WEBVTT 00:00:00.668 --> 00:00:02.634 Räägime natuke millestki, mis minu arust on üks 00:00:02.634 --> 00:00:05.719 saladuslikemaid jõude universumis. 00:00:05.719 --> 00:00:08.439 Tegelikult on minu arust kõik jõud universumis 00:00:08.439 --> 00:00:10.366 üsna saladuslikud nii, et räägime 00:00:10.366 --> 00:00:12.420 natuke laengust. 00:00:12.420 --> 00:00:14.674 Ja me kõik oleme kuulnud laengust. 00:00:14.674 --> 00:00:16.583 Lae akut. 00:00:16.583 --> 00:00:18.769 Sellel osakesel on laeng. 00:00:18.769 --> 00:00:21.319 Aga kui sa selle peale mõtled, siis kõik mis laeng tähendab, on 00:00:21.319 --> 00:00:25.406 seda, et on selline omadus nimega laeng, ja me kõik teame, 00:00:25.406 --> 00:00:31.167 et kui miski hoiab positiivset laengut -- ja selle nimetamine 00:00:31.167 --> 00:00:33.047 positiivseks on natuke juhuslik. 00:00:33.047 --> 00:00:35.334 Ega prootonitel ei ole väikest plussi peale kirjutatud. 00:00:35.334 --> 00:00:36.551 Me oleksime võinud nad negatiivseks nimetada. 00:00:36.551 --> 00:00:38.469 Aga kui millelgi on positiivne laeng ja kui 00:00:38.469 --> 00:00:42.949 millelgi on veel positiivne laeng, siis 00:00:42.949 --> 00:00:44.986 nad tõukuvad. 00:00:44.986 --> 00:00:48.033 Me teame veel, et kui mul oleks midagi muud, üks teine 00:00:48.033 --> 00:00:51.236 osake millel oleks juhtumisi negatiivne laeng, ja veel 00:00:51.236 --> 00:00:53.737 kord, sõna "negatiivne" sellele rakendada on 00:00:53.737 --> 00:00:54.981 täiesti juhuslik. 00:00:54.981 --> 00:00:58.538 Nad oleks võinud need nimetada siniseks ja punaseks laenguks, aga kõik 00:00:58.538 --> 00:01:01.954 mis me teame on see, et kui ühel objektil on teine laeng -- 00:01:01.954 --> 00:01:03.456 sellel juhul me kutsume seda negatiivseks -- siis see 00:01:03.456 --> 00:01:06.505 tõmbub positiivse poole. 00:01:06.505 --> 00:01:07.970 Mida me siis laengust teame? 00:01:07.970 --> 00:01:11.070 Laeng on omadus, mis on osakestel ja, kui sa paned 00:01:11.070 --> 00:01:13.154 piisavalt osakesi kokku, ma arvan objektidel on 00:01:13.154 --> 00:01:14.869 ka see omadus. 00:01:14.869 --> 00:01:17.157 Nii, et see on lihtsalt omadus. 00:01:17.157 --> 00:01:19.773 Ja see on lihtsalt viis öelda, et 00:01:19.773 --> 00:01:21.034 me ei tea, mis see on. 00:01:21.034 --> 00:01:22.571 Ja ausalt öeldes, mitte keegi ei tea täpselt, 00:01:22.571 --> 00:01:23.589 mis see on. 00:01:23.589 --> 00:01:26.399 Päriselt ei tea keegi midagi täpselt. 00:01:26.399 --> 00:01:29.218 Aga laeng on osakeste ja objektide 00:01:29.218 --> 00:01:30.206 omadus, täpselt nagu mass. 00:01:30.206 --> 00:01:33.002 Ma pean silmas, kui sa selle peale mõtled, mass on lihtsalt omadus. 