WEBVTT

00:00:00.750 --> 00:00:04.480
Viimasest videost teame, et kui meil on lihases kõrge

00:00:04.480 --> 00:00:09.040
kaltsiumi sisaldus, siis kaltsiumi ioonid seovad ennast

00:00:09.040 --> 00:00:13.500
troponiin tüüpi valkudega, mis seejärel muudavad

00:00:13.500 --> 00:00:17.140
oma kuju selliselt, et tropomüosiin liigub

00:00:17.140 --> 00:00:20.580
eest ära ning müosiinipead saavad

00:00:20.580 --> 00:00:23.310
pugeda aktiinikiudude hulka ning siis tekib

00:00:23.310 --> 00:00:24.950
tegelikult juba lihaskontraktsioon.

00:00:24.950 --> 00:00:29.140
Seega kõrge kaltsiumi sisalduse korral

00:00:29.140 --> 00:00:30.850
saame kokkutõmbe.

00:00:30.850 --> 00:00:35.560
Madala kaltsiumi kontsentratsiooni korral aga liiguvad troponiini valgud

00:00:35.560 --> 00:00:39.060
oma standard olekusse ning tõmbavad,

00:00:39.060 --> 00:00:42.600
võib ka öelda, et nad liigutavad tropomüosiini tagasi müosiini peade juurde

00:00:42.600 --> 00:00:44.165
ning kaob kontraktsioon.

00:00:44.165 --> 00:00:53.750
See tähistab kontraktsiooni, see aga hoopis lõdvestusfaasi.

00:00:53.750 --> 00:00:57.140
Järgmine küsimus on ilmselt selline, et kuidas lihas reguleerib,

00:00:57.140 --> 00:00:59.850
et kontraktsiooni korral oleks kõrge kaltsiumi sisaldus ning

00:00:59.850 --> 00:01:03.350
lõdvestuse ajal aga hoopiski madal?

00:01:03.350 --> 00:01:04.940
Või õigemini , kuidas

00:01:04.940 --> 00:01:05.830
teeb seda närvisüsteem?

00:01:05.830 --> 00:01:09.490
Kuidas annab närvisüsteem teada lihasele millal kontrakteeruda ehk

00:01:09.490 --> 00:01:11.550
viia kaltsiumi sisaldus kõrgeks ning millal

00:01:11.550 --> 00:01:14.010
viia see madalaks ning lõdvestuda ?

00:01:14.010 --> 00:01:17.900
Selleks, et seda mõista, võtame kokku selle,

00:01:17.900 --> 00:01:20.790
mida oleme õppinud neuronite videotest.

00:01:20.790 --> 00:01:24.000
Joonistan aksonite kokkupuute

00:01:24.000 --> 00:01:27.500
koha siia.

00:01:27.500 --> 00:01:30.540
Sünapsi,mis sisaldab teise neuroni dendriiti asemel on meil

00:01:30.540 --> 00:01:32.890
hoopiski vaja sünapsit, mis

00:01:32.890 --> 00:01:35.130
sisaldaks lihasrakku.

00:01:35.130 --> 00:01:37.145
See on sünaps lihasrakuga.

00:01:37.145 --> 00:01:44.420
Nii....

00:01:44.420 --> 00:01:47.170
See on sünaps lihasrakuga.

00:01:47.170 --> 00:01:50.070
Ma märgistan nad kõik ära,et te ei satuks segadusse kirjust pildist.

00:01:50.070 --> 00:01:51.470
See on akson.

00:01:51.470 --> 00:01:53.470
Selle kohtab võib öelda ka aksonite ühenduse lõpp-punkt.

00:01:57.610 --> 00:01:58.860
See aga sünaps.

00:02:05.440 --> 00:02:08.150
Natuke meeldetuletuseks neuronite videotest:

00:02:08.150 --> 00:02:10.210
see koht on sünaptiline lõhe.

00:02:10.210 --> 00:02:13.650
See on eelsünaptiline neuron.

00:02:13.650 --> 00:02:15.430
See aga sünaptilisjärgne

00:02:15.430 --> 00:02:16.830
rakk.

00:02:16.830 --> 00:02:19.050
Ta ei ole enam närvirakk.

00:02:19.050 --> 00:02:21.090
Ning siin on aga kujutatud

00:02:21.090 --> 00:02:30.240
lihasraku membraan .

