0:00:00.402,0:00:04.207
Enne kui me läheme Päikesesüsteemi-väliste asjade juurde,

0:00:04.207,0:00:06.916
tahaksin astuda mõne sammu tagasi,

0:00:06.916,0:00:09.622
sest ma leidsin selle kena pildi Päikesest.

0:00:09.622,0:00:12.877
Ja põhjus, miks see vähemalt minu arvates on hämmastav, on,

0:00:12.877,0:00:18.524
et Päike on selles mõõtkavas veel väga suur.

0:00:18.524,0:00:24.636
Maa oleks umbkaudselt nii suur.

0:00:24.636,0:00:27.248
Seega on see vähemalt minu jaoks hämmastav,

0:00:27.248,0:00:31.288
sest kogu me planeedil on võimalik mahtuda

0:00:31.288,0:00:35.100
ühte sellisesse päikesepurskesse.

0:00:35.100,0:00:36.272
Seda saab ainult kujutleda.

0:00:36.272,0:00:37.758
Realistlikult mõeldes ei saa me seal olla,

0:00:37.758,0:00:39.424
aga kui olla mingisuguses kaitsvas kapslis,

0:00:39.424,0:00:43.081
siis kuidas oleks sellises keskkonnas olla?

0:00:43.081,0:00:46.526
Ma mõtlesin, et see oli huvitav kontsept.

0:00:46.526,0:00:48.166
Igatahes, nüüd on see ära räägitud.

0:00:48.166,0:00:51.517
Mõtleme selle peale, mida tähendab Päikesesüsteemi piiril olemine.

0:00:51.517,0:00:54.185
Eelmises videos vaatasime me Oorti pilve.

0:00:54.185,0:00:59.391
See algas natuke alla ühe valgusaasta kaugusel Päikesest.

0:00:59.391,0:01:01.932
Aga olenevalt sellest, mida te loete Päikesesüsteemi piiriks,

0:01:01.932,0:01:03.738
võib see olla palju rohkem seespool

0:01:03.738,0:01:07.889
või sama kaugel kui Oorti pilv.

0:01:07.889,0:01:12.025
Seega me näeme seda ainet purskumas,

0:01:12.025,0:01:15.603
aga isegi nähtamatutel viisidel on

0:01:15.603,0:01:21.219
ülisuure energiaga elektronid ja prootonid

0:01:21.219,0:01:23.571
Päikesest välja purskumas

0:01:23.571,0:01:27.558
väga suurtel kiirustel, 400 kilomeetrit sekundis.

0:01:27.558,0:01:29.467
Las ma kirjutan selle üles.

0:01:32.967,0:01:36.946
Ja Maal oleme me kaitstud neist suure energiaga osakestest

0:01:36.946,0:01:40.584
tänu Maa magnetväljale.

0:01:40.584,0:01:44.379
Aga kui te olete Kuu pinnal, kui Päike on üleval

0:01:44.379,0:01:46.679
ja te pole Kuu pimedal poolel,

0:01:46.679,0:01:49.169
puutute nende osakestega otseselt kokku.

0:01:49.169,0:01:51.279
Nagu võite ette kujutada, pole hea mõte

0:01:51.279,0:01:53.980
nende mõjuväljas liiga kaua olla.

0:01:53.980,0:01:56.350
Aga peamine põhjus, miks ma üldse neist räägin, on,

0:01:56.350,0:01:59.631
et neid laetud osakesi, mis tulevad suurtel kiirustel

0:01:59.631,0:02:02.657
Päikese pinnalt, nimetatakse päikesetuuleks.

0:02:02.657,0:02:06.907
See on päikesetuul.

0:02:06.907,0:02:08.736
Ja ma panen "tuule" jutumärkidesse,

0:02:08.736,0:02:12.821
sest see on väga erinev meie mõtetest tuule kohta.

0:02:12.821,0:02:14.768
Need on lihtsalt laetud osakesed,

0:02:14.768,0:02:17.494
mis liiguvad väga suurtel kiirustel Päikesest eemale.

0:02:17.494,0:02:20.343
Ma isegi ei hakka päikesetuule põhimõttesse süvenema,

0:02:20.343,0:02:24.283
sest mõningal määral aitab see leida

0:02:24.283,0:02:27.266
ühe võimaliku definitsiooni Päikesesüsteemi piiridest.

0:02:27.266,0:02:31.181
Selleks on vahemaa, kui kaugele päikesetuul jõuab enne,

0:02:31.181,0:02:35.880
kui ta satub vastasseisu tähtedevahelise keskkonnaga.

0:02:35.880,0:02:39.204
Ja see siin illustreerib seda.

