WEBVTT

00:00:00.690 --> 00:00:03.660
Kõik, millega me oleme senini oma

00:00:03.660 --> 00:00:06.410
keemiaalaste teadmiste ammutamise teekonnal tegelenud, on keerelnud

00:00:06.410 --> 00:00:08.420
peamiselt elektronide stabiilsuse, samuti selle ümber, kus elektronid

00:00:08.420 --> 00:00:10.340
stabiilsetes aatomites paiknevad.

00:00:10.340 --> 00:00:14.030
Nii nagu elus, nii on ka aatomi puhul -

00:00:14.030 --> 00:00:16.400
kui uurida aatomit natuke lähemalt, taipame, et elektronidega seonduv pole

00:00:16.400 --> 00:00:19.250
ainus, millega aatomi puhul kokku puutume.

00:00:19.250 --> 00:00:24.250
Ka aatomi tuuma sees eksisteerib mõningaid vastasmõjusid,

00:00:24.250 --> 00:00:27.140
ebastabiilsust, mis otsib võimalust mingil moel vabaneda.

00:00:27.140 --> 00:00:28.740
Sellest me käesolevas videos räägimegi.

00:00:28.740 --> 00:00:31.420
Sellest me käesolevas videos räägimegi.

00:00:31.420 --> 00:00:35.110
Selle nähtuse mehhanism ei ole

00:00:35.110 --> 00:00:37.450
keemia esimese kursuse teema, aga on hea

00:00:37.450 --> 00:00:39.570
teada, et midagi sellist eksisteerib.

00:00:39.570 --> 00:00:43.110
Kui me ühel päeval hakkame õppima tugevat vastasmõju ja

00:00:43.110 --> 00:00:45.570
kvantfüüsikat, siis me saame hakata rääkima sellest,

00:00:45.570 --> 00:00:49.280
miks prootonid, neutronid ja

00:00:49.280 --> 00:00:52.810
nendes sisalduvad kvargid omavad sellist vastasmõju.

00:00:52.810 --> 00:00:53.530
nendes sisalduvad kvargid omavad sellist vastasmõju.

00:00:53.530 --> 00:00:55.500
Vaatleme erinevaid võimalusi, kuidas

00:00:55.500 --> 00:01:00.890
tuum saab laguneda.

00:01:00.890 --> 00:01:03.880
Olgu meil mingi kogus prootoneid.

00:01:03.880 --> 00:01:06.830
Joonistan mõne siia.

00:01:06.830 --> 00:01:09.590
Joonistan ka mõned neutronid.

00:01:09.590 --> 00:01:13.430
Joonistan need neutraalse värviga.

00:01:13.430 --> 00:01:16.780
Hall värv on sobiv.

00:01:16.780 --> 00:01:21.520
Joonistan nüüd mõned neutronid siia.

00:01:21.520 --> 00:01:22.020
Mitu prootonit mul siin ongi?

00:01:22.020 --> 00:01:24.300
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8.

00:01:24.300 --> 00:01:32.410
Teen 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 neutronit.

00:01:32.410 --> 00:01:34.870
Olgu see meie aatomi tuum.

00:01:34.870 --> 00:01:36.960
See on aatomi tuum.

00:01:36.960 --> 00:01:39.860
Aatomit on tegelikult väga raske joonistada,

00:01:39.860 --> 00:01:43.320
Aatomit on tegelikult väga raske joonistada,

00:01:43.320 --> 00:01:45.440
sest sellel pole selgeid piire.

00:01:45.440 --> 00:01:49.050
Elektron võib mingil ajahetkel olla kõikjal.

00:01:49.050 --> 00:01:49.980
Elektron võib mingil ajahetkel olla kõikjal.

00:01:49.980 --> 00:01:52.740
Aga kui te siiski peaksite määrama piirkonna, kus elektron on 90% ajast.

00:01:52.740 --> 00:01:53.700
Aga kui te siiski peaksite määrama piirkonna, kus elektron on 90% ajast.

00:01:53.700 --> 00:01:55.680
Ütleksite, et see on raadius, või et see

00:01:55.680 --> 00:01:57.750
on meie aatomi diameeter.

00:01:57.750 --> 00:02:00.530
Esimeses videos õppisime, et aatomi tuum

00:02:00.530 --> 00:02:05.450
moodustab vaid tühise osa selle kera ruumalast,

00:02:05.450 --> 00:02:08.340
kus elektron 90% ajast on.

00:02:08.340 --> 00:02:12.080
Enamus sellest, mida me päriselus näeme,

00:02:12.080 --> 00:02:15.280
on lihtsalt tühi ruum.