00:01:33.002 --> 00:01:35.487 Ja mingil tasandil tundub see tõelisem kui 00:01:35.487 --> 00:01:40.068 laeng, sest meie ajud on sisse seatud kuigi palju 00:01:40.068 --> 00:01:44.135 aru saama, mis mass on, aga tegelikult me saame aru 00:01:44.135 --> 00:01:47.469 rohkem kaalust ja ruumalast kui massist, aga me saame selle 00:01:47.469 --> 00:01:48.993 peale teine kord rohkem mõtelda. 00:01:48.993 --> 00:01:51.991 Laeng on natuke abstraktsem, sest enne kui me 00:01:51.991 --> 00:01:56.236 hakkasime merevaiku juustesse hõõruma, ei kogenud 00:01:56.236 --> 00:02:00.214 me tegelikult laengut, kui me just välguga pihta ei saanud. 00:02:00.214 --> 00:02:03.529 Nii, et laeng on omadus mis on osakestel või objektidel ja 00:02:03.529 --> 00:02:06.428 me teame, et on kahte tüüpi laengut, mille me 00:02:06.428 --> 00:02:12.129 oleme juhuslikult nimetanud positiivseks ja negatiivseks. 00:02:12.129 --> 00:02:26.522 Ja me teame, et sarnased laengud tõukuvad ja vastanduvad laengud 00:02:26.522 --> 00:02:31.553 tõmbuvad, või erinevad laengud tõmbuvad, jah? 00:02:31.553 --> 00:02:33.642 Mis me sellega siis teha saame? 00:02:33.642 --> 00:02:36.005 Noh, kui meil on see omadus, siis ma arvan et kasulik 00:02:36.005 --> 00:02:40.562 oleks mõõta seda omadust, ja nii 00:02:40.562 --> 00:02:44.669 mõtlesime me välja ühikud ning laengu ühik on 00:02:44.669 --> 00:02:46.752 kulon. 00:02:46.752 --> 00:02:50.064 See on nimetatud 1700-ndatel elanud teadlase,Coulomb, järgi, kes 00:02:50.064 --> 00:02:51.868 mängis laenguga palju. 00:02:51.868 --> 00:02:53.773 Te võite tema kohta rohkem uurida Wikipediast. 00:02:53.773 --> 00:02:56.902 Aga selle nimi on kulon, ning kulon -- tal on 00:02:56.902 --> 00:03:01.687 palju definitsioone kuid mulle meeldib mõelda kui 00:03:01.687 --> 00:03:05.550 elementaarosakestest, sest kuigi kaugele, 00:03:05.550 --> 00:03:08.282 kui sa ei lähe kvantteooriasse ja ei räägi 00:03:08.282 --> 00:03:11.462 kvarkidest ja asjadest, on elementaarlaeng 00:03:11.462 --> 00:03:14.062 laeng prootonil või neutronil. 00:03:14.062 --> 00:03:17.134 Nii et ma lähen detailidesse tulevikus hoopis 00:03:17.134 --> 00:03:19.118 aatomite struktuuris või milleski, aga las ma 00:03:19.118 --> 00:03:20.695 toon ühe väikese näite. 00:03:20.695 --> 00:03:25.148 Nüüd aatomites on tihti mõned neutronid, millel 00:03:25.148 --> 00:03:27.692 ei ole seda laengu omadust. 00:03:27.692 --> 00:03:31.000 Selles on mõned prootonid, millel 00:03:31.000 --> 00:03:32.875 on positiivne laeng. 00:03:32.875 --> 00:03:34.349 Veel kord, see on 00:03:34.349 --> 00:03:36.185 juhuslikult defineeritud kui positiivne. 00:03:36.185 --> 00:03:37.881 Me oleks võinud selle nimetada punaseks laenguks. 00:03:37.881 --> 00:03:42.230 Ja siis on seal sellised asjad ümber hõljumas, mis on 00:03:42.230 --> 00:03:48.215 palju, palju, palju kergemad prootonitest ja neutronitest 00:03:48.215 --> 00:03:50.978 tuumas, neid kutsutakse elektronideks. 