1
00:00:00,690 --> 00:00:03,660
Kõik, millega me oleme senini oma

2
00:00:03,660 --> 00:00:06,410
keemiaalaste teadmiste ammutamise teekonnal tegelenud, on keerelnud

3
00:00:06,410 --> 00:00:08,420
peamiselt elektronide stabiilsuse, samuti selle ümber, kus elektronid

4
00:00:08,420 --> 00:00:10,340
stabiilsetes aatomites paiknevad.

5
00:00:10,340 --> 00:00:14,030
Nii nagu elus, nii on ka aatomi puhul -

6
00:00:14,030 --> 00:00:16,400
kui uurida aatomit natuke lähemalt, taipame, et elektronidega seonduv pole

7
00:00:16,400 --> 00:00:19,250
ainus, millega aatomi puhul kokku puutume.

8
00:00:19,250 --> 00:00:24,250
Ka aatomi tuuma sees eksisteerib mõningaid vastasmõjusid,

9
00:00:24,250 --> 00:00:27,140
ebastabiilsust, mis otsib võimalust mingil moel vabaneda.

10
00:00:27,140 --> 00:00:28,740
Sellest me käesolevas videos räägimegi.

11
00:00:28,740 --> 00:00:31,420
Sellest me käesolevas videos räägimegi.

12
00:00:31,420 --> 00:00:35,110
Selle nähtuse mehhanism ei ole

13
00:00:35,110 --> 00:00:37,450
keemia esimese kursuse teema, aga on hea

14
00:00:37,450 --> 00:00:39,570
teada, et midagi sellist eksisteerib.

15
00:00:39,570 --> 00:00:43,110
Kui me ühel päeval hakkame õppima tugevat vastasmõju ja

16
00:00:43,110 --> 00:00:45,570
kvantfüüsikat, siis me saame hakata rääkima sellest,

17
00:00:45,570 --> 00:00:49,280
miks prootonid, neutronid ja

18
00:00:49,280 --> 00:00:52,810
nendes sisalduvad kvargid omavad sellist vastasmõju.

19
00:00:52,810 --> 00:00:53,530
nendes sisalduvad kvargid omavad sellist vastasmõju.

20
00:00:53,530 --> 00:00:55,500
Vaatleme erinevaid võimalusi, kuidas

21
00:00:55,500 --> 00:01:00,890
tuum saab laguneda.

22
00:01:00,890 --> 00:01:03,880
Olgu meil mingi kogus prootoneid.

23
00:01:03,880 --> 00:01:06,830
Joonistan mõne siia.

24
00:01:06,830 --> 00:01:09,590
Joonistan ka mõned neutronid.

25
00:01:09,590 --> 00:01:13,430
Joonistan need neutraalse värviga.

26
00:01:13,430 --> 00:01:16,780
Hall värv on sobiv.

27
00:01:16,780 --> 00:01:21,520
Joonistan nüüd mõned neutronid siia.

28
00:01:21,520 --> 00:01:22,020
Mitu prootonit mul siin ongi?

29
00:01:22,020 --> 00:01:24,300
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8.

30
00:01:24,300 --> 00:01:32,410
Teen 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 neutronit.

31
00:01:32,410 --> 00:01:34,870
Olgu see meie aatomi tuum.

32
00:01:34,870 --> 00:01:36,960
See on aatomi tuum.

33
00:01:36,960 --> 00:01:39,860
Aatomit on tegelikult väga raske joonistada,

34
00:01:39,860 --> 00:01:43,320
Aatomit on tegelikult väga raske joonistada,

35
00:01:43,320 --> 00:01:45,440
sest sellel pole selgeid piire.

36
00:01:45,440 --> 00:01:49,050
Elektron võib mingil ajahetkel olla kõikjal.

37
00:01:49,050 --> 00:01:49,980
Elektron võib mingil ajahetkel olla kõikjal.

38
00:01:49,980 --> 00:01:52,740
Aga kui te siiski peaksite määrama piirkonna, kus elektron on 90% ajast.

39
00:01:52,740 --> 00:01:53,700
Aga kui te siiski peaksite määrama piirkonna, kus elektron on 90% ajast.

40
00:01:53,700 --> 00:01:55,680
Ütleksite, et see on raadius, või et see

41
00:01:55,680 --> 00:01:57,750
on meie aatomi diameeter.

42
00:01:57,750 --> 00:02:00,530
Esimeses videos õppisime, et aatomi tuum

43
00:02:00,530 --> 00:02:05,450
moodustab vaid tühise osa selle kera ruumalast,

44
00:02:05,450 --> 00:02:08,340
kus elektron 90% ajast on.

45
00:02:08,340 --> 00:02:12,080
Enamus sellest, mida me päriselus näeme,

46
00:02:12,080 --> 00:02:15,280
on lihtsalt tühi ruum.

