WEBVTT

00:00:00.000 --> 00:00:00.710


00:00:00.710 --> 00:00:03.360
Me juba teame, et me alustame glükoosi

00:00:03.360 --> 00:00:12.240
molekuliga, mis on 6-süsinikuline molekul, et see

00:00:12.240 --> 00:00:15.880
lahutatakse lõpuks pooleks glükolüüsis ja me lõpetame 2

00:00:15.880 --> 00:00:19.760
püruuv happega või kahe püruvaadi molekuliga.

00:00:19.760 --> 00:00:23.230
Niiet glükolüüs poolitab selle otseselt ära.

00:00:23.230 --> 00:00:25.200
See lüüsib glükoosi.

00:00:25.200 --> 00:00:29.770
Me lõpetame kahe püruvaadiga või püruuv happega.

00:00:29.770 --> 00:00:35.350
Ja need on 3-süsinikulised molekulid.

00:00:35.350 --> 00:00:36.580
Loomulikult on veel palju teisi asju

00:00:36.580 --> 00:00:37.480
süsinikes käimas.

00:00:37.480 --> 00:00:39.470
Sa nägid seda minevikus. Ja sa võiksid nende keemilised

00:00:39.470 --> 00:00:42.210
struktuurid internetis või vikipeedias üle vaadata ja

00:00:42.210 --> 00:00:42.940
detailsemalt näha.

00:00:42.940 --> 00:00:44.220
Aga see on tegelikult kõige tähtsam asi.

00:00:44.220 --> 00:00:46.770
See, et see lüüsiti, see lõigati pooleks.

00:00:46.770 --> 00:00:48.020
Ja see juhtus glükolüüsis.

00:00:48.020 --> 00:00:54.020


00:00:54.020 --> 00:00:56.650
Ja see juhtus hapniku puudumisel.

00:00:56.650 --> 00:00:57.210
Või mitte tingimata.

00:00:57.210 --> 00:01:00.860
See võib juhtuda nii hapniku olemasolul kui ka puudumisel.

00:01:00.860 --> 00:01:02.520
See ei vaja hapnikku.

00:01:02.520 --> 00:01:04.420
Ja meil on kahe ATP lõppsaadus.

00:01:04.420 --> 00:01:08.500


00:01:08.500 --> 00:01:11.270
Ja ma ütlen alati lõpliku seal, sest jäta meelde, see

00:01:11.270 --> 00:01:14.980
kasutas kaks ATP-d selles investeerimis faasis, ja siis ta

00:01:14.980 --> 00:01:16.060
tootis neli.

00:01:16.060 --> 00:01:18.980
Niiet lõplikul alusel, see tootis neli, kasutas kaks, see

00:01:18.980 --> 00:01:20.790
andis meile kaks ATP-d.

00:01:20.790 --> 00:01:22.580
Ja ta tootis ka kaks NADH-d.

00:01:22.580 --> 00:01:28.160


00:01:28.160 --> 00:01:30.540
Selle saime me glükolüüsist.

00:01:30.540 --> 00:01:33.160
Ja lihtsalt, et sa seda paremini ette saaks kujutada, las

00:01:33.160 --> 00:01:35.610
ma joonistan siia raku.

00:01:35.610 --> 00:01:38.520
Äkki ma joonistan selle siia alla.

00:01:38.520 --> 00:01:41.340
Ütleme, et mul on rakk.

00:01:41.340 --> 00:01:44.010
See on selle välismembraan.

00:01:44.010 --> 00:01:45.460
Võib.olla selle tuum, me tegeleme

00:01:45.460 --> 00:01:47.000
eukarüootse rakuga.

00:01:47.000 --> 00:01:48.400
See ei pea täpselt nii olema.

00:01:48.400 --> 00:01:50.780
Tal on oma DNA ja ta kromatiin on niimoodi

00:01:50.780 --> 00:01:52.040
laiali levinud.

00:01:52.040 --> 00:01:53.490
Ja siis sul on mitokondrid.

00:01:53.490 --> 00:01:56.000
Ja selleks on põhjus, miks inimesed kutsuvad seda raku

00:01:56.000 --> 00:01:56.810
energia allikateks.

00:01:56.810 --> 00:01:58.610
Me vaatame seda sekundi pärast.

00:01:58.610 --> 00:01:59.290
Niiet seal on mitokondrid.

00:01:59.290 --> 00:02:01.100
Sellel on välismembraan ja sisemembraan

00:02:01.100 --> 00:02:03.370
täpselt niimoodi.

00:02:03.370 --> 00:02:05.820
Ma teen mitokondrite struktuurile rohkem detailse,

00:02:05.820 --> 00:02:07.380
võib-olla hiljem selles videos või ma teen

00:02:07.380 --> 00:02:08.800
nende kohta terve video.

00:02:08.800 --> 00:02:12.870
Need siin on veel ühed mitokondrid.

