Jurddaš jos muhtun
dajašii dutnje juohke beaivvi:
“Mon in liiko dutnje.
Dus lea romis busir.”
Livččet go šlundut dalle?
Jus muhtumat dadjet romes áššiid dutnje
dávjá, dat gohčoduvvo givssideapmin.
Mánát geat givssiduvvojit
sáhttet oažžut bákčasa iežaset siste.
Ii leat buorre dovdu
go muhtumat soibmet.
Soaibmat lea okta givssidanvuohki
Eará vuohki mo givssidit
lea dahkat baháid earáid vuostá, -
- dego huškut dahje čiekčat,
norddastit, gaikut biktasiid -
- dahje váldit gahpira dahje eará
tiŋggaid ja bálkestit eret.
Dahje givssidit earáid
ja sárgut sin tevnnegiid
Dahje bilidit juoidá maid leat huksen.
Jos mánná dávjá dahká
diekkáriid nuppi máná vuostá -
- gohčoduvvo dat
maiddá givssideapmin.
Ahte ii beasa searvat stoahkamii
sáhttá maiddá leat givssideapmi.
Dahje ahte muhtun
ii dáhto ságastit duinna.
Eanáš mánát geat givssiduvvojit
dovdet ahte sii šaddet heajos milllii.
Lea unohis dovdu
go muhtun dahká bahá dutnje.
Muhtun mánát geat givssiduvvojit
sáhttet suhttat hirbmadit, -
- sihke sidjiide geat givssidit
ja eará mánáide ja ollesolbmuide.
Muhtun mánát geat givssiduvvojit
sáhttet šaddat áibbas jaska.
Ja sii sáhttet dovdat ahte lea
váttis borrat dahje oađđit.
Olusiin šaddá jogo
čoavjebávččas dahje oaivebávččas.
Jus givssiduvvo de lea dehálaš ahte
muitala dan ollesolbmui geasa luohttá.
Oadjebas ollesolmmoš sáhttá veahkehit
gávnnahit mo sáhtášii heaittihit -
- givssideami. Lea maiddá dehálaš ahte
muitalit jos oaidnit earáid givssiduvvomin.
Lea dehálaš dasa gii givssiduvvo
diehtit ahte son ii leat okto.
Jos ollesolmmoš geasa
muitalat ii guldal dahje ii jáhke, -
- de ferte muitalit eará
ollesolbmui geasa luohttá.
Dakkár olmmoš sáhttá leat
okta gii bargá mánáidgárddis.
Oadjebas ollesolmmoš
sáhttá maiddá leat eadni dahje áhčči, -
- dahje gean nu ustiba eadni dahje
áhčči, áhkku, áddjá, siessá, eanu, -
- siidaguoibmi, dahje eará
ollesolmmoš geasa luohttá.