00:03:50.978 --> 00:03:54.275 Pole isegi selge, et nad on päris objektid. 00:03:54.275 --> 00:03:59.021 Nad on peaaegu nagu energia, aga mõnikord on kasulik 00:03:59.021 --> 00:04:01.117 neid objektidena vaadelda. 00:04:01.117 --> 00:04:02.915 Mõnikord on kasulike neid vaadelda kui-- 00:04:02.915 --> 00:04:04.164 noh, mitte objekte. 00:04:04.164 --> 00:04:06.898 Ja me süveneme sellesse hiljem, aga elektronidel 00:04:06.898 --> 00:04:08.613 on negatiivne laeng. 00:04:08.613 --> 00:04:11.411 Ja väikseim laeng - nii palju kui see meid 00:04:11.411 --> 00:04:13.649 praegu huvitab, enne kui me räägime kvarkidest 00:04:13.649 --> 00:04:17.893 ja teistest võimalikest elementaarosakestest - on laeng 00:04:17.893 --> 00:04:19.148 elektronis või prootonis. 00:04:19.148 --> 00:04:21.882 Ja neil on täpselt sama laeng, ning seda 00:04:21.882 --> 00:04:23.925 elementaarlaengut tähistatakse tähega e. 00:04:23.925 --> 00:04:26.659 Ning kui aus olla, ei tea ma kas e tähendab 00:04:26.659 --> 00:04:29.230 elementaar või elektron. 00:04:29.230 --> 00:04:32.527 Aga tegelikult, e on võrdne laenguga prootonis nii, et 00:04:32.527 --> 00:04:38.738 see ilmselt tähistab prootoni elementaarlaengut. 00:04:39.238 --> 00:04:43.743 Ja laeng elektronis on selle negatiiv nii, et 00:04:43.743 --> 00:04:50.814 negatiivne e on elektroni laeng. 00:04:51.314 --> 00:04:55.810 Aga kui meid märk ei huvita, siis 00:04:55.810 --> 00:04:57.299 suurused on samad. 00:04:57.299 --> 00:05:00.927 See on siis elementaar nii kaugel kui me teame või 00:05:00.927 --> 00:05:01.868 meie füüsikas. 00:05:01.868 --> 00:05:03.697 See on elementaarlaeng. 00:05:03.697 --> 00:05:06.760 Elementaarlaeng on lihtsalt laeng prootonis 00:05:06.760 --> 00:05:07.694 või elektronis. 00:05:07.694 --> 00:05:09.449 Kuidas siis kulon siia juurde käib? 00:05:09.449 --> 00:05:13.733 Noh, 1 kulon, mida me märgime C-ga, on võrdne ja 00:05:13.733 --> 00:05:17.226 see on üsna juhuslik number, aga kui me alustame 00:05:17.226 --> 00:05:20.226 elektriga toimetamist, siis me näeme miks kulon 00:05:20.226 --> 00:05:26.226 defineeriti nii, aga 1 kulon on 6.24 korda 10 astmes 00:05:26.226 --> 00:05:30.400 18 elementaarlaengut. 00:05:30.400 --> 00:05:33.925 Või sa võiksid öelda 6.24 korda 10 astmes 18 00:05:33.925 --> 00:05:36.998 elektroni laengut -- tegelikult, ka 00:05:36.998 --> 00:05:40.443 prootoni laengut, muidugi, suuruses. 00:05:40.443 --> 00:05:42.699 Sest kui me ütleme lihtsalt kulon, siis ma 00:05:42.699 --> 00:05:43.995 ei anna tegelikult suunda. 00:05:43.995 --> 00:05:45.852 Kui sa vaatad seda teistpidi, siis sa võid öelda, et 00:05:45.852 --> 00:05:50.728 elementaarlaeng on võrdne -- vähemalt selle suurus-- 00:05:50.728 --> 00:05:56.194 1.6 korda 10 astmes -19 kulonit. 