00:02:12.870 --> 00:02:15.120
Ja siis see kõik on vedelik, see ruum siin väljas, mis

00:02:15.120 --> 00:02:17.890
on organellide vahel - ja organellid, sa võid

00:02:17.890 --> 00:02:22.710
neid vaadata kui raku osi, mis teevad teatud asju.

00:02:22.710 --> 00:02:24.700
Peaaegu nagu organid teevad teatud asju

00:02:24.700 --> 00:02:27.220
meie kehade sees.

00:02:27.220 --> 00:02:30.050
Niiet see - niiet kõikide organellide vahel on sul

00:02:30.050 --> 00:02:31.480
vedel ruum.

00:02:31.480 --> 00:02:33.090
See on lihtsalt rakuvedelik.

00:02:33.090 --> 00:02:34.340
Ja seda kutsutakse tsütoplasmaks.

00:02:34.340 --> 00:02:37.820


00:02:37.820 --> 00:02:41.560
Ja seal esineb glükolüüs.

00:02:41.560 --> 00:02:43.440
Niiet glükolüüs toimub tsütoplasmas.

00:02:43.440 --> 00:02:47.360


00:02:47.360 --> 00:02:50.610
Nüüd me kõik teame - ülevaate videos - me teame, mis

00:02:50.610 --> 00:02:52.150
järgmine aste on.

00:02:52.150 --> 00:02:54.990
Krebsi tsükkel, või sidrunhappe tsükkel.

00:02:54.990 --> 00:02:58.761
Ja see võtab tegelikult aset sisemembraanis, või ma

00:02:58.761 --> 00:03:03.340
peaks ütlema, et nende mitokondrite sisemises ruumis.

00:03:03.340 --> 00:03:04.820
Las ma joonistan selle natuke suuremalt.

00:03:04.820 --> 00:03:06.890
Las ma joonistan siia mitokondrid.

00:03:06.890 --> 00:03:08.590
Niiet need on mitokondrid.

00:03:08.590 --> 00:03:10.340
Sellel on välismembraan.

00:03:10.340 --> 00:03:11.960
Sellel on sisemembraan.

00:03:11.960 --> 00:03:14.950
Kui meil on lihtsalt üks sisemembraan, kutsume me seda kristaks.

00:03:14.950 --> 00:03:17.430
Kui meil on mitu, kutsume me neid kristadeks.

00:03:17.430 --> 00:03:19.565
See väike keerdunud sisemembraan, las

00:03:19.565 --> 00:03:22.410
ma annan sellele sildi.

00:03:22.410 --> 00:03:25.430
Niiet need on kristad, mitmuses.

00:03:25.430 --> 00:03:27.540
Ja siis on tal kaks kambrit.

00:03:27.540 --> 00:03:29.930
Sest see on nende kahe membraaniga jagatud.

00:03:29.930 --> 00:03:32.880
See kamber siin on kutsutud välimiseks kambriks.

00:03:32.880 --> 00:03:35.340
See terve asi siin, see on välimine kamber.

00:03:35.340 --> 00:03:39.660
Ja siis see sisemine kamber siin sees on kutsutud

00:03:39.660 --> 00:03:40.910
maatriksiks.

00:03:40.910 --> 00:03:45.200


00:03:45.200 --> 00:03:49.270
Nüüd on sul need püruvaadid, nad pole veel päris valmis

00:03:49.270 --> 00:03:53.220
Krebsi tsükliks, aga ma arvan -- see on hea

00:03:53.220 --> 00:03:55.920
sissejuhatus, kuidas neid Krebsi

00:03:55.920 --> 00:03:56.590
tsükliks ette valmistada?

00:03:56.590 --> 00:03:57.430
Tegelikult nad oksüdeeritakse.

00:03:57.430 --> 00:04:00.900
Ja ma keskendun ainult ühele püruvaadile.

00:04:00.900 --> 00:04:03.740
Me peame lihtsalt meelde jätma, et see püruvaat, et see

00:04:03.740 --> 00:04:06.730
juhtub kaks korda iga glükoosi molekuli kohta.

00:04:06.730 --> 00:04:09.660
Niiet meil selline ettevalmistuse aste

00:04:09.660 --> 00:04:10.870
Krebsi tsükli jaoks.

00:04:10.870 --> 00:04:12.120
Me kutsume seda püruvaadi oksüdeerimiseks.

00:04:12.120 --> 00:04:17.000


00:04:17.000 --> 00:04:19.860
Ja mis ta lõpuks teeb on, et ta lõhestab ühe

00:04:19.860 --> 00:04:22.320
süsinikest püruvaadi küljest ära.

00:04:22.320 --> 00:04:25.650
Niiet lõpuks sulle jääb 2-süsinikuline ühend.

00:04:25.650 --> 00:04:28.000
Sul pole lihtsalt 2 süsinikku, aga selle

00:04:28.000 --> 00:04:29.740
selgroog on lihtsalt kaks süsinikku.

00:04:29.740 --> 00:04:30.990
Seda kutsutakse atsetüül-CoA-ks.

