1
00:00:00,750 --> 00:00:04,480
Viimasest videost teame, et kui meil on lihases kõrge

2
00:00:04,480 --> 00:00:09,040
kaltsiumi sisaldus, siis kaltsiumi ioonid seovad ennast

3
00:00:09,040 --> 00:00:13,500
troponiin tüüpi valkudega, mis seejärel muudavad

4
00:00:13,500 --> 00:00:17,140
oma kuju selliselt, et tropomüosiin liigub

5
00:00:17,140 --> 00:00:20,580
eest ära ning müosiinipead saavad

6
00:00:20,580 --> 00:00:23,310
pugeda aktiinikiudude hulka ning siis tekib

7
00:00:23,310 --> 00:00:24,950
tegelikult juba lihaskontraktsioon.

8
00:00:24,950 --> 00:00:29,140
Seega kõrge kaltsiumi sisalduse korral

9
00:00:29,140 --> 00:00:30,850
saame kokkutõmbe.

10
00:00:30,850 --> 00:00:35,560
Madala kaltsiumi kontsentratsiooni korral aga liiguvad troponiini valgud

11
00:00:35,560 --> 00:00:39,060
oma standard olekusse ning tõmbavad,

12
00:00:39,060 --> 00:00:42,600
võib ka öelda, et nad liigutavad tropomüosiini tagasi müosiini peade juurde

13
00:00:42,600 --> 00:00:44,165
ning kaob kontraktsioon.

14
00:00:44,165 --> 00:00:53,750
See tähistab kontraktsiooni, see aga hoopis lõdvestusfaasi.

15
00:00:53,750 --> 00:00:57,140
Järgmine küsimus on ilmselt selline, et kuidas lihas reguleerib,

16
00:00:57,140 --> 00:00:59,850
et kontraktsiooni korral oleks kõrge kaltsiumi sisaldus ning

17
00:00:59,850 --> 00:01:03,350
lõdvestuse ajal aga hoopiski madal?

18
00:01:03,350 --> 00:01:04,940
Või õigemini , kuidas

19
00:01:04,940 --> 00:01:05,830
teeb seda närvisüsteem?

20
00:01:05,830 --> 00:01:09,490
Kuidas annab närvisüsteem teada lihasele millal kontrakteeruda ehk

21
00:01:09,490 --> 00:01:11,550
viia kaltsiumi sisaldus kõrgeks ning millal

22
00:01:11,550 --> 00:01:14,010
viia see madalaks ning lõdvestuda ?

23
00:01:14,010 --> 00:01:17,900
Selleks, et seda mõista, võtame kokku selle,

24
00:01:17,900 --> 00:01:20,790
mida oleme õppinud neuronite videotest.

25
00:01:20,790 --> 00:01:24,000
Joonistan aksonite kokkupuute

26
00:01:24,000 --> 00:01:27,500
koha siia.

27
00:01:27,500 --> 00:01:30,540
Sünapsi,mis sisaldab teise neuroni dendriiti asemel on meil

28
00:01:30,540 --> 00:01:32,890
hoopiski vaja sünapsit, mis

29
00:01:32,890 --> 00:01:35,130
sisaldaks lihasrakku.

30
00:01:35,130 --> 00:01:37,145
See on sünaps lihasrakuga.

31
00:01:37,145 --> 00:01:44,420
Nii....

32
00:01:44,420 --> 00:01:47,170
See on sünaps lihasrakuga.

33
00:01:47,170 --> 00:01:50,070
Ma märgistan nad kõik ära,et te ei satuks segadusse kirjust pildist.

34
00:01:50,070 --> 00:01:51,470
See on akson.

35
00:01:51,470 --> 00:01:53,470
Selle kohtab võib öelda ka aksonite ühenduse lõpp-punkt.

36
00:01:57,610 --> 00:01:58,860
See aga sünaps.