00:02:15.280 --> 00:02:17.030
Kõik see siin on tühi ruum.

00:02:17.030 --> 00:02:19.400
Kuigi tuum moodustab vaid tühise osa aatomist ruumalast,

00:02:19.400 --> 00:02:23.660
Kuigi tuum moodustab vaid tühise osa aatomi ruumalast,

00:02:23.660 --> 00:02:26.320
Kuigi tuum moodustab vaid tühise osa aatomist ruumalast,

00:02:26.320 --> 00:02:29.030
on selles peaaegu kogu aatomi mass.

00:02:29.030 --> 00:02:31.890
Suurendan siin aatomi tuuma.

00:02:31.890 --> 00:02:34.240
Need ei ole aatomid ega elektronid.

00:02:34.240 --> 00:02:36.580
Vaatleme suurendatud tuuma.

00:02:36.580 --> 00:02:40.040
Selgub, et vahel on aatomi tuum ebastabiilne

00:02:40.040 --> 00:02:43.650
ja soovib saavutada stabiilsemat olekut.

00:02:43.650 --> 00:02:44.400
ja soovib saavutada stabiilsemat olekut.

00:02:44.400 --> 00:02:46.600
Jätame siinkohal süvenemata sellise ebastabiilse oleku mehaanikasse.

00:02:46.600 --> 00:02:48.700
Jätame siinkohal süvenemata sellise ebastabiilse oleku mehaanikasse.

00:02:48.700 --> 00:02:51.880
Et saada stabiilsemasse olekusse,

00:02:51.880 --> 00:02:55.820
paisatakse tuumast mõnikord välja alfaosake -

00:02:55.820 --> 00:02:58.470
sellist nähtust nimetatakse alfalagunemiseks.

00:02:58.470 --> 00:03:04.440
Alfalagunemine.

00:03:04.440 --> 00:03:06.220
Tuumast paisatakse välja alfaosake.

00:03:06.220 --> 00:03:09.160
Eraldub alfaosake.

00:03:09.160 --> 00:03:12.450
See on neutronite ja prootonite kogu.

00:03:12.450 --> 00:03:16.690
Alfaosake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist.

00:03:16.690 --> 00:03:20.850
Ilmselt need osakesed ei sobinud sellesse tuuma,

00:03:20.850 --> 00:03:25.110
moodustasid omaette kogu

00:03:25.110 --> 00:03:27.740
ja paisati tuumast välja.

00:03:27.740 --> 00:03:30.070
Need osakesed lahkuvad tuumast.

00:03:30.070 --> 00:03:33.870
Vaatame, mis juhtub aatomiga,

00:03:33.870 --> 00:03:36.050
kui midagi sellist juhtub.

00:03:36.050 --> 00:03:38.500
Olgu meil mingi suvaline element,

00:03:38.500 --> 00:03:40.310
anname sellele nimeks E.

00:03:40.310 --> 00:03:43.020
Olgu sellel p prootonit.

00:03:43.020 --> 00:03:45.660
Joonistan prootonid teise värviga.

00:03:45.660 --> 00:03:47.800
Sellel on p prootonit.

00:03:47.800 --> 00:03:51.550
Selle aatomi aatommass on

00:03:51.550 --> 00:03:55.510
prootonite ja neutronite summa.

00:03:55.510 --> 00:03:59.480
Teeme neutonid halliga.

00:03:59.480 --> 00:04:06.590
Mis juhtub peale alfalagunemist elemendiga?

00:04:06.590 --> 00:04:08.180
Mis juhtub peale alfalagunemist elemendiga?

00:04:08.180 --> 00:04:11.890
Prootonite arv väheneb kahe võrra.

00:04:11.890 --> 00:04:16.040
Uueks prootonite arvuks on seega p miinus 2.

00:04:16.040 --> 00:04:19.450
Neutronite arv väheneb samuti 2 võrra.

00:04:19.450 --> 00:04:21.320
Massiarv väheneb seega 4 võrra.

00:04:21.320 --> 00:04:27.100
Siia tuleb p miinus 2, pluss neutronid miinus 2,

00:04:27.100 --> 00:04:28.940
kokku miinus 4.

00:04:28.940 --> 00:04:31.080
Seega aatommass väheneb 4 võrra

00:04:31.080 --> 00:04:32.700
ja moodustub uus element.

00:04:32.700 --> 00:04:34.710
Tuletame meelde, et elemendi määrab prootonite arv.

