0:00:00.690,0:00:03.660
Kõik, millega me oleme senini oma

0:00:03.660,0:00:06.410
keemiaalaste teadmiste ammutamise teekonnal tegelenud, on keerelnud

0:00:06.410,0:00:08.420
peamiselt elektronide stabiilsuse, samuti selle ümber, kus elektronid

0:00:08.420,0:00:10.340
stabiilsetes aatomites paiknevad.

0:00:10.340,0:00:14.030
Nii nagu elus, nii on ka aatomi puhul -

0:00:14.030,0:00:16.400
kui uurida aatomit natuke lähemalt, taipame, et elektronidega seonduv pole

0:00:16.400,0:00:19.250
ainus, millega aatomi puhul kokku puutume.

0:00:19.250,0:00:24.250
Ka aatomi tuuma sees eksisteerib mõningaid vastasmõjusid,

0:00:24.250,0:00:27.140
ebastabiilsust, mis otsib võimalust mingil moel vabaneda.

0:00:27.140,0:00:28.740
Sellest me käesolevas videos räägimegi.

0:00:28.740,0:00:31.420
Sellest me käesolevas videos räägimegi.

0:00:31.420,0:00:35.110
Selle nähtuse mehhanism ei ole

0:00:35.110,0:00:37.450
keemia esimese kursuse teema, aga on hea

0:00:37.450,0:00:39.570
teada, et midagi sellist eksisteerib.

0:00:39.570,0:00:43.110
Kui me ühel päeval hakkame õppima tugevat vastasmõju ja

0:00:43.110,0:00:45.570
kvantfüüsikat, siis me saame hakata rääkima sellest,

0:00:45.570,0:00:49.280
miks prootonid, neutronid ja

0:00:49.280,0:00:52.810
nendes sisalduvad kvargid omavad sellist vastasmõju.

0:00:52.810,0:00:53.530
nendes sisalduvad kvargid omavad sellist vastasmõju.

0:00:53.530,0:00:55.500
Vaatleme erinevaid võimalusi, kuidas

0:00:55.500,0:01:00.890
tuum saab laguneda.

0:01:00.890,0:01:03.880
Olgu meil mingi kogus prootoneid.

0:01:03.880,0:01:06.830
Joonistan mõne siia.

0:01:06.830,0:01:09.590
Joonistan ka mõned neutronid.

0:01:09.590,0:01:13.430
Joonistan need neutraalse värviga.

0:01:13.430,0:01:16.780
Hall värv on sobiv.

0:01:16.780,0:01:21.520
Joonistan nüüd mõned neutronid siia.

0:01:21.520,0:01:22.020
Mitu prootonit mul siin ongi?

0:01:22.020,0:01:24.300
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8.

0:01:24.300,0:01:32.410
Teen 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 neutronit.

0:01:32.410,0:01:34.870
Olgu see meie aatomi tuum.

0:01:34.870,0:01:36.960
See on aatomi tuum.

0:01:36.960,0:01:39.860
Aatomit on tegelikult väga raske joonistada,

0:01:39.860,0:01:43.320
Aatomit on tegelikult väga raske joonistada,

0:01:43.320,0:01:45.440
sest sellel pole selgeid piire.

0:01:45.440,0:01:49.050
Elektron võib mingil ajahetkel olla kõikjal.

0:01:49.050,0:01:49.980
Elektron võib mingil ajahetkel olla kõikjal.

0:01:49.980,0:01:52.740
Aga kui te siiski peaksite määrama piirkonna, kus elektron on 90% ajast.

0:01:52.740,0:01:53.700
Aga kui te siiski peaksite määrama piirkonna, kus elektron on 90% ajast.

0:01:53.700,0:01:55.680
Ütleksite, et see on raadius, või et see

0:01:55.680,0:01:57.750
on meie aatomi diameeter.

0:01:57.750,0:02:00.530
Esimeses videos õppisime, et aatomi tuum

0:02:00.530,0:02:05.450
moodustab vaid tühise osa selle kera ruumalast,

0:02:05.450,0:02:08.340
kus elektron 90% ajast on.

0:02:08.340,0:02:12.080
Enamus sellest, mida me päriselus näeme,

0:02:12.080,0:02:15.280
on lihtsalt tühi ruum.

