"Hakkame tegutsema: Inspireerivad sõnumid meie liikumisele" Mida meie liikumine tähendab? Sel nädalavahetusel külastate töötubasid, kuulate loenguid, näete filme ja õpite organisatsioonide kohta, kes esindavad laia loomaõiguste liikumise valdkonda. Õpite veganluse levitamist, loomakaitseseaduste sätestamist ja jõustamist ja kampaaniate loomist väärkohtlemise peatamiseks. Õpite teatud meetodite kasutamist oma aktivismis, alates sotsiaalmeediast, lõpetades lugude jutustamise ja virtuaalreaalsusega. Teil on võimalus arutleda parimate muutust loovate strateegiate üle. Kohtate teisi kaastundlikke ja kirglikke inimesi, kes on põhjalikult pühendunud loomade jaoks parema maailma loomisele. Lahkute kindlasti inspireerituna. Veetes päevi sellel konverentsil, pidage meeles see küsimus: Mida meie liikumine tähendab? Mida tähendab loomaõiguste liikumise olemasolu väljaspool seisjale, ühiskonnale? Kas see tähendab, et loomad peaksid enne toiduks saamist vähem kannatama? Et kõige hullemad vangistused, kehalised väärkohtlemised ja loomakaitse seaduste rikkumised peaksid olema keelatud? Kas meie liikumine tähendab, et teatud loomade kasutamisviisid, nagu nende tsirkustesse ja lõbustusparkidesse vangistamine on vastuvõetamatud? Kas loomaõiguste liikumise olemasolu tähendab, et vegantoodete valik peaks laienema? Et peaks olema rohkem veganeid? Sest sel nädalavahetusel kuulete ka, et teeme neis asjus edusamme. Olen loomaõiguste aktivismiga tegelenud kakskümmend aastat. Selle ajaga oleme saavutanud palju eesmärke, mis tundusid kättesaamatud, kui selle liikumisega ühinesin. Termin "intensiivfarm" on tuntud ja loomade selline kasvatamine laialdaselt hukka mõistetud. Tõusnud on teadlikkus, et piima ja munade tootmine põhjustab sama palju kannatusi, kui lihatootmine. Kehtestame heaoluseadusi ja surume läbi teisi seadusi, et peatada kõige hullemaid praktikad. Näeme, et pooldatakse nn kõrgemate loomade vabadust. Ja laiaulatuslikku avalikku arvamust, mis on Sea Worldi külastatavusele ja tulule laastavalt mõjunud ning sundinud Ringling Brothers tsirkust elevantidest loobuma ja tsirkuse sulgema. Hakkasin veganiks 21 aastat tagasi. Esimestel aastatel kohtasin väheseid, kes teadsid, mida see sõna tähendab. Nüüdseks on see toitumisviis laialt tuntud ja vegantoit on laialt, kuigi mitte piisavalt või võrdselt, kättesaadav. Avalikud arutelud loomade teemal kasvavad. Nende üle arutletakse tuntud väljaannetes nn arvamusliidrite poolt. Ja ülikoolides levivad loomauuringute õppekavad. Sellest ei piisa. Need saavutused on märkimisväärsed. Nad väärivad aplausi. Need on saavutatud tänu äärmiselt raskele tööle, tänu raevukalt pühendunud inimeste väsimatusele, verele ja higile. Uskuge, mõistan ohverdusi, mida teeme, et saavutada väiksemaidki võite loomade heaks. Siiski, sellest ei piisa. Sest see püsib vigasel vundamendil. Me ei ole veel teinud loomaõiguste liikumisest väljakutset liikide kasutamisele, õiguste keelamisele, vägivalla ja kannatuste põhjustamisele. Me pole veel muutnud loomaõiguste liikumist spetsiesismi vastaseks liikumiseks. Iga sotsiaalne liikumine hõlmab endas erinevad tähendusi, püüdleb erinevate eesmärkide poole ja neis on sisemisi lahkarvamusi. Aga kui vaatame õigluse ja võrdsuse liikumisi, mis on meist kauem tegutsenud, liikumised, mis endiselt võitlevad, aga mis on meist arenenumad, näeme, et nad püsivad kindlal alusel. Et, mis tahes meelevaldset tunnust on ajalooliselt kasutatud ühe grupi halvemaks kohtlemiseks, pole see enam põhjendatud. Rassisimivastasel