00:04:30.990 --> 00:04:35.040


00:04:35.040 --> 00:04:37.100
Ja kui need nimed on segased, sest, mis on

00:04:37.100 --> 00:04:38.590
atsetüülkoensüüm A?

00:04:38.590 --> 00:04:39.380
Need on väga veidrad.

00:04:39.380 --> 00:04:41.030
Sa võid neile internetis otsingu teha, aga ma kasutan lihtsalt

00:04:41.030 --> 00:04:43.360
neid sõnu praegu, sest see hoiab asju lihtsana ja

00:04:43.360 --> 00:04:44.790
me saame asjast suurema pildi.

00:04:44.790 --> 00:04:46.240
Niiet see toodab atsetüül-CoA, mis on

00:04:46.240 --> 00:04:47.500
see 2-süsinikuline ühend.

00:04:47.500 --> 00:04:56.500
Ja ta vähendab ka mõned NAD plussid NADH-ks.

00:04:56.500 --> 00:05:00.010
Ja sellele protsessile siin jagatakse tihti tunnustust -- või

00:05:00.010 --> 00:05:02.000
saab Krebsi tsükkel või sidrunhappe tsükkel

00:05:02.000 --> 00:05:03.070
selle sammu eest tunnustuse.

00:05:03.070 --> 00:05:06.470
Aga see on tegelikult samm Krebsi tsükli ettevalmistuseks.

00:05:06.470 --> 00:05:11.870
Nüüd kui sul on lõpuks see 2-süsinikuline ahel, atsetüül-CoA

00:05:11.870 --> 00:05:12.750
siin.

00:05:12.750 --> 00:05:16.200
Sa oled valmist hüppama Krebsi tsüklisse.

00:05:16.200 --> 00:05:18.080
See pikk jutt Krebsi tsüklist.

00:05:18.080 --> 00:05:20.670
Ja sa näed sekundi pärast, miks seda tsükliks kutsutakse.

00:05:20.670 --> 00:05:23.970
Atsetüül-CoA, ja kõik see on ensüümide poolt katalüseeritud.

00:05:23.970 --> 00:05:26.900
Ja ensüümid on lihtsalt proteiinid, mis toovad kokku

00:05:26.900 --> 00:05:29.540
koostisosad, mis peavad õigesti reageerima, et

00:05:29.540 --> 00:05:30.970
nad üldse reageeriks.

00:05:30.970 --> 00:05:33.260
Niiet ensüümide poolt katalüseeritud.

00:05:33.260 --> 00:05:40.280
See atsetüül-CoA ühineb mingi osa oksaloatsetaadi happega.

00:05:40.280 --> 00:05:41.540
Väga peen sõna.

00:05:41.540 --> 00:05:43.880
Aga see on 4-süsinikuline molekul.

00:05:43.880 --> 00:05:48.090


00:05:48.090 --> 00:05:51.580
Need kaks tükki on nagu kokku reageerinud, või ühinenud

00:05:51.580 --> 00:05:53.570
kokku, oleneb, kuidas sa seda vaadata tahad.

00:05:53.570 --> 00:05:55.640
Ma joonistan selle niimoodi.

00:05:55.640 --> 00:05:57.100
See kõik on ensüümide poolt katalüseeritud.

00:05:57.100 --> 00:05:58.000
Ja see on tähtis.

00:05:58.000 --> 00:06:00.210
Mõned tekstid ütlevad, kas see on ensüümi katalüseeritud reaktsioon?

00:06:00.210 --> 00:06:00.740
Jah.

00:06:00.740 --> 00:06:02.070
Kõik Krebsi tsüklis on

00:06:02.070 --> 00:06:03.720
ensüümi katalüseeritud reaktsioon.

00:06:03.720 --> 00:06:06.675
Ja nad moodustavad tsitraadi, või sidrunhappe.

00:06:06.675 --> 00:06:09.630


00:06:09.630 --> 00:06:11.470
Mis on sama asi, mis sinu sidrunis

00:06:11.470 --> 00:06:12.810
või sinu apelsinimahlas.

00:06:12.810 --> 00:06:18.330
Ja see on 6-süsinikuline molekul.

00:06:18.330 --> 00:06:18.990
Mis on loogiline.

00:06:18.990 --> 00:06:21.160
Sul on 2-süsinikuline ja 4-süsinikuline.

00:06:21.160 --> 00:06:23.520
Sa saad 6-süsinikulise molekuli.

00:06:23.520 --> 00:06:27.000
Ja siis see sidrunhape oksüdeeritakse

00:06:27.000 --> 00:06:28.110
mitme sammuga.

00:06:28.110 --> 00:06:30.450
Ja see siin on tohutu lihtsustus.

00:06:30.450 --> 00:06:33.540
Aga see lihtsalt oksüdeeritakse mitme sammuga.

00:06:33.540 --> 00:06:35.910
Jällegi, süsinikud lõhestatakse küljest ära.