47
00:02:15,280 --> 00:02:17,030
Kõik see siin on tühi ruum.

48
00:02:17,030 --> 00:02:19,400
Kuigi tuum moodustab vaid tühise osa aatomist ruumalast,

49
00:02:19,400 --> 00:02:23,660
Kuigi tuum moodustab vaid tühise osa aatomi ruumalast,

50
00:02:23,660 --> 00:02:26,320
Kuigi tuum moodustab vaid tühise osa aatomist ruumalast,

51
00:02:26,320 --> 00:02:29,030
on selles peaaegu kogu aatomi mass.

52
00:02:29,030 --> 00:02:31,890
Suurendan siin aatomi tuuma.

53
00:02:31,890 --> 00:02:34,240
Need ei ole aatomid ega elektronid.

54
00:02:34,240 --> 00:02:36,580
Vaatleme suurendatud tuuma.

55
00:02:36,580 --> 00:02:40,040
Selgub, et vahel on aatomi tuum ebastabiilne

56
00:02:40,040 --> 00:02:43,650
ja soovib saavutada stabiilsemat olekut.

57
00:02:43,650 --> 00:02:44,400
ja soovib saavutada stabiilsemat olekut.

58
00:02:44,400 --> 00:02:46,600
Jätame siinkohal süvenemata sellise ebastabiilse oleku mehaanikasse.

59
00:02:46,600 --> 00:02:48,700
Jätame siinkohal süvenemata sellise ebastabiilse oleku mehaanikasse.

60
00:02:48,700 --> 00:02:51,880
Et saada stabiilsemasse olekusse,

61
00:02:51,880 --> 00:02:55,820
paisatakse tuumast mõnikord välja alfaosake -

62
00:02:55,820 --> 00:02:58,470
sellist nähtust nimetatakse alfalagunemiseks.

63
00:02:58,470 --> 00:03:04,440
Alfalagunemine.

64
00:03:04,440 --> 00:03:06,220
Tuumast paisatakse välja alfaosake.

65
00:03:06,220 --> 00:03:09,160
Eraldub alfaosake.

66
00:03:09,160 --> 00:03:12,450
See on neutronite ja prootonite kogu.

67
00:03:12,450 --> 00:03:16,690
Alfaosake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist.

68
00:03:16,690 --> 00:03:20,850
Ilmselt need osakesed ei sobinud sellesse tuuma,

69
00:03:20,850 --> 00:03:25,110
moodustasid omaette kogu

70
00:03:25,110 --> 00:03:27,740
ja paisati tuumast välja.

71
00:03:27,740 --> 00:03:30,070
Need osakesed lahkuvad tuumast.

72
00:03:30,070 --> 00:03:33,870
Vaatame, mis juhtub aatomiga,

73
00:03:33,870 --> 00:03:36,050
kui midagi sellist juhtub.

74
00:03:36,050 --> 00:03:38,500
Olgu meil mingi suvaline element,

75
00:03:38,500 --> 00:03:40,310
anname sellele nimeks E.

76
00:03:40,310 --> 00:03:43,020
Olgu sellel p prootonit.

77
00:03:43,020 --> 00:03:45,660
Joonistan prootonid teise värviga.

78
00:03:45,660 --> 00:03:47,800
Sellel on p prootonit.

79
00:03:47,800 --> 00:03:51,550
Selle aatomi aatommass on

80
00:03:51,550 --> 00:03:55,510
prootonite ja neutronite summa.

81
00:03:55,510 --> 00:03:59,480
Teeme neutonid halliga.

82
00:03:59,480 --> 00:04:06,590
Mis juhtub peale alfalagunemist elemendiga?

83
00:04:06,590 --> 00:04:08,180
Mis juhtub peale alfalagunemist elemendiga?

84
00:04:08,180 --> 00:04:11,890
Prootonite arv väheneb kahe võrra.

85
00:04:11,890 --> 00:04:16,040
Uueks prootonite arvuks on seega p miinus 2.

86
00:04:16,040 --> 00:04:19,450
Neutronite arv väheneb samuti 2 võrra.

87
00:04:19,450 --> 00:04:21,320
Massiarv väheneb seega 4 võrra.

88
00:04:21,320 --> 00:04:27,100
Siia tuleb p miinus 2, pluss neutronid miinus 2,

89
00:04:27,100 --> 00:04:28,940
kokku miinus 4.

90
00:04:28,940 --> 00:04:31,080
Seega aatommass väheneb 4 võrra

91
00:04:31,080 --> 00:04:32,700
ja moodustub uus element.

92
00:04:32,700 --> 00:04:34,710
Tuletame meelde, et elemendi määrab prootonite arv.