liikumisel on mitmeid eesmärke ja näiliselt loendamatult rassismiilminguid, mille vastu võidelda. Aga põhialuselt tähendab selle liikumise olemasolu seda, et rass ei ole legitiimne põhjus isikute ja gruppide teistmoodi kohtlemiseks. Seksismivastane ja soolise õigluse liikumine vaidlustab ühiskonnas toimuvat praktilistel ja teoreetilistel viisidel. Kuid põhialuselt tähendab selle liikumise olemasolu seda, et bioloogiline ja sotsiaalne sugu ei ole legitiimne põhjus inimeste ebavõrdseks kohtlemiseks. Puuetega inimeste õiguste eest võitlev liikumine taotleb paljusid muutusi, kuid lõppkokkuvõttes see tähendab, et kedagi ei tohiks kohelda teisest vähemolulisena selle põhjal, mis oskusi nad omavad või ei oma. Need liikumised ei ole loomaõiguste liikumisele ega üksteisele kõigis aspektides sarnased. On palju olulisi erinevusi. Aga neil on vähemalt nii palju ühist, et selleks, et olla pikemas plaanis tõhusad, on nende peamine sõnum, mida nad järjekindlalt jagavad, see et inimesi peaks kohtlema võrdselt sõltumata nende grupikuuluvusest. Mis tahes konkreetseid eesmärke ja põhimõttelisi muutusi need liikumised ka ei otsiks, mis tahes võimusüsteeme peame jätkuvalt hävitama, et luua maailma, milles inimesi ei kohelda neil põhjustel ebavõrdselt, on sõnum võrdsusest selge. Loomaõiguste liikumine peab selle alles saavutama, et muuta meie liikumise põhiolemus spetsiesismi vastaseks ja väljakutseks inimeste ülemvõimule. Et oleks selge, ma ei väida, et ei tohiks olla enam heaolukampaaniaid, lihavähendamise püüdlusi, veganluse levitamist või lühiajalisi eesmärke. Teised liikumised on kasu saanud järk-järgulistest saavutustest ja tagasihoidlikest pingutustest, seega saame ka meie. Ja teel loomade vabastuseni peame tegema nii palju reforme kui võimalik, et aidata loomi, kes praegusel hetkel kannatavad. Ma usun mitmekülgsesse liikumisse. Et tagasihoidlikud ja radikaalsed pingutused saavad teineteist toetada. Ma räägin pigem meie liikumise raskuskeskmest. Praegusel hetkel on meie tagasihoidlikud pingutused peamine, millega inimesed loomaõiguslust seostavad. Nn loomaõiguste liikumise peamine tähendus on praegu loomade heaolu. Ja see peab muutuma. Peamised ideed, mida meie liikumisega seostatakse, peaksid olema tugevad ideed, mitte tagasihoidlikud ideed. See on ainus viis probleemi juureni jõudmiseks. Spetsiesism on peamine põhimõte, mis annab aluse loomade ekspluateerimiseks ja nende vastu suunatud vägivallaks. Ja fakt, et spetsiesismi peetakse legitiimseks, on põhjus, miks ekspluateerimine ja vägivald on nii laialt levinud. Kuna sa ei ole inimene, võime sind süüa. Kuna sa ei ole inimene, võime sinust jalatseid, vöösid ja kasukaid teha. Kuna sa ei ole inimene, võime sind puuri vangistada, sind kemikaale täis pumbata ja sind tappa, et testida magustajaid, pesupulbreid ja ravimeid. Kuna sa ei ole inimene, võime sind kodust röövida, sind su perest lahutada ja sundida sind meie lõbustuseks esinema. Ma võiksin jätkata. Inimliiki kuulumine ei pruugi olla garantii vägivalla, ekspluateerimise ja rõhumise vastu. Väljaütlemine, et teatud erinevusi ei tohi kasutada õiguste keelamiseks, ei tähenda, et seda järgitakse. Aga selle ütlemata jätmine garanteerib, et seda ei järgita iial. Kuni me häälekalt, mõjukalt ja enesekindlalt ei nõua spetsiesismi lõpetamist, tegeleme vaid puuokste trimmimisega. Me pole veel mürgipuu juuri ründama hakanud. Mõned väidavad vastupidist, et asjad, mida oleme saavutanud, tulid just tänu sellele, et oleme oma tõeliste vaadete näitamist