00:06:35.910 --> 00:06:39.430
Mõlemad 2-süsinikulised lõhestatakse, et saada tagasi

00:06:39.430 --> 00:06:41.410
oksaloatsetaadi happesse.

00:06:41.410 --> 00:06:43.630
Ja sa võid öelda, et kui need süsinikud lõhestatakse,

00:06:43.630 --> 00:06:45.620
nagu see süsinik lõhestatakse küljest ära,

00:06:45.620 --> 00:06:48.560
mis sellega siis juhtub?

00:06:48.560 --> 00:06:50.000
See saab CO2-ks.

00:06:50.000 --> 00:06:52.890
Ta pannakse hapniku juurde ja ta lahkub süsteemist.

00:06:52.890 --> 00:06:56.840
Niiet seal hapnik või süsinikud või

00:06:56.840 --> 00:06:58.260
süsinikdioksiid tegelikult toodetakse.

00:06:58.260 --> 00:07:00.390
Ja sarnaselt, kui need süsinikud ära lõhestatakse,

00:07:00.390 --> 00:07:04.170
see moodustab CO2.

00:07:04.170 --> 00:07:06.720
Ja tegelikult, iga glükoosi molekuli kohta on sul

00:07:06.720 --> 00:07:07.980
kuus süsinikku.

00:07:07.980 --> 00:07:11.760
Kui sa seda protsessi korra teed, toodad sa kolm

00:07:11.760 --> 00:07:13.505
molekuli süsinikdioksiidi.

00:07:13.505 --> 00:07:14.630
Aga sa teed seda kaks korda.

00:07:14.630 --> 00:07:18.000
Sa toodad kuus süsinikdioksiidi.

00:07:18.000 --> 00:07:20.970
Mis annab seletust kõigi süsinike kohta.

00:07:20.970 --> 00:07:24.090
Sa saad iga kord kolmest süsinikust lahti.

00:07:24.090 --> 00:07:25.360
No tegelikult kahest igal korral.

00:07:25.360 --> 00:07:28.400
Aga tegelikult, sammudel pärast glükolüüsi, saad sa lahti

00:07:28.400 --> 00:07:29.395
kolmest süsinikust.

00:07:29.395 --> 00:07:31.490
Aga sa teed seda iga püruvaadi jaoks.

00:07:31.490 --> 00:07:34.350
Sa saad kõigist kuuest süsinikust lahti, mis

00:07:34.350 --> 00:07:35.800
peavad lõpuks välja hingama.

00:07:35.800 --> 00:07:37.930
Aga see tsükkel, see ei tooda lihtsalt süsinikke.

00:07:37.930 --> 00:07:43.150
Kogu mõte on toota NADH-sid ja FADH2-sid ja ATP-sid.

00:07:43.150 --> 00:07:44.430
Niiet me kirjutame selle siia.

00:07:44.430 --> 00:07:45.820
Ja see on tohutu lihtsustus.

00:07:45.820 --> 00:07:47.930
Ma näitan sulle kohe detailset pilti.

00:07:47.930 --> 00:07:51.730
Me vähendame mõned NAD plussid NADH-ks.

00:07:51.730 --> 00:07:56.030


00:07:56.030 --> 00:07:57.130
Me teeme seda uuesti.

00:07:57.130 --> 00:07:58.860
Ja muidugi on need eraldi sammudes.

00:07:58.860 --> 00:08:00.240
Seal on kesktaseme ühendeid.

00:08:00.240 --> 00:08:03.200
Ma näitan sulle neid kohe.

00:08:03.200 --> 00:08:08.130
Järgmine NAD plussi molekul redutseeritakse NADH-ks.

00:08:08.130 --> 00:08:11.040
See toodab mõned ATP-d.

00:08:11.040 --> 00:08:13.630


00:08:13.630 --> 00:08:15.170
Mõned ADP-d muutuvad ATP-deks.

00:08:15.170 --> 00:08:18.920


00:08:18.920 --> 00:08:22.190
Äkki meil on mõned -- ja mitte äkki, niimoodi juhtubki --

00:08:22.190 --> 00:08:30.150
mõned FAD-d -- ma kirjutan selle niimoodi -- mõned FAD-d

00:08:30.150 --> 00:08:32.100
oksüdeeritakse FADH2-ks.

00:08:32.100 --> 00:08:34.950
Ja kogu selle asja põhjus, miks me nendele üldse tähelepanu pöörame,

00:08:34.950 --> 00:08:37.850
sa arvad, hei, rakuhingamine on kõik ATP kohta.

00:08:37.850 --> 00:08:40.850
Miks me üldse neile NADH-dele ja neile

00:08:40.850 --> 00:08:44.910
FADH2-dele, mis toodetakse, tähelepanu pöörame.

00:08:44.910 --> 00:08:47.430
Põhjus, miks me hoolime, on, et need on sisendid

00:08:47.430 --> 00:08:48.870
elektroni transpordiahelas.