37
00:02:05,440 --> 00:02:08,150
Natuke meeldetuletuseks neuronite videotest:

38
00:02:08,150 --> 00:02:10,210
see koht on sünaptiline lõhe.

39
00:02:10,210 --> 00:02:13,650
See on eelsünaptiline neuron.

40
00:02:13,650 --> 00:02:15,430
See aga sünaptilisjärgne

41
00:02:15,430 --> 00:02:16,830
rakk.

42
00:02:16,830 --> 00:02:19,050
Ta ei ole enam närvirakk.

43
00:02:19,050 --> 00:02:21,090
Ning siin on aga kujutatud

44
00:02:21,090 --> 00:02:30,240
lihasraku membraan .

45
00:02:30,240 --> 00:02:32,540
Järgmistes videotest tutvustan

46
00:02:32,540 --> 00:02:34,530
ma teile

47
00:02:34,530 --> 00:02:35,610
lihasraku anatoomiat.

48
00:02:35,610 --> 00:02:37,230
Praegu oleks see liiga abstraktne , sest hetkel

49
00:02:37,230 --> 00:02:39,300
soovime mõista , kuidas

50
00:02:39,300 --> 00:02:42,810
reguleeritakse kaltsiumi sisalduse taset.

51
00:02:42,810 --> 00:02:44,060
Membraani kohta öeldakse ka sarkolemma.

52
00:02:44,060 --> 00:02:53,580
Kasutada võib mõlemat .

53
00:02:53,580 --> 00:02:56,120
See on siis lihasraku membraan.

54
00:02:56,120 --> 00:02:59,070
Ning seda siin aga võib ettekujutada kui

55
00:02:59,070 --> 00:03:00,980
volti lihasraku membraani.

56
00:03:00,980 --> 00:03:04,000
Kui vaataksime lihasraku pinda, siis see

57
00:03:04,000 --> 00:03:05,850
näeks välja nagu väike auk või süvik,

58
00:03:05,850 --> 00:03:09,040
mis läheb rakku, siin aga tegime ristlõikelise

59
00:03:09,040 --> 00:03:14,000
kujutise , et tuleks ettekujutus süvikust ,

60
00:03:14,000 --> 00:03:16,590
kuid kui rakku torgata nõelaga,

61
00:03:16,590 --> 00:03:17,240
siis saaksime samasuguse tulemuse.

62
00:03:17,240 --> 00:03:19,100
Tekiks membraanilõhe.

63
00:03:19,100 --> 00:03:20,460
Ning seda kutsutakse T-toruks.

64
00:03:20,460 --> 00:03:26,360
Seletame lahti .

65
00:03:26,360 --> 00:03:28,100
T tähendab risti.

66
00:03:28,100 --> 00:03:31,720
Ta asub risti membraanipinnaga.

67
00:03:31,720 --> 00:03:35,060
Ning siin asub aga väga tähis asi selles videos,

68
00:03:35,060 --> 00:03:36,560
õigemine väga tähtis

69
00:03:36,560 --> 00:03:37,520
organell.

70
00:03:37,520 --> 00:03:42,410
See organell asub lihasraku sees ning teda nimetatakse

71
00:03:42,410 --> 00:03:43,890
sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks

72
00:03:43,890 --> 00:03:54,740
Sarkoplasmaatiline retiikulum.

73
00:03:54,740 --> 00:03:57,700
See on väga sarnane tsütoplasmavõrgustikuga,

74
00:03:57,700 --> 00:04:03,180
kindlasti tekib teil küsimus, kuidas see

75
00:04:03,180 --> 00:04:06,750
saab olla sarnane tsütoplasmavõrgustikuga, aga

76
00:04:06,750 --> 00:04:07,760
neil mõlemal on varundus funktsioon.

77
00:04:07,760 --> 00:04:10,400
Sellal kui tsütoplasmavõrgustik on haaratud valgutootmises

78
00:04:10,400 --> 00:04:14,470
ning talle kinnituvad ribosoomid,kuid

79
00:04:14,470 --> 00:04:18,860
sarkoplasmaatiline retiikulum on puhtal salvestus organell.