00:05:56.194 --> 00:05:57.954 Nii see on. 00:05:57.954 --> 00:06:01.671 See võib olla kasulik number mida meeles pidada, aga 00:06:01.671 --> 00:06:04.776 tavaliselt see antakse sulle mingil viisil. 00:06:04.776 --> 00:06:05.975 Mis me siis teha saame? 00:06:05.975 --> 00:06:08.725 Me ütleme, et nendel objektidel on selline omadus nimega laeng. 00:06:08.725 --> 00:06:10.308 Sarnased laengud tõukuvad. 00:06:10.308 --> 00:06:11.441 Erinevad laengud tõmbuvad. 00:06:11.441 --> 00:06:16.689 Kui meil on piisavalt prootoneid koos, siis on 00:06:16.689 --> 00:06:18.243 tervel objektil laeng. 00:06:18.243 --> 00:06:22.028 Kui meil on rohkem prootoneid kui elektrone, siis meil on 00:06:22.028 --> 00:06:22.838 positiivne laeng. 00:06:22.838 --> 00:06:24.025 Kui meil on rohkem elektrone kui prootoneid, meil 00:06:24.025 --> 00:06:25.441 on negatiivne laeng. 00:06:25.441 --> 00:06:29.005 Ja me teame, et me oleme defineerinud selle laengu ühiku 00:06:29.005 --> 00:06:32.524 kuloni, mis on mingi hulk elementaarlaenguid. 00:06:32.524 --> 00:06:33.824 Mängime siis sellega ja üritame 00:06:33.824 --> 00:06:35.726 mõõta laengut. 00:06:39.077 --> 00:06:41.570 Osa sellest algsest-- me võiks seda nii kutsuda-- 00:06:41.570 --> 00:06:47.145 definitsioon mis laeng on, ma ütlesin et sarnased laengud 00:06:47.145 --> 00:06:48.994 tõukuvad, jah? 00:06:48.994 --> 00:06:51.454 Sarnased laengud tõukuvad, need mõlemad on positiivsed. 00:06:51.454 --> 00:06:53.782 Nad tõukavad üksteist. 00:06:53.782 --> 00:06:57.095 Ja erinevad laengud, see on negatiivne, see positiivne, 00:06:57.095 --> 00:06:59.352 nad tõmbavad üksteist, jah? 00:06:59.352 --> 00:07:03.700 Niisiis, definitsiooni järgi, kui nad liigutavad üksteist, need kaks 00:07:03.700 --> 00:07:05.201 osakest kiirendavad 00:07:05.201 --> 00:07:06.317 üksteisest eemale. 00:07:06.317 --> 00:07:07.515 Need kaks osakest kiirendavad 00:07:07.515 --> 00:07:09.017 üksteise poole. 00:07:09.017 --> 00:07:11.697 Laeng nende osakeste vahel või laeng nendes 00:07:11.697 --> 00:07:14.948 osakestes peab tekitama mingisuguse 00:07:14.948 --> 00:07:15.919 jõu, jah? 00:07:15.919 --> 00:07:18.098 Kui jõudu ei teki, siis nad ei 00:07:18.098 --> 00:07:21.081 tõukuks või tõmbuks, ja siin me jõuame 00:07:21.081 --> 00:07:23.279 Coulombi seaduseni, ja selle pärast on laengud 00:07:23.279 --> 00:07:26.398 nimetatud Coulombi järgi. 00:07:26.398 --> 00:07:31.866 Coulomb sai aru, et jõud kahe laengu vahel 00:07:31.866 --> 00:07:34.600 on võrdne-- see on vektoriaalne suurus, ja 00:07:34.600 --> 00:07:37.601 umbes 30 sekundi pärast, ma ütlen mis juhtub 00:07:37.601 --> 00:07:41.946 suunaga-- võrdub mingi konstant korda esimene 00:07:41.946 --> 00:07:48.243 laeng korda teine laeng jagatud nendevahelise 00:07:48.243 --> 00:07:50.368 vahemaa ruuduga. 