0:00:00.668,0:00:02.634
Räägime natuke millestki, mis minu arust on üks

0:00:02.634,0:00:05.719
saladuslikemaid jõude universumis.

0:00:05.719,0:00:08.439
Tegelikult on minu arust kõik jõud universumis

0:00:08.439,0:00:10.366
üsna saladuslikud nii, et räägime

0:00:10.366,0:00:12.420
natuke laengust.

0:00:12.420,0:00:14.674
Ja me kõik oleme kuulnud laengust.

0:00:14.674,0:00:16.583
Lae akut.

0:00:16.583,0:00:18.769
Sellel osakesel on laeng.

0:00:18.769,0:00:21.319
Aga kui sa selle peale mõtled, siis kõik mis laeng tähendab, on

0:00:21.319,0:00:25.406
seda, et on selline omadus nimega laeng, ja me kõik teame,

0:00:25.406,0:00:31.167
et kui miski hoiab positiivset laengut -- ja selle nimetamine

0:00:31.167,0:00:33.047
positiivseks on natuke juhuslik.

0:00:33.047,0:00:35.334
Ega prootonitel ei ole väikest plussi peale kirjutatud.

0:00:35.334,0:00:36.551
Me oleksime võinud nad negatiivseks nimetada.

0:00:36.551,0:00:38.469
Aga kui millelgi on positiivne laeng ja kui

0:00:38.469,0:00:42.949
millelgi on veel positiivne laeng, siis

0:00:42.949,0:00:44.986
nad tõukuvad.

0:00:44.986,0:00:48.033
Me teame veel, et kui mul oleks midagi muud, üks teine

0:00:48.033,0:00:51.236
osake millel oleks juhtumisi negatiivne laeng, ja veel

0:00:51.236,0:00:53.737
kord, sõna "negatiivne" sellele rakendada on

0:00:53.737,0:00:54.981
täiesti juhuslik.

0:00:54.981,0:00:58.538
Nad oleks võinud need nimetada siniseks ja punaseks laenguks, aga kõik

0:00:58.538,0:01:01.954
mis me teame on see, et kui ühel objektil on teine laeng --

0:01:01.954,0:01:03.456
sellel juhul me kutsume seda negatiivseks -- siis see

0:01:03.456,0:01:06.505
tõmbub positiivse poole.

0:01:06.505,0:01:07.970
Mida me siis laengust teame?

0:01:07.970,0:01:11.070
Laeng on omadus, mis on osakestel ja, kui sa paned

0:01:11.070,0:01:13.154
piisavalt osakesi kokku, ma arvan objektidel on

0:01:13.154,0:01:14.869
ka see omadus.

0:01:14.869,0:01:17.157
Nii, et see on lihtsalt omadus.

0:01:17.157,0:01:19.773
Ja see on lihtsalt viis öelda, et

0:01:19.773,0:01:21.034
me ei tea, mis see on.

0:01:21.034,0:01:22.571
Ja ausalt öeldes, mitte keegi ei tea täpselt,

0:01:22.571,0:01:23.589
mis see on.

0:01:23.589,0:01:26.399
Päriselt ei tea keegi midagi täpselt.

0:01:26.399,0:01:29.218
Aga laeng on osakeste ja objektide

0:01:29.218,0:01:30.206
omadus, täpselt nagu mass.

0:01:30.206,0:01:33.002
Ma pean silmas, kui sa selle peale mõtled, mass on lihtsalt omadus.

0:01:33.002,0:01:35.487
Ja mingil tasandil tundub see tõelisem kui

0:01:35.487,0:01:40.068
laeng, sest meie ajud on sisse seatud kuigi palju

0:01:40.068,0:01:44.135
aru saama, mis mass on, aga tegelikult me saame aru

0:01:44.135,0:01:47.469
rohkem kaalust ja ruumalast kui massist, aga me saame selle

0:01:47.469,0:01:48.993
peale teine kord rohkem mõtelda.

0:01:48.993,0:01:51.991
Laeng on natuke abstraktsem, sest enne kui me

0:01:51.991,0:01:56.236
hakkasime merevaiku juustesse hõõruma, ei kogenud

0:01:56.236,0:02:00.214
me tegelikult laengut, kui me just välguga pihta ei saanud.

0:02:00.214,0:02:03.529
Nii, et laeng on omadus mis on osakestel või objektidel ja

0:02:03.529,0:02:06.428
me teame, et on kahte tüüpi laengut, mille me

0:02:06.428,0:02:12.129
oleme juhuslikult nimetanud positiivseks ja negatiivseks.

0:02:12.129,0:02:26.522
Ja me teame, et sarnased laengud tõukuvad ja vastanduvad laengud

0:02:26.522,0:02:31.553
tõmbuvad, või erinevad laengud tõmbuvad, jah?