80
00:04:18,860 --> 00:04:22,500
Sarkoplasmaatilisel retiikulumil on membraanil kaltsiumi

81
00:04:22,500 --> 00:04:32,920
pumbad, mis kasutavad

82
00:04:32,920 --> 00:04:37,530
käigusolemiseks ATP´d.

83
00:04:37,530 --> 00:04:42,450
ATP tuleb sisse, kinnitub pumba külge ning kaltsiumiioon

84
00:04:42,450 --> 00:04:52,620
kinnitub selle külge ja kui ATP hüdrolüüsub

85
00:04:52,620 --> 00:05:01,470
ADP'ks pluss veel mõned fosfaadid, siis see

86
00:05:01,470 --> 00:05:04,140
muudab valgu ehitust ning pumpab

87
00:05:04,140 --> 00:05:05,700
kaltsiumiiooni sisse.

88
00:05:05,700 --> 00:05:08,230
Kaltsiumiioon pumbatakse sisse.

89
00:05:08,230 --> 00:05:12,610
Põhiline kaltsiumipumpade efekt

90
00:05:12,610 --> 00:05:16,540
on selles , et sarkoplasmaatiline retiikulum paikneb puhkavas

91
00:05:16,540 --> 00:05:20,700
lihases,milles on väga kõrge kaltsiumiioonide

92
00:05:20,700 --> 00:05:21,950
sisaldus.

93
00:05:21,950 --> 00:05:26,630
Väga kõrge kontsentratsioon.

94
00:05:26,630 --> 00:05:28,570
Nüüd te ilmselt mõistate,

95
00:05:28,570 --> 00:05:29,980
kuhu see kõik viib.

96
00:05:29,980 --> 00:05:33,010
Kui lihas peab kontrakteeruma ,

97
00:05:33,010 --> 00:05:37,320
siis kaltsiumiioonid pumbatakse raku tsütoplasmasse.

98
00:05:37,320 --> 00:05:42,610
Ning nad on võimelised siduma troponiini

99
00:05:42,610 --> 00:05:45,120
ja teevad kõike, millest rääkisime eelmises videos.

100
00:05:45,120 --> 00:05:49,180
Meid huvitab aga, kuidas saadakse teada, millal on

101
00:05:49,180 --> 00:05:51,760
vaja kaltsiumiioonid pumbata rakku?

102
00:05:51,760 --> 00:05:53,140
See on raku sisemus.

103
00:05:53,140 --> 00:06:00,370
Raku sisemus.

104
00:06:00,370 --> 00:06:06,360
See on ala,kus aktiini kiud ning müosiinipead ja kõik

105
00:06:06,360 --> 00:06:09,350
teised ning ka troponiin ja tropomüosiin

106
00:06:09,350 --> 00:06:12,230
on

107
00:06:12,230 --> 00:06:13,320
nähtavad.

108
00:06:13,320 --> 00:06:15,280
Parema ettekujutuse saamiseks joonistan

109
00:06:15,280 --> 00:06:16,530
selle siia.

110
00:06:16,530 --> 00:06:21,480
Osakesed siia.

111
00:06:21,480 --> 00:06:22,690
Ma joonistan nad väga abstraktselt.

112
00:06:22,690 --> 00:06:24,480
Struktuuril peatume lähemalt järgmises videos.

113
00:06:38,650 --> 00:06:40,870
See on väga abstraktne joonistus, kuid ma arvan ,et see

114
00:06:40,870 --> 00:06:42,650
annab teile üldpildist aimu.

115
00:06:42,650 --> 00:06:45,510
Ütleme, et see neuron,kutsume seda motoorseks neuroniks,

116
00:06:45,510 --> 00:06:54,380
annab lihasele impulsi kokkutõmbeks.

117
00:06:54,380 --> 00:06:57,610
See signaal liigub mööda neuroneid,

118
00:06:57,610 --> 00:07:01,100
eriti mööda aksoneid.