vältinud, et oleme oma nõudmisi vähendanud ja ühendanud jõud nendega, kes ei tunnistaks iial, et spetsiesism on vale, kuid kes toetavad puurikanade pidamise lõpetamist. Mu kriitikud juhivad tähelepanu sellele, kui kaugele oleme jõudnud 20, 10, isegi 5 aastaga. Nad meenutavad mulle, kuidas varasemalt me poleks saanud unistadagi nende asjade saavutamisest, mida oleme tänaseks teinud. Ja nad ütlevad uuesti, et oleme seda teinud mainimata vastuolulisi ideid nagu spetsiesism, kasutamata ebamugavaid termineid nagu inimeste ülemvõim. Ärge mõistke mind valesti, ma olin ka seal. Ülikooliaegadel, kui juhtisin SHAC kampaaniat, poleks ma kujutlenud terveid osariike keelustamas ekstreemseid loomade vangistamise viise. Oleksin olnud hämmingus New York Times´i ajakirjanikust, kes märkas "laienevat, süvenevat muret loomade suhtes, mida ei saa enam kirjeldada sõnaga "heaolu"", ja kes kuulutas, et "kätte on jõudnud ajastu, mida võime kutsuda loomade väärikuseks". Mind oleks vapustanud teadmine, et tsirkus, mille vastu aastaid meelt avaldasin ja mis saabus mu linna elevante marsitades, paneb uksed kinni, sest mõte nende majesteetlike loomade esinema sundimisest ei olnud enam kasumlik. Ärge mõistke mind valesti, me peaksime olema väga-väga uhked. Aga me ei peaks iial laskma enda saavutustel piirata seda, mida saavutada suudame. Me ei peaks iial oma edule tagasi vaadates piirama oma tulevikueesmärke. Jah, peaksime mäletama, et 20, 10, 5 aastat tagasi, poleks me osanud ette kujutada seda, mida oleme tänaseks saavutanud. Ja see peaks näitama meile, et me ei peaks oma tänaseid nägemusi piirama. Tõsi on see, et me ei tea. Me ei tea, mida see tähendaks meie liikumisele tõeliselt seista liigipõhise ekspluateerimise ja vägivalla vastu. Sest me pole veel sellesse suunda pööranud üha kasvavat muret loomade pärast. Alguses võib see näida vale suunana. Kui võtame lõpuks sõna viisil, mis esitab väljakutse sellele sügavalt juurdunud normile, mis on meie ühiskonda igal tasandil imbunud, mis kujundab kogu meie maailma, saame kurjustada. Millal iganes seda teeme - juba homme, nagu ma loodan või kui see võtab veel kümme aastat, kui meie liikumine lõpuks julgelt võtab sellisel viisil loomade nimel sõna - meid vaikitakse maha, meid naeruvääristatakse, meid mõistetakse nii võimsalt kui vähegi võimalik sotsiaalselt hukka. See tekitab meis tunde, et peaksime lõpetama. Tõlgendame neid esialgseid reaktsioone, tagasisidet meie aktivismile, kui märki, et meie tegevus pole produktiivne. Aga ka see peab olema osake meie nägemusest. Peame olema võimelised nägema nende esialgsetest reaktsioonidest kaugemale, kes pole iial küsimuse alla seadnud asju, mille kohta küsimusi tõstatame. Peame nägema kaugemale neist võimsate huvidega n-ö liitlastest, kes meid hülgavad. Peame nägema isegi kaugemale meie kaasaktivistide poolsest mahavaikimisest ja naeruvääristamisest, kes satuvad segadusse sellest, kui kindlalt me loomade eest seisame. Nad tahavad meie aktivismi maha suruda, isegi rohkem kui meie vastased. Osalesin sel aastal Super Bowli peol. Kui vaatasime jalgpallimängu, naljatles üks peoline, et mõelge, kui loomaõiguste aktivist jookseks platsile. See inimene, kes on aastakümneid olnud loomaõiguste aktivist, keda on selle eest arreteeritud, süüdi mõistetud ja vangistatud, kelle koju on sisse murdnud FBI, keda on kohtusse kaevatud ja kes on kohtupingis istunud, tegi nalja meie kaasaktivistide üle, kes on loomaõiguste nimel spordisündmusi katkestanud. Kõik teised peol olijad, samuti veganid ja