93
00:04:34,710 --> 00:04:36,250
Tuletame meelde, et elemendi määrab prootonite arv.

94
00:04:36,250 --> 00:04:40,630
Selle alfalagunemise korral, kui aatom kaotab 2 neutronit ja

95
00:04:40,630 --> 00:04:43,300
2 prootonit, just prootonite arvu muutumine

96
00:04:43,300 --> 00:04:44,460
põhjustab uue elemendi moodustumise.

97
00:04:44,460 --> 00:04:46,860
Nimetame selle element 1,

98
00:04:46,860 --> 00:04:50,590
nüüd on meil element 2.

99
00:04:50,590 --> 00:04:54,050
Tuumast paisati välja midagi,

100
00:04:54,050 --> 00:04:58,600
millel on 2 prootonit ja 2 neutronit.

101
00:04:58,600 --> 00:05:00,340
millel on 2 prootonit ja 2 neutronit.

102
00:05:00,340 --> 00:05:02,740
Eralduva osakese mass on seega 2 prootoni ja

103
00:05:02,740 --> 00:05:04,790
2 neutroni mass.

104
00:05:04,790 --> 00:05:05,830
Mis on see osake, mis tuumast välja paisati?

105
00:05:05,830 --> 00:05:09,810
Sellel on aatommass 4.

106
00:05:09,810 --> 00:05:12,170
Vaatame, millel on 2 prootonit ja 2 neutronit.

107
00:05:12,170 --> 00:05:14,740
Mul ei ole küll kahjuks perioodilisustabelit hetkel käepärast,

108
00:05:14,740 --> 00:05:14,880
Mul ei ole küll kahjuks perioodilisustabelit hetkel käepärast,

109
00:05:14,880 --> 00:05:17,020
unustasin selle enne video tegemist kopeerida.

110
00:05:17,020 --> 00:05:19,680
Ei võta ilmselt kuigi kaua aega, et leida perioodilisustabelist,

111
00:05:19,680 --> 00:05:23,280
et element, millel on 2 prootonit, on heelium.

112
00:05:23,280 --> 00:05:25,590
Selle aatommass on 4.

113
00:05:25,590 --> 00:05:29,390
Seega, alfalagunemise käigus eraldub heeliumi tuum.

114
00:05:29,390 --> 00:05:30,080
Seega, alfalagunemise käigus eraldub heeliumi tuum.

115
00:05:30,080 --> 00:05:31,875
See on tegelikult heeliumi tuum.

116
00:05:35,010 --> 00:05:39,170
Kuna see on heeliumi tuum ilma elektronideta,

117
00:05:39,170 --> 00:05:43,420
siis see on heeliumi ioon.

118
00:05:43,420 --> 00:05:44,950
siis see on heeliumi ioon.

119
00:05:44,950 --> 00:05:48,490
Sellel pole elektrone.

120
00:05:48,490 --> 00:05:50,830
Sellel on 2 prootonit, seega laeng on pluss 2.

121
00:05:53,350 --> 00:05:59,110
Alfaosake on seega tegelikkuses heeliumioon laenguga 2,

122
00:05:59,110 --> 00:06:01,960
mis on aatomi tuumast välja paisatud,

123
00:06:01,960 --> 00:06:05,780
et tuum saavutaks stabiilsema oleku.

124
00:06:05,780 --> 00:06:07,670
See on esimest tüüpi lagunemine.

125
00:06:07,670 --> 00:06:08,850
Vaatleme nüüd teisi.

126
00:06:08,850 --> 00:06:14,050
Joonistan ühe teise tuuma.

127
00:06:14,050 --> 00:06:17,640
Joonistan mõned neutronid.

128
00:06:17,640 --> 00:06:19,310
Joonistan mõned prootonid.

129
00:06:24,200 --> 00:06:27,920
Selgub, et vahel neutron ei tunne

130
00:06:27,920 --> 00:06:30,710
end neutronina mugavalt.

131
00:06:30,710 --> 00:06:33,710
Neutron vaatab, mida prootonid teevad ja tunneb,

132
00:06:33,710 --> 00:06:34,560
Neutron vaatab, mida prootonid teevad ja tunneb,

133
00:06:34,560 --> 00:06:37,780
et ta peaks tegelikult hoopiski prooton olema.

134
00:06:37,780 --> 00:06:39,220
et ta peaks tegelikult hoopiski prooton olema.

135
00:06:39,220 --> 00:06:42,640
Kui see neutron saaks olla prooton,

136
00:06:42,640 --> 00:06:43,870
oleks kogu aatomi tuum stabiilsem.

137
00:06:43,870 --> 00:06:46,860
Tuletame meelde, et neutronil puudub laeng.

138
00:06:46,860 --> 00:06:49,180
Et saada prootoniks,

139
00:06:49,180 --> 00:06:52,060
peab neutron paiskama välja elektroni.

