad, kui mul oleksid

54
00:02:29,515 --> 00:02:32,047
sellised kunstitarbed nagu ühel tõelisel kunstnikul.

55
00:02:32,047 --> 00:02:34,252
Tegelikult ei olnud mul isegi korralikke kääre.

56
00:02:34,252 --> 00:02:36,764
Kasutasin mingisuguseid plekikääre, kuni varastasin

57
00:02:36,764 --> 00:02:39,012
tööjuurest ühed käärid.

58
00:02:39,012 --> 00:02:41,944
Kool saigi läbi, leidsin töö ja peale esimest palgpäeva

59
00:02:41,944 --> 00:02:43,598
suundusin otsejoones kunstitarvete poodi

60
00:02:43,598 --> 00:02:46,712
ja kaotasin seal igasuguse mõõdutunde.

61
00:02:46,712 --> 00:02:48,340
Poest koju jõudes istusin maha

62
00:02:48,340 --> 00:02:51,448
ning otsustasin kindlalt, et ma püüan luua midagi,

63
00:02:51,448 --> 00:02:54,212
mis oleks täiesti kastist väljas.

64
00:02:54,212 --> 00:02:58,636
Nii ma siis istusin tunde, aga ühtegi mõtet ei tulnud pähe.

65
00:02:58,636 --> 00:03:01,183
Ei tulnud ka järgmisel ega ülejärgmisel päeval.

66
00:03:01,183 --> 00:03:04,872
Üsna pea langesin loomingulisse kriisi.

67
00:03:04,872 --> 00:03:09,120
Olin seal pimedas augus päris pikalt, suutmata mitte midagi luua.

68
00:03:09,120 --> 00:03:11,694
Täiesti totter situatsioon, sest nüüd, kui võisin endale kunstiga tegelemist lubada,

69
00:03:11,694 --> 00:03:16,068
ei tulnud mul üldse vaimu peale.

70
00:03:16,068 --> 00:03:18,280
Kui ma seal siis pimeduses kobasin,

71
00:03:18,280 --> 00:03:21,808
taipasin, et mind oli halvanud valikuvõimaluste rohkus,

72
00:03:21,808 --> 00:03:24,376
mida mul kunagi varem polnud olnud.

73
00:03:24,376 --> 00:03:28,099
Sel hetkel meenusid mulle mu närvilised käed.

74
00:03:28,099 --> 00:03:30,816
Pööra värin enda kasuks.

75
00:03:30,816 --> 00:03:33,492
Sain aru, et kui ma tahan oma loovust tagasi saada,

76
00:03:33,492 --> 00:03:37,256
pean lõpetama pingutamise väljaspool kasti mõtlemise nimel

77
00:03:37,256 --> 00:03:39,972
ja minema hoopis kasti sisse tagasi.

78
00:03:39,972 --> 00:03:42,058
Äkki pääseks loovus valla just siis,

79
00:03:42,058 --> 00:03:44,956
kui vaadata otsa oma piirangutele?

80
00:03:44,956 --> 00:03:50,137
Mida suudaksin luua siis, kui mul oleks vaid dollari eest vahendeid?

81
00:03:50,137 --> 00:03:52,410
Tollal möödusid mu õhtud sageli --

82
00:03:52,410 --> 00:03:55,183
no ausalt öeldes on see ka praegu nii - Starbucksis.

83
00:03:55,183 --> 00:03:58,391
Tean, et sealt võib paluda lisatopsi, kui soovi on,

84
00:03:58,391 --> 00:04:00,784
ja ma otsustasin paluda 50 topsi.

85
00:04:00,784 --> 00:04:02,567
Oma üllatuseks saingi need topsid

86
00:04:02,567 --> 00:04:04,555
ja siis, kasutades pliiatseid, mis mul oli,

87
00:04:04,555 --> 00:04:07,735
tegin vaid 80-sendise eelarvega valmis sellise asja.