00:02:30.240 --> 00:02:32.540
Järgmistes videotest tutvustan

00:02:32.540 --> 00:02:34.530
ma teile

00:02:34.530 --> 00:02:35.610
lihasraku anatoomiat.

00:02:35.610 --> 00:02:37.230
Praegu oleks see liiga abstraktne , sest hetkel

00:02:37.230 --> 00:02:39.300
soovime mõista , kuidas

00:02:39.300 --> 00:02:42.810
reguleeritakse kaltsiumi sisalduse taset.

00:02:42.810 --> 00:02:44.060
Membraani kohta öeldakse ka sarkolemma.

00:02:44.060 --> 00:02:53.580
Kasutada võib mõlemat .

00:02:53.580 --> 00:02:56.120
See on siis lihasraku membraan.

00:02:56.120 --> 00:02:59.070
Ning seda siin aga võib ettekujutada kui

00:02:59.070 --> 00:03:00.980
volti lihasraku membraani.

00:03:00.980 --> 00:03:04.000
Kui vaataksime lihasraku pinda, siis see

00:03:04.000 --> 00:03:05.850
näeks välja nagu väike auk või süvik,

00:03:05.850 --> 00:03:09.040
mis läheb rakku, siin aga tegime ristlõikelise

00:03:09.040 --> 00:03:14.000
kujutise , et tuleks ettekujutus süvikust ,

00:03:14.000 --> 00:03:16.590
kuid kui rakku torgata nõelaga,

00:03:16.590 --> 00:03:17.240
siis saaksime samasuguse tulemuse.

00:03:17.240 --> 00:03:19.100
Tekiks membraanilõhe.

00:03:19.100 --> 00:03:20.460
Ning seda kutsutakse T-toruks.

00:03:20.460 --> 00:03:26.360
Seletame lahti .

00:03:26.360 --> 00:03:28.100
T tähendab risti.

00:03:28.100 --> 00:03:31.720
Ta asub risti membraanipinnaga.

00:03:31.720 --> 00:03:35.060
Ning siin asub aga väga tähis asi selles videos,

00:03:35.060 --> 00:03:36.560
õigemine väga tähtis

00:03:36.560 --> 00:03:37.520
organell.

00:03:37.520 --> 00:03:42.410
See organell asub lihasraku sees ning teda nimetatakse

00:03:42.410 --> 00:03:43.890
sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks

00:03:43.890 --> 00:03:54.740
Sarkoplasmaatiline retiikulum.

00:03:54.740 --> 00:03:57.700
See on väga sarnane tsütoplasmavõrgustikuga,

00:03:57.700 --> 00:04:03.180
kindlasti tekib teil küsimus, kuidas see

00:04:03.180 --> 00:04:06.750
saab olla sarnane tsütoplasmavõrgustikuga, aga

00:04:06.750 --> 00:04:07.760
neil mõlemal on varundus funktsioon.

00:04:07.760 --> 00:04:10.400
Sellal kui tsütoplasmavõrgustik on haaratud valgutootmises

00:04:10.400 --> 00:04:14.470
ning talle kinnituvad ribosoomid,kuid

00:04:14.470 --> 00:04:18.860
sarkoplasmaatiline retiikulum on puhtal salvestus organell.

00:04:18.860 --> 00:04:22.500
Sarkoplasmaatilisel retiikulumil on membraanil kaltsiumi

00:04:22.500 --> 00:04:32.920
pumbad, mis kasutavad

00:04:32.920 --> 00:04:37.530
käigusolemiseks ATP´d.

00:04:37.530 --> 00:04:42.450
ATP tuleb sisse, kinnitub pumba külge ning kaltsiumiioon

00:04:42.450 --> 00:04:52.620
kinnitub selle külge ja kui ATP hüdrolüüsub

00:04:52.620 --> 00:05:01.470
ADP'ks pluss veel mõned fosfaadid, siis see

00:05:01.470 --> 00:05:04.140
muudab valgu ehitust ning pumpab

00:05:04.140 --> 00:05:05.700
kaltsiumiiooni sisse.

00:05:05.700 --> 00:05:08.230
Kaltsiumiioon pumbatakse sisse.

00:05:08.230 --> 00:05:12.610
Põhiline kaltsiumipumpade efekt

00:05:12.610 --> 00:05:16.540
on selles , et sarkoplasmaatiline retiikulum paikneb puhkavas

00:05:16.540 --> 00:05:20.700
lihases,milles on väga kõrge kaltsiumiioonide

00:05:20.700 --> 00:05:21.950
sisaldus.

