0:00:01.045,0:00:06.107 Selles videos räägin ma veidikene Newtoni esimesest liikumisseadusest. 0:00:06.107,0:00:11.133 See on Newtoni printsiibi tõlge ladina keelest inglise keelde. 0:00:11.133,0:00:16.200 Niisiis, esimene seadus: Iga keha püsib paigal liikumatus olekus. 0:00:16.200,0:00:22.800 Nõnda, liikumatu olek või ühtlaselt edasi liikuv olek välja arvatud 0:00:22.800,0:00:28.267 kui see on sunnitud muutma oma olekut jõu mõjul. 0:00:28.267,0:00:33.133 Veel üks viis seda sõnastada on: kui on midagi, siis iga keha püsib nii, et kõik kas seisab või liigub ühtlase kiirusega. 0:00:33.133,0:00:38.933 Veel üks viis seda sõnastada on: kui on midagi, siis iga keha püsib nii, et kõik kas seisab või liigub ühtlase kiirusega. 0:00:38.933,0:00:43.871 Kui just mingi jõud ei sunni keha oma olekut muutma, eriti tasakaalustamata jõud, millest ma räägin hiljem. 0:00:43.871,0:00:46.933 Kui just mingi jõud ei sunni keha oma olekut muutma, eriti tasakaalustamata jõud, millest ma räägin hiljem. 0:00:46.933,0:00:50.867 Oletame, et mul on mingi keha, mis seisab paigal. 0:00:50.867,0:00:58.400 Ütleme, et see on kivi. 0:00:58.400,0:01:07.975 Mul on kivi ning see on muru peal maas. 0:01:07.975,0:01:13.800 Ma võin jäädagi seda kivi jälgima and ilmselt see ei hakkagi liikuma, eeldades, et midagii ei mõjuta teda. 0:01:13.800,0:01:17.667 Kui ükski jõud seda kivi ei mõjuta, siis ta lihtsalt jääbki sinna maha. 0:01:17.667,0:01:23.800 Niisiis, esimene osa on üsna ilmne: iga keha püsib paigal liikumatus olekus. 0:01:23.800,0:01:28.667 Lause teise osa kohta ma ei hakka näided tooma. 0:01:28.667,0:01:33.400 Kivi ilmselgelt püsib paigal, kui mingi jõud teda ei mõjuta. 0:01:33.400,0:01:37.267 Kui just keegi seda kivi ei lükka või veereta. 0:01:37.267,0:01:41.800 Mis on vähem intuitiivne esimese seaduse kohta, on selle teine osa. 0:01:41.800,0:01:48.600 Iga keha püsib kas liikumatus olekus või ühtlase kiirusega liikumise olekus. 0:01:48.600,0:01:52.667 Välja arvatud juhul, kui mingi jõud seda keha mõjutab. 0:01:52.667,0:01:57.200 See ongi Newtoni esimene seadus ning ma arvan, et peaksin tegema joonise siia. 0:01:57.200,0:02:01.467 Sest see siin on Newton. 0:02:01.467,0:02:05.133 Aga kui see on Newtoni esimene seadus, siis miks mul on siin suur pilt kellestki muust? 0:02:05.133,0:02:10.933 Põhjuseks on see, et Newtoni esimene seadus on tegelikult vaid selle mehe inertsiseaduse korrigeeritud versioon. 0:02:10.933,0:02:19.241 See mees siin on Galileo Galilei. 0:02:19.241,0:02:23.333 Tema oli esimene inimene, kes sõnastas inertsiseaduse. 0:02:23.333,0:02:27.175 Ja Newton sõnastas selle vaid veidikene ümber ning koplmplekteeris selle oma ülejäänud seadustega. 0:02:27.175,0:02:29.098 Sellele vaatamata, tegi veel väga palju muid asju. 0:02:29.098,0:02:32.667 Galileo Galileile peaksime me siiski tunnustust jagama Newtoni esimese seaduse koha pealt. 0:02:32.667,0:02:34.933 Sellel põhjusel tema pilt suurem ongi. 0:02:34.933,0:02:36.733 Kuid mul jäi mõte pooleli. 