Pühapäevane Satsang Ma olen See! 19. juuni 2016 Sina vaatad otsivalt väljapoole, et vastust leida ja mina näen sind vastusena. Sa otsid seda kusagilt väljast ja ütled, 'Aga mõnikord nägemine on ähmane'. Ja ma tean, et mitte üks asi, mida sa näha tahad ja ähmaseks muutub – see pole see. Sina, kes sa paned tähele ähmast ja selget, sa oled SEE. Selles on asi! Ja see on see teadvuse pööre, mida igaühel on tarvis kogeda. Me raiskame palju aega, sest millegi klassikalisel viisil teadmine on see, et üks asi teab teist asja. Ja mina ütlen teile, Ei, ei, ei! See pole kaks asja. See pole isegi üks asi! Kas te olete sellest segaduses? – Ei. Ja sina? – Ei. Jah, oled küll. Nüüd ma saan öelda, Jäta kõik!, sest on sobiv hetk. Ma ütlen, jäta kõik need ideed, kõik, kõik, kõik! Me ei saa iial kogema, et me oleme üks, kuni sa seda ideed, et sa oled isik, alal hoiad. sest iga isik on tingitud. Iga isik kuulub mingisse parteisse, mingisse religiooni, mingisse filosoofilisse gruppi, poliitilisse gruppi, mingisse sotsiaalsesse gruppi, mingisse identiteeti, mida sa kannad. Ja iga identiteet võitleb oma vaateviisi säilitamise eest. Me ei saa eluilmas üksteisega nõustuma, seni kuni te isiklikkuse seisundis olete! Vaat see on radikaalne! Ma toon teile Ramana Maharshi sõnumi, ma toon teile Shankara sõnumi, mis ei ole vaid pelgalt sõnum. Ma OLEN praegu nende sõnum! Ja ma ei karda seda öelda. See pole uhkeldamine, ma ei uhkelda, kuid kellelgi peab olema julgust seda öelda. Sest keegi küsis minult, 'Mis on su meistri kõrgeim õpetus?' Ma ütlesin, Ma OLEN mu meistri kõrgeim õpetus. Ma pean seda ütlema! See kõlab suurustavalt, kuid see pole suurustamine, sest mul on julgust öelda, mis ma olen. Mul tuleb seda teie eest öelda, sest te kardate seda öelda. Ja pole nii, et sa oled see, kuna sa ütled seda. Ei ühti. Sa pead seda kogema. Ja ma ootan te järgi liiga kaua. Te olete liiga aeglased. Te olete nii vabandavad. Ja mul tuleb seda mõnikord öelda: Ma olen See! Teie eest. Et anda teile julgust seda öelda, et teatud ajal on kohane seda tunnistada ja see pole jumalateotus, selle ütlemine pole eneseupitamine. Mõistad? Me ei jõua selleni – ühtse inimperena, kuni me jätkame uskumist ja sa oled oma grupile ustav! Sest see õpetab sulle, 'Sa oled moslem, sa oled kristlane, sa oled hindu' – me ei saa kunagi kohtuma! Isegi need, kes on... kuidas öelda... iga grupi siseselt kõige liberaalsemad, ikka nad ei saa kohtuma! Ma olen kohtunud vahest gruppidega ja kõige vabameelsem sellest grupist – see on mingisugune grupi lahjendatud versioon. See peab olema elav Tõde! Ja ainus tee, kuidas sa selle elava Tõeni jõuad – sa pead olema nagu lehm, kes hüppas üle Kuu ja see Kuu on su mõistus! Sa pead sellest üle hüppama. Ja niikaua kui sa selleks isikuks jääd, seni sa vaidled nagu isik, sa oled enesekaitses nagu isik. Ja ma näitan sulle kõige kaunimat teed. Kõige kaunim tee on olemise tee. Te peate sellest välja tulema. Ma näitan teile. Ma ei ütle, Mine! Ma ütlen, Tule, vaata koos minuga ja tõesta koos minuga oma algupärast olemust. See pole fantaasia, see pole spirituaalne fantaasia. See pole viis põgeneda. See on see kõige tõelisem! Kõik muu sel planeedil kaob, välja arvatud see, millest ma teile räägin – ehedana. Ja ma vaid üritan