00:05:21.950 --> 00:05:26.630
Väga kõrge kontsentratsioon.

00:05:26.630 --> 00:05:28.570
Nüüd te ilmselt mõistate,

00:05:28.570 --> 00:05:29.980
kuhu see kõik viib.

00:05:29.980 --> 00:05:33.010
Kui lihas peab kontrakteeruma ,

00:05:33.010 --> 00:05:37.320
siis kaltsiumiioonid pumbatakse raku tsütoplasmasse.

00:05:37.320 --> 00:05:42.610
Ning nad on võimelised siduma troponiini

00:05:42.610 --> 00:05:45.120
ja teevad kõike, millest rääkisime eelmises videos.

00:05:45.120 --> 00:05:49.180
Meid huvitab aga, kuidas saadakse teada, millal on

00:05:49.180 --> 00:05:51.760
vaja kaltsiumiioonid pumbata rakku?

00:05:51.760 --> 00:05:53.140
See on raku sisemus.

00:05:53.140 --> 00:06:00.370
Raku sisemus.

00:06:00.370 --> 00:06:06.360
See on ala,kus aktiini kiud ning müosiinipead ja kõik

00:06:06.360 --> 00:06:09.350
teised ning ka troponiin ja tropomüosiin

00:06:09.350 --> 00:06:12.230
on

00:06:12.230 --> 00:06:13.320
nähtavad.

00:06:13.320 --> 00:06:15.280
Parema ettekujutuse saamiseks joonistan

00:06:15.280 --> 00:06:16.530
selle siia.

00:06:16.530 --> 00:06:21.480
Osakesed siia.

00:06:21.480 --> 00:06:22.690
Ma joonistan nad väga abstraktselt.

00:06:22.690 --> 00:06:24.480
Struktuuril peatume lähemalt järgmises videos.

00:06:38.650 --> 00:06:40.870
See on väga abstraktne joonistus, kuid ma arvan ,et see

00:06:40.870 --> 00:06:42.650
annab teile üldpildist aimu.

00:06:42.650 --> 00:06:45.510
Ütleme, et see neuron,kutsume seda motoorseks neuroniks,

00:06:45.510 --> 00:06:54.380
annab lihasele impulsi kokkutõmbeks.

00:06:54.380 --> 00:06:57.610
See signaal liigub mööda neuroneid,

00:06:57.610 --> 00:07:01.100
eriti mööda aksoneid.

00:07:01.100 --> 00:07:04.460
Siin võib asuda naatriumikanal.

00:07:04.460 --> 00:07:07.410
See on laenguga kaetud, seega võib

00:07:07.410 --> 00:07:08.500
esineda siin positiivset laengut.

00:07:08.500 --> 00:07:12.420
Impulss käsib naatriumikanalil avaneda.

00:07:12.420 --> 00:07:16.160
See avaneb ning laseb üha enam naatriumil juurde voolata.

00:07:16.160 --> 00:07:18.340
See muudab aga laengut veel rohkem positiivsemaks.

00:07:18.340 --> 00:07:21.880
See omakorda käsib järgmisel kanalil avaneda ja

00:07:21.880 --> 00:07:25.010
nii edasi ,

00:07:25.010 --> 00:07:28.410
kuni tekib piisavalt positiivset pinget,

00:07:28.410 --> 00:07:32.590
et kaltsiumikanal avaneks.

00:07:36.060 --> 00:07:37.680
See kõik on praegu ülevaade sellest,

00:07:37.680 --> 00:07:39.740
mida õppisime neuronite videotest.

00:07:39.740 --> 00:07:41.760
Lõpuks, kui pinge muutub piisavaks

00:07:41.760 --> 00:07:44.290
kaltsiumikanalite jaoks, siis nad lubavad

00:07:44.290 --> 00:07:46.300
kaltsiumiioonidel sisse voolata.

00:07:46.300 --> 00:07:50.060
Kaltsiumiioonid voolavad sisse ning nad seovad

00:07:50.060 --> 00:07:53.950
ennast valkudega, mis asuvad sünaptilisemembraani või

00:07:53.950 --> 00:07:54.850
eelsünaptilisemembraani juures.

00:07:54.850 --> 00:07:56.010
Need on kaltsiumiioonid.

