0:00:00.000,0:00:00.710


0:00:00.710,0:00:03.360
Me juba teame, et me alustame glükoosi

0:00:03.360,0:00:12.240
molekuliga, mis on 6-süsinikuline molekul, et see

0:00:12.240,0:00:15.880
lahutatakse lõpuks pooleks glükolüüsis ja me lõpetame 2

0:00:15.880,0:00:19.760
püruuv happega või kahe püruvaadi molekuliga.

0:00:19.760,0:00:23.230
Niiet glükolüüs poolitab selle otseselt ära.

0:00:23.230,0:00:25.200
See lüüsib glükoosi.

0:00:25.200,0:00:29.770
Me lõpetame kahe püruvaadiga või püruuv happega.

0:00:29.770,0:00:35.350
Ja need on 3-süsinikulised molekulid.

0:00:35.350,0:00:36.580
Loomulikult on veel palju teisi asju

0:00:36.580,0:00:37.480
süsinikes käimas.

0:00:37.480,0:00:39.470
Sa nägid seda minevikus. Ja sa võiksid nende keemilised

0:00:39.470,0:00:42.210
struktuurid internetis või vikipeedias üle vaadata ja

0:00:42.210,0:00:42.940
detailsemalt näha.

0:00:42.940,0:00:44.220
Aga see on tegelikult kõige tähtsam asi.

0:00:44.220,0:00:46.770
See, et see lüüsiti, see lõigati pooleks.

0:00:46.770,0:00:48.020
Ja see juhtus glükolüüsis.

0:00:48.020,0:00:54.020


0:00:54.020,0:00:56.650
Ja see juhtus hapniku puudumisel.

0:00:56.650,0:00:57.210
Või mitte tingimata.

0:00:57.210,0:01:00.860
See võib juhtuda nii hapniku olemasolul kui ka puudumisel.

0:01:00.860,0:01:02.520
See ei vaja hapnikku.

0:01:02.520,0:01:04.420
Ja meil on kahe ATP lõppsaadus.

0:01:04.420,0:01:08.500


0:01:08.500,0:01:11.270
Ja ma ütlen alati lõpliku seal, sest jäta meelde, see

0:01:11.270,0:01:14.980
kasutas kaks ATP-d selles investeerimis faasis, ja siis ta

0:01:14.980,0:01:16.060
tootis neli.

0:01:16.060,0:01:18.980
Niiet lõplikul alusel, see tootis neli, kasutas kaks, see

0:01:18.980,0:01:20.790
andis meile kaks ATP-d.

0:01:20.790,0:01:22.580
Ja ta tootis ka kaks NADH-d.

0:01:22.580,0:01:28.160


0:01:28.160,0:01:30.540
Selle saime me glükolüüsist.

0:01:30.540,0:01:33.160
Ja lihtsalt, et sa seda paremini ette saaks kujutada, las

0:01:33.160,0:01:35.610
ma joonistan siia raku.

0:01:35.610,0:01:38.520
Äkki ma joonistan selle siia alla.

0:01:38.520,0:01:41.340
Ütleme, et mul on rakk.

0:01:41.340,0:01:44.010
See on selle välismembraan.

0:01:44.010,0:01:45.460
Võib.olla selle tuum, me tegeleme

0:01:45.460,0:01:47.000
eukarüootse rakuga.

0:01:47.000,0:01:48.400
See ei pea täpselt nii olema.

0:01:48.400,0:01:50.780
Tal on oma DNA ja ta kromatiin on niimoodi

0:01:50.780,0:01:52.040
laiali levinud.

0:01:52.040,0:01:53.490
Ja siis sul on mitokondrid.

0:01:53.490,0:01:56.000
Ja selleks on põhjus, miks inimesed kutsuvad seda raku

0:01:56.000,0:01:56.810
energia allikateks.

0:01:56.810,0:01:58.610
Me vaatame seda sekundi pärast.

0:01:58.610,0:01:59.290
Niiet seal on mitokondrid.

0:01:59.290,0:02:01.100
Sellel on välismembraan ja sisemembraan

0:02:01.100,0:02:03.370
täpselt niimoodi.

0:02:03.370,0:02:05.820
Ma teen mitokondrite struktuurile rohkem detailse,

0:02:05.820,0:02:07.380
võib-olla hiljem selles videos või ma teen

0:02:07.380,0:02:08.800
nende kohta terve video.

0:02:08.800,0:02:12.870
Need siin on veel ühed mitokondrid.

