0:00:00.750,0:00:04.480
Viimasest videost teame, et kui meil on lihases kõrge

0:00:04.480,0:00:09.040
kaltsiumi sisaldus, siis kaltsiumi ioonid seovad ennast

0:00:09.040,0:00:13.500
troponiin tüüpi valkudega, mis seejärel muudavad

0:00:13.500,0:00:17.140
oma kuju selliselt, et tropomüosiin liigub

0:00:17.140,0:00:20.580
eest ära ning müosiinipead saavad

0:00:20.580,0:00:23.310
pugeda aktiinikiudude hulka ning siis tekib

0:00:23.310,0:00:24.950
tegelikult juba lihaskontraktsioon.

0:00:24.950,0:00:29.140
Seega kõrge kaltsiumi sisalduse korral

0:00:29.140,0:00:30.850
saame kokkutõmbe.

0:00:30.850,0:00:35.560
Madala kaltsiumi kontsentratsiooni korral aga liiguvad troponiini valgud

0:00:35.560,0:00:39.060
oma standard olekusse ning tõmbavad,

0:00:39.060,0:00:42.600
võib ka öelda, et nad liigutavad tropomüosiini tagasi müosiini peade juurde

0:00:42.600,0:00:44.165
ning kaob kontraktsioon.

0:00:44.165,0:00:53.750
See tähistab kontraktsiooni, see aga hoopis lõdvestusfaasi.

0:00:53.750,0:00:57.140
Järgmine küsimus on ilmselt selline, et kuidas lihas reguleerib,

0:00:57.140,0:00:59.850
et kontraktsiooni korral oleks kõrge kaltsiumi sisaldus ning

0:00:59.850,0:01:03.350
lõdvestuse ajal aga hoopiski madal?

0:01:03.350,0:01:04.940
Või õigemini , kuidas

0:01:04.940,0:01:05.830
teeb seda närvisüsteem?

0:01:05.830,0:01:09.490
Kuidas annab närvisüsteem teada lihasele millal kontrakteeruda ehk

0:01:09.490,0:01:11.550
viia kaltsiumi sisaldus kõrgeks ning millal

0:01:11.550,0:01:14.010
viia see madalaks ning lõdvestuda ?

0:01:14.010,0:01:17.900
Selleks, et seda mõista, võtame kokku selle,

0:01:17.900,0:01:20.790
mida oleme õppinud neuronite videotest.

0:01:20.790,0:01:24.000
Joonistan aksonite kokkupuute

0:01:24.000,0:01:27.500
koha siia.

0:01:27.500,0:01:30.540
Sünapsi,mis sisaldab teise neuroni dendriiti asemel on meil

0:01:30.540,0:01:32.890
hoopiski vaja sünapsit, mis

0:01:32.890,0:01:35.130
sisaldaks lihasrakku.

0:01:35.130,0:01:37.145
See on sünaps lihasrakuga.

0:01:37.145,0:01:44.420
Nii....

0:01:44.420,0:01:47.170
See on sünaps lihasrakuga.

0:01:47.170,0:01:50.070
Ma märgistan nad kõik ära,et te ei satuks segadusse kirjust pildist.

0:01:50.070,0:01:51.470
See on akson.

0:01:51.470,0:01:53.470
Selle kohtab võib öelda ka aksonite ühenduse lõpp-punkt.

0:01:57.610,0:01:58.860
See aga sünaps.

0:02:05.440,0:02:08.150
Natuke meeldetuletuseks neuronite videotest:

0:02:08.150,0:02:10.210
see koht on sünaptiline lõhe.

0:02:10.210,0:02:13.650
See on eelsünaptiline neuron.

0:02:13.650,0:02:15.430
See aga sünaptilisjärgne

0:02:15.430,0:02:16.830
rakk.

0:02:16.830,0:02:19.050
Ta ei ole enam närvirakk.

0:02:19.050,0:02:21.090
Ning siin on aga kujutatud

0:02:21.090,0:02:30.240
lihasraku membraan .