teile öelda, et te peate saama terveks sellest veast, mida te teete, klammerdudes sellesse identiteeti, et olete vaid ihu ja veri. Te olete ka see, kuid mitte peamiselt. On aeg suureks saada! Ära saa vaid vanaks. Saa suureks ja vaata silmadega, mida ma vaatan! Sind nähes ma näen su Olemust. Kui sa räägid, sa ei räägi sellena, sa räägid mingi ajas sündinud asjana, mida paari hooaja pärast siin enam pole. Niisiis, olge julged. Ja kuulake südamega kui ma teile räägin, järgige mu juhiseid, sest seda, mida ma praegu säärase veendumusega ütlen, võid sa ka ise autoriteetselt oma kogemusele tuginedes öelda, ma ei palu sul uskuda. Usk ja usaldus, see on hea, kuid see peab tõestatud olema! Ja ma ütlen teile, Ma olen siin selleks, et seda teile tõestada! Tõestada teid sellena. Ja sa hoiad end ihnsalt tagasi kui sa ütled, et sa tahad taibata seda kõige tähtsamat asja siin ilmas, kuid sa annad endast nii vähe. Sul peab olema julgust tõusta ja öelda, 'Ma olen siin selleks Mooji, otsast lõpuni.' Aitäh. Aitäh. Vaat nii. Sest kogu maailm vaatab teid ja ütleb, 'Kui nemad saavad seal kohapeal olla, teda näost näkku kuulates, ja nad kõhklevad nagu pelglikud lapsed...' Ja ma ütlen, Järgi ja näe! Sest ma ei viska teile maagilist pulbrit näkku, ma räägin teiega väga lihtsas keeles. Ja ikka ma ei saa vastust. Ma mõtlen, te peaks nii õnnelikud olema, et TEIL on sel praegusel ajastul väljavaadet tõesti kogu sellest jamast vaba olla! Hästi. Hästi. Istuge nii et me saame... Istuge nüüd uuesti maha ja me läheme edasi. Aitäh. See on nii suur asi, sest see õpetus on meie päevil ikka veel elus. See ei vanane iial. Ja mitu põlve peale seda kui meie oleme siit füüsiliselt läinud, praegu veel sündimata olendid tulevad ja õpivad läbi selle, mida ma täna räägin. Mõned Jeesus Kristuse suurimatest jüngritest ei olnud ilmtingimata need 12 jüngrit, kes teda saatsid. Võib-olla tema suurim jünger on veel sündimata. Pole vaja füüsiliselt kohal olla, kuid sul peab armastus ja usaldus südames olema ja sõnu järgima! Lihtsalt sedasi. Teile pole antud 17 sammu vabadusse. See on lihtne, ma näitan teile lihtsal moel. Kui sa oma isiku pinnal vaidlemist jätkad, teed sa väikesi samme. Neil väikestel sammudel pole häda midagi. Kuid te käitute nagu teil oleks triljon elu aega seda teha. Ma ütlesin, te võite juba täna midagi näha. Siit. Vaata teadvuse silmadega. Sa oled juba see, sul pole tarvis välja minna mingit tööriista tooma, sa oled juba siin. See on õnnistatud aeg! Ja praegu on meie maailmas asjad sedasi, mu meelest me peaks tundma, et me oleme lausa sunnitud, isegi oma laste pärast, kuid eelkõige iseenda pärast. SINA pead selle leidma! Ma vaatasin lennukis kui me vahest kuhugi lendame – sulle seletatakse ja näidatakse üht protseduuri, et kuidas hädaolukorras käituda. Sulle öeldakse, et kui kabiinis kaob rõhk, langevad alla hapnikumaskid. Mida sulle öeldakse? Sulle öeldakse, 'Kõigepealt pane mask ENDALE ja seejärel oma lastele.' Kõigepealt endale, sest kui SINA lased selle võimaluse mööda, on nad kadunud! Kõigepealt pane see endale. Päästa kõigepealt enda elu. See pole isekas. Kui sa näed olendeid uppumas, samsara-ookeanis, ja sa tunned kaastunnet, sa tahad nad ära päästa ja jooksed välja, 'Tulge minu juurde, tulge minu