0:02:12.870,0:02:15.120
Ja siis see kõik on vedelik, see ruum siin väljas, mis

0:02:15.120,0:02:17.890
on organellide vahel - ja organellid, sa võid

0:02:17.890,0:02:22.710
neid vaadata kui raku osi, mis teevad teatud asju.

0:02:22.710,0:02:24.700
Peaaegu nagu organid teevad teatud asju

0:02:24.700,0:02:27.220
meie kehade sees.

0:02:27.220,0:02:30.050
Niiet see - niiet kõikide organellide vahel on sul

0:02:30.050,0:02:31.480
vedel ruum.

0:02:31.480,0:02:33.090
See on lihtsalt rakuvedelik.

0:02:33.090,0:02:34.340
Ja seda kutsutakse tsütoplasmaks.

0:02:34.340,0:02:37.820


0:02:37.820,0:02:41.560
Ja seal esineb glükolüüs.

0:02:41.560,0:02:43.440
Niiet glükolüüs toimub tsütoplasmas.

0:02:43.440,0:02:47.360


0:02:47.360,0:02:50.610
Nüüd me kõik teame - ülevaate videos - me teame, mis

0:02:50.610,0:02:52.150
järgmine aste on.

0:02:52.150,0:02:54.990
Krebsi tsükkel, või sidrunhappe tsükkel.

0:02:54.990,0:02:58.761
Ja see võtab tegelikult aset sisemembraanis, või ma

0:02:58.761,0:03:03.340
peaks ütlema, et nende mitokondrite sisemises ruumis.

0:03:03.340,0:03:04.820
Las ma joonistan selle natuke suuremalt.

0:03:04.820,0:03:06.890
Las ma joonistan siia mitokondrid.

0:03:06.890,0:03:08.590
Niiet need on mitokondrid.

0:03:08.590,0:03:10.340
Sellel on välismembraan.

0:03:10.340,0:03:11.960
Sellel on sisemembraan.

0:03:11.960,0:03:14.950
Kui meil on lihtsalt üks sisemembraan, kutsume me seda kristaks.

0:03:14.950,0:03:17.430
Kui meil on mitu, kutsume me neid kristadeks.

0:03:17.430,0:03:19.565
See väike keerdunud sisemembraan, las

0:03:19.565,0:03:22.410
ma annan sellele sildi.

0:03:22.410,0:03:25.430
Niiet need on kristad, mitmuses.

0:03:25.430,0:03:27.540
Ja siis on tal kaks kambrit.

0:03:27.540,0:03:29.930
Sest see on nende kahe membraaniga jagatud.

0:03:29.930,0:03:32.880
See kamber siin on kutsutud välimiseks kambriks.

0:03:32.880,0:03:35.340
See terve asi siin, see on välimine kamber.

0:03:35.340,0:03:39.660
Ja siis see sisemine kamber siin sees on kutsutud

0:03:39.660,0:03:40.910
maatriksiks.

0:03:40.910,0:03:45.200


0:03:45.200,0:03:49.270
Nüüd on sul need püruvaadid, nad pole veel päris valmis

0:03:49.270,0:03:53.220
Krebsi tsükliks, aga ma arvan -- see on hea

0:03:53.220,0:03:55.920
sissejuhatus, kuidas neid Krebsi

0:03:55.920,0:03:56.590
tsükliks ette valmistada?

0:03:56.590,0:03:57.430
Tegelikult nad oksüdeeritakse.

0:03:57.430,0:04:00.900
Ja ma keskendun ainult ühele püruvaadile.

0:04:00.900,0:04:03.740
Me peame lihtsalt meelde jätma, et see püruvaat, et see

0:04:03.740,0:04:06.730
juhtub kaks korda iga glükoosi molekuli kohta.

0:04:06.730,0:04:09.660
Niiet meil selline ettevalmistuse aste

0:04:09.660,0:04:10.870
Krebsi tsükli jaoks.

0:04:10.870,0:04:12.120
Me kutsume seda püruvaadi oksüdeerimiseks.

0:04:12.120,0:04:17.000


0:04:17.000,0:04:19.860
Ja mis ta lõpuks teeb on, et ta lõhestab ühe

0:04:19.860,0:04:22.320
süsinikest püruvaadi küljest ära.

0:04:22.320,0:04:25.650
Niiet lõpuks sulle jääb 2-süsinikuline ühend.

0:04:25.650,0:04:28.000
Sul pole lihtsalt 2 süsinikku, aga selle

0:04:28.000,0:04:29.740
selgroog on lihtsalt kaks süsinikku.

0:04:29.740,0:04:30.990
Seda kutsutakse atsetüül-CoA-ks.