0:02:30.240,0:02:32.540
Järgmistes videotest tutvustan

0:02:32.540,0:02:34.530
ma teile

0:02:34.530,0:02:35.610
lihasraku anatoomiat.

0:02:35.610,0:02:37.230
Praegu oleks see liiga abstraktne , sest hetkel

0:02:37.230,0:02:39.300
soovime mõista , kuidas

0:02:39.300,0:02:42.810
reguleeritakse kaltsiumi sisalduse taset.

0:02:42.810,0:02:44.060
Membraani kohta öeldakse ka sarkolemma.

0:02:44.060,0:02:53.580
Kasutada võib mõlemat .

0:02:53.580,0:02:56.120
See on siis lihasraku membraan.

0:02:56.120,0:02:59.070
Ning seda siin aga võib ettekujutada kui

0:02:59.070,0:03:00.980
volti lihasraku membraani.

0:03:00.980,0:03:04.000
Kui vaataksime lihasraku pinda, siis see

0:03:04.000,0:03:05.850
näeks välja nagu väike auk või süvik,

0:03:05.850,0:03:09.040
mis läheb rakku, siin aga tegime ristlõikelise

0:03:09.040,0:03:14.000
kujutise , et tuleks ettekujutus süvikust ,

0:03:14.000,0:03:16.590
kuid kui rakku torgata nõelaga,

0:03:16.590,0:03:17.240
siis saaksime samasuguse tulemuse.

0:03:17.240,0:03:19.100
Tekiks membraanilõhe.

0:03:19.100,0:03:20.460
Ning seda kutsutakse T-toruks.

0:03:20.460,0:03:26.360
Seletame lahti .

0:03:26.360,0:03:28.100
T tähendab risti.

0:03:28.100,0:03:31.720
Ta asub risti membraanipinnaga.

0:03:31.720,0:03:35.060
Ning siin asub aga väga tähis asi selles videos,

0:03:35.060,0:03:36.560
õigemine väga tähtis

0:03:36.560,0:03:37.520
organell.

0:03:37.520,0:03:42.410
See organell asub lihasraku sees ning teda nimetatakse

0:03:42.410,0:03:43.890
sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks

0:03:43.890,0:03:54.740
Sarkoplasmaatiline retiikulum.

0:03:54.740,0:03:57.700
See on väga sarnane tsütoplasmavõrgustikuga,

0:03:57.700,0:04:03.180
kindlasti tekib teil küsimus, kuidas see

0:04:03.180,0:04:06.750
saab olla sarnane tsütoplasmavõrgustikuga, aga

0:04:06.750,0:04:07.760
neil mõlemal on varundus funktsioon.

0:04:07.760,0:04:10.400
Sellal kui tsütoplasmavõrgustik on haaratud valgutootmises

0:04:10.400,0:04:14.470
ning talle kinnituvad ribosoomid,kuid

0:04:14.470,0:04:18.860
sarkoplasmaatiline retiikulum on puhtal salvestus organell.

0:04:18.860,0:04:22.500
Sarkoplasmaatilisel retiikulumil on membraanil kaltsiumi

0:04:22.500,0:04:32.920
pumbad, mis kasutavad

0:04:32.920,0:04:37.530
käigusolemiseks ATP´d.

0:04:37.530,0:04:42.450
ATP tuleb sisse, kinnitub pumba külge ning kaltsiumiioon

0:04:42.450,0:04:52.620
kinnitub selle külge ja kui ATP hüdrolüüsub

0:04:52.620,0:05:01.470
ADP'ks pluss veel mõned fosfaadid, siis see

0:05:01.470,0:05:04.140
muudab valgu ehitust ning pumpab

0:05:04.140,0:05:05.700
kaltsiumiiooni sisse.

0:05:05.700,0:05:08.230
Kaltsiumiioon pumbatakse sisse.

0:05:08.230,0:05:12.610
Põhiline kaltsiumipumpade efekt

0:05:12.610,0:05:16.540
on selles , et sarkoplasmaatiline retiikulum paikneb puhkavas

0:05:16.540,0:05:20.700
lihases,milles on väga kõrge kaltsiumiioonide

0:05:20.700,0:05:21.950
sisaldus.