00:04:34.710 --> 00:04:36.250
Tuletame meelde, et elemendi määrab prootonite arv.

00:04:36.250 --> 00:04:40.630
Selle alfalagunemise korral, kui aatom kaotab 2 neutronit ja

00:04:40.630 --> 00:04:43.300
2 prootonit, just prootonite arvu muutumine

00:04:43.300 --> 00:04:44.460
põhjustab uue elemendi moodustumise.

00:04:44.460 --> 00:04:46.860
Nimetame selle element 1,

00:04:46.860 --> 00:04:50.590
nüüd on meil element 2.

00:04:50.590 --> 00:04:54.050
Tuumast paisati välja midagi,

00:04:54.050 --> 00:04:58.600
millel on 2 prootonit ja 2 neutronit.

00:04:58.600 --> 00:05:00.340
millel on 2 prootonit ja 2 neutronit.

00:05:00.340 --> 00:05:02.740
Eralduva osakese mass on seega 2 prootoni ja

00:05:02.740 --> 00:05:04.790
2 neutroni mass.

00:05:04.790 --> 00:05:05.830
Mis on see osake, mis tuumast välja paisati?

00:05:05.830 --> 00:05:09.810
Sellel on aatommass 4.

00:05:09.810 --> 00:05:12.170
Vaatame, millel on 2 prootonit ja 2 neutronit.

00:05:12.170 --> 00:05:14.740
Mul ei ole küll kahjuks perioodilisustabelit hetkel käepärast,

00:05:14.740 --> 00:05:14.880
Mul ei ole küll kahjuks perioodilisustabelit hetkel käepärast,

00:05:14.880 --> 00:05:17.020
unustasin selle enne video tegemist kopeerida.

00:05:17.020 --> 00:05:19.680
Ei võta ilmselt kuigi kaua aega, et leida perioodilisustabelist,

00:05:19.680 --> 00:05:23.280
et element, millel on 2 prootonit, on heelium.

00:05:23.280 --> 00:05:25.590
Selle aatommass on 4.

00:05:25.590 --> 00:05:29.390
Seega, alfalagunemise käigus eraldub heeliumi tuum.

00:05:29.390 --> 00:05:30.080
Seega, alfalagunemise käigus eraldub heeliumi tuum.

00:05:30.080 --> 00:05:31.875
See on tegelikult heeliumi tuum.

00:05:35.010 --> 00:05:39.170
Kuna see on heeliumi tuum ilma elektronideta,

00:05:39.170 --> 00:05:43.420
siis see on heeliumi ioon.

00:05:43.420 --> 00:05:44.950
siis see on heeliumi ioon.

00:05:44.950 --> 00:05:48.490
Sellel pole elektrone.

00:05:48.490 --> 00:05:50.830
Sellel on 2 prootonit, seega laeng on pluss 2.

00:05:53.350 --> 00:05:59.110
Alfaosake on seega tegelikkuses heeliumioon laenguga 2,

00:05:59.110 --> 00:06:01.960
mis on aatomi tuumast välja paisatud,

00:06:01.960 --> 00:06:05.780
et tuum saavutaks stabiilsema oleku.

00:06:05.780 --> 00:06:07.670
See on esimest tüüpi lagunemine.

00:06:07.670 --> 00:06:08.850
Vaatleme nüüd teisi.

00:06:08.850 --> 00:06:14.050
Joonistan ühe teise tuuma.

00:06:14.050 --> 00:06:17.640
Joonistan mõned neutronid.

00:06:17.640 --> 00:06:19.310
Joonistan mõned prootonid.

00:06:24.200 --> 00:06:27.920
Selgub, et vahel neutron ei tunne

00:06:27.920 --> 00:06:30.710
end neutronina mugavalt.

00:06:30.710 --> 00:06:33.710
Neutron vaatab, mida prootonid teevad ja tunneb,

00:06:33.710 --> 00:06:34.560
Neutron vaatab, mida prootonid teevad ja tunneb,

00:06:34.560 --> 00:06:37.780
et ta peaks tegelikult hoopiski prooton olema.

00:06:37.780 --> 00:06:39.220
et ta peaks tegelikult hoopiski prooton olema.

00:06:39.220 --> 00:06:42.640
Kui see neutron saaks olla prooton,

00:06:42.640 --> 00:06:43.870
oleks kogu aatomi tuum stabiilsem.

00:06:43.870 --> 00:06:46.860
Tuletame meelde, et neutronil puudub laeng.

00:06:46.860 --> 00:06:49.180
Et saada prootoniks,

00:06:49.180 --> 00:06:52.060
peab neutron paiskama välja elektroni.