0:04:30.990,0:04:35.040


0:04:35.040,0:04:37.100
Ja kui need nimed on segased, sest, mis on

0:04:37.100,0:04:38.590
atsetüülkoensüüm A?

0:04:38.590,0:04:39.380
Need on väga veidrad.

0:04:39.380,0:04:41.030
Sa võid neile internetis otsingu teha, aga ma kasutan lihtsalt

0:04:41.030,0:04:43.360
neid sõnu praegu, sest see hoiab asju lihtsana ja

0:04:43.360,0:04:44.790
me saame asjast suurema pildi.

0:04:44.790,0:04:46.240
Niiet see toodab atsetüül-CoA, mis on

0:04:46.240,0:04:47.500
see 2-süsinikuline ühend.

0:04:47.500,0:04:56.500
Ja ta vähendab ka mõned NAD plussid NADH-ks.

0:04:56.500,0:05:00.010
Ja sellele protsessile siin jagatakse tihti tunnustust -- või

0:05:00.010,0:05:02.000
saab Krebsi tsükkel või sidrunhappe tsükkel

0:05:02.000,0:05:03.070
selle sammu eest tunnustuse.

0:05:03.070,0:05:06.470
Aga see on tegelikult samm Krebsi tsükli ettevalmistuseks.

0:05:06.470,0:05:11.870
Nüüd kui sul on lõpuks see 2-süsinikuline ahel, atsetüül-CoA

0:05:11.870,0:05:12.750
siin.

0:05:12.750,0:05:16.200
Sa oled valmist hüppama Krebsi tsüklisse.

0:05:16.200,0:05:18.080
See pikk jutt Krebsi tsüklist.

0:05:18.080,0:05:20.670
Ja sa näed sekundi pärast, miks seda tsükliks kutsutakse.

0:05:20.670,0:05:23.970
Atsetüül-CoA, ja kõik see on ensüümide poolt katalüseeritud.

0:05:23.970,0:05:26.900
Ja ensüümid on lihtsalt proteiinid, mis toovad kokku

0:05:26.900,0:05:29.540
koostisosad, mis peavad õigesti reageerima, et

0:05:29.540,0:05:30.970
nad üldse reageeriks.

0:05:30.970,0:05:33.260
Niiet ensüümide poolt katalüseeritud.

0:05:33.260,0:05:40.280
See atsetüül-CoA ühineb mingi osa oksaloatsetaadi happega.

0:05:40.280,0:05:41.540
Väga peen sõna.

0:05:41.540,0:05:43.880
Aga see on 4-süsinikuline molekul.

0:05:43.880,0:05:48.090


0:05:48.090,0:05:51.580
Need kaks tükki on nagu kokku reageerinud, või ühinenud

0:05:51.580,0:05:53.570
kokku, oleneb, kuidas sa seda vaadata tahad.

0:05:53.570,0:05:55.640
Ma joonistan selle niimoodi.

0:05:55.640,0:05:57.100
See kõik on ensüümide poolt katalüseeritud.

0:05:57.100,0:05:58.000
Ja see on tähtis.

0:05:58.000,0:06:00.210
Mõned tekstid ütlevad, kas see on ensüümi katalüseeritud reaktsioon?

0:06:00.210,0:06:00.740
Jah.

0:06:00.740,0:06:02.070
Kõik Krebsi tsüklis on

0:06:02.070,0:06:03.720
ensüümi katalüseeritud reaktsioon.

0:06:03.720,0:06:06.675
Ja nad moodustavad tsitraadi, või sidrunhappe.

0:06:06.675,0:06:09.630


0:06:09.630,0:06:11.470
Mis on sama asi, mis sinu sidrunis

0:06:11.470,0:06:12.810
või sinu apelsinimahlas.

0:06:12.810,0:06:18.330
Ja see on 6-süsinikuline molekul.

0:06:18.330,0:06:18.990
Mis on loogiline.

0:06:18.990,0:06:21.160
Sul on 2-süsinikuline ja 4-süsinikuline.

0:06:21.160,0:06:23.520
Sa saad 6-süsinikulise molekuli.

0:06:23.520,0:06:27.000
Ja siis see sidrunhape oksüdeeritakse

0:06:27.000,0:06:28.110
mitme sammuga.

0:06:28.110,0:06:30.450
Ja see siin on tohutu lihtsustus.

0:06:30.450,0:06:33.540
Aga see lihtsalt oksüdeeritakse mitme sammuga.

0:06:33.540,0:06:35.910
Jällegi, süsinikud lõhestatakse küljest ära.

0:06:35.910,0:06:39.430
Mõlemad 2-süsinikulised lõhestatakse, et saada tagasi

0:06:39.430,0:06:41.410
oksaloatsetaadi happesse.