0:02:15.280,0:02:17.030
Kõik see siin on tühi ruum.

0:02:17.030,0:02:19.400
Kuigi tuum moodustab vaid tühise osa aatomist ruumalast,

0:02:19.400,0:02:23.660
Kuigi tuum moodustab vaid tühise osa aatomi ruumalast,

0:02:23.660,0:02:26.320
Kuigi tuum moodustab vaid tühise osa aatomist ruumalast,

0:02:26.320,0:02:29.030
on selles peaaegu kogu aatomi mass.

0:02:29.030,0:02:31.890
Suurendan siin aatomi tuuma.

0:02:31.890,0:02:34.240
Need ei ole aatomid ega elektronid.

0:02:34.240,0:02:36.580
Vaatleme suurendatud tuuma.

0:02:36.580,0:02:40.040
Selgub, et vahel on aatomi tuum ebastabiilne

0:02:40.040,0:02:43.650
ja soovib saavutada stabiilsemat olekut.

0:02:43.650,0:02:44.400
ja soovib saavutada stabiilsemat olekut.

0:02:44.400,0:02:46.600
Jätame siinkohal süvenemata sellise ebastabiilse oleku mehaanikasse.

0:02:46.600,0:02:48.700
Jätame siinkohal süvenemata sellise ebastabiilse oleku mehaanikasse.

0:02:48.700,0:02:51.880
Et saada stabiilsemasse olekusse,

0:02:51.880,0:02:55.820
paisatakse tuumast mõnikord välja alfaosake -

0:02:55.820,0:02:58.470
sellist nähtust nimetatakse alfalagunemiseks.

0:02:58.470,0:03:04.440
Alfalagunemine.

0:03:04.440,0:03:06.220
Tuumast paisatakse välja alfaosake.

0:03:06.220,0:03:09.160
Eraldub alfaosake.

0:03:09.160,0:03:12.450
See on neutronite ja prootonite kogu.

0:03:12.450,0:03:16.690
Alfaosake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist.

0:03:16.690,0:03:20.850
Ilmselt need osakesed ei sobinud sellesse tuuma,

0:03:20.850,0:03:25.110
moodustasid omaette kogu

0:03:25.110,0:03:27.740
ja paisati tuumast välja.

0:03:27.740,0:03:30.070
Need osakesed lahkuvad tuumast.

0:03:30.070,0:03:33.870
Vaatame, mis juhtub aatomiga,

0:03:33.870,0:03:36.050
kui midagi sellist juhtub.

0:03:36.050,0:03:38.500
Olgu meil mingi suvaline element,

0:03:38.500,0:03:40.310
anname sellele nimeks E.

0:03:40.310,0:03:43.020
Olgu sellel p prootonit.

0:03:43.020,0:03:45.660
Joonistan prootonid teise värviga.

0:03:45.660,0:03:47.800
Sellel on p prootonit.

0:03:47.800,0:03:51.550
Selle aatomi aatommass on

0:03:51.550,0:03:55.510
prootonite ja neutronite summa.

0:03:55.510,0:03:59.480
Teeme neutonid halliga.

0:03:59.480,0:04:06.590
Mis juhtub peale alfalagunemist elemendiga?

0:04:06.590,0:04:08.180
Mis juhtub peale alfalagunemist elemendiga?

0:04:08.180,0:04:11.890
Prootonite arv väheneb kahe võrra.

0:04:11.890,0:04:16.040
Uueks prootonite arvuks on seega p miinus 2.

0:04:16.040,0:04:19.450
Neutronite arv väheneb samuti 2 võrra.

0:04:19.450,0:04:21.320
Massiarv väheneb seega 4 võrra.

0:04:21.320,0:04:27.100
Siia tuleb p miinus 2, pluss neutronid miinus 2,

0:04:27.100,0:04:28.940
kokku miinus 4.

0:04:28.940,0:04:31.080
Seega aatommass väheneb 4 võrra

0:04:31.080,0:04:32.700
ja moodustub uus element.

0:04:32.700,0:04:34.710
Tuletame meelde, et elemendi määrab prootonite arv.