00:08:48.870 --> 00:08:51.730
Need oksüdeeritakse või nad kaotavad oma vesinikud

00:08:51.730 --> 00:08:54.530
elektroni transpordiahelas, ja see on koht, kus enamik

00:08:54.530 --> 00:08:56.500
ATP-st tegelikult toodetakse.

00:08:56.500 --> 00:08:59.910
Ja siis redutseeritakse äkki veel mõni NAD või

00:08:59.910 --> 00:09:01.890
omandatakse vesinik.

00:09:01.890 --> 00:09:03.780
Reduktsioon on elektroni omandamine.

00:09:03.780 --> 00:09:06.760
Või vesiniku, mille elektroni sa saad ahnitseda, omandamine.

00:09:06.760 --> 00:09:08.870
NADH.

00:09:08.870 --> 00:09:12.170
Ja siis me lõpetame uuesti oksaloatsetaadi happega.

00:09:12.170 --> 00:09:15.570
Ja me saame kogu sidrunhappe tsükli uuesti läbi teha.

00:09:15.570 --> 00:09:17.460
Niiet nüüd me oleme selle kõik üles kirjutanud, loeme,

00:09:17.460 --> 00:09:21.180
mis meil on. Sõltuvalt -- las ma joonistan mõned

00:09:21.180 --> 00:09:22.890
eraldusjooned, et me teaks, mis on mis.

00:09:22.890 --> 00:09:26.880
Niiet see siin, kõik, mis on sellest joonest vasakul

00:09:26.880 --> 00:09:28.130
siin on glükolüüs.

00:09:28.130 --> 00:09:30.450


00:09:30.450 --> 00:09:31.760
Me juba õppisime seda.

00:09:31.760 --> 00:09:34.520
Ja siis kõige -- eriti sissejuhatavates -- õpikutes

00:09:34.520 --> 00:09:38.480
jagavad tunnustust Krebsi tsüklile selle püruvaadi oksüdatsiooni eest,

00:09:38.480 --> 00:09:40.500
aga see on tegelikult ettevalmistav samm.

00:09:40.500 --> 00:09:43.090
Krebsi tsükkel on ametlikult see osa, kus sa

00:09:43.090 --> 00:09:45.310
alustad atsetüül-CoA-ga, sa ühendad selle

00:09:45.310 --> 00:09:47.400
oksaloatsetaadi happega.

00:09:47.400 --> 00:09:51.190
Ja siis sa lähed ja lood sidrunhappe, mis lõpuks

00:09:51.190 --> 00:09:54.210
oksüdeeritakse ja siis toodetakse kõik need asjad, mis peavad

00:09:54.210 --> 00:09:57.750
kas otse tootma ATP-d või teevad seda

00:09:57.750 --> 00:09:59.030
elektroni transpordiahela kaudu.

00:09:59.030 --> 00:10:01.790
Aga loeme ära kõik, mis meil on.

00:10:01.790 --> 00:10:03.630
Loeme ära kõik, mis meil on siiani.

00:10:03.630 --> 00:10:06.490
Me arvestasime glükolüüsi siin.

00:10:06.490 --> 00:10:10.110
Kaks lõpp ATP-d, kaks NADH-d.

00:10:10.110 --> 00:10:13.360
Nüüd, sidrunhappe tsüklis või Krebsi tsüklis,

00:10:13.360 --> 00:10:14.730
esiteks meil on püruvaadi oksüdatsioon.

00:10:14.730 --> 00:10:16.680
Mis tootis ühe NADH.

00:10:16.680 --> 00:10:19.830


00:10:19.830 --> 00:10:22.040
Aga jäta meelde, kui me tahame öelda, mida me toodame

00:10:22.040 --> 00:10:23.600
iga glükoosi jaoks?

00:10:23.600 --> 00:10:26.430
Selle tootsime me iga püruvaadi jaoks.

00:10:26.430 --> 00:10:29.510
See NADH oli sellest püruvaadist.

00:10:29.510 --> 00:10:33.630
Aga glükolüüs tootis kaks püruvaati.

00:10:33.630 --> 00:10:38.130
Niiet kõik peale seda peame me korrutama kahega

00:10:38.130 --> 00:10:40.570
iga glükoosi molekuli kohta.

00:10:40.570 --> 00:10:43.680
Niiet ma ütlen, et iga püruvaadi oksüdatsiooni korda kaks kohta, tähendab, et

00:10:43.680 --> 00:10:45.080
me saame kaks NADH-d.

00:10:45.080 --> 00:10:52.060


00:10:52.060 --> 00:10:55.900
Ja siis kui me vaatame siia poole, ametlikku Krebsi tsüklit,

00:10:55.900 --> 00:10:56.800
mis me saame?

00:10:56.800 --> 00:10:58.150
Me saame mitu NADH-d?

00:10:58.150 --> 00:11:02.110
Üks, kaks, kolm NADH-d.

00:11:02.110 --> 00:11:07.730
Niiet kolm NADH-d korda kaks, sest me teeme

00:11:07.730 --> 00:11:10.520
seda tsüklit iga püruvaadiga, mis toodeti

00:11:10.520 --> 00:11:11.960
glükolüüsis.