88
00:04:07,735 --> 00:04:10,271
Mind tabas äratundmine:

89
00:04:10,271 --> 00:04:13,151
esmalt vajamegi piiranguid, sest vaid nii saame

90
00:04:13,151 --> 00:04:16,199
piiritu tegevusvabaduse.

91
00:04:16,199 --> 00:04:18,207
Katsetasin seda kasti sees mõtlemise filosoofiat

92
00:04:18,207 --> 00:04:20,110
ka oma lõuenditel. Mis oleks, kui lõuendile maalimise asemel

93
00:04:20,110 --> 00:04:23,439
maaliksin oma kehale?

94
00:04:23,439 --> 00:04:26,023
Nõnda maalisingi rinnale 30 pilti, üks kiht korraga,

95
00:04:26,023 --> 00:04:27,223
üksteise peale.

96
00:04:27,223 --> 00:04:31,723
Igal pildil kujutasin midagi, mis mind oli elus mõjutanud.

97
00:04:31,723 --> 00:04:34,375
Mis aga oleks, kui pintsliga maalimise asemel,

98
00:04:34,375 --> 00:04:37,127
kasutaksin vaid karatelööke? (naer)

99
00:04:37,127 --> 00:04:38,603
Kastsingi oma käed värvi sisse

100
00:04:38,603 --> 00:04:40,023
ja lihtsalt ründasin lõuendit.

101
00:04:40,023 --> 00:04:42,732
Juhtumisi lõin nii kõvasti, et nikastasin ära oma väikese sõrme

102
00:04:42,732 --> 00:04:45,664
nii et see ei andnud mitu nädalat painduma.

103
00:04:45,664 --> 00:04:49,027
(naer, aplaus)

104
00:04:49,027 --> 00:04:53,232
Või mis oleks, kui selle asemel, et vaid iseendale loota

105
00:04:53,232 --> 00:04:55,165
usaldaksin oma kunstitöö

106
00:04:55,165 --> 00:04:57,817
hoopis teiste inimeste kätesse?

107
00:04:57,817 --> 00:05:00,608
Nõnda elasingi 6 päeva veebikaamera silma all.

108
00:05:00,608 --> 00:05:03,248
Magasin põrandal ja sõin kohaletellitud toitu

109
00:05:03,248 --> 00:05:05,553
ning palusin, et inimesed helistaksid mulle ja

110
00:05:05,553 --> 00:05:08,236
räägiksid mõnest seigast, mis muutis nende elu.

111
00:05:08,236 --> 00:05:10,688
Nende lugudest sündis kunstiteos,

112
00:05:10,688 --> 00:05:14,200
sest kandsin lood pöörlevale lõuendile.

113
00:05:14,200 --> 00:05:18,665
(aplaus)

114
00:05:18,665 --> 00:05:23,161
Või mis oleks, kui teha kunsti mitte näitamiseks,

115
00:05:23,161 --> 00:05:25,424
vaid hävitamiseks?

116
00:05:25,424 --> 00:05:27,696
See tundus olevat piirangute tipp:

117
00:05:27,696 --> 00:05:30,188
olla kunstnik ilma kunstita.

118
00:05:30,188 --> 00:05:32,736
Hävitamise ideest kasvas välja aastapikkune projekt,

119
00:05:32,736 --> 00:05:34,089
millele panin nimeks "Hüvasti, kunst!".

120
00:05:34,089 --> 00:05:38,785
Iga kunstiteos tuli pärast valmimist hävitada.

121
00:05:38,785 --> 00:05:40,276
Projekti "Hüvasti, kunst!" alguses võtsin eesmärgiks

122
00:05:40,276 --> 00:05:43,003
taiese hävitamise jõumeetodil, nagu selle Jimi Hendrixi kujutise puhul,

123
00:05:43,003 --> 00:05:45,808
mis oli tehtud rohkem kui 7000 tikust.