140
00:06:52,060 --> 00:06:54,070
See võib teile tunduda veidi kummaline,

141
00:06:54,070 --> 00:06:55,760
et neutronites võib olla elektrone.

142
00:06:55,760 --> 00:06:56,900
et neutronites võib olla elektrone.

143
00:06:56,900 --> 00:06:58,050
Ja ma olen teiega nõus.

144
00:06:58,050 --> 00:06:58,810
See on hullumeelne.

145
00:06:58,810 --> 00:07:01,750
Ühel päeval me õpime, mis

146
00:07:01,750 --> 00:07:03,540
sisaldub aatomituumas.

147
00:07:03,540 --> 00:07:08,880
Ütleme, et neutron saab paisata endast välja elektroni.

148
00:07:08,880 --> 00:07:10,206
Seega see paiskab välja elektroni.

149
00:07:12,730 --> 00:07:15,460
Elektroni mass on jämedalt võttes ligikaudu null.

150
00:07:15,460 --> 00:07:17,830
Me teame, et elektroni mass ei ole tegelikult päris ,

151
00:07:17,830 --> 00:07:19,970
aga me räägime aatommassist.

152
00:07:19,970 --> 00:07:25,130
Kui prootoni mass on üks, siis elektroni mass on 1/1836 sellest.

153
00:07:25,130 --> 00:07:25,940
Seega me siiski vaid ümardame seda.

154
00:07:25,940 --> 00:07:27,250
Ütleme, et elektroni mass on null.

155
00:07:27,250 --> 00:07:29,380
Tegelikult selle mass loomulikult pole null.

156
00:07:29,380 --> 00:07:32,670
Selle laeng on miinus 1.

157
00:07:32,670 --> 00:07:34,370
Võib öelda, et selle aatomnumber on miinus 1.

158
00:07:34,370 --> 00:07:35,200
Võib öelda, et selle aatomnumber on miinus 1.

159
00:07:35,200 --> 00:07:36,570
Seega neutron paiskab välja elektroni.

160
00:07:36,570 --> 00:07:39,760
Paisates välja elektroni, muutub neutron prootoniks.

161
00:07:39,760 --> 00:07:41,020
Paisates välja elektroni, muutub neutron prootoniks.

162
00:07:44,490 --> 00:07:47,090
Sellist tüüpi lagunemist nimetatakse beetalagunemiseks.

163
00:07:52,500 --> 00:07:56,780
Beetaosake on tegelikkuses väljapaisatud elektron.

164
00:07:56,780 --> 00:08:00,480
Lähme tagasi oma elemendi E juurde.

165
00:08:00,480 --> 00:08:03,940
Sellel on mingi arv p prootoneid ning

166
00:08:03,940 --> 00:08:05,980
mingi arv N neutroneid.

167
00:08:05,980 --> 00:08:08,340
Prootonid ja neutronid annavad kokku massiarvu.

168
00:08:08,340 --> 00:08:09,660
Prootonid ja neutronid annavad kokku massiarvu.

169
00:08:09,660 --> 00:08:13,480
Mis juhtub elemendiga beetalagunemise korral?

170
00:08:13,480 --> 00:08:15,490
Kas prootonite arv muutub?

171
00:08:15,490 --> 00:08:18,890
Loomulikult, meil on võrreldes esialgsega 1 prooton rohkem,

172
00:08:18,890 --> 00:08:20,500
sest meie neutron muutus prootoniks.

173
00:08:20,500 --> 00:08:23,410
Seega on nüüd prootoneid 1 võrra rohkem.

174
00:08:23,410 --> 00:08:25,186
Kas aatommass muutus?

175
00:08:25,186 --> 00:08:26,720
Vaatame.

176
00:08:26,720 --> 00:08:28,750
Neutronite arv vähendes 1 võrra, kuid

177
00:08:28,750 --> 00:08:30,365
prootonite arv suurenes 1 võrra.

178
00:08:30,365 --> 00:08:32,380
Seega massiarv jäi samaks.

179
00:08:32,380 --> 00:08:36,789
Seega on massiarv endiselt p pluss N.

180
00:08:36,789 --> 00:08:39,909
Erinevalt alfalagunemisest, jääb aatommass samaks,

181
00:08:39,909 --> 00:08:42,679
kuid element siiski muutub,

182
00:08:42,679 --> 00:08:44,039
sest prootonite arv muutub.

183
00:08:44,039 --> 00:08:47,975
Seega on meil peale beetalagunemist uus element.

184
00:08:47,975 --> 00:08:49,470
Seega on meil peale beetalagunemist uus element.

185
00:08:49,470 --> 00:08:52,530
Vaatame nüüd teist olukorda.