0:05:21.950,0:05:26.630
Väga kõrge kontsentratsioon.

0:05:26.630,0:05:28.570
Nüüd te ilmselt mõistate,

0:05:28.570,0:05:29.980
kuhu see kõik viib.

0:05:29.980,0:05:33.010
Kui lihas peab kontrakteeruma ,

0:05:33.010,0:05:37.320
siis kaltsiumiioonid pumbatakse raku tsütoplasmasse.

0:05:37.320,0:05:42.610
Ning nad on võimelised siduma troponiini

0:05:42.610,0:05:45.120
ja teevad kõike, millest rääkisime eelmises videos.

0:05:45.120,0:05:49.180
Meid huvitab aga, kuidas saadakse teada, millal on

0:05:49.180,0:05:51.760
vaja kaltsiumiioonid pumbata rakku?

0:05:51.760,0:05:53.140
See on raku sisemus.

0:05:53.140,0:06:00.370
Raku sisemus.

0:06:00.370,0:06:06.360
See on ala,kus aktiini kiud ning müosiinipead ja kõik

0:06:06.360,0:06:09.350
teised ning ka troponiin ja tropomüosiin

0:06:09.350,0:06:12.230
on

0:06:12.230,0:06:13.320
nähtavad.

0:06:13.320,0:06:15.280
Parema ettekujutuse saamiseks joonistan

0:06:15.280,0:06:16.530
selle siia.

0:06:16.530,0:06:21.480
Osakesed siia.

0:06:21.480,0:06:22.690
Ma joonistan nad väga abstraktselt.

0:06:22.690,0:06:24.480
Struktuuril peatume lähemalt järgmises videos.

0:06:38.650,0:06:40.870
See on väga abstraktne joonistus, kuid ma arvan ,et see

0:06:40.870,0:06:42.650
annab teile üldpildist aimu.

0:06:42.650,0:06:45.510
Ütleme, et see neuron,kutsume seda motoorseks neuroniks,

0:06:45.510,0:06:54.380
annab lihasele impulsi kokkutõmbeks.

0:06:54.380,0:06:57.610
See signaal liigub mööda neuroneid,

0:06:57.610,0:07:01.100
eriti mööda aksoneid.

0:07:01.100,0:07:04.460
Siin võib asuda naatriumikanal.

0:07:04.460,0:07:07.410
See on laenguga kaetud, seega võib

0:07:07.410,0:07:08.500
esineda siin positiivset laengut.

0:07:08.500,0:07:12.420
Impulss käsib naatriumikanalil avaneda.

0:07:12.420,0:07:16.160
See avaneb ning laseb üha enam naatriumil juurde voolata.

0:07:16.160,0:07:18.340
See muudab aga laengut veel rohkem positiivsemaks.

0:07:18.340,0:07:21.880
See omakorda käsib järgmisel kanalil avaneda ja

0:07:21.880,0:07:25.010
nii edasi ,

0:07:25.010,0:07:28.410
kuni tekib piisavalt positiivset pinget,

0:07:28.410,0:07:32.590
et kaltsiumikanal avaneks.

0:07:36.060,0:07:37.680
See kõik on praegu ülevaade sellest,

0:07:37.680,0:07:39.740
mida õppisime neuronite videotest.

0:07:39.740,0:07:41.760
Lõpuks, kui pinge muutub piisavaks

0:07:41.760,0:07:44.290
kaltsiumikanalite jaoks, siis nad lubavad

0:07:44.290,0:07:46.300
kaltsiumiioonidel sisse voolata.

0:07:46.300,0:07:50.060
Kaltsiumiioonid voolavad sisse ning nad seovad

0:07:50.060,0:07:53.950
ennast valkudega, mis asuvad sünaptilisemembraani või

0:07:53.950,0:07:54.850
eelsünaptilisemembraani juures.

0:07:54.850,0:07:56.010
Need on kaltsiumiioonid.

