1
00:00:00,402 --> 00:00:04,207
Enne kui me läheme Päikesesüsteemi-väliste asjade juurde,

2
00:00:04,207 --> 00:00:06,916
tahaksin astuda mõne sammu tagasi,

3
00:00:06,916 --> 00:00:09,622
sest ma leidsin selle kena pildi Päikesest.

4
00:00:09,622 --> 00:00:12,877
Ja põhjus, miks see vähemalt minu arvates on hämmastav, on,

5
00:00:12,877 --> 00:00:18,524
et Päike on selles mõõtkavas veel väga suur.

6
00:00:18,524 --> 00:00:24,636
Maa oleks umbkaudselt nii suur.

7
00:00:24,636 --> 00:00:27,248
Seega on see vähemalt minu jaoks hämmastav,

8
00:00:27,248 --> 00:00:31,288
sest kogu me planeedil on võimalik mahtuda

9
00:00:31,288 --> 00:00:35,100
ühte sellisesse päikesepurskesse.

10
00:00:35,100 --> 00:00:36,272
Seda saab ainult kujutleda.

11
00:00:36,272 --> 00:00:37,758
Realistlikult mõeldes ei saa me seal olla,

12
00:00:37,758 --> 00:00:39,424
aga kui olla mingisuguses kaitsvas kapslis,

13
00:00:39,424 --> 00:00:43,081
siis kuidas oleks sellises keskkonnas olla?

14
00:00:43,081 --> 00:00:46,526
Ma mõtlesin, et see oli huvitav kontsept.

15
00:00:46,526 --> 00:00:48,166
Igatahes, nüüd on see ära räägitud.

16
00:00:48,166 --> 00:00:51,517
Mõtleme selle peale, mida tähendab Päikesesüsteemi piiril olemine.

17
00:00:51,517 --> 00:00:54,185
Eelmises videos vaatasime me Oorti pilve.

18
00:00:54,185 --> 00:00:59,391
See algas natuke alla ühe valgusaasta kaugusel Päikesest.

19
00:00:59,391 --> 00:01:01,932
Aga olenevalt sellest, mida te loete Päikesesüsteemi piiriks,

20
00:01:01,932 --> 00:01:03,738
võib see olla palju rohkem seespool

21
00:01:03,738 --> 00:01:07,889
või sama kaugel kui Oorti pilv.

22
00:01:07,889 --> 00:01:12,025
Seega me näeme seda ainet purskumas,

23
00:01:12,025 --> 00:01:15,603
aga isegi nähtamatutel viisidel on

24
00:01:15,603 --> 00:01:21,219
ülisuure energiaga elektronid ja prootonid

25
00:01:21,219 --> 00:01:23,571
Päikesest välja purskumas

26
00:01:23,571 --> 00:01:27,558
väga suurtel kiirustel, 400 kilomeetrit sekundis.

27
00:01:27,558 --> 00:01:29,467
Las ma kirjutan selle üles.

28
00:01:32,967 --> 00:01:36,946
Ja Maal oleme me kaitstud neist suure energiaga osakestest

29
00:01:36,946 --> 00:01:40,584
tänu Maa magnetväljale.

30
00:01:40,584 --> 00:01:44,379
Aga kui te olete Kuu pinnal, kui Päike on üleval

31
00:01:44,379 --> 00:01:46,679
ja te pole Kuu pimedal poolel,

32
00:01:46,679 --> 00:01:49,169
puutute nende osakestega otseselt kokku.

33
00:01:49,169 --> 00:01:51,279
Nagu võite ette kujutada, pole hea mõte

34
00:01:51,279 --> 00:01:53,980
nende mõjuväljas liiga kaua olla.

35
00:01:53,980 --> 00:01:56,350
Aga peamine põhjus, miks ma üldse neist räägin, on,

36
00:01:56,350 --> 00:01:59,631
et neid laetud osakesi, mis tulevad suurtel kiirustel

37
00:01:59,631 --> 00:02:02,657
Päikese pinnalt, nimetatakse päikesetuuleks.