119
00:07:01,100 --> 00:07:04,460
Siin võib asuda naatriumikanal.

120
00:07:04,460 --> 00:07:07,410
See on laenguga kaetud, seega võib

121
00:07:07,410 --> 00:07:08,500
esineda siin positiivset laengut.

122
00:07:08,500 --> 00:07:12,420
Impulss käsib naatriumikanalil avaneda.

123
00:07:12,420 --> 00:07:16,160
See avaneb ning laseb üha enam naatriumil juurde voolata.

124
00:07:16,160 --> 00:07:18,340
See muudab aga laengut veel rohkem positiivsemaks.

125
00:07:18,340 --> 00:07:21,880
See omakorda käsib järgmisel kanalil avaneda ja

126
00:07:21,880 --> 00:07:25,010
nii edasi ,

127
00:07:25,010 --> 00:07:28,410
kuni tekib piisavalt positiivset pinget,

128
00:07:28,410 --> 00:07:32,590
et kaltsiumikanal avaneks.

129
00:07:36,060 --> 00:07:37,680
See kõik on praegu ülevaade sellest,

130
00:07:37,680 --> 00:07:39,740
mida õppisime neuronite videotest.

131
00:07:39,740 --> 00:07:41,760
Lõpuks, kui pinge muutub piisavaks

132
00:07:41,760 --> 00:07:44,290
kaltsiumikanalite jaoks, siis nad lubavad

133
00:07:44,290 --> 00:07:46,300
kaltsiumiioonidel sisse voolata.

134
00:07:46,300 --> 00:07:50,060
Kaltsiumiioonid voolavad sisse ning nad seovad

135
00:07:50,060 --> 00:07:53,950
ennast valkudega, mis asuvad sünaptilisemembraani või

136
00:07:53,950 --> 00:07:54,850
eelsünaptilisemembraani juures.

137
00:07:54,850 --> 00:07:56,010
Need on kaltsiumiioonid.

138
00:07:56,010 --> 00:08:00,990
Nad seostuvad valkudega, mis on nagu põiekesed.

139
00:08:00,990 --> 00:08:08,170
Mäletate, et põiekesed olid need membraanid

140
00:08:08,170 --> 00:08:09,420
neuromediaatorite ümbruses.

141
00:08:09,420 --> 00:08:13,250
Need kõik sisaldavad neuromediaatoreid.

142
00:08:13,250 --> 00:08:17,500
Kui kaltsium loob nendega sideme,

143
00:08:17,500 --> 00:08:18,840
siis see võimaldab endotsütoosi peale hakkamist.

144
00:08:18,840 --> 00:08:22,850
Protsess lubab põiekese membraanil kokkusulanduda

145
00:08:22,850 --> 00:08:25,190
neuroni membraaniga ning

146
00:08:25,190 --> 00:08:26,600
põiekeste sisu tühjeneb.

147
00:08:26,600 --> 00:08:28,670
See on kõik ülevaade eelmistest videotest.

148
00:08:28,670 --> 00:08:31,470
Ma seletasin seda protsessi täpsemalt

149
00:08:31,470 --> 00:08:32,490
eelnevates videotes,

150
00:08:32,490 --> 00:08:34,500
kuid kõik neuromediaatorid lüüakse minema antud kohast.

151
00:08:34,500 --> 00:08:38,809
Käsitleme ikka veel sünapsi neuroni

152
00:08:38,809 --> 00:08:39,450
ja lihasraku vahel.

153
00:08:39,450 --> 00:08:41,059
Antud juhul on neuromediaatoriks atsetüülkoliin.

154
00:08:47,130 --> 00:08:49,320
Dendriidiga toimub järgmine tegevus: atsetüülkoliin seob ennast

155
00:08:49,320 --> 00:08:53,990
sarkolemma retseptoritega või lihasraku

156
00:08:53,990 --> 00:08:57,410
membraaniga ning see avab

157
00:08:57,410 --> 00:08:58,820
naatriumikanalid lihasrakku.