0:04:34.710,0:04:36.250
Tuletame meelde, et elemendi määrab prootonite arv.

0:04:36.250,0:04:40.630
Selle alfalagunemise korral, kui aatom kaotab 2 neutronit ja

0:04:40.630,0:04:43.300
2 prootonit, just prootonite arvu muutumine

0:04:43.300,0:04:44.460
põhjustab uue elemendi moodustumise.

0:04:44.460,0:04:46.860
Nimetame selle element 1,

0:04:46.860,0:04:50.590
nüüd on meil element 2.

0:04:50.590,0:04:54.050
Tuumast paisati välja midagi,

0:04:54.050,0:04:58.600
millel on 2 prootonit ja 2 neutronit.

0:04:58.600,0:05:00.340
millel on 2 prootonit ja 2 neutronit.

0:05:00.340,0:05:02.740
Eralduva osakese mass on seega 2 prootoni ja

0:05:02.740,0:05:04.790
2 neutroni mass.

0:05:04.790,0:05:05.830
Mis on see osake, mis tuumast välja paisati?

0:05:05.830,0:05:09.810
Sellel on aatommass 4.

0:05:09.810,0:05:12.170
Vaatame, millel on 2 prootonit ja 2 neutronit.

0:05:12.170,0:05:14.740
Mul ei ole küll kahjuks perioodilisustabelit hetkel käepärast,

0:05:14.740,0:05:14.880
Mul ei ole küll kahjuks perioodilisustabelit hetkel käepärast,

0:05:14.880,0:05:17.020
unustasin selle enne video tegemist kopeerida.

0:05:17.020,0:05:19.680
Ei võta ilmselt kuigi kaua aega, et leida perioodilisustabelist,

0:05:19.680,0:05:23.280
et element, millel on 2 prootonit, on heelium.

0:05:23.280,0:05:25.590
Selle aatommass on 4.

0:05:25.590,0:05:29.390
Seega, alfalagunemise käigus eraldub heeliumi tuum.

0:05:29.390,0:05:30.080
Seega, alfalagunemise käigus eraldub heeliumi tuum.

0:05:30.080,0:05:31.875
See on tegelikult heeliumi tuum.

0:05:35.010,0:05:39.170
Kuna see on heeliumi tuum ilma elektronideta,

0:05:39.170,0:05:43.420
siis see on heeliumi ioon.

0:05:43.420,0:05:44.950
siis see on heeliumi ioon.

0:05:44.950,0:05:48.490
Sellel pole elektrone.

0:05:48.490,0:05:50.830
Sellel on 2 prootonit, seega laeng on pluss 2.

0:05:53.350,0:05:59.110
Alfaosake on seega tegelikkuses heeliumioon laenguga 2,

0:05:59.110,0:06:01.960
mis on aatomi tuumast välja paisatud,

0:06:01.960,0:06:05.780
et tuum saavutaks stabiilsema oleku.

0:06:05.780,0:06:07.670
See on esimest tüüpi lagunemine.

0:06:07.670,0:06:08.850
Vaatleme nüüd teisi.

0:06:08.850,0:06:14.050
Joonistan ühe teise tuuma.

0:06:14.050,0:06:17.640
Joonistan mõned neutronid.

0:06:17.640,0:06:19.310
Joonistan mõned prootonid.

0:06:24.200,0:06:27.920
Selgub, et vahel neutron ei tunne

0:06:27.920,0:06:30.710
end neutronina mugavalt.

0:06:30.710,0:06:33.710
Neutron vaatab, mida prootonid teevad ja tunneb,

0:06:33.710,0:06:34.560
Neutron vaatab, mida prootonid teevad ja tunneb,

0:06:34.560,0:06:37.780
et ta peaks tegelikult hoopiski prooton olema.

0:06:37.780,0:06:39.220
et ta peaks tegelikult hoopiski prooton olema.

0:06:39.220,0:06:42.640
Kui see neutron saaks olla prooton,

0:06:42.640,0:06:43.870
oleks kogu aatomi tuum stabiilsem.

0:06:43.870,0:06:46.860
Tuletame meelde, et neutronil puudub laeng.

0:06:46.860,0:06:49.180
Et saada prootoniks,

0:06:49.180,0:06:52.060
peab neutron paiskama välja elektroni.