00:07:56.010 --> 00:08:00.990
Nad seostuvad valkudega, mis on nagu põiekesed.

00:08:00.990 --> 00:08:08.170
Mäletate, et põiekesed olid need membraanid

00:08:08.170 --> 00:08:09.420
neuromediaatorite ümbruses.

00:08:09.420 --> 00:08:13.250
Need kõik sisaldavad neuromediaatoreid.

00:08:13.250 --> 00:08:17.500
Kui kaltsium loob nendega sideme,

00:08:17.500 --> 00:08:18.840
siis see võimaldab endotsütoosi peale hakkamist.

00:08:18.840 --> 00:08:22.850
Protsess lubab põiekese membraanil kokkusulanduda

00:08:22.850 --> 00:08:25.190
neuroni membraaniga ning

00:08:25.190 --> 00:08:26.600
põiekeste sisu tühjeneb.

00:08:26.600 --> 00:08:28.670
See on kõik ülevaade eelmistest videotest.

00:08:28.670 --> 00:08:31.470
Ma seletasin seda protsessi täpsemalt

00:08:31.470 --> 00:08:32.490
eelnevates videotes,

00:08:32.490 --> 00:08:34.500
kuid kõik neuromediaatorid lüüakse minema antud kohast.

00:08:34.500 --> 00:08:38.809
Käsitleme ikka veel sünapsi neuroni

00:08:38.809 --> 00:08:39.450
ja lihasraku vahel.

00:08:39.450 --> 00:08:41.059
Antud juhul on neuromediaatoriks atsetüülkoliin.

00:08:47.130 --> 00:08:49.320
Dendriidiga toimub järgmine tegevus: atsetüülkoliin seob ennast

00:08:49.320 --> 00:08:53.990
sarkolemma retseptoritega või lihasraku

00:08:53.990 --> 00:08:57.410
membraaniga ning see avab

00:08:57.410 --> 00:08:58.820
naatriumikanalid lihasrakku.

00:08:58.820 --> 00:09:02.330
Seega on ka lihasrakkude membraani peal laeng,

00:09:02.330 --> 00:09:07.210
just nagu neuronitelgi.

00:09:07.210 --> 00:09:11.150
Kui see tegelane saab natuke atsetüülkoliini,

00:09:11.150 --> 00:09:16.240
siis lubab ta naatriumil lihasrakku voolata.

00:09:16.240 --> 00:09:18.580
Seega on seal positiivne laeng ning see põhjustab

00:09:18.580 --> 00:09:19.990
lihasrakus tegevuste jada.

00:09:19.990 --> 00:09:22.510
Kui on väike positiivne laeng.

00:09:22.510 --> 00:09:26.680
Kui laeng läheb piisavalt suureks,siis käivitab see

00:09:26.680 --> 00:09:29.100
aga selle kanali,

00:09:29.100 --> 00:09:32.380
mis laseb naatriumil juurde voolata.

00:09:32.380 --> 00:09:35.080
Siin muutub laeng positiivsemaks.

00:09:35.080 --> 00:09:37.035
Muidugi on selle protsessi ümberpööramiseks olemas kaalium.

00:09:37.035 --> 00:09:38.870
See läheb neuronisse.

00:09:38.870 --> 00:09:41.970
Seega lõpuks kutsutakse esile mingi tegevus

00:09:41.970 --> 00:09:43.170
----Naatriumi kanal asub siin----

00:09:43.170 --> 00:09:44.780
See muutub natukene positiivsemaks.

00:09:44.780 --> 00:09:47.710
Kui see muutub piisavalt positiivseks,siis avaneb see ning lubab

00:09:47.710 --> 00:09:49.750
üha enam naatriumit juurde.

00:09:49.750 --> 00:09:51.250
Seega on meil protsessi käitaja.

00:09:51.250 --> 00:09:53.230
Ning edasi liigub see käitaja

00:09:53.230 --> 00:09:57.950
T-torukese juurde.

00:09:57.950 --> 00:10:00.230
Seega muunub neuroni impulss

00:10:00.230 --> 00:10:03.930
keemiliseks signaaliks,

00:10:03.930 --> 00:10:06.370
mis käivitab järjekordese tegevuse,

00:10:06.370 --> 00:10:07.880
mis liigub T-torukesse.