0:06:41.410,0:06:43.630
Ja sa võid öelda, et kui need süsinikud lõhestatakse,

0:06:43.630,0:06:45.620
nagu see süsinik lõhestatakse küljest ära,

0:06:45.620,0:06:48.560
mis sellega siis juhtub?

0:06:48.560,0:06:50.000
See saab CO2-ks.

0:06:50.000,0:06:52.890
Ta pannakse hapniku juurde ja ta lahkub süsteemist.

0:06:52.890,0:06:56.840
Niiet seal hapnik või süsinikud või

0:06:56.840,0:06:58.260
süsinikdioksiid tegelikult toodetakse.

0:06:58.260,0:07:00.390
Ja sarnaselt, kui need süsinikud ära lõhestatakse,

0:07:00.390,0:07:04.170
see moodustab CO2.

0:07:04.170,0:07:06.720
Ja tegelikult, iga glükoosi molekuli kohta on sul

0:07:06.720,0:07:07.980
kuus süsinikku.

0:07:07.980,0:07:11.760
Kui sa seda protsessi korra teed, toodad sa kolm

0:07:11.760,0:07:13.505
molekuli süsinikdioksiidi.

0:07:13.505,0:07:14.630
Aga sa teed seda kaks korda.

0:07:14.630,0:07:18.000
Sa toodad kuus süsinikdioksiidi.

0:07:18.000,0:07:20.970
Mis annab seletust kõigi süsinike kohta.

0:07:20.970,0:07:24.090
Sa saad iga kord kolmest süsinikust lahti.

0:07:24.090,0:07:25.360
No tegelikult kahest igal korral.

0:07:25.360,0:07:28.400
Aga tegelikult, sammudel pärast glükolüüsi, saad sa lahti

0:07:28.400,0:07:29.395
kolmest süsinikust.

0:07:29.395,0:07:31.490
Aga sa teed seda iga püruvaadi jaoks.

0:07:31.490,0:07:34.350
Sa saad kõigist kuuest süsinikust lahti, mis

0:07:34.350,0:07:35.800
peavad lõpuks välja hingama.

0:07:35.800,0:07:37.930
Aga see tsükkel, see ei tooda lihtsalt süsinikke.

0:07:37.930,0:07:43.150
Kogu mõte on toota NADH-sid ja FADH2-sid ja ATP-sid.

0:07:43.150,0:07:44.430
Niiet me kirjutame selle siia.

0:07:44.430,0:07:45.820
Ja see on tohutu lihtsustus.

0:07:45.820,0:07:47.930
Ma näitan sulle kohe detailset pilti.

0:07:47.930,0:07:51.730
Me vähendame mõned NAD plussid NADH-ks.

0:07:51.730,0:07:56.030


0:07:56.030,0:07:57.130
Me teeme seda uuesti.

0:07:57.130,0:07:58.860
Ja muidugi on need eraldi sammudes.

0:07:58.860,0:08:00.240
Seal on kesktaseme ühendeid.

0:08:00.240,0:08:03.200
Ma näitan sulle neid kohe.

0:08:03.200,0:08:08.130
Järgmine NAD plussi molekul redutseeritakse NADH-ks.

0:08:08.130,0:08:11.040
See toodab mõned ATP-d.

0:08:11.040,0:08:13.630


0:08:13.630,0:08:15.170
Mõned ADP-d muutuvad ATP-deks.

0:08:15.170,0:08:18.920


0:08:18.920,0:08:22.190
Äkki meil on mõned -- ja mitte äkki, niimoodi juhtubki --

0:08:22.190,0:08:30.150
mõned FAD-d -- ma kirjutan selle niimoodi -- mõned FAD-d

0:08:30.150,0:08:32.100
oksüdeeritakse FADH2-ks.

0:08:32.100,0:08:34.950
Ja kogu selle asja põhjus, miks me nendele üldse tähelepanu pöörame,

0:08:34.950,0:08:37.850
sa arvad, hei, rakuhingamine on kõik ATP kohta.

0:08:37.850,0:08:40.850
Miks me üldse neile NADH-dele ja neile

0:08:40.850,0:08:44.910
FADH2-dele, mis toodetakse, tähelepanu pöörame.

0:08:44.910,0:08:47.430
Põhjus, miks me hoolime, on, et need on sisendid

0:08:47.430,0:08:48.870
elektroni transpordiahelas.