00:07:50.368 --> 00:07:52.601 See on päris lahe, sest see näeb välja 00:07:52.601 --> 00:07:57.566 väga-- kui me nimetame selle jõu, elektrijõu, 00:07:57.566 --> 00:08:00.980 mis näeb välja nagu gravitatsioonijõu võrrand. 00:08:00.980 --> 00:08:03.416 Las me kirjutan selle üles. 00:08:03.416 --> 00:08:06.934 Gravitatsioonijõud kahe massi vahel on võrdne 00:08:06.934 --> 00:08:13.366 gravitatsioonikonstant korda m1 korda m2 jagatud 00:08:13.366 --> 00:08:15.817 nendevahelise vahemaa ruuduga. 00:08:15.817 --> 00:08:18.285 Nii kaugel, kaks jõudu mis me oleme üle vaadanud, gravitatsiooniline, ja 00:08:18.285 --> 00:08:21.329 nüüd me vaatame elektrijõudu ja kunagi me 00:08:21.329 --> 00:08:24.716 laiendame selle elektromagneetiliseks jõuks, see tundub nagu 00:08:24.716 --> 00:08:27.284 nad käituvad vahemaa tagant sama moodi, ja mõlemad 00:08:27.284 --> 00:08:29.979 jõud toimivad vaakumis. 00:08:29.979 --> 00:08:31.883 Vahet pole kas seal on õhku, kui seal ei ole 00:08:31.883 --> 00:08:35.917 mingit vaheainet kahe osakese vahel, kuidagi nad 00:08:35.917 --> 00:08:37.986 suhtlevad omavahel, mis minu 00:08:37.986 --> 00:08:39.401 arust on hämmastav, õigus? 00:08:39.401 --> 00:08:41.462 Seal ei ole midagi nende kahe osakese vahele, aga 00:08:41.462 --> 00:08:44.328 kuidagi see osake teab, et teine osake on seal 00:08:44.328 --> 00:08:46.584 ja see osake teab, et esimene osake on seal, ja nad 00:08:46.584 --> 00:08:49.764 hakkavad liikuma ilma mingi-- nad ei ole ju 00:08:49.764 --> 00:08:51.951 juhtmega ühenduses ja keegi ei ütle 00:08:51.951 --> 00:08:53.735 teisele osakesele "Hei, seal on osake. 00:08:53.735 --> 00:08:54.732 Hakka liikuma." 00:08:54.732 --> 00:08:56.399 Ma ei tea kas see on teile sama hämmastav kui mulle, aga 00:08:56.399 --> 00:08:57.550 mõtelge selle peale ja võib-olla see muutub. 00:08:57.550 --> 00:08:58.794 Ja täpselt nagu gravitatsioon. 00:08:58.794 --> 00:09:00.402 Ma mõtlen, kaks massi ei ole kuidagi ühenduses. 00:09:00.402 --> 00:09:02.579 Nad võivad istuda kuskil vaakumis, aga kuidagi, nad teavad, 00:09:02.579 --> 00:09:04.162 et teine osake on seal. 00:09:04.162 --> 00:09:07.187 Kui me hakkame õppima erirelatiivsust ja 00:09:07.187 --> 00:09:10.603 kõike seda, siis me õpime, et seal ei ole midagi, aga 00:09:10.603 --> 00:09:13.201 võib-olla massid kujundavad kuidagi universumit. 00:09:13.201 --> 00:09:14.963 Ja sama võib toimuda 00:09:14.963 --> 00:09:17.135 ka elektrilaengutega. 00:09:17.135 --> 00:09:20.117 Aga kõik mis me siiamaani teame on see, et meil on need laengud 00:09:20.117 --> 00:09:23.931 ja, et nad rakendavad jõudu üksteisele, mis on võrdeline 00:09:23.931 --> 00:09:27.528 nende vastavate laengute korrutisega jagatud 00:09:27.528 --> 00:09:30.968 nendevahelise vahemaa ruuduga. 00:09:30.968 --> 00:09:36.301 Ja see konstant siin, see on-- ma unustan selle alati. 