00:11:11.960 --> 00:11:16.170
Niiet see annab meile kuus NADH-d.

00:11:16.170 --> 00:11:19.640
Meil on üks ATP iga tsükli kohta.

00:11:19.640 --> 00:11:20.730
See juhtub kaks korda.

00:11:20.730 --> 00:11:22.410
Korra iga püroviinamarihappe kohta.

00:11:22.410 --> 00:11:24.980
Niiet me saame kaks ATP-d.

00:11:24.980 --> 00:11:29.260
Ja siis on meil üks FADH2.

00:11:29.260 --> 00:11:31.490
Aga see on hea, me teeme seda tsüklit kaks korda.

00:11:31.490 --> 00:11:32.390
See on ühe tsükli kohta.

00:11:32.390 --> 00:11:34.020
Niiet korda kaks.

00:11:34.020 --> 00:11:37.430
Meil on kaks FADH-d.

00:11:37.430 --> 00:11:42.030
Nüüd, paljudes raamatutes vahest need kaks NADH-d, või

00:11:42.030 --> 00:11:45.400
iga Krebsi tsükli kohta, või püruvaadi kohta see üks NADH,

00:11:45.400 --> 00:11:48.030
nad jagavad tunnustust Krebsi tsüklile.

00:11:48.030 --> 00:11:50.170
Niiet vahest selle kesktaseme sammu asemel

00:11:50.170 --> 00:11:52.560
kirjutavad nad siia lihtsalt neli NADH-d.

00:11:52.560 --> 00:11:53.590
Ja sa teed seda kaks korda.

00:11:53.590 --> 00:11:55.020
Korra iga püruvaadi kohta.

00:11:55.020 --> 00:11:58.390
Niiet nad ütlevad, et kaheksa NADH-d toodetakse Krebsi tsüklis.

00:11:58.390 --> 00:12:01.120
Aga tegelikult, kuus Krebsi tüklist, kaks

00:12:01.120 --> 00:12:02.940
ettevalmistus tasemest.

00:12:02.940 --> 00:12:06.130
Huvitav osa nüüd on, et me saame lugeda, kas me saame

00:12:06.130 --> 00:12:10.360
38 ATP-d nagu rakuhingamises lubatud.

00:12:10.360 --> 00:12:13.170
Me oleme otseselt juba tootnud, iga molekuli kohta

00:12:13.170 --> 00:12:17.200
glükoosis kaks ATP-d ja siis veel kaks ATP-d.

00:12:17.200 --> 00:12:19.990
Niiet meil on neli ATP-d.

00:12:19.990 --> 00:12:20.880
Neli ATP-d.

00:12:20.880 --> 00:12:21.820
Mitu NADH-d meil on?

00:12:21.820 --> 00:12:25.360
2, 4 ja siis 4 pluss 6 10.

00:12:25.360 --> 00:12:29.850
Meil on 10 NADH-d.

00:12:29.850 --> 00:12:31.380
Ja siis on meil 2 FADH2-te.

00:12:31.380 --> 00:12:36.470


00:12:36.470 --> 00:12:37.710
Ma arvan, et esimese rakuhingamise videos

00:12:37.710 --> 00:12:39.070
ütlesin ma FADH.

00:12:39.070 --> 00:12:42.860
See peaks olema FADH2, lihtsalt, et täpne olla.

00:12:42.860 --> 00:12:45.690
Ja need, nüüd sa võid öelda, kus meie 38 ATP-d on?

00:12:45.690 --> 00:12:48.720
Meil on praegu ainult neli ATP-d.

00:12:48.720 --> 00:12:51.600
Aga need on tegelikult sisendid

00:12:51.600 --> 00:12:52.350
elektroni transpordiahelasse.

00:12:52.350 --> 00:12:55.370
Need moelkulid siin oksüdeeritaks elektroni

00:12:55.370 --> 00:12:56.460
transpordiahelas.

00:12:56.460 --> 00:12:59.460
Iga NADH elektroni transpordiahelas

00:12:59.460 --> 00:13:01.900
toodab kolm ATP-d.

00:13:01.900 --> 00:13:08.120
Niiet need 10 NADH-d toodavad 30 ATP-d

00:13:08.120 --> 00:13:10.530
elektroni transpordiahelas.

00:13:10.530 --> 00:13:14.810
Ja iga FADH2, kui see oksüdeeritakse ja muudetakse tagasi

00:13:14.810 --> 00:13:18.170
FAD-ks elektroni transpordiahelas,

00:13:18.170 --> 00:13:19.610
toodavad kaks ATP-d.

00:13:19.610 --> 00:13:25.050
Niiet kaks tükki toodavad neli ATP-d

00:13:25.050 --> 00:13:27.320
elektroni transpordiahelas.

00:13:27.320 --> 00:13:29.140
Niiet nüüd me näeme, me saame neli sellest,

00:13:29.140 --> 00:13:29.960
mida me siiani teinud oleme.