0:06:52.060,0:06:54.070
See võib teile tunduda veidi kummaline,

0:06:54.070,0:06:55.760
et neutronites võib olla elektrone.

0:06:55.760,0:06:56.900
et neutronites võib olla elektrone.

0:06:56.900,0:06:58.050
Ja ma olen teiega nõus.

0:06:58.050,0:06:58.810
See on hullumeelne.

0:06:58.810,0:07:01.750
Ühel päeval me õpime, mis

0:07:01.750,0:07:03.540
sisaldub aatomituumas.

0:07:03.540,0:07:08.880
Ütleme, et neutron saab paisata endast välja elektroni.

0:07:08.880,0:07:10.206
Seega see paiskab välja elektroni.

0:07:12.730,0:07:15.460
Elektroni mass on jämedalt võttes ligikaudu null.

0:07:15.460,0:07:17.830
Me teame, et elektroni mass ei ole tegelikult päris ,

0:07:17.830,0:07:19.970
aga me räägime aatommassist.

0:07:19.970,0:07:25.130
Kui prootoni mass on üks, siis elektroni mass on 1/1836 sellest.

0:07:25.130,0:07:25.940
Seega me siiski vaid ümardame seda.

0:07:25.940,0:07:27.250
Ütleme, et elektroni mass on null.

0:07:27.250,0:07:29.380
Tegelikult selle mass loomulikult pole null.

0:07:29.380,0:07:32.670
Selle laeng on miinus 1.

0:07:32.670,0:07:34.370
Võib öelda, et selle aatomnumber on miinus 1.

0:07:34.370,0:07:35.200
Võib öelda, et selle aatomnumber on miinus 1.

0:07:35.200,0:07:36.570
Seega neutron paiskab välja elektroni.

0:07:36.570,0:07:39.760
Paisates välja elektroni, muutub neutron prootoniks.

0:07:39.760,0:07:41.020
Paisates välja elektroni, muutub neutron prootoniks.

0:07:44.490,0:07:47.090
Sellist tüüpi lagunemist nimetatakse beetalagunemiseks.

0:07:52.500,0:07:56.780
Beetaosake on tegelikkuses väljapaisatud elektron.

0:07:56.780,0:08:00.480
Lähme tagasi oma elemendi E juurde.

0:08:00.480,0:08:03.940
Sellel on mingi arv p prootoneid ning

0:08:03.940,0:08:05.980
mingi arv N neutroneid.

0:08:05.980,0:08:08.340
Prootonid ja neutronid annavad kokku massiarvu.

0:08:08.340,0:08:09.660
Prootonid ja neutronid annavad kokku massiarvu.

0:08:09.660,0:08:13.480
Mis juhtub elemendiga beetalagunemise korral?

0:08:13.480,0:08:15.490
Kas prootonite arv muutub?

0:08:15.490,0:08:18.890
Loomulikult, meil on võrreldes esialgsega 1 prooton rohkem,

0:08:18.890,0:08:20.500
sest meie neutron muutus prootoniks.

0:08:20.500,0:08:23.410
Seega on nüüd prootoneid 1 võrra rohkem.

0:08:23.410,0:08:25.186
Kas aatommass muutus?

0:08:25.186,0:08:26.720
Vaatame.

0:08:26.720,0:08:28.750
Neutronite arv vähendes 1 võrra, kuid

0:08:28.750,0:08:30.365
prootonite arv suurenes 1 võrra.

0:08:30.365,0:08:32.380
Seega massiarv jäi samaks.

0:08:32.380,0:08:36.789
Seega on massiarv endiselt p pluss N.

0:08:36.789,0:08:39.909
Erinevalt alfalagunemisest, jääb aatommass samaks,

0:08:39.909,0:08:42.679
kuid element siiski muutub,

0:08:42.679,0:08:44.039
sest prootonite arv muutub.

0:08:44.039,0:08:47.975
Seega on meil peale beetalagunemist uus element.

0:08:47.975,0:08:49.470
Seega on meil peale beetalagunemist uus element.

0:08:49.470,0:08:52.530
Vaatame nüüd teist olukorda.