186
00:08:52,530 --> 00:08:57,360
Olgu meil olukord, kus üks prootonitest

187
00:08:57,360 --> 00:09:00,750
vaatab neutroneid ja

188
00:09:00,750 --> 00:09:02,240
kuna talle meeldib, kuidas need elavad,

189
00:09:02,240 --> 00:09:04,170
kuna talle meeldib, kuidas need elavad,

190
00:09:04,170 --> 00:09:13,910
leiab, et kõik osakesed oleksid selles tuumas õnnelikumad,

191
00:09:13,910 --> 00:09:15,660
kui see prooton oleks neutron.

192
00:09:15,660 --> 00:09:17,160
kui see prooton oleks neutron.

193
00:09:17,160 --> 00:09:19,770
Kõik osakesed oleksid stabiilsemas olekus.

194
00:09:19,770 --> 00:09:23,660
See end ebamugavalt tundev prooton

195
00:09:23,660 --> 00:09:27,340
omab võimet paisata välja positron (mitte prooton).

196
00:09:27,340 --> 00:09:31,020
See on teie jaoks midagi uut.

197
00:09:31,020 --> 00:09:33,070
See paiskab välja postironi.

198
00:09:33,070 --> 00:09:34,670
Mis on positron?

199
00:09:34,670 --> 00:09:36,390
Sellel on sama suur mass, kui elektronil.

200
00:09:36,390 --> 00:09:38,610
Sellel on sama suur mass, kui elektronil.

201
00:09:38,610 --> 00:09:42,890
Mass on seega 1/1836 prootoni massist.

202
00:09:42,890 --> 00:09:46,200
Me kirjutame siia nulli, sest aatommassi ühikutega võrreldes

203
00:09:46,200 --> 00:09:47,830
on selle mass üsna nulli lähedane.

204
00:09:47,830 --> 00:09:50,006
Kuid sellel on positiivne laeng.

205
00:09:50,006 --> 00:09:51,720
See võib natuke segadusse ajada,

206
00:09:51,720 --> 00:09:52,630
sest siia kirjutatakse endiselt e.

207
00:09:52,630 --> 00:09:54,440
Millal iganes ma näen e, mõtlen sellest kui elektronist.

208
00:09:54,440 --> 00:09:56,720
Aga ei, kirjutatakse e, sest see on sama tüüpi osake,

209
00:09:56,720 --> 00:09:59,500
kuid omab negatiivse laengu asemel positiivset.

210
00:09:59,500 --> 00:10:00,830
kuid omab negatiivse laengu asemel positiivset.

211
00:10:00,830 --> 00:10:02,080
See on positron.

212
00:10:02,080 --> 00:10:04,980
See on positron.

213
00:10:04,980 --> 00:10:08,450
Osakeste tüübid hakkavad muutuma järjest eksootilisemaks.

214
00:10:08,450 --> 00:10:10,210
Osakeste tüübid hakkavad muutuma järjest eksootilisemaks.

215
00:10:10,210 --> 00:10:11,730
Seda tuleb ette.

216
00:10:11,730 --> 00:10:15,920
Kui prooton paiskab välja sellise positiivse osakese,

217
00:10:15,920 --> 00:10:19,370
Kui prooton paiskab välja sellise positiivse osakese,

218
00:10:19,370 --> 00:10:26,330
siis prooton muutub neutroniks.

219
00:10:26,330 --> 00:10:29,160
Seda nimetatakse positroni väljapaiskamiseks.

220
00:10:29,160 --> 00:10:31,350
Positroni väljapaiskamise sisu on lihtne mõista,

221
00:10:31,350 --> 00:10:33,510
sest seda kutsutakse positroni väljapaiskamiseks.

222
00:10:33,510 --> 00:10:37,880
Alustame selle sama elemendi E-ga,

223
00:10:37,880 --> 00:10:41,500
millel on kindel number prootoneid ja neutroneid

224
00:10:41,500 --> 00:10:43,190
Milline on nüüd uus element?

225
00:10:43,190 --> 00:10:46,060
Element kaotab prootoni, p miinus 1.

226
00:10:46,060 --> 00:10:47,770
Prooton muutub neutroniks

227
00:10:47,770 --> 00:10:49,620
Seega p väheneb 1 võrra.

228
00:10:49,620 --> 00:10:51,030
N suureneb 1 võrra.

229
00:10:51,030 --> 00:10:55,020
Aatommass ei muutu,

230
00:10:55,020 --> 00:10:57,550
see on endiselt p pluss N.

231
00:10:57,550 --> 00:11:00,500
Kuid me saame siiski uue elemendi, eks ole?

232
00:11:00,500 --> 00:11:03,230
Beetalagunemise korral prootonite arv suurenes.

233
00:11:03,230 --> 00:11:04,150
Beetalagunemise korral prootonite arv suurenes.