0:02:36.733,0:02:41.467 Nüüdseks saame siis aru, et kui miski on liikumatus olekus, siis ta ka püsib selles olekus, kui teda ükski jõud ei mõjuta. 0:02:41.467,0:02:44.267 Mõnedes definitsioonides võite näha "välja arvatud juhul kui keha mõjutab tasakaalustamata jõud". 0:02:44.267,0:02:49.400 Põhjus, miks öeldakse tasakaalustamata on see, et on võimalik, et keha mõjutab rohkem kui üks jõud ning nad võivad tasakaalu sattuda. 0:02:49.400,0:02:51.333 Põhjus, miks öeldakse tasakaalustamata on see, et on võimalik, et keha mõjutab rohkem kui üks jõud ning nad võivad tasakaalu sattuda. 0:02:51.333,0:02:55.333 Näiteks: ma võiksin kivi lükata sellelt poolelt teatud jõuga. 0:02:55.333,0:03:00.667 Ning kui teiselt poolt kivi lükata täpselt sama jõuga, siis kivi ei liigu. 0:03:00.667,0:03:05.867 Ainus viis, kuidas kivi liiguks, oleks see, kui ühel poolt lükatakse suurema jõuga kui teiselt poolt. 0:03:05.867,0:03:07.867 Niisiis, kui meil on tasakaalustamata jõud. 0:03:07.867,0:03:11.000 Ütleme et meil on tonn jääd. 0:03:11.000,0:03:13.133 Ütleme et meil on tonn jääd. 0:03:13.133,0:03:14.533 Või jääd jää peal, sest sedasi on seda lihtsam liigutada. 0:03:14.533,0:03:19.533 Ütleme, et siin on jää ning selle peal on veel üks blokk jääd. 0:03:19.533,0:03:25.533 Oleme tuttavad ideega, et kui kehale jõud ei mõju, siis see ei liigu. 0:03:25.533,0:03:31.733 Aga mis juhtub, kui ma sellelt poolelt jääd teatud jõuga lükkan? 0:03:31.733,0:03:35.000 Ja sina lükkad jääd sealt poolt sama jõuga? 0:03:35.000,0:03:37.400 Jää ei hakka ikkagi liikuma. 0:03:37.400,0:03:40.000 See siin on tasakaalus jõud. 0:03:40.000,0:03:41.933 Tasakaalus jõud. 0:03:41.933,0:03:51.267 Ainus viis jääl oma oleku muutmiseks on tasakaalustamata jõu toimel. 0:03:51.267,0:03:57.800 Kui lisada veidi jõudu sellele poolele nii, et see enam kui kompenseerib siit poolt lükkava jõu. 0:03:57.800,0:04:04.267 Sel juhul näeme me, et jää hakkab liikuma ja kiirendama selles suunas. 0:04:04.267,0:04:09.400 Usun, et see osa on ilmselge: miski, mis seisab paigal, jääb paigalseisvasse olekusse, kui mingi jõud teda ei mõjuta. 0:04:09.400,0:04:11.467 Usun, et see osa on ilmselge: miski, mis seisab paigal, jääb paigalseisvasse olekusse, kui mingi jõud teda ei mõjuta. 0:04:11.467,0:04:17.133 Idee sellest, et miski liigub ühtlase kiirusega edasi, on meile vähem arusaadav. 0:04:17.133,0:04:21.010 Teisi sõnu miski pidevalt ühtlase kiirusega. 0:04:21.010,0:04:22.605 Teisi sõnu miski pidevalt ühtlase kiirusega. 0:04:22.605,0:04:29.933 Mida ta ütleb on see, et miski ühtlase kiirusega jätkab liikumist ühtlase kiirusega igavesti. 0:04:29.933,0:04:33.200 Välja arvatud kui seda mõjutab mingi jõud. 0:04:33.200,0:04:37.600 See ei ole niivõrd selge seoses inimeste kogemustega. 0:04:37.600,0:04:43.267 Isegi kui ma lükkaksin jääkuubikut, mingil hetkel jääks see ikkagi seisma. 0:04:43.267,0:04:47.200 Ta ei liigu igavesti edasi, isegi eeldades, et jäärada on lõpmatult pikk. 0:04:47.200,0:04:56.667 See jääkuubik jääb mingil hetkel seisma. Või kui ma viskan näiteks tennise palli, see jääb ikkagi lõpuks seisma. 