0:08:52.530,0:08:57.360
Olgu meil olukord, kus üks prootonitest

0:08:57.360,0:09:00.750
vaatab neutroneid ja

0:09:00.750,0:09:02.240
kuna talle meeldib, kuidas need elavad,

0:09:02.240,0:09:04.170
kuna talle meeldib, kuidas need elavad,

0:09:04.170,0:09:13.910
leiab, et kõik osakesed oleksid selles tuumas õnnelikumad,

0:09:13.910,0:09:15.660
kui see prooton oleks neutron.

0:09:15.660,0:09:17.160
kui see prooton oleks neutron.

0:09:17.160,0:09:19.770
Kõik osakesed oleksid stabiilsemas olekus.

0:09:19.770,0:09:23.660
See end ebamugavalt tundev prooton

0:09:23.660,0:09:27.340
omab võimet paisata välja positron (mitte prooton).

0:09:27.340,0:09:31.020
See on teie jaoks midagi uut.

0:09:31.020,0:09:33.070
See paiskab välja postironi.

0:09:33.070,0:09:34.670
Mis on positron?

0:09:34.670,0:09:36.390
Sellel on sama suur mass, kui elektronil.

0:09:36.390,0:09:38.610
Sellel on sama suur mass, kui elektronil.

0:09:38.610,0:09:42.890
Mass on seega 1/1836 prootoni massist.

0:09:42.890,0:09:46.200
Me kirjutame siia nulli, sest aatommassi ühikutega võrreldes

0:09:46.200,0:09:47.830
on selle mass üsna nulli lähedane.

0:09:47.830,0:09:50.006
Kuid sellel on positiivne laeng.

0:09:50.006,0:09:51.720
See võib natuke segadusse ajada,

0:09:51.720,0:09:52.630
sest siia kirjutatakse endiselt e.

0:09:52.630,0:09:54.440
Millal iganes ma näen e, mõtlen sellest kui elektronist.

0:09:54.440,0:09:56.720
Aga ei, kirjutatakse e, sest see on sama tüüpi osake,

0:09:56.720,0:09:59.500
kuid omab negatiivse laengu asemel positiivset.

0:09:59.500,0:10:00.830
kuid omab negatiivse laengu asemel positiivset.

0:10:00.830,0:10:02.080
See on positron.

0:10:02.080,0:10:04.980
See on positron.

0:10:04.980,0:10:08.450
Osakeste tüübid hakkavad muutuma järjest eksootilisemaks.

0:10:08.450,0:10:10.210
Osakeste tüübid hakkavad muutuma järjest eksootilisemaks.

0:10:10.210,0:10:11.730
Seda tuleb ette.

0:10:11.730,0:10:15.920
Kui prooton paiskab välja sellise positiivse osakese,

0:10:15.920,0:10:19.370
Kui prooton paiskab välja sellise positiivse osakese,

0:10:19.370,0:10:26.330
siis prooton muutub neutroniks.

0:10:26.330,0:10:29.160
Seda nimetatakse positroni väljapaiskamiseks.

0:10:29.160,0:10:31.350
Positroni väljapaiskamise sisu on lihtne mõista,

0:10:31.350,0:10:33.510
sest seda kutsutakse positroni väljapaiskamiseks.

0:10:33.510,0:10:37.880
Alustame selle sama elemendi E-ga,

0:10:37.880,0:10:41.500
millel on kindel number prootoneid ja neutroneid

0:10:41.500,0:10:43.190
Milline on nüüd uus element?

0:10:43.190,0:10:46.060
Element kaotab prootoni, p miinus 1.

0:10:46.060,0:10:47.770
Prooton muutub neutroniks

0:10:47.770,0:10:49.620
Seega p väheneb 1 võrra.

0:10:49.620,0:10:51.030
N suureneb 1 võrra.

0:10:51.030,0:10:55.020
Aatommass ei muutu,

0:10:55.020,0:10:57.550
see on endiselt p pluss N.

0:10:57.550,0:11:00.500
Kuid me saame siiski uue elemendi, eks ole?

0:11:00.500,0:11:03.230
Beetalagunemise korral prootonite arv suurenes.

0:11:03.230,0:11:04.150
Beetalagunemise korral prootonite arv suurenes.