158
00:08:58,820 --> 00:09:02,330
Seega on ka lihasrakkude membraani peal laeng,

159
00:09:02,330 --> 00:09:07,210
just nagu neuronitelgi.

160
00:09:07,210 --> 00:09:11,150
Kui see tegelane saab natuke atsetüülkoliini,

161
00:09:11,150 --> 00:09:16,240
siis lubab ta naatriumil lihasrakku voolata.

162
00:09:16,240 --> 00:09:18,580
Seega on seal positiivne laeng ning see põhjustab

163
00:09:18,580 --> 00:09:19,990
lihasrakus tegevuste jada.

164
00:09:19,990 --> 00:09:22,510
Kui on väike positiivne laeng.

165
00:09:22,510 --> 00:09:26,680
Kui laeng läheb piisavalt suureks,siis käivitab see

166
00:09:26,680 --> 00:09:29,100
aga selle kanali,

167
00:09:29,100 --> 00:09:32,380
mis laseb naatriumil juurde voolata.

168
00:09:32,380 --> 00:09:35,080
Siin muutub laeng positiivsemaks.

169
00:09:35,080 --> 00:09:37,035
Muidugi on selle protsessi ümberpööramiseks olemas kaalium.

170
00:09:37,035 --> 00:09:38,870
See läheb neuronisse.

171
00:09:38,870 --> 00:09:41,970
Seega lõpuks kutsutakse esile mingi tegevus

172
00:09:41,970 --> 00:09:43,170
----Naatriumi kanal asub siin----

173
00:09:43,170 --> 00:09:44,780
See muutub natukene positiivsemaks.

174
00:09:44,780 --> 00:09:47,710
Kui see muutub piisavalt positiivseks,siis avaneb see ning lubab

175
00:09:47,710 --> 00:09:49,750
üha enam naatriumit juurde.

176
00:09:49,750 --> 00:09:51,250
Seega on meil protsessi käitaja.

177
00:09:51,250 --> 00:09:53,230
Ning edasi liigub see käitaja

178
00:09:53,230 --> 00:09:57,950
T-torukese juurde.

179
00:09:57,950 --> 00:10:00,230
Seega muunub neuroni impulss

180
00:10:00,230 --> 00:10:03,930
keemiliseks signaaliks,

181
00:10:03,930 --> 00:10:06,370
mis käivitab järjekordese tegevuse,

182
00:10:06,370 --> 00:10:07,880
mis liigub T-torukesse.

183
00:10:07,880 --> 00:10:10,560
See on huvitav koht, ning see teema

184
00:10:10,560 --> 00:10:13,670
on praegu suure uurimise all ning ma annan

185
00:10:13,670 --> 00:10:17,860
teile mõned viited, kus saate lisalugeda,

186
00:10:17,860 --> 00:10:20,940
sest on liitvalk, mis pakub ühendust sarkoplasmaatilise retiikulumi

187
00:10:20,940 --> 00:10:23,010
ja T-torukese vahel.

188
00:10:23,010 --> 00:10:28,600
Joonistan siia suure kasti.

189
00:10:28,600 --> 00:10:31,180
Liitavalk asub siin.

190
00:10:31,180 --> 00:10:34,970
Ma kirjutan need valgud, mis asuvad liitvalgus

191
00:10:34,970 --> 00:10:36,270
siia kõrvale välja.

192
00:10:36,270 --> 00:10:44,170
See sisaldab valke triodiin

193
00:10:51,180 --> 00:10:56,290
Nii...