0:08:48.870,0:08:51.730
Need oksüdeeritakse või nad kaotavad oma vesinikud

0:08:51.730,0:08:54.530
elektroni transpordiahelas, ja see on koht, kus enamik

0:08:54.530,0:08:56.500
ATP-st tegelikult toodetakse.

0:08:56.500,0:08:59.910
Ja siis redutseeritakse äkki veel mõni NAD või

0:08:59.910,0:09:01.890
omandatakse vesinik.

0:09:01.890,0:09:03.780
Reduktsioon on elektroni omandamine.

0:09:03.780,0:09:06.760
Või vesiniku, mille elektroni sa saad ahnitseda, omandamine.

0:09:06.760,0:09:08.870
NADH.

0:09:08.870,0:09:12.170
Ja siis me lõpetame uuesti oksaloatsetaadi happega.

0:09:12.170,0:09:15.570
Ja me saame kogu sidrunhappe tsükli uuesti läbi teha.

0:09:15.570,0:09:17.460
Niiet nüüd me oleme selle kõik üles kirjutanud, loeme,

0:09:17.460,0:09:21.180
mis meil on. Sõltuvalt -- las ma joonistan mõned

0:09:21.180,0:09:22.890
eraldusjooned, et me teaks, mis on mis.

0:09:22.890,0:09:26.880
Niiet see siin, kõik, mis on sellest joonest vasakul

0:09:26.880,0:09:28.130
siin on glükolüüs.

0:09:28.130,0:09:30.450


0:09:30.450,0:09:31.760
Me juba õppisime seda.

0:09:31.760,0:09:34.520
Ja siis kõige -- eriti sissejuhatavates -- õpikutes

0:09:34.520,0:09:38.480
jagavad tunnustust Krebsi tsüklile selle püruvaadi oksüdatsiooni eest,

0:09:38.480,0:09:40.500
aga see on tegelikult ettevalmistav samm.

0:09:40.500,0:09:43.090
Krebsi tsükkel on ametlikult see osa, kus sa

0:09:43.090,0:09:45.310
alustad atsetüül-CoA-ga, sa ühendad selle

0:09:45.310,0:09:47.400
oksaloatsetaadi happega.

0:09:47.400,0:09:51.190
Ja siis sa lähed ja lood sidrunhappe, mis lõpuks

0:09:51.190,0:09:54.210
oksüdeeritakse ja siis toodetakse kõik need asjad, mis peavad

0:09:54.210,0:09:57.750
kas otse tootma ATP-d või teevad seda

0:09:57.750,0:09:59.030
elektroni transpordiahela kaudu.

0:09:59.030,0:10:01.790
Aga loeme ära kõik, mis meil on.

0:10:01.790,0:10:03.630
Loeme ära kõik, mis meil on siiani.

0:10:03.630,0:10:06.490
Me arvestasime glükolüüsi siin.

0:10:06.490,0:10:10.110
Kaks lõpp ATP-d, kaks NADH-d.

0:10:10.110,0:10:13.360
Nüüd, sidrunhappe tsüklis või Krebsi tsüklis,

0:10:13.360,0:10:14.730
esiteks meil on püruvaadi oksüdatsioon.

0:10:14.730,0:10:16.680
Mis tootis ühe NADH.

0:10:16.680,0:10:19.830


0:10:19.830,0:10:22.040
Aga jäta meelde, kui me tahame öelda, mida me toodame

0:10:22.040,0:10:23.600
iga glükoosi jaoks?

0:10:23.600,0:10:26.430
Selle tootsime me iga püruvaadi jaoks.

0:10:26.430,0:10:29.510
See NADH oli sellest püruvaadist.

0:10:29.510,0:10:33.630
Aga glükolüüs tootis kaks püruvaati.

0:10:33.630,0:10:38.130
Niiet kõik peale seda peame me korrutama kahega

0:10:38.130,0:10:40.570
iga glükoosi molekuli kohta.

0:10:40.570,0:10:43.680
Niiet ma ütlen, et iga püruvaadi oksüdatsiooni korda kaks kohta, tähendab, et

0:10:43.680,0:10:45.080
me saame kaks NADH-d.

0:10:45.080,0:10:52.060


0:10:52.060,0:10:55.900
Ja siis kui me vaatame siia poole, ametlikku Krebsi tsüklit,

0:10:55.900,0:10:56.800
mis me saame?

0:10:56.800,0:10:58.150
Me saame mitu NADH-d?

0:10:58.150,0:11:02.110
Üks, kaks, kolm NADH-d.

0:11:02.110,0:11:07.730
Niiet kolm NADH-d korda kaks, sest me teeme

0:11:07.730,0:11:10.520
seda tsüklit iga püruvaadiga, mis toodeti

0:11:10.520,0:11:11.960
glükolüüsis.