0:07:56.010,0:08:00.990
Nad seostuvad valkudega, mis on nagu põiekesed.

0:08:00.990,0:08:08.170
Mäletate, et põiekesed olid need membraanid

0:08:08.170,0:08:09.420
neuromediaatorite ümbruses.

0:08:09.420,0:08:13.250
Need kõik sisaldavad neuromediaatoreid.

0:08:13.250,0:08:17.500
Kui kaltsium loob nendega sideme,

0:08:17.500,0:08:18.840
siis see võimaldab endotsütoosi peale hakkamist.

0:08:18.840,0:08:22.850
Protsess lubab põiekese membraanil kokkusulanduda

0:08:22.850,0:08:25.190
neuroni membraaniga ning

0:08:25.190,0:08:26.600
põiekeste sisu tühjeneb.

0:08:26.600,0:08:28.670
See on kõik ülevaade eelmistest videotest.

0:08:28.670,0:08:31.470
Ma seletasin seda protsessi täpsemalt

0:08:31.470,0:08:32.490
eelnevates videotes,

0:08:32.490,0:08:34.500
kuid kõik neuromediaatorid lüüakse minema antud kohast.

0:08:34.500,0:08:38.809
Käsitleme ikka veel sünapsi neuroni

0:08:38.809,0:08:39.450
ja lihasraku vahel.

0:08:39.450,0:08:41.059
Antud juhul on neuromediaatoriks atsetüülkoliin.

0:08:47.130,0:08:49.320
Dendriidiga toimub järgmine tegevus: atsetüülkoliin seob ennast

0:08:49.320,0:08:53.990
sarkolemma retseptoritega või lihasraku

0:08:53.990,0:08:57.410
membraaniga ning see avab

0:08:57.410,0:08:58.820
naatriumikanalid lihasrakku.

0:08:58.820,0:09:02.330
Seega on ka lihasrakkude membraani peal laeng,

0:09:02.330,0:09:07.210
just nagu neuronitelgi.

0:09:07.210,0:09:11.150
Kui see tegelane saab natuke atsetüülkoliini,

0:09:11.150,0:09:16.240
siis lubab ta naatriumil lihasrakku voolata.

0:09:16.240,0:09:18.580
Seega on seal positiivne laeng ning see põhjustab

0:09:18.580,0:09:19.990
lihasrakus tegevuste jada.

0:09:19.990,0:09:22.510
Kui on väike positiivne laeng.

0:09:22.510,0:09:26.680
Kui laeng läheb piisavalt suureks,siis käivitab see

0:09:26.680,0:09:29.100
aga selle kanali,

0:09:29.100,0:09:32.380
mis laseb naatriumil juurde voolata.

0:09:32.380,0:09:35.080
Siin muutub laeng positiivsemaks.

0:09:35.080,0:09:37.035
Muidugi on selle protsessi ümberpööramiseks olemas kaalium.

0:09:37.035,0:09:38.870
See läheb neuronisse.

0:09:38.870,0:09:41.970
Seega lõpuks kutsutakse esile mingi tegevus

0:09:41.970,0:09:43.170
----Naatriumi kanal asub siin----

0:09:43.170,0:09:44.780
See muutub natukene positiivsemaks.

0:09:44.780,0:09:47.710
Kui see muutub piisavalt positiivseks,siis avaneb see ning lubab

0:09:47.710,0:09:49.750
üha enam naatriumit juurde.

0:09:49.750,0:09:51.250
Seega on meil protsessi käitaja.

0:09:51.250,0:09:53.230
Ning edasi liigub see käitaja

0:09:53.230,0:09:57.950
T-torukese juurde.

0:09:57.950,0:10:00.230
Seega muunub neuroni impulss

0:10:00.230,0:10:03.930
keemiliseks signaaliks,

0:10:03.930,0:10:06.370
mis käivitab järjekordese tegevuse,

0:10:06.370,0:10:07.880
mis liigub T-torukesse.