00:06:52.060 --> 00:06:54.070
See võib teile tunduda veidi kummaline,

00:06:54.070 --> 00:06:55.760
et neutronites võib olla elektrone.

00:06:55.760 --> 00:06:56.900
et neutronites võib olla elektrone.

00:06:56.900 --> 00:06:58.050
Ja ma olen teiega nõus.

00:06:58.050 --> 00:06:58.810
See on hullumeelne.

00:06:58.810 --> 00:07:01.750
Ühel päeval me õpime, mis

00:07:01.750 --> 00:07:03.540
sisaldub aatomituumas.

00:07:03.540 --> 00:07:08.880
Ütleme, et neutron saab paisata endast välja elektroni.

00:07:08.880 --> 00:07:10.206
Seega see paiskab välja elektroni.

00:07:12.730 --> 00:07:15.460
Elektroni mass on jämedalt võttes ligikaudu null.

00:07:15.460 --> 00:07:17.830
Me teame, et elektroni mass ei ole tegelikult päris ,

00:07:17.830 --> 00:07:19.970
aga me räägime aatommassist.

00:07:19.970 --> 00:07:25.130
Kui prootoni mass on üks, siis elektroni mass on 1/1836 sellest.

00:07:25.130 --> 00:07:25.940
Seega me siiski vaid ümardame seda.

00:07:25.940 --> 00:07:27.250
Ütleme, et elektroni mass on null.

00:07:27.250 --> 00:07:29.380
Tegelikult selle mass loomulikult pole null.

00:07:29.380 --> 00:07:32.670
Selle laeng on miinus 1.

00:07:32.670 --> 00:07:34.370
Võib öelda, et selle aatomnumber on miinus 1.

00:07:34.370 --> 00:07:35.200
Võib öelda, et selle aatomnumber on miinus 1.

00:07:35.200 --> 00:07:36.570
Seega neutron paiskab välja elektroni.

00:07:36.570 --> 00:07:39.760
Paisates välja elektroni, muutub neutron prootoniks.

00:07:39.760 --> 00:07:41.020
Paisates välja elektroni, muutub neutron prootoniks.

00:07:44.490 --> 00:07:47.090
Sellist tüüpi lagunemist nimetatakse beetalagunemiseks.

00:07:52.500 --> 00:07:56.780
Beetaosake on tegelikkuses väljapaisatud elektron.

00:07:56.780 --> 00:08:00.480
Lähme tagasi oma elemendi E juurde.

00:08:00.480 --> 00:08:03.940
Sellel on mingi arv p prootoneid ning

00:08:03.940 --> 00:08:05.980
mingi arv N neutroneid.

00:08:05.980 --> 00:08:08.340
Prootonid ja neutronid annavad kokku massiarvu.

00:08:08.340 --> 00:08:09.660
Prootonid ja neutronid annavad kokku massiarvu.

00:08:09.660 --> 00:08:13.480
Mis juhtub elemendiga beetalagunemise korral?

00:08:13.480 --> 00:08:15.490
Kas prootonite arv muutub?

00:08:15.490 --> 00:08:18.890
Loomulikult, meil on võrreldes esialgsega 1 prooton rohkem,

00:08:18.890 --> 00:08:20.500
sest meie neutron muutus prootoniks.

00:08:20.500 --> 00:08:23.410
Seega on nüüd prootoneid 1 võrra rohkem.

00:08:23.410 --> 00:08:25.186
Kas aatommass muutus?

00:08:25.186 --> 00:08:26.720
Vaatame.

00:08:26.720 --> 00:08:28.750
Neutronite arv vähendes 1 võrra, kuid

00:08:28.750 --> 00:08:30.365
prootonite arv suurenes 1 võrra.

00:08:30.365 --> 00:08:32.380
Seega massiarv jäi samaks.

00:08:32.380 --> 00:08:36.789
Seega on massiarv endiselt p pluss N.

00:08:36.789 --> 00:08:39.909
Erinevalt alfalagunemisest, jääb aatommass samaks,

00:08:39.909 --> 00:08:42.679
kuid element siiski muutub,

00:08:42.679 --> 00:08:44.039
sest prootonite arv muutub.

00:08:44.039 --> 00:08:47.975
Seega on meil peale beetalagunemist uus element.

00:08:47.975 --> 00:08:49.470
Seega on meil peale beetalagunemist uus element.

00:08:49.470 --> 00:08:52.530
Vaatame nüüd teist olukorda.