0:11:11.960,0:11:16.170
Niiet see annab meile kuus NADH-d.

0:11:16.170,0:11:19.640
Meil on üks ATP iga tsükli kohta.

0:11:19.640,0:11:20.730
See juhtub kaks korda.

0:11:20.730,0:11:22.410
Korra iga püroviinamarihappe kohta.

0:11:22.410,0:11:24.980
Niiet me saame kaks ATP-d.

0:11:24.980,0:11:29.260
Ja siis on meil üks FADH2.

0:11:29.260,0:11:31.490
Aga see on hea, me teeme seda tsüklit kaks korda.

0:11:31.490,0:11:32.390
See on ühe tsükli kohta.

0:11:32.390,0:11:34.020
Niiet korda kaks.

0:11:34.020,0:11:37.430
Meil on kaks FADH-d.

0:11:37.430,0:11:42.030
Nüüd, paljudes raamatutes vahest need kaks NADH-d, või

0:11:42.030,0:11:45.400
iga Krebsi tsükli kohta, või püruvaadi kohta see üks NADH,

0:11:45.400,0:11:48.030
nad jagavad tunnustust Krebsi tsüklile.

0:11:48.030,0:11:50.170
Niiet vahest selle kesktaseme sammu asemel

0:11:50.170,0:11:52.560
kirjutavad nad siia lihtsalt neli NADH-d.

0:11:52.560,0:11:53.590
Ja sa teed seda kaks korda.

0:11:53.590,0:11:55.020
Korra iga püruvaadi kohta.

0:11:55.020,0:11:58.390
Niiet nad ütlevad, et kaheksa NADH-d toodetakse Krebsi tsüklis.

0:11:58.390,0:12:01.120
Aga tegelikult, kuus Krebsi tüklist, kaks

0:12:01.120,0:12:02.940
ettevalmistus tasemest.

0:12:02.940,0:12:06.130
Huvitav osa nüüd on, et me saame lugeda, kas me saame

0:12:06.130,0:12:10.360
38 ATP-d nagu rakuhingamises lubatud.

0:12:10.360,0:12:13.170
Me oleme otseselt juba tootnud, iga molekuli kohta

0:12:13.170,0:12:17.200
glükoosis kaks ATP-d ja siis veel kaks ATP-d.

0:12:17.200,0:12:19.990
Niiet meil on neli ATP-d.

0:12:19.990,0:12:20.880
Neli ATP-d.

0:12:20.880,0:12:21.820
Mitu NADH-d meil on?

0:12:21.820,0:12:25.360
2, 4 ja siis 4 pluss 6 10.

0:12:25.360,0:12:29.850
Meil on 10 NADH-d.

0:12:29.850,0:12:31.380
Ja siis on meil 2 FADH2-te.

0:12:31.380,0:12:36.470


0:12:36.470,0:12:37.710
Ma arvan, et esimese rakuhingamise videos

0:12:37.710,0:12:39.070
ütlesin ma FADH.

0:12:39.070,0:12:42.860
See peaks olema FADH2, lihtsalt, et täpne olla.

0:12:42.860,0:12:45.690
Ja need, nüüd sa võid öelda, kus meie 38 ATP-d on?

0:12:45.690,0:12:48.720
Meil on praegu ainult neli ATP-d.

0:12:48.720,0:12:51.600
Aga need on tegelikult sisendid

0:12:51.600,0:12:52.350
elektroni transpordiahelasse.

0:12:52.350,0:12:55.370
Need moelkulid siin oksüdeeritaks elektroni

0:12:55.370,0:12:56.460
transpordiahelas.

0:12:56.460,0:12:59.460
Iga NADH elektroni transpordiahelas

0:12:59.460,0:13:01.900
toodab kolm ATP-d.

0:13:01.900,0:13:08.120
Niiet need 10 NADH-d toodavad 30 ATP-d

0:13:08.120,0:13:10.530
elektroni transpordiahelas.

0:13:10.530,0:13:14.810
Ja iga FADH2, kui see oksüdeeritakse ja muudetakse tagasi

0:13:14.810,0:13:18.170
FAD-ks elektroni transpordiahelas,

0:13:18.170,0:13:19.610
toodavad kaks ATP-d.

0:13:19.610,0:13:25.050
Niiet kaks tükki toodavad neli ATP-d

0:13:25.050,0:13:27.320
elektroni transpordiahelas.

0:13:27.320,0:13:29.140
Niiet nüüd me näeme, me saame neli sellest,

0:13:29.140,0:13:29.960
mida me siiani teinud oleme.