0:11:04.150,0:11:06.700
Seega liikusime perioodilisustabelis paremale.

0:11:06.700,0:11:09.070
Seega liikusime perioodilisustabelis paremale.

0:11:09.070,0:11:12.440
Positroni väljapaiskamise korral

0:11:12.440,0:11:14.700
vähendasime prootonite arvu.

0:11:14.700,0:11:16.300
Kirjutan selle mõlemasse tuumareaktsiooni.

0:11:16.300,0:11:17.510
Kirjutan selle mõlemasse tuumareaktsiooni.

0:11:17.510,0:11:20.460
Positroni väljapaiskamise puhul

0:11:20.460,0:11:22.060
eraldub 1 positron.

0:11:22.060,0:11:29.430
Beetalagunemise puhul eraldub üks elektron.

0:11:29.430,0:11:30.670
Neid kirjutatakse samamoodi.

0:11:30.670,0:11:32.660
Saame aru, et tegemist on elektroniga, kuna sellel on laeng -1.

0:11:32.660,0:11:33.890
Saame aru, et tegemist on positroniga, kuna sellel on laeng +1.

0:11:33.890,0:11:35.810
Saame aru, et tegemist on positroniga, kuna sellel on laeng +1.

0:11:35.810,0:11:38.170
On veel üks tüüp lagunemist, mida peaksid teadma.

0:11:38.170,0:11:39.140
On veel üks tüüp lagunemist, mida peaksid teadma.

0:11:39.140,0:11:42.810
See ei muuda prootonite ega neutronite arvu tuumas.

0:11:42.810,0:11:43.970
See ei muuda prootonite ega neutronite arvu tuumas.

0:11:43.970,0:11:46.940
Kuid see vabastab suure hulga energiat,

0:11:46.940,0:11:48.350
kõrge energiaga footoni.

0:11:48.350,0:11:50.160
Seda nimetatakse gammakiiruseks.

0:11:50.160,0:11:52.510
Gammakiirgus tähendab, et need osakesed siin

0:11:52.510,0:11:52.795
paigutavad end ümber.

0:11:52.795,0:11:54.460
Võibolla nad lähenevad üksteisele.

0:11:54.460,0:11:57.990
Nii tehes eraldavad nad energiat

0:11:57.990,0:12:03.180
väga suure sagedusega elektromagnetiliste lainete näol.

0:12:03.180,0:12:05.820
Võime seda nimetada gammaosakeseks või gammakiirguseks.

0:12:05.820,0:12:08.230
Võime seda nimetada gammaosakeseks või gammakiirguseks.

0:12:08.230,0:12:09.450
See on väga kõrge energiaga.

0:12:09.450,0:12:11.720
Gammakiirgus on midagi sellist, mille lähedusse ei tasu sattuda.

0:12:11.720,0:12:15.460
Suure tõenäosusega need tapaksid su.

0:12:15.460,0:12:17.130
See, millest rääkisin, oli natuke liiga teoreetiline.

0:12:17.130,0:12:20.000
Vaatame mõningaid reaalseid olukordi ja

0:12:20.000,0:12:21.750
üritame tuvastada, millist tüüpi radioaktiivse lagunemisega on meil nendel puhkudel tegemist.

0:12:21.750,0:12:24.400
Siin on meil berüllium-7, kus seitse

0:12:24.400,0:12:26.900
on selle aatommass.

0:12:26.900,0:12:30.520
See muundub siin liitium-7-ks.

0:12:30.520,0:12:31.440
Mis meil siis toimub?

0:12:31.440,0:12:36.000
Berülliumi aatommass jääb samaks,

0:12:36.000,0:12:42.240
aga prootonite arv väheneb neljalt kolmele.

0:12:42.240,0:12:45.130
Seega ma vähendan prootonite arvu.

0:12:45.130,0:12:46.840
Kogu mass ei muutunud.

0:12:46.840,0:12:49.100
Järelikult pole tegemist alfalagunemisega.

0:12:49.100,0:12:50.960
Alfalagunemise puhul eraldub elemendi tuumast heeliumi tuum.

0:12:50.960,0:12:52.770
Alfalagunemise puhul eraldub elemendi tuumast heeliumi tuum.