00:13:29.960 --> 00:13:33.200
Glükolüüs, ettevalmistus staadium ja Krebsi või

00:13:33.200 --> 00:13:34.220
sidrunhappe tsükkel.

00:13:34.220 --> 00:13:37.330
Ja lõpuks, need väljundid glükolüüsist ja

00:13:37.330 --> 00:13:39.930
sidrunhappest, kui nad saavad elektroni

00:13:39.930 --> 00:13:42.690
transpordiahelasse, toodavad veel 34.

00:13:42.690 --> 00:13:48.380
Niiet 34 pluss 4, see toob meile lubatud 38 ATP-d, mis

00:13:48.380 --> 00:13:51.840
on oodatav eriti tõhusast rakust.

00:13:51.840 --> 00:13:53.630
See on nagu teoreetiline maksimum.

00:13:53.630 --> 00:13:55.830
Enamus rakkudes nad ei jõua päris sinnani.

00:13:55.830 --> 00:13:58.120
Aga see on hea number, mida teada kui sa võtad

00:13:58.120 --> 00:14:01.680
bioloogia testi enamus sissejuhatavates bioloogia kursustes.

00:14:01.680 --> 00:14:03.570
Siin on veel üks asjaolu, mis ma teha tahan.

00:14:03.570 --> 00:14:06.790
Kõik, millest me siiani rääkinud oleme, see on süsivesikute

00:14:06.790 --> 00:14:07.370
metabolism.

00:14:07.370 --> 00:14:09.300
Või suhkru metabolism, võib ka nii kutsuda.

00:14:09.300 --> 00:14:11.850
Me lõhume suhkruid, et toota ATP-si.

00:14:11.850 --> 00:14:13.780
Glükoos oli meie alguspunkt.

00:14:13.780 --> 00:14:18.030
Aga loomad, ka meie, me saame teisi asju kataboliseerida.

00:14:18.030 --> 00:14:20.870
Me saame kataboliseerida proteiine.

00:14:20.870 --> 00:14:26.230
Me saame kataboliseerida rasve.

00:14:26.230 --> 00:14:29.090
Kui sul on kehas rasvu, on sul energiat.

00:14:29.090 --> 00:14:31.300
Teoorias, su keha peaks olema võimeline seda rasva võtma ja sa

00:14:31.300 --> 00:14:32.730
peaks olema võimeline sellega asju tegema.

00:14:32.730 --> 00:14:34.750
Sa peaksid olema võimeline tootma ATP-si.

00:14:34.750 --> 00:14:37.250
Ja huvitav asi, miks ma selle siin üles tõstsin,

00:14:37.250 --> 00:14:39.880
on, et loomulikult pole glükolüüsist neile mingit abi.

00:14:39.880 --> 00:14:44.200
Kuigi rasvu saab muuta maksas glükoosiks.

00:14:44.200 --> 00:14:47.210
Aga huvitav asi on see, et Krebsi tsükkel on

00:14:47.210 --> 00:14:51.000
sisenemispunkt nendesse teistesse kataboolsetesse mehhanismidesse. Proteiinid

00:14:51.000 --> 00:14:53.900
lõhutakse aminohapetesse, mida saab lõhkuda

00:14:53.900 --> 00:14:55.430
atsetüül-CoA-ks.

00:14:55.430 --> 00:14:58.550
Rasvu saab muuta glükoosiks, mis tegelikult saaks

00:14:58.550 --> 00:15:01.070
siis minna rakuhingamisse.

00:15:01.070 --> 00:15:05.020
Aga suurem pilt siin on, et atsetüül-CoA on üldiselt

00:15:05.020 --> 00:15:09.300
kataboolne keskaste, mis saab astuda Krebsi tsüklisse

00:15:09.300 --> 00:15:12.200
ja toota ATP-sid vahet pole,kas meie kütuseks on

00:15:12.200 --> 00:15:16.890
süsivesikud, suhkrud, proteiinid või rasvad.

00:15:16.890 --> 00:15:20.750
Nüüd on meil hea arusaam, kuidas kõik siin

00:15:20.750 --> 00:15:22.210
töötab, ma arvan.

00:15:22.210 --> 00:15:24.890
Nüüd ma näitan sulle diagrammi, mida sa võid

00:15:24.890 --> 00:15:26.700
oma bioloogia õpikus näha.

00:15:26.700 --> 00:15:30.250
Või tegelikult ma näitan sulle tegelikku vikipeedia diagrammi.

00:15:30.250 --> 00:15:31.650
Ma lihstalt tahan sulle näidata, see näeb väga

00:15:31.650 --> 00:15:32.940
hirmutav ja segane välja.

00:15:32.940 --> 00:15:36.570
Ja ma arvan, et sellepärast on paljudel meil raskusi

00:15:36.570 --> 00:15:37.670
rakuhingamisega juba alguses.