0:13:29.960,0:13:33.200
Glükolüüs, ettevalmistus staadium ja Krebsi või

0:13:33.200,0:13:34.220
sidrunhappe tsükkel.

0:13:34.220,0:13:37.330
Ja lõpuks, need väljundid glükolüüsist ja

0:13:37.330,0:13:39.930
sidrunhappest, kui nad saavad elektroni

0:13:39.930,0:13:42.690
transpordiahelasse, toodavad veel 34.

0:13:42.690,0:13:48.380
Niiet 34 pluss 4, see toob meile lubatud 38 ATP-d, mis

0:13:48.380,0:13:51.840
on oodatav eriti tõhusast rakust.

0:13:51.840,0:13:53.630
See on nagu teoreetiline maksimum.

0:13:53.630,0:13:55.830
Enamus rakkudes nad ei jõua päris sinnani.

0:13:55.830,0:13:58.120
Aga see on hea number, mida teada kui sa võtad

0:13:58.120,0:14:01.680
bioloogia testi enamus sissejuhatavates bioloogia kursustes.

0:14:01.680,0:14:03.570
Siin on veel üks asjaolu, mis ma teha tahan.

0:14:03.570,0:14:06.790
Kõik, millest me siiani rääkinud oleme, see on süsivesikute

0:14:06.790,0:14:07.370
metabolism.

0:14:07.370,0:14:09.300
Või suhkru metabolism, võib ka nii kutsuda.

0:14:09.300,0:14:11.850
Me lõhume suhkruid, et toota ATP-si.

0:14:11.850,0:14:13.780
Glükoos oli meie alguspunkt.

0:14:13.780,0:14:18.030
Aga loomad, ka meie, me saame teisi asju kataboliseerida.

0:14:18.030,0:14:20.870
Me saame kataboliseerida proteiine.

0:14:20.870,0:14:26.230
Me saame kataboliseerida rasve.

0:14:26.230,0:14:29.090
Kui sul on kehas rasvu, on sul energiat.

0:14:29.090,0:14:31.300
Teoorias, su keha peaks olema võimeline seda rasva võtma ja sa

0:14:31.300,0:14:32.730
peaks olema võimeline sellega asju tegema.

0:14:32.730,0:14:34.750
Sa peaksid olema võimeline tootma ATP-si.

0:14:34.750,0:14:37.250
Ja huvitav asi, miks ma selle siin üles tõstsin,

0:14:37.250,0:14:39.880
on, et loomulikult pole glükolüüsist neile mingit abi.

0:14:39.880,0:14:44.200
Kuigi rasvu saab muuta maksas glükoosiks.

0:14:44.200,0:14:47.210
Aga huvitav asi on see, et Krebsi tsükkel on

0:14:47.210,0:14:51.000
sisenemispunkt nendesse teistesse kataboolsetesse mehhanismidesse. Proteiinid

0:14:51.000,0:14:53.900
lõhutakse aminohapetesse, mida saab lõhkuda

0:14:53.900,0:14:55.430
atsetüül-CoA-ks.

0:14:55.430,0:14:58.550
Rasvu saab muuta glükoosiks, mis tegelikult saaks

0:14:58.550,0:15:01.070
siis minna rakuhingamisse.

0:15:01.070,0:15:05.020
Aga suurem pilt siin on, et atsetüül-CoA on üldiselt

0:15:05.020,0:15:09.300
kataboolne keskaste, mis saab astuda Krebsi tsüklisse

0:15:09.300,0:15:12.200
ja toota ATP-sid vahet pole,kas meie kütuseks on

0:15:12.200,0:15:16.890
süsivesikud, suhkrud, proteiinid või rasvad.

0:15:16.890,0:15:20.750
Nüüd on meil hea arusaam, kuidas kõik siin

0:15:20.750,0:15:22.210
töötab, ma arvan.

0:15:22.210,0:15:24.890
Nüüd ma näitan sulle diagrammi, mida sa võid

0:15:24.890,0:15:26.700
oma bioloogia õpikus näha.

0:15:26.700,0:15:30.250
Või tegelikult ma näitan sulle tegelikku vikipeedia diagrammi.

0:15:30.250,0:15:31.650
Ma lihstalt tahan sulle näidata, see näeb väga

0:15:31.650,0:15:32.940
hirmutav ja segane välja.

0:15:32.940,0:15:36.570
Ja ma arvan, et sellepärast on paljudel meil raskusi

0:15:36.570,0:15:37.670
rakuhingamisega juba alguses.

0:15:37.670,0:15:39.720
Sest seal on lihtsalt liiga palju informatsiooni.