38
00:02:02,657 --> 00:02:06,907
See on päikesetuul.

39
00:02:06,907 --> 00:02:08,736
Ja ma panen "tuule" jutumärkidesse,

40
00:02:08,736 --> 00:02:12,821
sest see on väga erinev meie mõtetest tuule kohta.

41
00:02:12,821 --> 00:02:14,768
Need on lihtsalt laetud osakesed,

42
00:02:14,768 --> 00:02:17,494
mis liiguvad väga suurtel kiirustel Päikesest eemale.

43
00:02:17,494 --> 00:02:20,343
Ma isegi ei hakka päikesetuule põhimõttesse süvenema,

44
00:02:20,343 --> 00:02:24,283
sest mõningal määral aitab see leida

45
00:02:24,283 --> 00:02:27,266
ühe võimaliku definitsiooni Päikesesüsteemi piiridest.

46
00:02:27,266 --> 00:02:31,181
Selleks on vahemaa, kui kaugele päikesetuul jõuab enne,

47
00:02:31,181 --> 00:02:35,880
kui ta satub vastasseisu tähtedevahelise keskkonnaga.

48
00:02:35,880 --> 00:02:39,204
Ja see siin illustreerib seda.

49
00:02:39,204 --> 00:02:43,698
Seega Oorti pilv, vähemalt selle tihedamate osade ääred

50
00:02:43,698 --> 00:02:45,413
on siit palju rohkem väljaspool.

51
00:02:45,413 --> 00:02:48,044
Nagu me nägime, on siin Voyager 1 ja 2 -

52
00:02:48,044 --> 00:02:51,126
kui me tahtsime Sedna orbiiti,

53
00:02:51,126 --> 00:02:56,529
oleks selle lähim osa umbes siin,

54
00:02:56,529 --> 00:02:57,600
siis läheks see kaugemale.

55
00:02:57,600 --> 00:02:59,638
Aga Oorti pilv on palju-palju kaugemal.

56
00:02:59,638 --> 00:03:04,684
Seega kui vaadata Päikesesüsteemi kui päikesetuule ulatust,

57
00:03:04,684 --> 00:03:06,540
on see palju väiksem kui Oorti pilv.

58
00:03:06,540 --> 00:03:08,262
Siiski on see üsna suur.

59
00:03:08,262 --> 00:03:09,465
Seega on see siin.

60
00:03:09,465 --> 00:03:13,099
See heliopaus siin - ja ma võtsin selle Vikipeediast -

61
00:03:13,099 --> 00:03:22,571
see on koht, kus päikesetuule kiirust ja jõudusid takistatakse.

62
00:03:22,571 --> 00:03:26,694
Rõhk on siin nii väike, et päikesetuult takistatavad

63
00:03:26,694 --> 00:03:32,551
peamiselt vesinik ja heelium, mis on tähtedevahelises ruumis,

64
00:03:32,551 --> 00:03:33,809
mis lihtsalt on seal.

65
00:03:33,809 --> 00:03:38,449
Seega pärast seda piiri ei lähe see enam väljapoole.

66
00:03:38,449 --> 00:03:41,842
Ma arvan, et võib öelda, et seal on selline paus.

67
00:03:41,842 --> 00:03:43,855
Ning Voyager 1 ja 2, nagu ma ütlesin,

68
00:03:43,855 --> 00:03:48,182
on usutavasti jõudnud sellele pausile päris lähedale.

69
00:03:48,182 --> 00:03:51,393
Seega on see üks viis määratleda Päikesesüsteemi piire.

70
00:03:51,393 --> 00:03:53,542
Sellel ei saa kunagi olla kindlat piiri.

71
00:03:53,542 --> 00:03:57,429
Teine võimalus oleks Oorti pilv,

72
00:03:57,429 --> 00:04:01,399
kus on veel objekte.

73
00:04:01,399 --> 00:04:05,392
Ja tegelikult pole me otseselt vaadelnud sealseid objekte.

74
00:04:05,392 --> 00:04:07,666
Me arvame, et need on seal.