00:08:52.530 --> 00:08:57.360
Olgu meil olukord, kus üks prootonitest

00:08:57.360 --> 00:09:00.750
vaatab neutroneid ja

00:09:00.750 --> 00:09:02.240
kuna talle meeldib, kuidas need elavad,

00:09:02.240 --> 00:09:04.170
kuna talle meeldib, kuidas need elavad,

00:09:04.170 --> 00:09:13.910
leiab, et kõik osakesed oleksid selles tuumas õnnelikumad,

00:09:13.910 --> 00:09:15.660
kui see prooton oleks neutron.

00:09:15.660 --> 00:09:17.160
kui see prooton oleks neutron.

00:09:17.160 --> 00:09:19.770
Kõik osakesed oleksid stabiilsemas olekus.

00:09:19.770 --> 00:09:23.660
See end ebamugavalt tundev prooton

00:09:23.660 --> 00:09:27.340
omab võimet paisata välja positron (mitte prooton).

00:09:27.340 --> 00:09:31.020
See on teie jaoks midagi uut.

00:09:31.020 --> 00:09:33.070
See paiskab välja postironi.

00:09:33.070 --> 00:09:34.670
Mis on positron?

00:09:34.670 --> 00:09:36.390
Sellel on sama suur mass, kui elektronil.

00:09:36.390 --> 00:09:38.610
Sellel on sama suur mass, kui elektronil.

00:09:38.610 --> 00:09:42.890
Mass on seega 1/1836 prootoni massist.

00:09:42.890 --> 00:09:46.200
Me kirjutame siia nulli, sest aatommassi ühikutega võrreldes

00:09:46.200 --> 00:09:47.830
on selle mass üsna nulli lähedane.

00:09:47.830 --> 00:09:50.006
Kuid sellel on positiivne laeng.

00:09:50.006 --> 00:09:51.720
See võib natuke segadusse ajada,

00:09:51.720 --> 00:09:52.630
sest siia kirjutatakse endiselt e.

00:09:52.630 --> 00:09:54.440
Millal iganes ma näen e, mõtlen sellest kui elektronist.

00:09:54.440 --> 00:09:56.720
Aga ei, kirjutatakse e, sest see on sama tüüpi osake,

00:09:56.720 --> 00:09:59.500
kuid omab negatiivse laengu asemel positiivset.

00:09:59.500 --> 00:10:00.830
kuid omab negatiivse laengu asemel positiivset.

00:10:00.830 --> 00:10:02.080
See on positron.

00:10:02.080 --> 00:10:04.980
See on positron.

00:10:04.980 --> 00:10:08.450
Osakeste tüübid hakkavad muutuma järjest eksootilisemaks.

00:10:08.450 --> 00:10:10.210
Osakeste tüübid hakkavad muutuma järjest eksootilisemaks.

00:10:10.210 --> 00:10:11.730
Seda tuleb ette.

00:10:11.730 --> 00:10:15.920
Kui prooton paiskab välja sellise positiivse osakese,

00:10:15.920 --> 00:10:19.370
Kui prooton paiskab välja sellise positiivse osakese,

00:10:19.370 --> 00:10:26.330
siis prooton muutub neutroniks.

00:10:26.330 --> 00:10:29.160
Seda nimetatakse positroni väljapaiskamiseks.

00:10:29.160 --> 00:10:31.350
Positroni väljapaiskamise sisu on lihtne mõista,

00:10:31.350 --> 00:10:33.510
sest seda kutsutakse positroni väljapaiskamiseks.

00:10:33.510 --> 00:10:37.880
Alustame selle sama elemendi E-ga,

00:10:37.880 --> 00:10:41.500
millel on kindel number prootoneid ja neutroneid

00:10:41.500 --> 00:10:43.190
Milline on nüüd uus element?

00:10:43.190 --> 00:10:46.060
Element kaotab prootoni, p miinus 1.

00:10:46.060 --> 00:10:47.770
Prooton muutub neutroniks

00:10:47.770 --> 00:10:49.620
Seega p väheneb 1 võrra.

00:10:49.620 --> 00:10:51.030
N suureneb 1 võrra.

00:10:51.030 --> 00:10:55.020
Aatommass ei muutu,

00:10:55.020 --> 00:10:57.550
see on endiselt p pluss N.

00:10:57.550 --> 00:11:00.500
Kuid me saame siiski uue elemendi, eks ole?

00:11:00.500 --> 00:11:03.230
Beetalagunemise korral prootonite arv suurenes.

00:11:03.230 --> 00:11:04.150
Beetalagunemise korral prootonite arv suurenes.