0:02:39.204,0:02:43.698
Seega Oorti pilv, vähemalt selle tihedamate osade ääred

0:02:43.698,0:02:45.413
on siit palju rohkem väljaspool.

0:02:45.413,0:02:48.044
Nagu me nägime, on siin Voyager 1 ja 2 -

0:02:48.044,0:02:51.126
kui me tahtsime Sedna orbiiti,

0:02:51.126,0:02:56.529
oleks selle lähim osa umbes siin,

0:02:56.529,0:02:57.600
siis läheks see kaugemale.

0:02:57.600,0:02:59.638
Aga Oorti pilv on palju-palju kaugemal.

0:02:59.638,0:03:04.684
Seega kui vaadata Päikesesüsteemi kui päikesetuule ulatust,

0:03:04.684,0:03:06.540
on see palju väiksem kui Oorti pilv.

0:03:06.540,0:03:08.262
Siiski on see üsna suur.

0:03:08.262,0:03:09.465
Seega on see siin.

0:03:09.465,0:03:13.099
See heliopaus siin - ja ma võtsin selle Vikipeediast -

0:03:13.099,0:03:22.571
see on koht, kus päikesetuule kiirust ja jõudusid takistatakse.

0:03:22.571,0:03:26.694
Rõhk on siin nii väike, et päikesetuult takistatavad

0:03:26.694,0:03:32.551
peamiselt vesinik ja heelium, mis on tähtedevahelises ruumis,

0:03:32.551,0:03:33.809
mis lihtsalt on seal.

0:03:33.809,0:03:38.449
Seega pärast seda piiri ei lähe see enam väljapoole.

0:03:38.449,0:03:41.842
Ma arvan, et võib öelda, et seal on selline paus.

0:03:41.842,0:03:43.855
Ning Voyager 1 ja 2, nagu ma ütlesin,

0:03:43.855,0:03:48.182
on usutavasti jõudnud sellele pausile päris lähedale.

0:03:48.182,0:03:51.393
Seega on see üks viis määratleda Päikesesüsteemi piire.

0:03:51.393,0:03:53.542
Sellel ei saa kunagi olla kindlat piiri.

0:03:53.542,0:03:57.429
Teine võimalus oleks Oorti pilv,

0:03:57.429,0:04:01.399
kus on veel objekte.

0:04:01.399,0:04:05.392
Ja tegelikult pole me otseselt vaadelnud sealseid objekte.

0:04:05.392,0:04:07.666
Me arvame, et need on seal.

0:04:07.666,0:04:11.583
Siis oleks võib-olla kõige abstraktsem definitsioon

0:04:11.583,0:04:16.137
olulisem mõju Päikese gravitatsioonilt.

0:04:16.137,0:04:19.818
Seega on kõik need viisid Päikesesüsteemi ulatuse määramiseks,

0:04:19.818,0:04:22.077
aga need moodustavad halli ala sellest, mis oleks

0:04:22.077,0:04:24.214
ja mis ei oleks Päikesesüsteemis.

0:04:24.214,0:04:25.947
Aga mida ma tahan siin teha, on

0:04:25.947,0:04:28.484
hakata uudistama natuke väljaspool Päikesesüsteemi

0:04:28.484,0:04:30.866
ning anda edasi mõte sellest skaalast

0:04:30.866,0:04:33.329
lähima täheni minnes.

0:04:33.329,0:04:36.091
Seega kui minna siia,

0:04:36.091,0:04:40.627
näitab see me naabruskonda tähtede vaates.

0:04:40.627,0:04:42.573
Kuigi need tähed näivad päris suured olevat,

0:04:42.573,0:04:44.455
kui te tegelikult joonistaks -

0:04:44.455,0:04:49.005
ja see siin on Päikesesüsteem.

0:04:49.005,0:04:50.411
Te ütlete ehk, et võib-olla on see Päike.

0:04:50.411,0:04:53.751
Ei. Päike, kui see siia joonistada, ei oleks üks pikselgi.

0:04:53.751,0:04:58.164
Tegelikult Pluuto orbiit ning kõik selle sees olev

0:04:58.164,0:05:01.649
ei ulatuks samuti sellel ekraanil ühe pikslini.

0:05:01.649,0:05:12.398
Mida me näeme, on raadius pikkusega umbes üks valgusaasta,

0:05:12.398,0:05:17.062
see on umbes Oorti pilve raadius.

0:05:17.062,0:05:20.225
Ja me nägime eelmises videos, kui suur see oli,

0:05:20.225,0:05:28.686
eriti võrreldes näiteks Pluuto orbiidiga,

0:05:28.686,0:05:30.968
mis on umbes selline.

0:05:30.968,0:05:34.446
Juba see on hiiglaslik diameeter

0:05:34.446,0:05:37.239
või ülisuur kaugus Päikesest.