75
00:04:07,666 --> 00:04:11,583
Siis oleks võib-olla kõige abstraktsem definitsioon

76
00:04:11,583 --> 00:04:16,137
olulisem mõju Päikese gravitatsioonilt.

77
00:04:16,137 --> 00:04:19,818
Seega on kõik need viisid Päikesesüsteemi ulatuse määramiseks,

78
00:04:19,818 --> 00:04:22,077
aga need moodustavad halli ala sellest, mis oleks

79
00:04:22,077 --> 00:04:24,214
ja mis ei oleks Päikesesüsteemis.

80
00:04:24,214 --> 00:04:25,947
Aga mida ma tahan siin teha, on

81
00:04:25,947 --> 00:04:28,484
hakata uudistama natuke väljaspool Päikesesüsteemi

82
00:04:28,484 --> 00:04:30,866
ning anda edasi mõte sellest skaalast

83
00:04:30,866 --> 00:04:33,329
lähima täheni minnes.

84
00:04:33,329 --> 00:04:36,091
Seega kui minna siia,

85
00:04:36,091 --> 00:04:40,627
näitab see me naabruskonda tähtede vaates.

86
00:04:40,627 --> 00:04:42,573
Kuigi need tähed näivad päris suured olevat,

87
00:04:42,573 --> 00:04:44,455
kui te tegelikult joonistaks -

88
00:04:44,455 --> 00:04:49,005
ja see siin on Päikesesüsteem.

89
00:04:49,005 --> 00:04:50,411
Te ütlete ehk, et võib-olla on see Päike.

90
00:04:50,411 --> 00:04:53,751
Ei. Päike, kui see siia joonistada, ei oleks üks pikselgi.

91
00:04:53,751 --> 00:04:58,164
Tegelikult Pluuto orbiit ning kõik selle sees olev

92
00:04:58,164 --> 00:05:01,649
ei ulatuks samuti sellel ekraanil ühe pikslini.

93
00:05:01,649 --> 00:05:12,398
Mida me näeme, on raadius pikkusega umbes üks valgusaasta,

94
00:05:12,398 --> 00:05:17,062
see on umbes Oorti pilve raadius.

95
00:05:17,062 --> 00:05:20,225
Ja me nägime eelmises videos, kui suur see oli,

96
00:05:20,225 --> 00:05:28,686
eriti võrreldes näiteks Pluuto orbiidiga,

97
00:05:28,686 --> 00:05:30,968
mis on umbes selline.

98
00:05:30,968 --> 00:05:34,446
Juba see on hiiglaslik diameeter

99
00:05:34,446 --> 00:05:37,239
või ülisuur kaugus Päikesest.

100
00:05:37,239 --> 00:05:39,336
Ja see ei oleks isegi üks piksel.

101
00:05:39,336 --> 00:05:43,080
See ei moodustaks siin diagrammil ühte pikslitki.

102
00:05:43,080 --> 00:05:48,170
Aga et anda edasi mõte sellest, kui kaugel me oleme -

103
00:05:48,170 --> 00:05:52,282
me oleme täpp täpis siin sees,

104
00:05:52,282 --> 00:05:54,678
piksel pikslis siin keskel -

105
00:05:54,678 --> 00:05:57,123
et minna Päikesesüsteemist

106
00:05:57,123 --> 00:05:59,307
või täpsemalt võib-olla Maast

107
00:05:59,307 --> 00:06:02,792
lähima täheni või ehk tähesüsteemini,

108
00:06:02,792 --> 00:06:04,175
Alpha Centaurini.

109
00:06:04,175 --> 00:06:06,719
See on lähim tähesüsteem.

110
00:06:06,719 --> 00:06:07,862
Seal on kolm tähte:

111
00:06:07,862 --> 00:06:10,092
Alpha Centauri A, mis on suurim,

112
00:06:10,092 --> 00:06:11,230
Alpha Centauri B

113
00:06:11,230 --> 00:06:14,540
ja üks, mida ei ole võimalik palja silmaga näha,

114
00:06:14,540 --> 00:06:17,912
Alpha Proximus või Proximus Centauri.