0:10:07.880,0:10:10.560
See on huvitav koht, ning see teema

0:10:10.560,0:10:13.670
on praegu suure uurimise all ning ma annan

0:10:13.670,0:10:17.860
teile mõned viited, kus saate lisalugeda,

0:10:17.860,0:10:20.940
sest on liitvalk, mis pakub ühendust sarkoplasmaatilise retiikulumi

0:10:20.940,0:10:23.010
ja T-torukese vahel.

0:10:23.010,0:10:28.600
Joonistan siia suure kasti.

0:10:28.600,0:10:31.180
Liitavalk asub siin.

0:10:31.180,0:10:34.970
Ma kirjutan need valgud, mis asuvad liitvalgus

0:10:34.970,0:10:36.270
siia kõrvale välja.

0:10:36.270,0:10:44.170
See sisaldab valke triodiin

0:10:51.180,0:10:56.290
Nii...

0:10:56.290,0:10:59.550
Nad on kuidagi hõlmatud liitvalgus ,

0:10:59.550,0:11:04.550
mis pakub sidet T-torukes ja sarkoplasmaatilise retiikulumi[br]vahel,

0:11:04.550,0:11:06.720
kuid meie jaoks on tähtsam hetkel see ,

0:11:06.720,0:11:09.880
mis toimub kui potentsiaal liigub siia --- ehk laeng muutub

0:11:09.880,0:11:16.280
siin piisavalt positiivseks, see omakorda käivitab

0:11:16.280,0:11:17.610
kaltsiumi vabastamise.

0:11:17.610,0:11:20.920
Arvatakse, et ryanodine on tegelikult kaltsiumi

0:11:20.920,0:11:23.930
vabastamise taga,

0:11:23.930,0:11:27.790
kuid see pole kindel.

0:11:27.790,0:11:30.330
Kui protsessi käitaja jõuab siia,

0:11:30.330,0:11:31.010
vahetan värvi.

0:11:31.010,0:11:33.100
Kasutan liialt liiga palju.

0:11:33.100,0:11:36.980
Kui tegevuse käivitaja jõuab piisavalt kaugele ---

0:11:36.980,0:11:40.070
kasutan punast--- siis

0:11:40.070,0:11:42.260
see keskkond muutub natukene positiivsemaks tänu juurde

0:11:42.260,0:11:45.920
tulevatele naatriumiioonidele, mis suunduvad

0:11:45.920,0:11:47.100
siia huvipakkuvasse liitvalku.

0:11:47.100,0:11:49.030
Siiani üritatakse mõista,

0:11:49.030,0:11:52.570
kuidas see liitvalk toimib.

0:11:52.570,0:11:57.290
See käivitab protsessi,mis vabastab kaaliumiioonid sarkoplasmaatilisse retiikulumisse.

0:11:57.290,0:12:03.870
Seega surutakse kaltsiumiioonid

0:12:03.870,0:12:07.610
sarkoplasmaatilise retiikulumi ümbrusesse ehk teisisõnu,

0:12:07.610,0:12:10.230
nad suunatakse raku tsütoplasmasse.

0:12:10.230,0:12:12.550
Kui see on ära juhtunud, siis mis edasi?

0:12:12.550,0:12:14.670
Kõrge kaltsiumi sisalduse tõttu seovad kaltsiumiioonid

0:12:14.670,0:12:17.390
troponiini,

0:12:17.390,0:12:18.750
nagu ma video alguses seletasin.

0:12:18.750,0:12:23.390
Kaltsiumiioonid seovad troponiini, liigutavd tropomüosiini[br]tee pealt eest ära

0:12:23.390,0:12:26.520
ning siis kasutab müosiin ATP'd ,nagu

0:12:26.520,0:12:30.050
me juba varasemast teame,

0:12:30.050,0:12:35.030
ning samal ajal kui signaal kaob,

0:12:35.030,0:12:39.290
lülitub protsess välja ning kaltsiumiioonpumbad

0:12:39.290,0:12:41.180
vähendavad kaltsiumi sisaldust.