0:12:52.770,0:12:54.960
Mis antud juhul eraldub?

0:12:54.960,0:12:57.410
Eraldub üks positiivne laeng ehk

0:12:57.410,0:12:58.560
eraldub positron.

0:12:58.560,0:13:00.940
See on kirjas siin võrrandis.

0:13:00.940,0:13:04.040
See on positron.

0:13:04.040,0:13:07.140
Seega muundumine berüllium-7-st liitium-7-ks on β+ lagunemine.

0:13:07.140,0:13:09.760
Seega muundumine berüllium-7-st liitium-7-ks on β+ lagunemine.

0:13:09.760,0:13:10.830
Seega muundumine berüllium-7-st liitium-7-ks on β+ lagunemine.

0:13:10.830,0:13:12.400
Vaatame nüüd järgmist lagunemise tüüpi.

0:13:12.400,0:13:19.870
Uraan-238 laguneb toorium-234-ks.

0:13:19.870,0:13:25.140
Näeme, et aatommass väheneb 4 võrra.

0:13:25.140,0:13:28.910
Näeme ka, et aatomnumber (ehk prootonite arv) väheneb 2 võrra.

0:13:28.910,0:13:31.270
Näeme ka, et aatomnumber (ehk prootonite arv) väheneb 2 võrra.

0:13:31.270,0:13:33.810
Tuumast peab eralduma midagi,

0:13:33.810,0:13:37.390
mille aatommass on 4 ja aatomnumber on 2 -

0:13:37.390,0:13:39.680
see on heelium.

0:13:39.680,0:13:42.210
See on alfalagunemine.

0:13:42.210,0:13:46.100
See siin on alfaosake.

0:13:46.100,0:13:48.400
See on näide alfalagunemisest.

0:13:48.400,0:13:51.110
Siin toimub midagi imelikku.

0:13:51.110,0:13:51.850
Siin toimub midagi imelikku.

0:13:51.850,0:13:56.630
Sest 92 prootonist jääb järele 90 prootonit, kuid

0:13:56.630,0:13:59.430
elektrone on endiselt 92

0:13:59.430,0:14:02.750
Kas siis ei peaks olema laenguks miinus 2?

0:14:02.750,0:14:08.270
Tuumast eralduval heeliumil ei ole elektrone.

0:14:08.270,0:14:09.090
Tuumast eralduval heeliumil ei ole elektrone.

0:14:09.090,0:14:10.390
See on kõigest heeliumi tuum.

0:14:10.390,0:14:12.700
Kas selle laeng ei peaks siis olema pluss 2?

0:14:12.700,0:14:15.180
Kui te nii arvasite, siis teil on täiesti õigus.

0:14:15.180,0:14:19.510
Reaalselt pole peale lagunemist tooriumil põhjust

0:14:19.510,0:14:22.290
neid kahte elektroni kinni hoida.

0:14:22.290,0:14:25.050
Seega toorium vabaneb neist kahest elektronist

0:14:25.050,0:14:26.840
ja muutub neutraalseks.

0:14:26.840,0:14:30.480
Heelium jällegi on väga kiire.

0:14:30.480,0:14:33.040
Heelium vajab 2 elektroni, et muutuda stabiilseks.

0:14:33.040,0:14:36.880
Heeliumi tuum haarab need 2 elektroni endale esimesel võimalusel

0:14:36.880,0:14:38.460
ning muutub stabiilseks.

0:14:38.460,0:14:40.305
Seda võib kirjutada mõlemal moel.

0:14:40.305,0:14:42.250
Vaatame järgmist lagunemise juhtumit.

0:14:42.250,0:14:43.500
Võtame järgmiseks joodi.

0:14:45.820,0:14:46.670
Vaatame, mis juhtub.

0:14:46.670,0:14:51.020
Massiarv ei muutu.

0:14:51.020,0:14:53.790
Seega prootonid peavad muutuma neutorniteks või

0:14:53.790,0:14:55.560
neutronid prootoniteks.

0:14:55.560,0:14:58.810
Algul oli 53 prootonit,

0:14:58.810,0:15:00.800
nüüd on 54 prootonit.