194
00:10:56,290 --> 00:10:59,550
Nad on kuidagi hõlmatud liitvalgus ,

195
00:10:59,550 --> 00:11:04,550
mis pakub sidet T-torukes ja sarkoplasmaatilise retiikulumi
vahel,

196
00:11:04,550 --> 00:11:06,720
kuid meie jaoks on tähtsam hetkel see ,

197
00:11:06,720 --> 00:11:09,880
mis toimub kui potentsiaal liigub siia --- ehk laeng muutub

198
00:11:09,880 --> 00:11:16,280
siin piisavalt positiivseks, see omakorda käivitab

199
00:11:16,280 --> 00:11:17,610
kaltsiumi vabastamise.

200
00:11:17,610 --> 00:11:20,920
Arvatakse, et ryanodine on tegelikult kaltsiumi

201
00:11:20,920 --> 00:11:23,930
vabastamise taga,

202
00:11:23,930 --> 00:11:27,790
kuid see pole kindel.

203
00:11:27,790 --> 00:11:30,330
Kui protsessi käitaja jõuab siia,

204
00:11:30,330 --> 00:11:31,010
vahetan värvi.

205
00:11:31,010 --> 00:11:33,100
Kasutan liialt liiga palju.

206
00:11:33,100 --> 00:11:36,980
Kui tegevuse käivitaja jõuab piisavalt kaugele ---

207
00:11:36,980 --> 00:11:40,070
kasutan punast--- siis

208
00:11:40,070 --> 00:11:42,260
see keskkond muutub natukene positiivsemaks tänu juurde

209
00:11:42,260 --> 00:11:45,920
tulevatele naatriumiioonidele, mis suunduvad

210
00:11:45,920 --> 00:11:47,100
siia huvipakkuvasse liitvalku.

211
00:11:47,100 --> 00:11:49,030
Siiani üritatakse mõista,

212
00:11:49,030 --> 00:11:52,570
kuidas see liitvalk toimib.

213
00:11:52,570 --> 00:11:57,290
See käivitab protsessi,mis vabastab kaaliumiioonid sarkoplasmaatilisse retiikulumisse.

214
00:11:57,290 --> 00:12:03,870
Seega surutakse kaltsiumiioonid

215
00:12:03,870 --> 00:12:07,610
sarkoplasmaatilise retiikulumi ümbrusesse ehk teisisõnu,

216
00:12:07,610 --> 00:12:10,230
nad suunatakse raku tsütoplasmasse.

217
00:12:10,230 --> 00:12:12,550
Kui see on ära juhtunud, siis mis edasi?

218
00:12:12,550 --> 00:12:14,670
Kõrge kaltsiumi sisalduse tõttu seovad kaltsiumiioonid

219
00:12:14,670 --> 00:12:17,390
troponiini,

220
00:12:17,390 --> 00:12:18,750
nagu ma video alguses seletasin.

221
00:12:18,750 --> 00:12:23,390
Kaltsiumiioonid seovad troponiini, liigutavd tropomüosiini
tee pealt eest ära

222
00:12:23,390 --> 00:12:26,520
ning siis kasutab müosiin ATP'd ,nagu

223
00:12:26,520 --> 00:12:30,050
me juba varasemast teame,

224
00:12:30,050 --> 00:12:35,030
ning samal ajal kui signaal kaob,

225
00:12:35,030 --> 00:12:39,290
lülitub protsess välja ning kaltsiumiioonpumbad

226
00:12:39,290 --> 00:12:41,180
vähendavad kaltsiumi sisaldust.

227
00:12:41,180 --> 00:12:45,070
Kontraktsioon lõppeb ning lihas läheb

228
00:12:45,070 --> 00:12:46,090
lõdvestus seisu.

229
00:12:46,090 --> 00:12:49,070
Seega seisneb põhiidee selles, et on olemas anum kaltsiumiioonidega,

230
00:12:49,070 --> 00:12:52,440
mis siis kui lihased lõdvestuvad,

231
00:12:52,440 --> 00:12:55,330
eemaldavad kaltsiumiioone rakust, et lihas

232
00:12:55,330 --> 00:12:58,830
saaks pikeneda , et müosiinikimbu ei

233
00:12:58,830 --> 00:13:00,330
oleks aktiinis.