00:09:36.301 --> 00:09:37.603 Mis see oligi? 00:09:37.603 --> 00:09:42.520 Ma arvan, et see on 6.-- Ma unustan alati mis see konstant on. 00:09:42.520 --> 00:09:46.351 See on 9 korda 10 astmes 9. 00:09:46.351 --> 00:09:48.966 See on ümardatud, loomulikult. 00:09:48.966 --> 00:09:51.653 See oleks hämmastav, kui see oleks täpselt 9. 00:09:51.653 --> 00:10:00.131 9 korda 10 astmes 9, ja ühik on njuutonmeeter 00:10:00.131 --> 00:10:03.629 ruudus kulon ruudus kohta. 00:10:03.629 --> 00:10:05.979 Miks on ühik selline? 00:10:05.979 --> 00:10:10.859 Noh, sest lõpuks, meil on kulon, 00:10:10.859 --> 00:10:13.163 siis meil on kulon ruudus jagatud 00:10:13.163 --> 00:10:16.458 meeter ruuduga, ja me tahame, et lõpuks oleks njuuton nii, et 00:10:16.458 --> 00:10:18.862 me tahame kulon ruudust lahti saada pannes selle 00:10:18.862 --> 00:10:19.535 nimetajasse. 00:10:19.535 --> 00:10:21.127 Me tahame lahti saada meeter ruudust pannes selle 00:10:21.127 --> 00:10:23.859 nimetajasse, ja siis me saame lõpuks njuutonid, et saada 00:10:23.859 --> 00:10:26.139 jõud, sealt see ühik tulebki. 00:10:26.139 --> 00:10:28.228 Teades seda, arvutame välja 00:10:28.228 --> 00:10:31.113 jõu kahe osakese vahel. 00:10:31.113 --> 00:10:35.899 Ütleme, et mul on-- ma olen juba 10 minutit kulutanud üsna 00:10:35.899 --> 00:10:38.429 venivale seletusele, kuid tegelikud ülesanded, mis sa näed 00:10:38.429 --> 00:10:41.098 oma füüsikatunnis on üsna otsekohesed, kui asi 00:10:41.098 --> 00:10:43.331 puudutab Coulombi seadust. 00:10:43.331 --> 00:10:48.432 Seal on öeldud, hei, on üks positiivne-- on üks osake, 00:10:48.432 --> 00:10:56.069 millel on positiivne laeng +, las ma mõtlen 00:10:56.069 --> 00:11:05.269 ühe hea numbri, +5 korda 10 astmes -3 00:11:05.269 --> 00:11:07.226 kulonit, see on siis positiivne laeng. 00:11:07.226 --> 00:11:10.730 Ja siis on meil siin negatiivne laeng, ütleme siis, 00:11:10.730 --> 00:11:12.375 et-- ma ei tea. 00:11:12.375 --> 00:11:14.424 Kui kaugele ma nad panen? 00:11:14.424 --> 00:11:18.371 Ütleme, et nad on poole meetri kaugusel üksteisest, 0,5 meetri kaugusel, 00:11:18.371 --> 00:11:24.828 ja siis on negatiivne laeng mis on 00:11:24.828 --> 00:11:32.911 10 korda 10 astmes -2 kulonit. 00:11:32.911 --> 00:11:35.177 Kui suur on siis jõud nende kahe osakese vahel? 00:11:35.177 --> 00:11:38.762 Kui me nad lihtsalt Coulombi seadusesse paneme, saame me 00:11:38.762 --> 00:11:42.017 jõu elektri tõttu. 00:11:42.017 --> 00:11:44.355 Elektrijõu. 00:11:44.355 --> 00:11:45.342 Mitte elektri tõttu. 