00:10:07.880 --> 00:10:10.560
See on huvitav koht, ning see teema

00:10:10.560 --> 00:10:13.670
on praegu suure uurimise all ning ma annan

00:10:13.670 --> 00:10:17.860
teile mõned viited, kus saate lisalugeda,

00:10:17.860 --> 00:10:20.940
sest on liitvalk, mis pakub ühendust sarkoplasmaatilise retiikulumi

00:10:20.940 --> 00:10:23.010
ja T-torukese vahel.

00:10:23.010 --> 00:10:28.600
Joonistan siia suure kasti.

00:10:28.600 --> 00:10:31.180
Liitavalk asub siin.

00:10:31.180 --> 00:10:34.970
Ma kirjutan need valgud, mis asuvad liitvalgus

00:10:34.970 --> 00:10:36.270
siia kõrvale välja.

00:10:36.270 --> 00:10:44.170
See sisaldab valke triodiin

00:10:51.180 --> 00:10:56.290
Nii...

00:10:56.290 --> 00:10:59.550
Nad on kuidagi hõlmatud liitvalgus ,

00:10:59.550 --> 00:11:04.550
mis pakub sidet T-torukes ja sarkoplasmaatilise retiikulumi
vahel,

00:11:04.550 --> 00:11:06.720
kuid meie jaoks on tähtsam hetkel see ,

00:11:06.720 --> 00:11:09.880
mis toimub kui potentsiaal liigub siia --- ehk laeng muutub

00:11:09.880 --> 00:11:16.280
siin piisavalt positiivseks, see omakorda käivitab

00:11:16.280 --> 00:11:17.610
kaltsiumi vabastamise.

00:11:17.610 --> 00:11:20.920
Arvatakse, et ryanodine on tegelikult kaltsiumi

00:11:20.920 --> 00:11:23.930
vabastamise taga,

00:11:23.930 --> 00:11:27.790
kuid see pole kindel.

00:11:27.790 --> 00:11:30.330
Kui protsessi käitaja jõuab siia,

00:11:30.330 --> 00:11:31.010
vahetan värvi.

00:11:31.010 --> 00:11:33.100
Kasutan liialt liiga palju.

00:11:33.100 --> 00:11:36.980
Kui tegevuse käivitaja jõuab piisavalt kaugele ---

00:11:36.980 --> 00:11:40.070
kasutan punast--- siis

00:11:40.070 --> 00:11:42.260
see keskkond muutub natukene positiivsemaks tänu juurde

00:11:42.260 --> 00:11:45.920
tulevatele naatriumiioonidele, mis suunduvad

00:11:45.920 --> 00:11:47.100
siia huvipakkuvasse liitvalku.

00:11:47.100 --> 00:11:49.030
Siiani üritatakse mõista,

00:11:49.030 --> 00:11:52.570
kuidas see liitvalk toimib.

00:11:52.570 --> 00:11:57.290
See käivitab protsessi,mis vabastab kaaliumiioonid sarkoplasmaatilisse retiikulumisse.

00:11:57.290 --> 00:12:03.870
Seega surutakse kaltsiumiioonid

00:12:03.870 --> 00:12:07.610
sarkoplasmaatilise retiikulumi ümbrusesse ehk teisisõnu,

00:12:07.610 --> 00:12:10.230
nad suunatakse raku tsütoplasmasse.

00:12:10.230 --> 00:12:12.550
Kui see on ära juhtunud, siis mis edasi?

00:12:12.550 --> 00:12:14.670
Kõrge kaltsiumi sisalduse tõttu seovad kaltsiumiioonid

00:12:14.670 --> 00:12:17.390
troponiini,

00:12:17.390 --> 00:12:18.750
nagu ma video alguses seletasin.

00:12:18.750 --> 00:12:23.390
Kaltsiumiioonid seovad troponiini, liigutavd tropomüosiini
tee pealt eest ära

00:12:23.390 --> 00:12:26.520
ning siis kasutab müosiin ATP'd ,nagu

00:12:26.520 --> 00:12:30.050
me juba varasemast teame,

00:12:30.050 --> 00:12:35.030
ning samal ajal kui signaal kaob,

00:12:35.030 --> 00:12:39.290
lülitub protsess välja ning kaltsiumiioonpumbad

00:12:39.290 --> 00:12:41.180
vähendavad kaltsiumi sisaldust.