0:04:56.667,0:05:05.000 Või kui ma näiteks veeretan keeglikuuli või midagi iganes! 0:05:05.000,0:05:09.867 Inimkonna kogemuste kohaselt jääb kõik mingil hetkel ikkagi seisma. 0:05:09.867,0:05:14.333 Väga ebaintuitiivne on öelda, et miski liikuv jääbki lihtsalt igavesti liikuma. 0:05:14.333,0:05:19.533 Kõik meie intuitsioonis ütleb, et selleks, et miski igavesti liiguks, peame me sellele jõudu lisama või energiat lisama. 0:05:19.533,0:05:24.133 Kõik meie intuitsioonis ütleb, et selleks, et miski igavesti liiguks, peame me sellele jõudu lisama või energiat lisama. 0:05:24.133,0:05:30.733 Auto ei liigu ju igavesti, kui sa ei lisa sinna kütust. 0:05:30.733,0:05:32.533 Millest nad siis räägivad? 0:05:32.533,0:05:36.933 Kõik meie näitena toodud kehad peaksid nende teadlaste arust igavesti edasi liikuma. 0:05:36.933,0:05:41.467 Kõik meie näitena toodud kehad peaksid nende teadlaste arust igavesti edasi liikuma. 0:05:41.467,0:05:44.933 Pall liiguks igavesti edasi, jää libiseks igavesti edasi. 0:05:44.933,0:05:50.200 Välja arvatud juhul, kui neid mõjutavad tasakaalustamata jõud. 0:05:50.200,0:05:54.467 Näiteks jää puhul, isegi kui jää jää peal ei hõõrdu väga. 0:05:54.467,0:05:57.267 Seal on siiski mingi hõõrdumine. 0:05:57.267,0:06:00.533 Ning see ongi see jõud, mis antud situatsioonis mõjutab jää liikumist. 0:06:00.533,0:06:03.800 Ning see ongi see jõud, mis antud situatsioonis mõjutab jää liikumist. 0:06:03.800,0:06:07.400 Hõõrdumine iseenesest tuleb aatomitasandilt. 0:06:07.400,0:06:12.867 Kui sul on veemolekulid võrestruktuuris jääkuubikus. 0:06:12.867,0:06:20.800 Ja need veemolekulid on ka "jäämeres", mille peal jääkuubik liigub. 0:06:20.800,0:06:23.333 Sel juhul nad ikkagi mingil määral müksavad ja nühivad üksteist. 0:06:23.333,0:06:25.267 Kuigi nad mõlemad on siledad, on ikkagi mingisugused erandid. 0:06:25.267,0:06:28.400 Nad müksavad ja nühivad ning tekitavad väheke soojust. 0:06:28.400,0:06:32.867 Ning lõpuks ma töötavad liikumise vastu. 0:06:32.867,0:06:36.533 Niisiis, seal on hõõrdejõud, mille pärast jääkuubik ka seisma jääb. 0:06:36.533,0:06:38.600 Lisaks hõõrdejõule on takistusi ka õhus. 0:06:38.600,0:06:42.667 Jääkuubik müksab igasuguste õhu osakestega kokku. 0:06:42.667,0:06:47.333 Seda ei ole küll enda silmaga näha, aga see ei lase jääkuubikul lõpmatuseni liikuda. 0:06:47.333,0:06:49.800 Sama kehtib ka palli viskamise puhul. 0:06:49.800,0:06:54.400 Ilmselgelt mingil hetkel kukub pall maha gravitatsiooni tõttu- see on veel üks jõud, mis kõike mõjutab. 0:06:54.400,0:06:59.333 Kui pall maha kukub, siis ta ei hakka igavesti likkuma, sest siis hakkab teda mõjutama omakorda hõõrdejõud. 0:06:59.333,0:07:04.667 Kui maas on muru, siis hakkab ka see teda takistama. 0:07:04.667,0:07:08.733 Ja isegi kui pall on õhus, siis ta kiirus langeb, mitte ta ei liigu ühtlase kiirusega edasi. 0:07:08.733,0:07:14.364 Selle pärast, et on igasugused õhuosakesed, mis palli vastu põrkavad ning palli aeglustavad. 0:07:14.364,0:07:18.067 Selle pärast, et on igasugused õhuosakesed, mis palli vastu põrkavad ning palli aeglustavad. 