0:15:39.720,0:15:41.660
On raske aru saada, mis on tähtis.

0:15:41.660,0:15:43.640
Aga ma tahan lihtsalt siin tähtsamad asjad esile tõsta.

0:15:43.640,0:15:46.200
Lihtsalt, et sa näeks, et see on sama asi, millest me siis rääkisime.

0:15:46.200,0:15:49.070
Glükolüüsis toodad sa kaks püruvaati.

0:15:49.070,0:15:50.300
See siin on püruvaat.

0:15:50.300,0:15:52.040
Nad tegelikult näitavad selle molekulaarset struktuuri.

0:15:52.040,0:15:54.880
See on see püruvaadi oksüdatsioon, millest ma rääkisin.

0:15:54.880,0:15:56.570
Ettevalmistus samm.

0:15:56.570,0:15:58.670
Ja sa näed, et me toodame süsinikdioksiidi.

0:15:58.670,0:16:03.520
Ja me redutseerime NAD plussi NADH-ks.

0:16:03.520,0:16:06.910
Siis oleme me valmis minema Krebsi tsüklisse.

0:16:06.910,0:16:11.230
Atsetüül-CoA ja oksaloatsetaat või oksaloatsetaadi

0:16:11.230,0:16:14.490
hape, nad reageerivad koos, et

0:16:14.490,0:16:15.860
luua sidrunhape.

0:16:15.860,0:16:18.180
Nad on siia tegelikult molekuli joonistanud.

0:16:18.180,0:16:21.110
Ja siis sidrunhape oksüdeeritakse Krebsi tsükli kaudu

0:16:21.110,0:16:22.260
siin.

0:16:22.260,0:16:24.220
Kõik need sammud, iga samm siin on

0:16:24.220,0:16:25.590
ensüümide poolt hõlbustatud.

0:16:25.590,0:16:27.100
Ja see oksüdeeritakse.

0:16:27.100,0:16:29.900
Aga ma tahan esile tuua huvitavaid osasi.

0:16:29.900,0:16:33.960
Siin redutseeritakse NAD NADH-ks.

0:16:33.960,0:16:36.950
Meil on veel üks NAD, mis redutseeritakse NADH-ks.

0:16:36.950,0:16:39.960
Ja siis siin, veel üks NAD redutseeritakse NADH-ks

0:16:39.960,0:16:43.750
Niiet siiani, kui sa lisad ettevalmistuse astme, on meil

0:16:43.750,0:16:47.550
toodetud neli NADH-d, kolm otse Krebsi tsüklist.

0:16:47.550,0:16:49.120
See on täpselt, mis ma sulle rääkisin.

0:16:49.120,0:16:52.220
Nüüd meil on, siin diagrammis nad ütlevad, et GDP.

0:16:52.220,0:16:55.310
GTP tuleb GDP-st

0:16:55.310,0:16:57.760
GTP on lihtsalt guanosiintrifosfaat.

0:16:57.760,0:17:01.130
See on veel üks puriin, mida saab energiaallikana kasutada.

0:17:01.130,0:17:03.570
Aga hiljem saab seda kasutada ATP tootmiseks.

0:17:03.570,0:17:05.530
Niiet see on lihtsalt viis, kuidas nad juhtusid seda joonistama.

0:17:05.530,0:17:07.680
Aga see on tegelik ATP, mille ma joonistasin

0:17:07.680,0:17:09.069
diagrammi tipus.

0:17:09.069,0:17:10.210
Ja neil on see Q grupp.

0:17:10.210,0:17:11.210
Ja ma ei lähe selle sisse.

0:17:11.210,0:17:14.260
Ja siis ta redutseeritakse siin.

0:17:14.260,0:17:15.660
Ta saab need kaks vesinikku.

0:17:15.660,0:17:19.400
Aga see lõpetab FADH2 redutseerimisega.

0:17:19.400,0:17:24.270
Niiet siin toodetakse FADH2.

0:17:24.270,0:17:28.119
Niiet nagu lubatud, me tootsime iga püruvaadi kohta, mis

0:17:28.119,0:17:30.280
sisendatud -- mäletad, niiet me teeme seda kaks korda -- iga

0:17:30.280,0:17:35.990
püruvaadi kohta tootsime me üks, kaks, kolm, neli NADH-d.

0:17:35.990,0:17:40.550
Me tootsime ühe ATP ja ühe FADH2.

0:17:40.550,0:17:45.050
See täpselt sama, mis me siin üleval nägime.

0:17:45.050,0:17:47.000
Näeme järgmises videos.