234
00:13:00,330 --> 00:13:03,190
Kuid kui tuleb signaal,siis lastakse kaltsiumiioonid taaskord

235
00:13:03,190 --> 00:13:06,040
lihasesse ning tekib kontraktsioon, sest

236
00:13:06,040 --> 00:13:11,280
tropomüosiin liigub eest ära .

237
00:13:11,280 --> 00:13:11,430
Ma ei tea .....

238
00:13:11,430 --> 00:13:12,090
See tundub päris huvitav.

239
00:13:12,090 --> 00:13:14,160
See isegi huvitavam kui fakt,

240
00:13:14,160 --> 00:13:16,200
et seda protsessi ei mõisteta veel täielikult.

241
00:13:16,200 --> 00:13:19,140
Sellega kaasneb aktiivne uurimustöö,

242
00:13:19,140 --> 00:13:21,360
seega on see huvitav ala neile,

243
00:13:21,360 --> 00:13:22,330
kes soovivad saada teaduriks.

244
00:13:22,330 --> 00:13:25,740
Ühel poolt on see huvitav teaduslikust vaatevinklist,

245
00:13:25,740 --> 00:13:27,900
kuidas see tegelikult toimib,

246
00:13:27,900 --> 00:13:31,630
teisalt aga on ka palju haigusi,

247
00:13:31,630 --> 00:13:34,210
mis on põhjustatud valkude väärast funktsioneerimisest.

248
00:13:34,210 --> 00:13:37,050
Võib olla saate te neid asju paremaks

249
00:13:37,050 --> 00:13:37,770
või halvemaks teha.

250
00:13:37,770 --> 00:13:41,960
Seega on tegelikult olemas ka

251
00:13:41,960 --> 00:13:44,750
positiivne mõju , kui te mõtlete välja,

252
00:13:44,750 --> 00:13:47,440
kuidas see protsess

253
00:13:47,440 --> 00:13:48,490
tegelikult toimib.

254
00:13:48,490 --> 00:13:49,770
Nüüd on meil sellest ülevaade olemas.

255
00:13:49,770 --> 00:13:53,770
Me teame kuidas mootorneuron suudab

256
00:13:53,770 --> 00:14:00,240
pakkuda rakule sidet,

257
00:14:00,240 --> 00:14:03,490
lubades kaltsiumiioonidel liikuda mööda seda membraani

258
00:14:03,490 --> 00:14:04,590
raku tsütoplasmasse.

259
00:14:04,590 --> 00:14:07,240
Ma tegin enne seda videot ka suhteliselt mahuka uurimuse protsessi kohta.

260
00:14:07,240 --> 00:14:08,740
Need pumbad on väga suure kasuteguriga.

261
00:14:08,740 --> 00:14:11,980
Kui signaal kaob ning uks sulgub,

262
00:14:11,980 --> 00:14:16,900
siis sarkoplasmaatiline retiikulum saavutab eelneva

263
00:14:16,900 --> 00:14:19,070
kaltsiumi sisalduse umbes 30 millisekundiga.

264
00:14:19,070 --> 00:14:22,100
Sellepärast me olemgi nii head kontraktsioonide peatamisel,

265
00:14:22,100 --> 00:14:25,820
ma saan teha löögi ning seejärel käe tagasi tõmmata ning

266
00:14:25,820 --> 00:14:28,870
siis see lõdvestub millisekunditega , sest

267
00:14:28,870 --> 00:14:33,520
organism on võimeline kontraktsiooni peatama 30 ms'ga, mis on

268
00:14:33,520 --> 00:14:34,670
vähem 1/30 sekundit.

269
00:14:34,670 --> 00:14:37,500
Vaadake ka järgmist videot, kus tutvustame

270
00:14:37,500 --> 00:14:40,030
lihasraku anatoomiat

271
00:14:40,030 --> 00:14:41,840
detailsemalt.

272
00:14:41,840 --> 00:14:41,947
CIAO!