0:12:41.180,0:12:45.070
Kontraktsioon lõppeb ning lihas läheb

0:12:45.070,0:12:46.090
lõdvestus seisu.

0:12:46.090,0:12:49.070
Seega seisneb põhiidee selles, et on olemas anum kaltsiumiioonidega,

0:12:49.070,0:12:52.440
mis siis kui lihased lõdvestuvad,

0:12:52.440,0:12:55.330
eemaldavad kaltsiumiioone rakust, et lihas

0:12:55.330,0:12:58.830
saaks pikeneda , et müosiinikimbu ei

0:12:58.830,0:13:00.330
oleks aktiinis.

0:13:00.330,0:13:03.190
Kuid kui tuleb signaal,siis lastakse kaltsiumiioonid taaskord

0:13:03.190,0:13:06.040
lihasesse ning tekib kontraktsioon, sest

0:13:06.040,0:13:11.280
tropomüosiin liigub eest ära .

0:13:11.280,0:13:11.430
Ma ei tea .....

0:13:11.430,0:13:12.090
See tundub päris huvitav.

0:13:12.090,0:13:14.160
See isegi huvitavam kui fakt,

0:13:14.160,0:13:16.200
et seda protsessi ei mõisteta veel täielikult.

0:13:16.200,0:13:19.140
Sellega kaasneb aktiivne uurimustöö,

0:13:19.140,0:13:21.360
seega on see huvitav ala neile,

0:13:21.360,0:13:22.330
kes soovivad saada teaduriks.

0:13:22.330,0:13:25.740
Ühel poolt on see huvitav teaduslikust vaatevinklist,

0:13:25.740,0:13:27.900
kuidas see tegelikult toimib,

0:13:27.900,0:13:31.630
teisalt aga on ka palju haigusi,

0:13:31.630,0:13:34.210
mis on põhjustatud valkude väärast funktsioneerimisest.

0:13:34.210,0:13:37.050
Võib olla saate te neid asju paremaks

0:13:37.050,0:13:37.770
või halvemaks teha.

0:13:37.770,0:13:41.960
Seega on tegelikult olemas ka

0:13:41.960,0:13:44.750
positiivne mõju , kui te mõtlete välja,

0:13:44.750,0:13:47.440
kuidas see protsess

0:13:47.440,0:13:48.490
tegelikult toimib.

0:13:48.490,0:13:49.770
Nüüd on meil sellest ülevaade olemas.

0:13:49.770,0:13:53.770
Me teame kuidas mootorneuron suudab

0:13:53.770,0:14:00.240
pakkuda rakule sidet,

0:14:00.240,0:14:03.490
lubades kaltsiumiioonidel liikuda mööda seda membraani

0:14:03.490,0:14:04.590
raku tsütoplasmasse.

0:14:04.590,0:14:07.240
Ma tegin enne seda videot ka suhteliselt mahuka uurimuse protsessi kohta.

0:14:07.240,0:14:08.740
Need pumbad on väga suure kasuteguriga.

0:14:08.740,0:14:11.980
Kui signaal kaob ning uks sulgub,

0:14:11.980,0:14:16.900
siis sarkoplasmaatiline retiikulum saavutab eelneva

0:14:16.900,0:14:19.070
kaltsiumi sisalduse umbes 30 millisekundiga.

0:14:19.070,0:14:22.100
Sellepärast me olemgi nii head kontraktsioonide peatamisel,

0:14:22.100,0:14:25.820
ma saan teha löögi ning seejärel käe tagasi tõmmata ning

0:14:25.820,0:14:28.870
siis see lõdvestub millisekunditega , sest

0:14:28.870,0:14:33.520
organism on võimeline kontraktsiooni peatama 30 ms'ga, mis on

0:14:33.520,0:14:34.670
vähem 1/30 sekundit.

0:14:34.670,0:14:37.500
Vaadake ka järgmist videot, kus tutvustame

0:14:37.500,0:14:40.030
lihasraku anatoomiat

0:14:40.030,0:14:41.840
detailsemalt.

0:14:41.840,0:14:41.947
CIAO!