00:11:45.342 --> 00:11:46.693 Me ei ole seda teinud veel. 00:11:46.693 --> 00:11:49.100 Staatiline elektrijõud nende kahe osakese vahel on 00:11:49.100 --> 00:11:56.205 võrdne konstant 9 korda 10 astmes 9 korda 00:11:56.205 --> 00:12:01.852 esimene laeng korda 5 korda 10 astmes -3 korda 00:12:01.852 --> 00:12:04.757 teine laeng-- las ma teen selle teist värvi-- korda 00:12:04.757 --> 00:12:10.610 -10 korda 10 astmes -2, ma kirjutasin selle uuesti, 00:12:10.610 --> 00:12:12.125 kuigi te ilmselt ei näe seda, jagatud 00:12:12.125 --> 00:12:15.408 vahemaa ruuduga nii, et 0.5 ruudus. 00:12:15.408 --> 00:12:17.374 Me lihtsalt rakendasime seda valemit. 00:12:17.374 --> 00:12:18.837 See võurdub-- las ma vaatan. 00:12:18.837 --> 00:12:21.272 Nii 9 korda 0,5 korda 10. 00:12:21.272 --> 00:12:23.584 Ma teen 10 eraldi. 00:12:23.584 --> 00:12:25.207 See on siis korda -10. 00:12:25.207 --> 00:12:31.840 See on 0,5 korda -10 on 5 korda 9 on -45, 00:12:31.840 --> 00:12:37.826 ja siis 10 astmes 9-3, seega 10 astmes 6, ja siis 00:12:37.826 --> 00:12:41.978 -2, seega 10 astmes 4, korda 10 astmes 00:12:41.978 --> 00:12:46.559 4, jagatud, mis on 0,5 ruudus? 00:12:46.559 --> 00:12:49.511 See on 0,25? 00:12:49.511 --> 00:12:51.392 Ja see võrdub millega? 00:12:51.392 --> 00:12:53.562 See võrdub 4 korda see ülemine osa, 160, pluss see on võrdne 00:12:53.562 --> 00:13:05.004 -180 korda 10 astmes 4 njuutonit. 00:13:05.004 --> 00:13:07.474 Ja tegelikult, see võib tunduda nagu suur number, aga päriselt 00:13:07.474 --> 00:13:10.592 need laengud, mis ma siia panin on üsna suured laengud, 00:13:10.592 --> 00:13:14.459 ja loodetavasti te saate aimu milline on suur või 00:13:14.459 --> 00:13:15.614 väike laeng hiljem. 00:13:15.614 --> 00:13:17.463 Aga need on mõistliku suurusega laengud, ja sellepärast 00:13:17.463 --> 00:13:21.411 on rakendatud jõud üsna suur nende 00:13:21.411 --> 00:13:22.354 kahe osakese vahel. 00:13:22.354 --> 00:13:24.557 Nüüd, me saime negatiivse arvu, mis see tähendab? 00:13:24.557 --> 00:13:28.073 Nii, me teame, et erinevad laengud tõmbuvad, eks? 00:13:28.073 --> 00:13:29.760 Peaaegu definitsiooni järgi. 00:13:29.760 --> 00:13:32.194 Sellisel juhul, meil olid positiivne ja negatiivne nii, 00:13:32.194 --> 00:13:36.790 et meil oli lõpuks negatiivne jõud kui me kasutasime Coulombi 00:13:36.790 --> 00:13:40.592 seadust, see tähendab, et jõud tõmbab neid kahte osakest 00:13:40.592 --> 00:13:44.477 üksteise poole lühimat nendevahelist trajektoori pidi. 00:13:44.477 --> 00:13:46.175 Ma mõtlen, et see ei pane neid liikuma mööda kaart. 00:13:46.175 --> 00:13:47.619 See on loogiline. 00:13:47.619 --> 00:13:50.313 Kui meil oleks seal positiivne, see tähendaks, et jõud oleks 00:13:50.313 --> 00:13:52.160 neid osakesi tõukav. 00:13:52.160 --> 00:13:53.843 Ja kui sa kunagi segadusse satud, lihtsalt mõtle selle peale. 00:13:53.843 --> 00:13:55.839 Kui nad on mõlemad negatiivsed, siis nad tõukuvad. 00:13:55.839 --> 00:13:58.057 Kui mõlemad on positiivsed, siis nad tõukuvad. 00:13:58.057 --> 00:14:01.100 Ma näen teid järgmises videos.