0:05:37.239,0:05:39.336
Ja see ei oleks isegi üks piksel.

0:05:39.336,0:05:43.080
See ei moodustaks siin diagrammil ühte pikslitki.

0:05:43.080,0:05:48.170
Aga et anda edasi mõte sellest, kui kaugel me oleme -

0:05:48.170,0:05:52.282
me oleme täpp täpis siin sees,

0:05:52.282,0:05:54.678
piksel pikslis siin keskel -

0:05:54.678,0:05:57.123
et minna Päikesesüsteemist

0:05:57.123,0:05:59.307
või täpsemalt võib-olla Maast

0:05:59.307,0:06:02.792
lähima täheni või ehk tähesüsteemini,

0:06:02.792,0:06:04.175
Alpha Centaurini.

0:06:04.175,0:06:06.719
See on lähim tähesüsteem.

0:06:06.719,0:06:07.862
Seal on kolm tähte:

0:06:07.862,0:06:10.092
Alpha Centauri A, mis on suurim,

0:06:10.092,0:06:11.230
Alpha Centauri B

0:06:11.230,0:06:14.540
ja üks, mida ei ole võimalik palja silmaga näha,

0:06:14.540,0:06:17.912
Alpha Proximus või Proximus Centauri.

0:06:17.912,0:06:21.062
Ma arvan, et see pole Alpha Proximus, vaid Proximus Centauri.

0:06:21.062,0:06:23.018
See on palju väiksem täht,

0:06:23.018,0:06:24.237
aga see on lähim -

0:06:24.237,0:06:29.393
tegelikult saaks seda vaadelda ühe tähesüsteemina.

0:06:29.393,0:06:36.221
Ja see on lähim - umbes 4,2 valgusaasta kaugusel.

0:06:36.221,0:06:38.089
Või teine viis sellest mõelda -

0:06:38.089,0:06:41.124
kui keegi suunaks valguse ühel nendest meie poole,

0:06:41.124,0:06:42.902
kui see valgus meieni jõuaks,

0:06:42.902,0:06:45.164
võtaks see 4,2 aastat aega meieni jõudmiseks.

0:06:45.164,0:06:46.882
Või kui üks neist lihtsalt kaoks või lõhkeks,

0:06:46.882,0:06:49.909
ei teaks me seda 4,2 aastat.

0:06:49.909,0:06:51.115
Te võite öelda, et see pole väga paha.

0:06:51.115,0:06:53.947
Me võiks minna sinna ja vaadata need üle,

0:06:53.947,0:06:55.017
et näha, kas seal on teisi inimesi,

0:06:55.017,0:06:59.788
kellega me kohtuda ja tehnikat vahetada saaks või midagi,

0:06:59.788,0:07:02.112
aga see on hiigelsuur vahemaa.

0:07:02.112,0:07:06.947
Juba need 4,2 valgusaastat on uskumatu vahemaa

0:07:06.947,0:07:10.467
ja et anda teile ettekujutus - Voyager 1 ja 2,

0:07:10.467,0:07:11.940
me rääkisime neist eelmises videos

0:07:11.940,0:07:13.490
ja me näeme, kui kaugele need jõudnud on.

0:07:13.490,0:07:16.710
Need on põhimõtteliselt heliopausini jõudnud.

0:07:16.710,0:07:25.997
Need liiguvad 60 000 kilomeetrit tunnis,

0:07:25.997,0:07:32.019
mis on sama kui 17 kilomeetrit sekundis.

0:07:32.019,0:07:34.475
Kui me ulatuks selliste kiirusteni,

0:07:34.475,0:07:36.126
ning Voyagerid ulatusid selliste kiirusteni,

0:07:36.126,0:07:40.608
kasutades ära osade suuremate planeetide gravitatsiooni,

0:07:40.608,0:07:42.339
et kiirendeda ja jätkata kiirenemist.

0:07:42.339,0:07:45.222
Seega on see üsna raskesti saavutatav kiirus,

0:07:45.222,0:07:48.459
aga kui te küündiks selle kiiruseni

0:07:48.459,0:07:55.286
ja läheksite otse Alpha Centauri tähesüsteemi suunas,

0:07:55.286,0:07:58.017
Maale lähimate tähtede suunas,

0:07:58.017,0:08:04.736
võtaks see aega 80 000 aastat,

0:08:04.736,0:08:07.915
kui liikuda samal kiirusel Voyager 1-ga,

0:08:07.915,0:08:10.008
mis on Voyageridest kiirem.

0:08:10.008,0:08:12.132
See oleks naeruväärselt pikk aeg.

0:08:12.132,0:08:16.003
Seega peame me välja mõtlema parema viisi selle saavutamiseks.