00:11:04.150 --> 00:11:06.700
Seega liikusime perioodilisustabelis paremale.

00:11:06.700 --> 00:11:09.070
Seega liikusime perioodilisustabelis paremale.

00:11:09.070 --> 00:11:12.440
Positroni väljapaiskamise korral

00:11:12.440 --> 00:11:14.700
vähendasime prootonite arvu.

00:11:14.700 --> 00:11:16.300
Kirjutan selle mõlemasse tuumareaktsiooni.

00:11:16.300 --> 00:11:17.510
Kirjutan selle mõlemasse tuumareaktsiooni.

00:11:17.510 --> 00:11:20.460
Positroni väljapaiskamise puhul

00:11:20.460 --> 00:11:22.060
eraldub 1 positron.

00:11:22.060 --> 00:11:29.430
Beetalagunemise puhul eraldub üks elektron.

00:11:29.430 --> 00:11:30.670
Neid kirjutatakse samamoodi.

00:11:30.670 --> 00:11:32.660
Saame aru, et tegemist on elektroniga, kuna sellel on laeng -1.

00:11:32.660 --> 00:11:33.890
Saame aru, et tegemist on positroniga, kuna sellel on laeng +1.

00:11:33.890 --> 00:11:35.810
Saame aru, et tegemist on positroniga, kuna sellel on laeng +1.

00:11:35.810 --> 00:11:38.170
On veel üks tüüp lagunemist, mida peaksid teadma.

00:11:38.170 --> 00:11:39.140
On veel üks tüüp lagunemist, mida peaksid teadma.

00:11:39.140 --> 00:11:42.810
See ei muuda prootonite ega neutronite arvu tuumas.

00:11:42.810 --> 00:11:43.970
See ei muuda prootonite ega neutronite arvu tuumas.

00:11:43.970 --> 00:11:46.940
Kuid see vabastab suure hulga energiat,

00:11:46.940 --> 00:11:48.350
kõrge energiaga footoni.

00:11:48.350 --> 00:11:50.160
Seda nimetatakse gammakiiruseks.

00:11:50.160 --> 00:11:52.510
Gammakiirgus tähendab, et need osakesed siin

00:11:52.510 --> 00:11:52.795
paigutavad end ümber.

00:11:52.795 --> 00:11:54.460
Võibolla nad lähenevad üksteisele.

00:11:54.460 --> 00:11:57.990
Nii tehes eraldavad nad energiat

00:11:57.990 --> 00:12:03.180
väga suure sagedusega elektromagnetiliste lainete näol.

00:12:03.180 --> 00:12:05.820
Võime seda nimetada gammaosakeseks või gammakiirguseks.

00:12:05.820 --> 00:12:08.230
Võime seda nimetada gammaosakeseks või gammakiirguseks.

00:12:08.230 --> 00:12:09.450
See on väga kõrge energiaga.

00:12:09.450 --> 00:12:11.720
Gammakiirgus on midagi sellist, mille lähedusse ei tasu sattuda.

00:12:11.720 --> 00:12:15.460
Suure tõenäosusega need tapaksid su.

00:12:15.460 --> 00:12:17.130
See, millest rääkisin, oli natuke liiga teoreetiline.

00:12:17.130 --> 00:12:20.000
Vaatame mõningaid reaalseid olukordi ja

00:12:20.000 --> 00:12:21.750
üritame tuvastada, millist tüüpi radioaktiivse lagunemisega on meil nendel puhkudel tegemist.

00:12:21.750 --> 00:12:24.400
Siin on meil berüllium-7, kus seitse

00:12:24.400 --> 00:12:26.900
on selle aatommass.

00:12:26.900 --> 00:12:30.520
See muundub siin liitium-7-ks.

00:12:30.520 --> 00:12:31.440
Mis meil siis toimub?

00:12:31.440 --> 00:12:36.000
Berülliumi aatommass jääb samaks,

00:12:36.000 --> 00:12:42.240
aga prootonite arv väheneb neljalt kolmele.

00:12:42.240 --> 00:12:45.130
Seega ma vähendan prootonite arvu.

00:12:45.130 --> 00:12:46.840
Kogu mass ei muutunud.

00:12:46.840 --> 00:12:49.100
Järelikult pole tegemist alfalagunemisega.

00:12:49.100 --> 00:12:50.960
Alfalagunemise puhul eraldub elemendi tuumast heeliumi tuum.

00:12:50.960 --> 00:12:52.770
Alfalagunemise puhul eraldub elemendi tuumast heeliumi tuum.