0:07:18.067,0:07:21.667 Mis nende meeste juures hiilgav oli, oli fakt, et nad suutsid kujutada reaalsust, kus ei olnud gravitatsioonijõudu ning kus õhk kehasid ei auglustanud. 0:07:21.667,0:07:28.333 Mis nende meeste juures hiilgav oli, oli fakt, et nad suutsid kujutada reaalsust, kus ei olnud gravitatsioonijõudu ning kus õhk kehasid ei auglustanud. 0:07:28.333,0:07:34.000 Nad suutsid ette kujutada seda, kuidas miski jääbki liikuma. 0:07:34.000,0:07:37.800 Põhjus, miks Galileo otseselt selles hea oli, oli see, et ta õppis planeetide orbiite. 0:07:37.800,0:07:41.067 Põhjus, miks Galileo otseselt selles hea oli, oli see, et ta õppis planeetide orbiite. 0:07:41.067,0:07:46.400 Ilmselt ta arvas teoreetiliselt, et siin ei ole õhku. 0:07:46.400,0:07:50.333 Ning ta arvas, et see on põhjus, miks planeedid suudavad lõpmatuseni liikuda. 0:07:50.333,0:07:55.667 Samuti planeetide kiirus on ühtlane, sest kosmoses ei midagi, mis neid aeglustaks. 0:07:55.667,0:08:01.800 Samuti planeetide kiirus on ühtlane, sest kosmoses ei midagi, mis neid aeglustaks. 0:08:01.800,0:08:04.867 Loodetavasti on see teie jaoks see sama hämmastav kui minu jaoks. 0:08:04.867,0:08:08.600 Sest mingil tasemel on see kõik loogiline, aga mingil tasemel see siiski pole. 0:08:08.600,0:08:12.000 Eriti see "ühtlaselt edasi liikumine". 0:08:12.000,0:08:16.733 Lihtsalt, et teha selgeks, oletame, et gravitatsioon kaoks ning õhku poleks. 0:08:16.733,0:08:22.267 Näiteks sa viskaks palli, siis see sõna otseses mõttes liiguks selles suunas igavesti edasi. 0:08:22.267,0:08:26.667 Kui just mingi muu tasakaalustamata jõud seda ei mõjutaks. 0:08:26.667,0:08:32.267 Veel üks viis sellest mõelda on järgmine näide, mida võib näha igapäevaelus. 0:08:32.267,0:08:41.533 Oletame, et ma olen lennuk, mis liigub täielikult ühtlase kiirusega ja ei lennukis ei ole mingisugust turbulentsi. 0:08:41.533,0:08:43.467 Oletame, et ma olen lennuk, mis liigub täielikult ühtlase kiirusega ja ei lennukis ei ole mingisugust turbulentsi. 0:08:43.467,0:08:50.790 Kui ma istun siin samas ning lennuk liigub ühtlase kiirusega tasaselt, ilma turbulentsita. 0:08:50.790,0:08:52.667 Kui ma istun siin samas ning lennuk liigub ühtlase kiirusega tasaselt, ilma turbulentsita. 0:08:52.667,0:08:57.800 Ei ole võimalik aru saada, kas lennuk liigub, ilma aknast välja vaatamata. 0:08:57.800,0:09:01.067 Oletame, et lennukis aknaid pole ning see liigub ühtlase kiirusega. 0:09:01.067,0:09:06.800 Ei mingit turbulentsi ning ma ei kuule midagi. 0:09:06.800,0:09:08.533 Ma ei kuule isegi mootoreid. 0:09:08.533,0:09:11.400 Sellisel juhul ei ole mingit viisi aru saada, kas lennuk liigub või mitte. 0:09:11.400,0:09:14.933 Sest minu vaatenurgast näeb see välja täpselt sama nagu see, kui ma istuks samas lennukis liikumatus olekus. 0:09:14.933,0:09:19.333 Sest minu vaatenurgast näeb see välja täpselt sama nagu see, kui ma istuks samas lennukis liikumatus olekus. 0:09:19.333,0:09:23.733 See on teistsugune mõtteviis sellest, kuigi see on täiesti intuitiivne meie jaoks.