234
00:11:04,150 --> 00:11:06,700
Seega liikusime perioodilisustabelis paremale.

235
00:11:06,700 --> 00:11:09,070
Seega liikusime perioodilisustabelis paremale.

236
00:11:09,070 --> 00:11:12,440
Positroni väljapaiskamise korral

237
00:11:12,440 --> 00:11:14,700
vähendasime prootonite arvu.

238
00:11:14,700 --> 00:11:16,300
Kirjutan selle mõlemasse tuumareaktsiooni.

239
00:11:16,300 --> 00:11:17,510
Kirjutan selle mõlemasse tuumareaktsiooni.

240
00:11:17,510 --> 00:11:20,460
Positroni väljapaiskamise puhul

241
00:11:20,460 --> 00:11:22,060
eraldub 1 positron.

242
00:11:22,060 --> 00:11:29,430
Beetalagunemise puhul eraldub üks elektron.

243
00:11:29,430 --> 00:11:30,670
Neid kirjutatakse samamoodi.

244
00:11:30,670 --> 00:11:32,660
Saame aru, et tegemist on elektroniga, kuna sellel on laeng -1.

245
00:11:32,660 --> 00:11:33,890
Saame aru, et tegemist on positroniga, kuna sellel on laeng +1.

246
00:11:33,890 --> 00:11:35,810
Saame aru, et tegemist on positroniga, kuna sellel on laeng +1.

247
00:11:35,810 --> 00:11:38,170
On veel üks tüüp lagunemist, mida peaksid teadma.

248
00:11:38,170 --> 00:11:39,140
On veel üks tüüp lagunemist, mida peaksid teadma.

249
00:11:39,140 --> 00:11:42,810
See ei muuda prootonite ega neutronite arvu tuumas.

250
00:11:42,810 --> 00:11:43,970
See ei muuda prootonite ega neutronite arvu tuumas.

251
00:11:43,970 --> 00:11:46,940
Kuid see vabastab suure hulga energiat,

252
00:11:46,940 --> 00:11:48,350
kõrge energiaga footoni.

253
00:11:48,350 --> 00:11:50,160
Seda nimetatakse gammakiiruseks.

254
00:11:50,160 --> 00:11:52,510
Gammakiirgus tähendab, et need osakesed siin

255
00:11:52,510 --> 00:11:52,795
paigutavad end ümber.

256
00:11:52,795 --> 00:11:54,460
Võibolla nad lähenevad üksteisele.

257
00:11:54,460 --> 00:11:57,990
Nii tehes eraldavad nad energiat

258
00:11:57,990 --> 00:12:03,180
väga suure sagedusega elektromagnetiliste lainete näol.

259
00:12:03,180 --> 00:12:05,820
Võime seda nimetada gammaosakeseks või gammakiirguseks.

260
00:12:05,820 --> 00:12:08,230
Võime seda nimetada gammaosakeseks või gammakiirguseks.

261
00:12:08,230 --> 00:12:09,450
See on väga kõrge energiaga.

262
00:12:09,450 --> 00:12:11,720
Gammakiirgus on midagi sellist, mille lähedusse ei tasu sattuda.

263
00:12:11,720 --> 00:12:15,460
Suure tõenäosusega need tapaksid su.

264
00:12:15,460 --> 00:12:17,130
See, millest rääkisin, oli natuke liiga teoreetiline.

265
00:12:17,130 --> 00:12:20,000
Vaatame mõningaid reaalseid olukordi ja

266
00:12:20,000 --> 00:12:21,750
üritame tuvastada, millist tüüpi radioaktiivse lagunemisega on meil nendel puhkudel tegemist.

267
00:12:21,750 --> 00:12:24,400
Siin on meil berüllium-7, kus seitse

268
00:12:24,400 --> 00:12:26,900
on selle aatommass.

269
00:12:26,900 --> 00:12:30,520
See muundub siin liitium-7-ks.

270
00:12:30,520 --> 00:12:31,440
Mis meil siis toimub?

271
00:12:31,440 --> 00:12:36,000
Berülliumi aatommass jääb samaks,

272
00:12:36,000 --> 00:12:42,240
aga prootonite arv väheneb neljalt kolmele.

273
00:12:42,240 --> 00:12:45,130
Seega ma vähendan prootonite arvu.

274
00:12:45,130 --> 00:12:46,840
Kogu mass ei muutunud.

275
00:12:46,840 --> 00:12:49,100
Järelikult pole tegemist alfalagunemisega.

276
00:12:49,100 --> 00:12:50,960
Alfalagunemise puhul eraldub elemendi tuumast heeliumi tuum.

277
00:12:50,960 --> 00:12:52,770
Alfalagunemise puhul eraldub elemendi tuumast heeliumi tuum.