124
00:05:45,808 --> 00:05:46,974
(naer)

125
00:05:46,974 --> 00:05:50,163
Seejärel tuli mulle mõte luua teosed, mis hävineksid iseenesest.

126
00:05:50,163 --> 00:05:52,776
Proovisin leida materjale, mis ei kestaks kaua,

127
00:05:52,776 --> 00:05:54,950
nagu väljasülitatud toit,

128
00:05:54,950 --> 00:05:59,012
(naer)

129
00:05:59,012 --> 00:06:02,225
kriidijoonistused asfaldil

130
00:06:02,225 --> 00:06:06,761
ja isegi külmutatud vein.

131
00:06:06,761 --> 00:06:08,822
Viimases hävitamisteoses proovisin luua midagi sellist,

132
00:06:08,822 --> 00:06:12,865
mida tegelikult ei ole olemas olnudki.

133
00:06:12,865 --> 00:06:16,208
Selleks paigutasin ma lauale küünlad, panin need põlema ja puhusin ära.

134
00:06:16,208 --> 00:06:19,848
Tegin seda samade küünaldega mitmeid kordi

135
00:06:19,848 --> 00:06:23,761
ning monteerisin kõik need videod kokku üheks suureks kujutiseks.

136
00:06:23,761 --> 00:06:28,280
Seega ei olnud lõplikku kujutist füüsiliselt kunagi eksisteerinud

137
00:06:28,280 --> 00:06:32,122
Kujutis hävitati enne, kui ta sündis.

138
00:06:32,122 --> 00:06:34,608
Projekti "Hüvasti, kunst!" raames

139
00:06:34,608 --> 00:06:37,440
sündis 23 teost,

140
00:06:37,440 --> 00:06:40,752
siiski pole neist näitamiseks alles ühtegi.

141
00:06:40,752 --> 00:06:43,176
See, mida pidasin ületamatuks piiranguks,

142
00:06:43,176 --> 00:06:46,104
osutus tegelikult suurimaks vabanemiseks,

143
00:06:46,104 --> 00:06:48,307
kuna iga kord, kui oli sündinud kunstiteos,

144
00:06:48,307 --> 00:06:50,319
tõi selle hävitamine mind tagasi neutraalsele pinnale,

145
00:06:50,319 --> 00:06:54,604
kus tundsin end taas värskena ja valmis alustama uut projekti.

146
00:06:54,604 --> 00:06:56,960
See ei juhtunud aga üleöö.

147
00:06:56,960 --> 00:06:59,011
Tuli ette sedagi, et minu projektid ebaõnnestusid,

148
00:06:59,011 --> 00:07:01,800
või mis veelgi hullem, kulutasin neile meeletult aega

149
00:07:01,800 --> 00:07:04,312
ja lõpptulemus oli lihtsalt piinlik.

150
00:07:04,312 --> 00:07:07,032
Kuna uskusin sellesse protsessi, ei jätnud ma asja katki

151
00:07:07,032 --> 00:07:09,043
ja lõpuks viis see täiesti üllatava tulemuseni.

152
00:07:09,043 --> 00:07:12,009
Iga teose hävitamine

153
00:07:12,009 --> 00:07:14,841
õpetas mind lahti laskma.

154
00:07:14,841 --> 00:07:18,352
Laskma lahti saavutustest, ebaõnnestumistest

155
00:07:18,352 --> 00:07:20,875
ja vajakajäämistest.

156
00:07:20,875 --> 00:07:23,304
Vastutasuks avastasin, et loomisprotsess

157
00:07:23,304 --> 00:07:27,529
on igavene ja seda ei takista ootused lõpptulemusele.

158
00:07:27,529 --> 00:07:29,558
Avastasin, et olen pidevas loomehoos,

159
00:07:29,558 --> 00:07:32,056
mõtlen kogu aeg, mida võiks järgmiseks ette võtta.

160
00:07:32,056 --> 00:07:34,952
ja mul on meeletult igasuguseid ideid.