loomaõiguslased, naersid. Aga ma tean, et kui inimesed oleksid rutanud platsile hukka mõistma Donald Trumpi ksenofoobset ja põhiseadusevastast reisimise keeldu, kui nad oleksid Super Bowli katkestanud politseivägivalla lõpetamise nõudmiseks, kui nad oleksid seda teinud protestimaks gaasitorude vastu, mis rikuvad leppeid, hävitavad keskkonda ja reostavad meie planeeti, poleks mu peokaaslased ja kaasaktivistid naernud. Nad oleksid õigusega nendele inimestele toetust avaldanud, kes mängu segavad, kui terve maailm seda pealt vaatab, ja nõuavad tähelepanu nendele probleemidele ja rõhumise ja vägivalla lõppemist. Aga kui teemaks on loomad, tundub see veider isegi meile endale. Tunneme häbi nende pärast, kes loomade nimel teevad seda, mis inimeste nimel tundub imetlusväärne. Teame, et loomade vastu suunatud rõhumine ja vägivald ei ole vähem olulised, ega vääri vähem tähelepanu. Kuid siiski hakkab meil kõhus keerama ning tekib ebamugavus, kui näeme inimesi niimoodi käitumas. Meil on keeruline näha kaugemale sellest veest, milles ujume, et oleme mõjutatud nendest samadest eelarvamustest, millele vastu püüame väljakutse esitada. Ütleme justkui: "Kuna sa pole inimene, ei rutta me sinu pärast platsile." Selle loengu kirjutamise ajal, mõtlesin palju, miks siin puldis olen. Miks selle konverentsi korraldajad tundsid, et olen sobiv inimene täitma seda olulist rolli. Arvan, et see on seepärast, et tahame näha inimesi, kes on nende aktivismi tõttu maha tallatud ja kes on taas üles tõusnud ja edasi võidelnud. Tahame kuulda inimestest, kes on veristatud, aga allutamatud. Ükskõik kui palju tahate mind siin näha vanglast tulnuna edasi võitlemas, tahan mina näha teid seal väljas maailma peal nõudmas spetsiesismi lõppu ja seda tehes üksteist toetamas. Sest ma ei räägi loomade nimel alati piisavalt jõuliselt. Seisin siin mõned aastad tagasi ja rääkisin kõigile konverentsil osalejatele, kuidas olin õhtusöögilauast püsti tõusnud ja oma perele selja keeranud, selle asemel et nendega koos süüa, kui nad loomi sõid. Ütlesin teile, et nende juurest minema kõndimine oli raskem, kui vanglasse minemine. Ütlen teile nüüd, et see on endiselt raske ja see ei õnnestu mul alati. Töötan inimõiguste keskuses, kus viime minu hinnangul läbi olulisemaid inimõiguste ja sotsiaalse õiguste kohtuprotsesse. Olen seal kuus aastat olnud ja kogu selle aja on mul olnud raskusi, et neile soovitada mõelda, kas loomaõigused on osake laiemast võitlusest õigluse nimel. Mu kallis sõber ja kolleeg Rachel Meeropol, kes on täna publiku hulgas, meenutab mulle, et oleme saavutanud olulisi võite. Kuigi keskuses, kus töötan, ei pruugita veel olla mõeldud põhiliste loomade vabastamise teemade peale, on meil seal näiteks kogu toit vegan. Aga isegi, kui Rachel veenab mind, et mu liialdatud läbikukkumistundel pole alust, möönab ta, et olen tihti keelt hammaste taga hoidnud, kui miski töö juures lööb mu kired loomadega seoses lõkkele. Ja ma ei öelnud Super Bowli peol midagi. Ma ei öelnud oma sõpradele, mida ütlen praegu. Et kui mõtleme, et loomade ja inimeste jaoks on olemas erinevad meeleavaldamise standardid, siis pole me ise veel loobunud ideedest, mida kahtluse alla seame. Mõtlesin sellele peol olles ja see jäi mind piinama. Vanglas olid paljud asjad rasked. Oma tegude eest seista mul aga polnud raske. Tundsin uhkust, et olin võidelnud selle eest, millesse uskusin. Ja seda tänu suurele toetusele, mida sain selle eest, et tegin seda, mis ausalt öeldes oli palju hullumeelsem ja rumalam, kui