278
00:12:52,770 --> 00:12:54,960
Mis antud juhul eraldub?

279
00:12:54,960 --> 00:12:57,410
Eraldub üks positiivne laeng ehk

280
00:12:57,410 --> 00:12:58,560
eraldub positron.

281
00:12:58,560 --> 00:13:00,940
See on kirjas siin võrrandis.

282
00:13:00,940 --> 00:13:04,040
See on positron.

283
00:13:04,040 --> 00:13:07,140
Seega muundumine berüllium-7-st liitium-7-ks on β+ lagunemine.

284
00:13:07,140 --> 00:13:09,760
Seega muundumine berüllium-7-st liitium-7-ks on β+ lagunemine.

285
00:13:09,760 --> 00:13:10,830
Seega muundumine berüllium-7-st liitium-7-ks on β+ lagunemine.

286
00:13:10,830 --> 00:13:12,400
Vaatame nüüd järgmist lagunemise tüüpi.

287
00:13:12,400 --> 00:13:19,870
Uraan-238 laguneb toorium-234-ks.

288
00:13:19,870 --> 00:13:25,140
Näeme, et aatommass väheneb 4 võrra.

289
00:13:25,140 --> 00:13:28,910
Näeme ka, et aatomnumber (ehk prootonite arv) väheneb 2 võrra.

290
00:13:28,910 --> 00:13:31,270
Näeme ka, et aatomnumber (ehk prootonite arv) väheneb 2 võrra.

291
00:13:31,270 --> 00:13:33,810
Tuumast peab eralduma midagi,

292
00:13:33,810 --> 00:13:37,390
mille aatommass on 4 ja aatomnumber on 2 -

293
00:13:37,390 --> 00:13:39,680
see on heelium.

294
00:13:39,680 --> 00:13:42,210
See on alfalagunemine.

295
00:13:42,210 --> 00:13:46,100
See siin on alfaosake.

296
00:13:46,100 --> 00:13:48,400
See on näide alfalagunemisest.

297
00:13:48,400 --> 00:13:51,110
Siin toimub midagi imelikku.

298
00:13:51,110 --> 00:13:51,850
Siin toimub midagi imelikku.

299
00:13:51,850 --> 00:13:56,630
Sest 92 prootonist jääb järele 90 prootonit, kuid

300
00:13:56,630 --> 00:13:59,430
elektrone on endiselt 92

301
00:13:59,430 --> 00:14:02,750
Kas siis ei peaks olema laenguks miinus 2?

302
00:14:02,750 --> 00:14:08,270
Tuumast eralduval heeliumil ei ole elektrone.

303
00:14:08,270 --> 00:14:09,090
Tuumast eralduval heeliumil ei ole elektrone.

304
00:14:09,090 --> 00:14:10,390
See on kõigest heeliumi tuum.

305
00:14:10,390 --> 00:14:12,700
Kas selle laeng ei peaks siis olema pluss 2?

306
00:14:12,700 --> 00:14:15,180
Kui te nii arvasite, siis teil on täiesti õigus.

307
00:14:15,180 --> 00:14:19,510
Reaalselt pole peale lagunemist tooriumil põhjust

308
00:14:19,510 --> 00:14:22,290
neid kahte elektroni kinni hoida.

309
00:14:22,290 --> 00:14:25,050
Seega toorium vabaneb neist kahest elektronist

310
00:14:25,050 --> 00:14:26,840
ja muutub neutraalseks.

311
00:14:26,840 --> 00:14:30,480
Heelium jällegi on väga kiire.

312
00:14:30,480 --> 00:14:33,040
Heelium vajab 2 elektroni, et muutuda stabiilseks.

313
00:14:33,040 --> 00:14:36,880
Heeliumi tuum haarab need 2 elektroni endale esimesel võimalusel

314
00:14:36,880 --> 00:14:38,460
ning muutub stabiilseks.

315
00:14:38,460 --> 00:14:40,305
Seda võib kirjutada mõlemal moel.

316
00:14:40,305 --> 00:14:42,250
Vaatame järgmist lagunemise juhtumit.

317
00:14:42,250 --> 00:14:43,500
Võtame järgmiseks joodi.

318
00:14:45,820 --> 00:14:46,670
Vaatame, mis juhtub.

319
00:14:46,670 --> 00:14:51,020
Massiarv ei muutu.

320
00:14:51,020 --> 00:14:53,790
Seega prootonid peavad muutuma neutorniteks või

321
00:14:53,790 --> 00:14:55,560
neutronid prootoniteks.

322
00:14:55,560 --> 00:14:58,810
Algul oli 53 prootonit,

323
00:14:58,810 --> 00:15:00,800
nüüd on 54 prootonit.