00:12:52.770 --> 00:12:54.960
Mis antud juhul eraldub?

00:12:54.960 --> 00:12:57.410
Eraldub üks positiivne laeng ehk

00:12:57.410 --> 00:12:58.560
eraldub positron.

00:12:58.560 --> 00:13:00.940
See on kirjas siin võrrandis.

00:13:00.940 --> 00:13:04.040
See on positron.

00:13:04.040 --> 00:13:07.140
Seega muundumine berüllium-7-st liitium-7-ks on β+ lagunemine.

00:13:07.140 --> 00:13:09.760
Seega muundumine berüllium-7-st liitium-7-ks on β+ lagunemine.

00:13:09.760 --> 00:13:10.830
Seega muundumine berüllium-7-st liitium-7-ks on β+ lagunemine.

00:13:10.830 --> 00:13:12.400
Vaatame nüüd järgmist lagunemise tüüpi.

00:13:12.400 --> 00:13:19.870
Uraan-238 laguneb toorium-234-ks.

00:13:19.870 --> 00:13:25.140
Näeme, et aatommass väheneb 4 võrra.

00:13:25.140 --> 00:13:28.910
Näeme ka, et aatomnumber (ehk prootonite arv) väheneb 2 võrra.

00:13:28.910 --> 00:13:31.270
Näeme ka, et aatomnumber (ehk prootonite arv) väheneb 2 võrra.

00:13:31.270 --> 00:13:33.810
Tuumast peab eralduma midagi,

00:13:33.810 --> 00:13:37.390
mille aatommass on 4 ja aatomnumber on 2 -

00:13:37.390 --> 00:13:39.680
see on heelium.

00:13:39.680 --> 00:13:42.210
See on alfalagunemine.

00:13:42.210 --> 00:13:46.100
See siin on alfaosake.

00:13:46.100 --> 00:13:48.400
See on näide alfalagunemisest.

00:13:48.400 --> 00:13:51.110
Siin toimub midagi imelikku.

00:13:51.110 --> 00:13:51.850
Siin toimub midagi imelikku.

00:13:51.850 --> 00:13:56.630
Sest 92 prootonist jääb järele 90 prootonit, kuid

00:13:56.630 --> 00:13:59.430
elektrone on endiselt 92

00:13:59.430 --> 00:14:02.750
Kas siis ei peaks olema laenguks miinus 2?

00:14:02.750 --> 00:14:08.270
Tuumast eralduval heeliumil ei ole elektrone.

00:14:08.270 --> 00:14:09.090
Tuumast eralduval heeliumil ei ole elektrone.

00:14:09.090 --> 00:14:10.390
See on kõigest heeliumi tuum.

00:14:10.390 --> 00:14:12.700
Kas selle laeng ei peaks siis olema pluss 2?

00:14:12.700 --> 00:14:15.180
Kui te nii arvasite, siis teil on täiesti õigus.

00:14:15.180 --> 00:14:19.510
Reaalselt pole peale lagunemist tooriumil põhjust

00:14:19.510 --> 00:14:22.290
neid kahte elektroni kinni hoida.

00:14:22.290 --> 00:14:25.050
Seega toorium vabaneb neist kahest elektronist

00:14:25.050 --> 00:14:26.840
ja muutub neutraalseks.

00:14:26.840 --> 00:14:30.480
Heelium jällegi on väga kiire.

00:14:30.480 --> 00:14:33.040
Heelium vajab 2 elektroni, et muutuda stabiilseks.

00:14:33.040 --> 00:14:36.880
Heeliumi tuum haarab need 2 elektroni endale esimesel võimalusel

00:14:36.880 --> 00:14:38.460
ning muutub stabiilseks.

00:14:38.460 --> 00:14:40.305
Seda võib kirjutada mõlemal moel.

00:14:40.305 --> 00:14:42.250
Vaatame järgmist lagunemise juhtumit.

00:14:42.250 --> 00:14:43.500
Võtame järgmiseks joodi.

00:14:45.820 --> 00:14:46.670
Vaatame, mis juhtub.

00:14:46.670 --> 00:14:51.020
Massiarv ei muutu.

00:14:51.020 --> 00:14:53.790
Seega prootonid peavad muutuma neutorniteks või

00:14:53.790 --> 00:14:55.560
neutronid prootoniteks.

00:14:55.560 --> 00:14:58.810
Algul oli 53 prootonit,

00:14:58.810 --> 00:15:00.800
nüüd on 54 prootonit.