161
00:07:34,952 --> 00:07:37,437
Kui mõtlen nüüd tagasi nendele 3 aastale ilma kunstita,

162
00:07:37,437 --> 00:07:40,688
eemal oma unistusest, lihtsalt päevi tuulde lastes

163
00:07:40,688 --> 00:07:44,440
selle asemel, et otsida alternatiive oma unistuste elluviimiseks,

164
00:07:44,440 --> 00:07:47,640
jätsin kõik sinnapaika ja andsin alla.

165
00:07:47,640 --> 00:07:51,256
Aga kui ma ei oleks kätevärinat enda kasuks pööranud?

166
00:07:51,256 --> 00:07:52,453
Sest värina omaksvõtmine ei puudutanud vaid

167
00:07:52,453 --> 00:07:55,093
kunstiloomingut ja - oskusi.

168
00:07:55,093 --> 00:07:59,528
Nagu selgus, oli küsimus elus endas ja oskuses elada.

169
00:07:59,528 --> 00:08:02,039
Sest kokkuvõttes toimub enamus meie elust

170
00:08:02,039 --> 00:08:07,611
just siinsamas, kasti sees, piiratud ressursside tingimustes.

171
00:08:07,611 --> 00:08:11,280
Kui õpime olema loovad oma võimaluste piires,

172
00:08:11,280 --> 00:08:15,359
võib juhtuda, et suudame muuta iseennast

173
00:08:15,359 --> 00:08:19,224
ning üheskoos muuta ka maailma.

174
00:08:19,224 --> 00:08:23,392
Suhtudes piirangutesse kui loovuse allikasse,

175
00:08:23,392 --> 00:08:26,248
muutsin ma oma elu kulgu.

176
00:08:26,248 --> 00:08:27,939
Kui praegu satub mu teele mõni takistus

177
00:08:27,939 --> 00:08:31,048
või kui satun loomingulisesse kriisi,

178
00:08:31,048 --> 00:08:32,602
siis võib mul olla küll raske,

179
00:08:32,602 --> 00:08:34,696
aga ma jätkan tegutsemist

180
00:08:34,696 --> 00:08:38,193
ja püüan leida võimalusi edasiminekuks,

181
00:08:38,193 --> 00:08:42,788
näiteks teen pildi mitmest sajast elavast tõugust

182
00:08:42,788 --> 00:08:47,175
või tätoveerin knopkaga banaani,

183
00:08:47,175 --> 00:08:53,198
või maalin praadimisõliga ühe pildi.

184
00:08:53,198 --> 00:08:55,052
(naer)

185
00:08:55,052 --> 00:08:56,659
Üks minu viimastest ettevõtmistest on see,

186
00:08:56,659 --> 00:09:00,103
et püüan oma loova mõtlemise harjumused vormistada kuidagi nii,

187
00:09:00,103 --> 00:09:03,287
et ka teised saaksid seda järele teha.

188
00:09:03,287 --> 00:09:07,144
Piirangud on ehk viimane asi,

189
00:09:07,144 --> 00:09:10,538
mida loovuse käivitamiseks kasutatakse, aga võib-olla on see

190
00:09:10,538 --> 00:09:14,208
üks parimaid võimalusi, kuidas end rutiinist lahti raputada,

191
00:09:14,208 --> 00:09:18,111
senised kategooriad ümberhinnata ja astuda vastu üldtunnustatud normidele.

192
00:09:18,111 --> 00:09:21,970
Ja selle asemel, et rääkida teineteisele, et on vaja püüda hetke,

193
00:09:21,970 --> 00:09:25,933
võiksime endale igapäevaselt meelde tuletada,

194
00:09:25,933 --> 00:09:28,447
et püüda tuleks hoopis oma piirangut.

195
00:09:28,447 --> 00:09:29,914
Aitäh.

196
00:09:29,914 --> 00:09:35,191
(aplaus)