00:15:37.670 --> 00:15:39.720
Sest seal on lihtsalt liiga palju informatsiooni.

00:15:39.720 --> 00:15:41.660
On raske aru saada, mis on tähtis.

00:15:41.660 --> 00:15:43.640
Aga ma tahan lihtsalt siin tähtsamad asjad esile tõsta.

00:15:43.640 --> 00:15:46.200
Lihtsalt, et sa näeks, et see on sama asi, millest me siis rääkisime.

00:15:46.200 --> 00:15:49.070
Glükolüüsis toodad sa kaks püruvaati.

00:15:49.070 --> 00:15:50.300
See siin on püruvaat.

00:15:50.300 --> 00:15:52.040
Nad tegelikult näitavad selle molekulaarset struktuuri.

00:15:52.040 --> 00:15:54.880
See on see püruvaadi oksüdatsioon, millest ma rääkisin.

00:15:54.880 --> 00:15:56.570
Ettevalmistus samm.

00:15:56.570 --> 00:15:58.670
Ja sa näed, et me toodame süsinikdioksiidi.

00:15:58.670 --> 00:16:03.520
Ja me redutseerime NAD plussi NADH-ks.

00:16:03.520 --> 00:16:06.910
Siis oleme me valmis minema Krebsi tsüklisse.

00:16:06.910 --> 00:16:11.230
Atsetüül-CoA ja oksaloatsetaat või oksaloatsetaadi

00:16:11.230 --> 00:16:14.490
hape, nad reageerivad koos, et

00:16:14.490 --> 00:16:15.860
luua sidrunhape.

00:16:15.860 --> 00:16:18.180
Nad on siia tegelikult molekuli joonistanud.

00:16:18.180 --> 00:16:21.110
Ja siis sidrunhape oksüdeeritakse Krebsi tsükli kaudu

00:16:21.110 --> 00:16:22.260
siin.

00:16:22.260 --> 00:16:24.220
Kõik need sammud, iga samm siin on

00:16:24.220 --> 00:16:25.590
ensüümide poolt hõlbustatud.

00:16:25.590 --> 00:16:27.100
Ja see oksüdeeritakse.

00:16:27.100 --> 00:16:29.900
Aga ma tahan esile tuua huvitavaid osasi.

00:16:29.900 --> 00:16:33.960
Siin redutseeritakse NAD NADH-ks.

00:16:33.960 --> 00:16:36.950
Meil on veel üks NAD, mis redutseeritakse NADH-ks.

00:16:36.950 --> 00:16:39.960
Ja siis siin, veel üks NAD redutseeritakse NADH-ks

00:16:39.960 --> 00:16:43.750
Niiet siiani, kui sa lisad ettevalmistuse astme, on meil

00:16:43.750 --> 00:16:47.550
toodetud neli NADH-d, kolm otse Krebsi tsüklist.

00:16:47.550 --> 00:16:49.120
See on täpselt, mis ma sulle rääkisin.

00:16:49.120 --> 00:16:52.220
Nüüd meil on, siin diagrammis nad ütlevad, et GDP.

00:16:52.220 --> 00:16:55.310
GTP tuleb GDP-st

00:16:55.310 --> 00:16:57.760
GTP on lihtsalt guanosiintrifosfaat.

00:16:57.760 --> 00:17:01.130
See on veel üks puriin, mida saab energiaallikana kasutada.

00:17:01.130 --> 00:17:03.570
Aga hiljem saab seda kasutada ATP tootmiseks.

00:17:03.570 --> 00:17:05.530
Niiet see on lihtsalt viis, kuidas nad juhtusid seda joonistama.

00:17:05.530 --> 00:17:07.680
Aga see on tegelik ATP, mille ma joonistasin

00:17:07.680 --> 00:17:09.069
diagrammi tipus.

00:17:09.069 --> 00:17:10.210
Ja neil on see Q grupp.

00:17:10.210 --> 00:17:11.210
Ja ma ei lähe selle sisse.

00:17:11.210 --> 00:17:14.260
Ja siis ta redutseeritakse siin.

00:17:14.260 --> 00:17:15.660
Ta saab need kaks vesinikku.

00:17:15.660 --> 00:17:19.400
Aga see lõpetab FADH2 redutseerimisega.

00:17:19.400 --> 00:17:24.270
Niiet siin toodetakse FADH2.

00:17:24.270 --> 00:17:28.119
Niiet nagu lubatud, me tootsime iga püruvaadi kohta, mis

00:17:28.119 --> 00:17:30.280
sisendatud -- mäletad, niiet me teeme seda kaks korda -- iga

00:17:30.280 --> 00:17:35.990
püruvaadi kohta tootsime me üks, kaks, kolm, neli NADH-d.

00:17:35.990 --> 00:17:40.550
Me tootsime ühe ATP ja ühe FADH2.

00:17:40.550 --> 00:17:45.050
See täpselt sama, mis me siin üleval nägime.

00:17:45.050 --> 00:17:47.000
Näeme järgmises videos.