0:15:00.800,0:15:04.060
Seega pidi neutron muutuma prootoniks.

0:15:04.060,0:15:06.830
Neutron pidi muutuma prootoniks.

0:15:06.830,0:15:09.160
Elektroni eraldumisel muutub neutron prootoniks.

0:15:09.160,0:15:11.620
Elektroni eraldumisel muutub neutron prootoniks.

0:15:11.620,0:15:13.360
Näeme seda reaktsiooni siin.

0:15:13.360,0:15:16.880
Elektron on eraldunud.

0:15:16.880,0:15:19.130
See on beetalagunemine.

0:15:19.130,0:15:20.380
See on beetaosake.

0:15:25.580,0:15:26.750
Siin kehtib sama loogika, mida vaatlesime eelmise lagunemise puhul.

0:15:26.750,0:15:32.780
Kui 53-st prootonist sai 54, siis

0:15:32.780,0:15:34.440
kas meil ei peaks siin olema positiivne laeng.

0:15:34.440,0:15:35.750
kas meil ei peaks siin olema positiivne laeng.

0:15:35.750,0:15:36.480
Tõepoolest.

0:15:36.480,0:15:40.810
See ei pruugi tõenäoliselt saada seda sama elektroni,

0:15:40.810,0:15:42.740
kuid kuna elektrone liigub ümbruses ringi palju,

0:15:42.740,0:15:45.950
siis haarab see elektroni kuskilt ikkagi

0:15:45.950,0:15:47.080
ning muutub sellega stabiilseks.

0:15:47.080,0:15:48.890
Kuid teil on siiski õigus, kui mõtlete, et

0:15:48.890,0:15:51.690
see on üsna lühikest aega ioon.

0:15:51.690,0:15:52.900
Vaatame veel ühte näidet.

0:15:52.900,0:15:57.210
Olgu meil näiteks radoon-222, mille aatomnumber on 86.

0:15:57.210,0:16:01.720
Selle lagunemisel tekib poloonium-218 aatomnumbriga 84.

0:16:01.720,0:16:03.540
Huvitav on see, et

0:16:03.540,0:16:08.380
poloonium sai oma nime Poola järgi.

0:16:08.380,0:16:11.220
19. sajandi lõpus polnud Poola iseseisev riik,

0:16:11.220,0:16:15.120
19. sajandi lõpus polnud Poola iseseisev riik,

0:16:15.120,0:16:15.910
vaid kuulus Preisimaale, Venemaale ja Austriale.

0:16:15.910,0:16:19.540
vaid kuulus Preisimaale, Venemaale ja Austriale.

0:16:19.540,0:16:21.590
Polooniumi avastaja Marie Curie soovis, et

0:16:21.590,0:16:24.000
inimesed teadvustaks rohkem,

0:16:24.000,0:16:27.170
et on olemas ka selline rahvus nagu poolakad.

0:16:27.170,0:16:27.730
Kui radooni lagunemisel tekkis poloonium, siis

0:16:27.730,0:16:31.430
nimetaski Curie selle elemendi oma kodumaa Poola järgi.

0:16:31.430,0:16:33.880
See on uute elementide avastamise privileeg.

0:16:33.880,0:16:35.090
Aga nüüd tagasi probleemi juurde.

0:16:35.090,0:16:35.930
Mis juhtus?

0:16:35.930,0:16:39.210
Aatommass vähenes 4 võrra.

0:16:39.210,0:16:41.430
Aatomnumber vähenes 2 võrra.

0:16:41.430,0:16:44.580
Järelikult pidi jällegi vabanema heeliumi tuum.

0:16:44.580,0:16:47.070
Heeliumi tuuma aatommass

0:16:47.070,0:16:51.160
on neli ja aatomnumber 2.

0:16:51.160,0:16:52.100
Nonii.

0:16:52.100,0:16:55.950
Seega, see on alfaosake.

0:16:55.950,0:16:57.810
Võime selle kirja panna ku heeliumi tuuma.

0:16:57.810,0:16:59.145
Seega sellel pole elektrone.

0:16:59.145,0:17:00.820
Võime öelda, et sellel siin on

0:17:00.820,0:17:02.990
negatiivne laeng, aga kui see kaotab