jalgpalliväljakule ruttamine koos loomaõiguste sildiga. Mu kaaslased olid mu üle uhked. Kinnitan teile, et see, mida soovitan teil kõigil loomade jaoks teha, on palju raskem kui vanglasse minemine. Välja astuda ja tugevalt seisma jääda siis, kui vaid väheseid teid toetavad ja paljud teid põlgavad. See on üks raskemaid asju maailmas olla sisuliselt üksinda ja öelda, et midagi, millesse peaaegu kõik usuvad, on vale. Veelgi raskem võib olla üles tõusta oma kaaslaste vastu, inimeste vastu keda imetled ja austad, kui õelate korporatsioonide ja valitsuste vastu. Ja pea võimatu on seda teha üksinda. Kui oled üksinda ega istu koos sadade inimestega meie ühisest energiast jõudu saamas. Peame toetama ketsereid. Neid, keda naeruvääristatakse selle eest, et nad kuulutavad tugevalt veendumusi, millesse me kõik usume. Peame neil aitama tunda sedasama, mida tunneme täna siin ruumis, isegi siis, kui nad on praktiliselt üksinda. Peame nendega ühinema. Kuigi olen tihti kartnud oma töökohas sõna võtta. Kuigi mu konfliktsed soovid on mind jätnud istuma õhtusöögile, kus tarbitakse liha. Kuigi olin vait, kui sõber Super Bowli ajal tögas. Ütlen seda - alati, kui mu kõrval on olnud vähemalt üks inimene, kes on nõus minuga koos sõna võtma või minema jalutama, olen leidnud jõudu, et seda teha. Kui teeme seda, mida on vaja teha, et muuta meie liikumise olemasolu spetsiesismile väljakutseks, siis kutsutakse meid rumalaks, heidetakse meid kõrvale, mõistetakse meid hukka. Esialgu. Aga ainus tee sealt välja pääseda, on sealt läbi minna. Saame kahtluse alla seada seda, mida peetakse normaalseks, kui muudame normaalseks selle kahtluse alla seadmise. Paljud meist on maha kantud kui karikatuurid. See peegeldab, et oleme alles oma liikumise alguses. Aga edasi minemine ei tähenda allaandmist, kui meid maha kantakse, vaid oma sõnumi edastamist, kuni meid ei saa maha kanda. Ei tule aega, mil inimesed on valmis seda kuulma. Seda aega ei saa ootama jääda, see on hetk, mille Sa ise lood. Teine asi, mida sel nädalal kuulete, on see, et oleme võitmas. Me ei ole võitmas. Seame kampaaniate eesmärke ja saavutame neid. Aga mõtlen võitmise all midagi erinevat. Me võidame siis, kui status quo, peab oma positsiooni kaitsma hakkama. Kui punktid, mille üle vaidleme, on need kõige põhilisemad. Võidame, kui loome tegeliku debati teemal, kas saame loomade söömist, nende kandmist, nende peal testimist, nende püüdmist ja vangistamist, paljundamist, moonutamist, tapmist ja miljardite elukeskkonna hävitamist jätkata pelgalt seetõttu, et nad ei ole meiega samast liigist. Selle paneeli alapealkirjaks on "Inspireerivad sõnumid meie liikumisele". Ja ma ei taha teid inspireerimata jätta, kui ütlen, et sellest ei piisa. Või kui ütlen, et me pole võitmas. Aga ma parem inspireerin teid sellega, mida saame teha, kui sellega, mida oleme teinud. Ma usun, et suudame võita. Meie moraalne positsioon on tugev. Domineerivad ideed loomadest ei ole domineerivad seetõttu, et nad on õiged. Nad on domineerivad, sest neid pole iial tõeliselt kahtluse alla seatud. Need kes neid ideid usuvad, ei ole iial pidanud neid ideid kaitsma. Kui selle debati läbi surume, võidame me selle. Pole kahtlust, et loomatööstuse esindajad hoiatavad oma väljaannetes, et ma kuulutan siin täna hullumeelseid ideid nagu spetsiesism, ja loobin ekstreemseid termineid nagu inimeste ülimuslikkus. Palun tõestage, et neil on õigus. Järgmisel korral, kui küsin, mida meie liikumine tähendab, olgu vastus, et spetsiesism on vale ja me lõpetame selle. Aitäh!