324
00:15:00,800 --> 00:15:04,060
Seega pidi neutron muutuma prootoniks.

325
00:15:04,060 --> 00:15:06,830
Neutron pidi muutuma prootoniks.

326
00:15:06,830 --> 00:15:09,160
Elektroni eraldumisel muutub neutron prootoniks.

327
00:15:09,160 --> 00:15:11,620
Elektroni eraldumisel muutub neutron prootoniks.

328
00:15:11,620 --> 00:15:13,360
Näeme seda reaktsiooni siin.

329
00:15:13,360 --> 00:15:16,880
Elektron on eraldunud.

330
00:15:16,880 --> 00:15:19,130
See on beetalagunemine.

331
00:15:19,130 --> 00:15:20,380
See on beetaosake.

332
00:15:25,580 --> 00:15:26,750
Siin kehtib sama loogika, mida vaatlesime eelmise lagunemise puhul.

333
00:15:26,750 --> 00:15:32,780
Kui 53-st prootonist sai 54, siis

334
00:15:32,780 --> 00:15:34,440
kas meil ei peaks siin olema positiivne laeng.

335
00:15:34,440 --> 00:15:35,750
kas meil ei peaks siin olema positiivne laeng.

336
00:15:35,750 --> 00:15:36,480
Tõepoolest.

337
00:15:36,480 --> 00:15:40,810
See ei pruugi tõenäoliselt saada seda sama elektroni,

338
00:15:40,810 --> 00:15:42,740
kuid kuna elektrone liigub ümbruses ringi palju,

339
00:15:42,740 --> 00:15:45,950
siis haarab see elektroni kuskilt ikkagi

340
00:15:45,950 --> 00:15:47,080
ning muutub sellega stabiilseks.

341
00:15:47,080 --> 00:15:48,890
Kuid teil on siiski õigus, kui mõtlete, et

342
00:15:48,890 --> 00:15:51,690
see on üsna lühikest aega ioon.

343
00:15:51,690 --> 00:15:52,900
Vaatame veel ühte näidet.

344
00:15:52,900 --> 00:15:57,210
Olgu meil näiteks radoon-222, mille aatomnumber on 86.

345
00:15:57,210 --> 00:16:01,720
Selle lagunemisel tekib poloonium-218 aatomnumbriga 84.

346
00:16:01,720 --> 00:16:03,540
Huvitav on see, et

347
00:16:03,540 --> 00:16:08,380
poloonium sai oma nime Poola järgi.

348
00:16:08,380 --> 00:16:11,220
19. sajandi lõpus polnud Poola iseseisev riik,

349
00:16:11,220 --> 00:16:15,120
19. sajandi lõpus polnud Poola iseseisev riik,

350
00:16:15,120 --> 00:16:15,910
vaid kuulus Preisimaale, Venemaale ja Austriale.

351
00:16:15,910 --> 00:16:19,540
vaid kuulus Preisimaale, Venemaale ja Austriale.

352
00:16:19,540 --> 00:16:21,590
Polooniumi avastaja Marie Curie soovis, et

353
00:16:21,590 --> 00:16:24,000
inimesed teadvustaks rohkem,

354
00:16:24,000 --> 00:16:27,170
et on olemas ka selline rahvus nagu poolakad.

355
00:16:27,170 --> 00:16:27,730
Kui radooni lagunemisel tekkis poloonium, siis

356
00:16:27,730 --> 00:16:31,430
nimetaski Curie selle elemendi oma kodumaa Poola järgi.

357
00:16:31,430 --> 00:16:33,880
See on uute elementide avastamise privileeg.

358
00:16:33,880 --> 00:16:35,090
Aga nüüd tagasi probleemi juurde.

359
00:16:35,090 --> 00:16:35,930
Mis juhtus?

360
00:16:35,930 --> 00:16:39,210
Aatommass vähenes 4 võrra.

361
00:16:39,210 --> 00:16:41,430
Aatomnumber vähenes 2 võrra.

362
00:16:41,430 --> 00:16:44,580
Järelikult pidi jällegi vabanema heeliumi tuum.

363
00:16:44,580 --> 00:16:47,070
Heeliumi tuuma aatommass

364
00:16:47,070 --> 00:16:51,160
on neli ja aatomnumber 2.

365
00:16:51,160 --> 00:16:52,100
Nonii.

366
00:16:52,100 --> 00:16:55,950
Seega, see on alfaosake.

367
00:16:55,950 --> 00:16:57,810
Võime selle kirja panna ku heeliumi tuuma.

368
00:16:57,810 --> 00:16:59,145
Seega sellel pole elektrone.

369
00:16:59,145 --> 00:17:00,820
Võime öelda, et sellel siin on

370
00:17:00,820 --> 00:17:02,990
negatiivne laeng, aga kui see kaotab