00:12:41.180 --> 00:12:45.070
Kontraktsioon lõppeb ning lihas läheb

00:12:45.070 --> 00:12:46.090
lõdvestus seisu.

00:12:46.090 --> 00:12:49.070
Seega seisneb põhiidee selles, et on olemas anum kaltsiumiioonidega,

00:12:49.070 --> 00:12:52.440
mis siis kui lihased lõdvestuvad,

00:12:52.440 --> 00:12:55.330
eemaldavad kaltsiumiioone rakust, et lihas

00:12:55.330 --> 00:12:58.830
saaks pikeneda , et müosiinikimbu ei

00:12:58.830 --> 00:13:00.330
oleks aktiinis.

00:13:00.330 --> 00:13:03.190
Kuid kui tuleb signaal,siis lastakse kaltsiumiioonid taaskord

00:13:03.190 --> 00:13:06.040
lihasesse ning tekib kontraktsioon, sest

00:13:06.040 --> 00:13:11.280
tropomüosiin liigub eest ära .

00:13:11.280 --> 00:13:11.430
Ma ei tea .....

00:13:11.430 --> 00:13:12.090
See tundub päris huvitav.

00:13:12.090 --> 00:13:14.160
See isegi huvitavam kui fakt,

00:13:14.160 --> 00:13:16.200
et seda protsessi ei mõisteta veel täielikult.

00:13:16.200 --> 00:13:19.140
Sellega kaasneb aktiivne uurimustöö,

00:13:19.140 --> 00:13:21.360
seega on see huvitav ala neile,

00:13:21.360 --> 00:13:22.330
kes soovivad saada teaduriks.

00:13:22.330 --> 00:13:25.740
Ühel poolt on see huvitav teaduslikust vaatevinklist,

00:13:25.740 --> 00:13:27.900
kuidas see tegelikult toimib,

00:13:27.900 --> 00:13:31.630
teisalt aga on ka palju haigusi,

00:13:31.630 --> 00:13:34.210
mis on põhjustatud valkude väärast funktsioneerimisest.

00:13:34.210 --> 00:13:37.050
Võib olla saate te neid asju paremaks

00:13:37.050 --> 00:13:37.770
või halvemaks teha.

00:13:37.770 --> 00:13:41.960
Seega on tegelikult olemas ka

00:13:41.960 --> 00:13:44.750
positiivne mõju , kui te mõtlete välja,

00:13:44.750 --> 00:13:47.440
kuidas see protsess

00:13:47.440 --> 00:13:48.490
tegelikult toimib.

00:13:48.490 --> 00:13:49.770
Nüüd on meil sellest ülevaade olemas.

00:13:49.770 --> 00:13:53.770
Me teame kuidas mootorneuron suudab

00:13:53.770 --> 00:14:00.240
pakkuda rakule sidet,

00:14:00.240 --> 00:14:03.490
lubades kaltsiumiioonidel liikuda mööda seda membraani

00:14:03.490 --> 00:14:04.590
raku tsütoplasmasse.

00:14:04.590 --> 00:14:07.240
Ma tegin enne seda videot ka suhteliselt mahuka uurimuse protsessi kohta.

00:14:07.240 --> 00:14:08.740
Need pumbad on väga suure kasuteguriga.

00:14:08.740 --> 00:14:11.980
Kui signaal kaob ning uks sulgub,

00:14:11.980 --> 00:14:16.900
siis sarkoplasmaatiline retiikulum saavutab eelneva

00:14:16.900 --> 00:14:19.070
kaltsiumi sisalduse umbes 30 millisekundiga.

00:14:19.070 --> 00:14:22.100
Sellepärast me olemgi nii head kontraktsioonide peatamisel,

00:14:22.100 --> 00:14:25.820
ma saan teha löögi ning seejärel käe tagasi tõmmata ning

00:14:25.820 --> 00:14:28.870
siis see lõdvestub millisekunditega , sest

00:14:28.870 --> 00:14:33.520
organism on võimeline kontraktsiooni peatama 30 ms'ga, mis on

00:14:33.520 --> 00:14:34.670
vähem 1/30 sekundit.

00:14:34.670 --> 00:14:37.500
Vaadake ka järgmist videot, kus tutvustame

00:14:37.500 --> 00:14:40.030
lihasraku anatoomiat

00:14:40.030 --> 00:14:41.840
detailsemalt.

00:14:41.840 --> 00:14:41.947
CIAO!