00:15:00.800 --> 00:15:04.060
Seega pidi neutron muutuma prootoniks.

00:15:04.060 --> 00:15:06.830
Neutron pidi muutuma prootoniks.

00:15:06.830 --> 00:15:09.160
Elektroni eraldumisel muutub neutron prootoniks.

00:15:09.160 --> 00:15:11.620
Elektroni eraldumisel muutub neutron prootoniks.

00:15:11.620 --> 00:15:13.360
Näeme seda reaktsiooni siin.

00:15:13.360 --> 00:15:16.880
Elektron on eraldunud.

00:15:16.880 --> 00:15:19.130
See on beetalagunemine.

00:15:19.130 --> 00:15:20.380
See on beetaosake.

00:15:25.580 --> 00:15:26.750
Siin kehtib sama loogika, mida vaatlesime eelmise lagunemise puhul.

00:15:26.750 --> 00:15:32.780
Kui 53-st prootonist sai 54, siis

00:15:32.780 --> 00:15:34.440
kas meil ei peaks siin olema positiivne laeng.

00:15:34.440 --> 00:15:35.750
kas meil ei peaks siin olema positiivne laeng.

00:15:35.750 --> 00:15:36.480
Tõepoolest.

00:15:36.480 --> 00:15:40.810
See ei pruugi tõenäoliselt saada seda sama elektroni,

00:15:40.810 --> 00:15:42.740
kuid kuna elektrone liigub ümbruses ringi palju,

00:15:42.740 --> 00:15:45.950
siis haarab see elektroni kuskilt ikkagi

00:15:45.950 --> 00:15:47.080
ning muutub sellega stabiilseks.

00:15:47.080 --> 00:15:48.890
Kuid teil on siiski õigus, kui mõtlete, et

00:15:48.890 --> 00:15:51.690
see on üsna lühikest aega ioon.

00:15:51.690 --> 00:15:52.900
Vaatame veel ühte näidet.

00:15:52.900 --> 00:15:57.210
Olgu meil näiteks radoon-222, mille aatomnumber on 86.

00:15:57.210 --> 00:16:01.720
Selle lagunemisel tekib poloonium-218 aatomnumbriga 84.

00:16:01.720 --> 00:16:03.540
Huvitav on see, et

00:16:03.540 --> 00:16:08.380
poloonium sai oma nime Poola järgi.

00:16:08.380 --> 00:16:11.220
19. sajandi lõpus polnud Poola iseseisev riik,

00:16:11.220 --> 00:16:15.120
19. sajandi lõpus polnud Poola iseseisev riik,

00:16:15.120 --> 00:16:15.910
vaid kuulus Preisimaale, Venemaale ja Austriale.

00:16:15.910 --> 00:16:19.540
vaid kuulus Preisimaale, Venemaale ja Austriale.

00:16:19.540 --> 00:16:21.590
Polooniumi avastaja Marie Curie soovis, et

00:16:21.590 --> 00:16:24.000
inimesed teadvustaks rohkem,

00:16:24.000 --> 00:16:27.170
et on olemas ka selline rahvus nagu poolakad.

00:16:27.170 --> 00:16:27.730
Kui radooni lagunemisel tekkis poloonium, siis

00:16:27.730 --> 00:16:31.430
nimetaski Curie selle elemendi oma kodumaa Poola järgi.

00:16:31.430 --> 00:16:33.880
See on uute elementide avastamise privileeg.

00:16:33.880 --> 00:16:35.090
Aga nüüd tagasi probleemi juurde.

00:16:35.090 --> 00:16:35.930
Mis juhtus?

00:16:35.930 --> 00:16:39.210
Aatommass vähenes 4 võrra.

00:16:39.210 --> 00:16:41.430
Aatomnumber vähenes 2 võrra.

00:16:41.430 --> 00:16:44.580
Järelikult pidi jällegi vabanema heeliumi tuum.

00:16:44.580 --> 00:16:47.070
Heeliumi tuuma aatommass

00:16:47.070 --> 00:16:51.160
on neli ja aatomnumber 2.

00:16:51.160 --> 00:16:52.100
Nonii.

00:16:52.100 --> 00:16:55.950
Seega, see on alfaosake.

00:16:55.950 --> 00:16:57.810
Võime selle kirja panna ku heeliumi tuuma.

00:16:57.810 --> 00:16:59.145
Seega sellel pole elektrone.

00:16:59.145 --> 00:17:00.820
Võime öelda, et sellel siin on

00:17:00.820 --> 00:17:02.990
negatiivne laeng, aga kui see kaotab