juurde!' ja sa ei oska ise ujuda. Seega SINA pead leidma tõe. Ja see ka pakub end sulle. Lihtsate viidetega. Paljud on tulnud ja neid asju rääkinud, erinevaid asju, kuid nüüd on see nii selgelt nähtav, see on kingitus meile, inimolenditele – vaadata niimoodi lihtsalt, vaadata universaalsete silmadega. Kes suudab universaalsete silmadega vaadata? Sa ei pea oma tingitusest lahti saama, vaid sa võid sellest väljapoole minna. Ja ma ütlen, 'Mine väljapoole – mitte niipidi väljapoole, vaid sedapidi väljapoole. Tule tagasi oma tuuma, kust on tajutav nägemine ja tajumise töötamine ise. Ja kõik te teate, te teate seda! Seiske selles kohas, olge sellega üks. Ärge looge, ärge korjake ühtki mõtet üles. Seiske ja leidke kinnitust, et te olete siin, te olete selle koha nägemine. Kui ilus! Kui tänulikud me inimolenditena peaksime olema, et need õpetused, mida on nii pikki aastaid ülimalt kõrgeks ja raskeks peetud, mitmeid elusid nõudvaks, antakse teile beebitoiduna. Sest me pole... kuna aeg on edasi läinud, me pole enam olendid, kel on võime millelegi pikalt keskenduda. Universumi Valitseja on andnud meile seega uue, lihtsa tee, 'VAATA niiviisi'. Ja see on ka kõige ilusam! Sest kui sa oled tõele ärganud, pole sa vaid ärganud kui kristlane või kui moslem või hindu. Sa oled ärganud OLEMISENA ja see on universaalne. See on see, mida ma püüan teile öelda. Paljud inimesed praegu vaatavad teistes maades, erinevate gruppidena. Arvatavasti nad on selle juures isegi rohkem kui teie. Sest nad teavad seda. Nad on näljas ja janus selle järele! Sel põhjusel ma teiega nii räägingi, sest ma ei saa teil pettekujutlustega õlgu masseerida, vaid vaadake, sest teis on see jõud! Ärge laske kellelgi endale öelda, et teil pole jõudu avastada kõige kõrgem. Teil ei pruugi olla jõudu väiksemate asjade tegemiseks, sest võib-olla need ei kuulu teile, kuid IGAÜKS on SEE. Ühel hetkel see süütab sinus huvi see üles otsida. Te olete tulnud. Ma ei tea, kust paljud teist tulevad, kuid ma tean, et siin ruumis on üle kogu maailma. Sest see hääl, mis teid kutsub, on universaalne. Ja ma vaid meenutan teile, et teil on see võime, see jõud, kõik, mida te vajate, et läbi minna, et jätta elu, mis on nii heitlik kui see on elatud vaid läbi meele, ainult läbi traditsioonide ja harjumuste ja tulla tagasi ellu, milles on sügav intuitiivne spontaansus ja värskus. See on kõik, millele ma teie tähelepanu püüan juhtida. Seega... teie ütlete, aitäh ja mina ütlen: Tänusõnad universumi valitsejale, Sri Shankarale ja Sri Ramana Maharshile, Sri Poonjaji'le, Sri Nisargadatta Maharaji'le, Sri Yogi Ramsuratkumarile, Sri Anandamayi Ma'le, kõigile neile olenditele, kes tulid ja ka olenditele, kes tulid meie päevil, et meenutada... See ei võta arvatavasti kunagi evangeelseid mõõtmeid, ma ei tea. See on liiga radikaalselt lihtne. Tõde on lihtne, kuid Tõe otsijad on keerulised, ja me oleme alati oma keerukusse kiindunud, me komistame kogu aeg iseenda otsa, sest me pole piisavalt vaiksed, et näha, et meil pole vaja üldse nii palju teha, vaid vaikseks jääda ja vaadata selle juhatuse vaimus, mis teile on antud ja leida Tõde, mida teie süda nii väga igatseb. Ma ei räägi teile poeesiat. Ma armastan sind. – Mina sind ka. – Armastan sind, armastan sind. Väga hea!