115
00:06:17,912 --> 00:06:21,062
Ma arvan, et see pole Alpha Proximus, vaid Proximus Centauri.

116
00:06:21,062 --> 00:06:23,018
See on palju väiksem täht,

117
00:06:23,018 --> 00:06:24,237
aga see on lähim -

118
00:06:24,237 --> 00:06:29,393
tegelikult saaks seda vaadelda ühe tähesüsteemina.

119
00:06:29,393 --> 00:06:36,221
Ja see on lähim - umbes 4,2 valgusaasta kaugusel.

120
00:06:36,221 --> 00:06:38,089
Või teine viis sellest mõelda -

121
00:06:38,089 --> 00:06:41,124
kui keegi suunaks valguse ühel nendest meie poole,

122
00:06:41,124 --> 00:06:42,902
kui see valgus meieni jõuaks,

123
00:06:42,902 --> 00:06:45,164
võtaks see 4,2 aastat aega meieni jõudmiseks.

124
00:06:45,164 --> 00:06:46,882
Või kui üks neist lihtsalt kaoks või lõhkeks,

125
00:06:46,882 --> 00:06:49,909
ei teaks me seda 4,2 aastat.

126
00:06:49,909 --> 00:06:51,115
Te võite öelda, et see pole väga paha.

127
00:06:51,115 --> 00:06:53,947
Me võiks minna sinna ja vaadata need üle,

128
00:06:53,947 --> 00:06:55,017
et näha, kas seal on teisi inimesi,

129
00:06:55,017 --> 00:06:59,788
kellega me kohtuda ja tehnikat vahetada saaks või midagi,

130
00:06:59,788 --> 00:07:02,112
aga see on hiigelsuur vahemaa.

131
00:07:02,112 --> 00:07:06,947
Juba need 4,2 valgusaastat on uskumatu vahemaa

132
00:07:06,947 --> 00:07:10,467
ja et anda teile ettekujutus - Voyager 1 ja 2,

133
00:07:10,467 --> 00:07:11,940
me rääkisime neist eelmises videos

134
00:07:11,940 --> 00:07:13,490
ja me näeme, kui kaugele need jõudnud on.

135
00:07:13,490 --> 00:07:16,710
Need on põhimõtteliselt heliopausini jõudnud.

136
00:07:16,710 --> 00:07:25,997
Need liiguvad 60 000 kilomeetrit tunnis,

137
00:07:25,997 --> 00:07:32,019
mis on sama kui 17 kilomeetrit sekundis.

138
00:07:32,019 --> 00:07:34,475
Kui me ulatuks selliste kiirusteni,

139
00:07:34,475 --> 00:07:36,126
ning Voyagerid ulatusid selliste kiirusteni,

140
00:07:36,126 --> 00:07:40,608
kasutades ära osade suuremate planeetide gravitatsiooni,

141
00:07:40,608 --> 00:07:42,339
et kiirendeda ja jätkata kiirenemist.

142
00:07:42,339 --> 00:07:45,222
Seega on see üsna raskesti saavutatav kiirus,

143
00:07:45,222 --> 00:07:48,459
aga kui te küündiks selle kiiruseni

144
00:07:48,459 --> 00:07:55,286
ja läheksite otse Alpha Centauri tähesüsteemi suunas,

145
00:07:55,286 --> 00:07:58,017
Maale lähimate tähtede suunas,

146
00:07:58,017 --> 00:08:04,736
võtaks see aega 80 000 aastat,

147
00:08:04,736 --> 00:08:07,915
kui liikuda samal kiirusel Voyager 1-ga,

148
00:08:07,915 --> 00:08:10,008
mis on Voyageridest kiirem.

149
00:08:10,008 --> 00:08:12,132
See oleks naeruväärselt pikk aeg.

150
00:08:12,132 --> 00:08:16,003
Seega peame me välja mõtlema parema viisi selle saavutamiseks.