0:02:31.553,0:02:33.642
Mis me sellega siis teha saame?

0:02:33.642,0:02:36.005
Noh, kui meil on see omadus, siis ma arvan et kasulik

0:02:36.005,0:02:40.562
oleks mõõta seda omadust, ja nii

0:02:40.562,0:02:44.669
mõtlesime me välja ühikud ning laengu ühik on

0:02:44.669,0:02:46.752
kulon.

0:02:46.752,0:02:50.064
See on nimetatud 1700-ndatel elanud teadlase,Coulomb, järgi, kes

0:02:50.064,0:02:51.868
mängis laenguga palju.

0:02:51.868,0:02:53.773
Te võite tema kohta rohkem uurida Wikipediast.

0:02:53.773,0:02:56.902
Aga selle nimi on kulon, ning kulon -- tal on

0:02:56.902,0:03:01.687
palju definitsioone kuid mulle meeldib mõelda kui

0:03:01.687,0:03:05.550
elementaarosakestest, sest kuigi kaugele,

0:03:05.550,0:03:08.282
kui sa ei lähe kvantteooriasse ja ei räägi

0:03:08.282,0:03:11.462
kvarkidest ja asjadest, on elementaarlaeng

0:03:11.462,0:03:14.062
laeng prootonil või neutronil.

0:03:14.062,0:03:17.134
Nii et ma lähen detailidesse tulevikus hoopis

0:03:17.134,0:03:19.118
aatomite struktuuris või milleski, aga las ma

0:03:19.118,0:03:20.695
toon ühe väikese näite.

0:03:20.695,0:03:25.148
Nüüd aatomites on tihti mõned neutronid, millel

0:03:25.148,0:03:27.692
ei ole seda laengu omadust.

0:03:27.692,0:03:31.000
Selles on mõned prootonid, millel

0:03:31.000,0:03:32.875
on positiivne laeng.

0:03:32.875,0:03:34.349
Veel kord, see on

0:03:34.349,0:03:36.185
juhuslikult defineeritud kui positiivne.

0:03:36.185,0:03:37.881
Me oleks võinud selle nimetada punaseks laenguks.

0:03:37.881,0:03:42.230
Ja siis on seal sellised asjad ümber hõljumas, mis on

0:03:42.230,0:03:48.215
palju, palju, palju kergemad prootonitest ja neutronitest

0:03:48.215,0:03:50.978
tuumas, neid kutsutakse elektronideks.

0:03:50.978,0:03:54.275
Pole isegi selge, et nad on päris objektid.

0:03:54.275,0:03:59.021
Nad on peaaegu nagu energia, aga mõnikord on kasulik

0:03:59.021,0:04:01.117
neid objektidena vaadelda.

0:04:01.117,0:04:02.915
Mõnikord on kasulike neid vaadelda kui--

0:04:02.915,0:04:04.164
noh, mitte objekte.

0:04:04.164,0:04:06.898
Ja me süveneme sellesse hiljem, aga elektronidel

0:04:06.898,0:04:08.613
on negatiivne laeng.

0:04:08.613,0:04:11.411
Ja väikseim laeng - nii palju kui see meid

0:04:11.411,0:04:13.649
praegu huvitab, enne kui me räägime kvarkidest

0:04:13.649,0:04:17.893
ja teistest võimalikest elementaarosakestest - on laeng

0:04:17.893,0:04:19.148
elektronis või prootonis.

0:04:19.148,0:04:21.882
Ja neil on täpselt sama laeng, ning seda

0:04:21.882,0:04:23.925
elementaarlaengut tähistatakse tähega e.

0:04:23.925,0:04:26.659
Ning kui aus olla, ei tea ma kas e tähendab

0:04:26.659,0:04:29.230
elementaar või elektron.

0:04:29.230,0:04:32.527
Aga tegelikult, e on võrdne laenguga prootonis nii, et

0:04:32.527,0:04:38.738
see ilmselt tähistab prootoni elementaarlaengut.

0:04:39.238,0:04:43.743
Ja laeng elektronis on selle negatiiv nii, et

0:04:43.743,0:04:50.814
negatiivne e on elektroni laeng.

0:04:51.314,0:04:55.810
Aga kui meid märk ei huvita, siis

0:04:55.810,0:04:57.299
suurused on samad.

0:04:57.299,0:05:00.927
See on siis elementaar nii kaugel kui me teame või

0:05:00.927,0:05:01.868
meie füüsikas.

0:05:01.868,0:05:03.697
See on elementaarlaeng.

0:05:03.697,0:05:06.760
Elementaarlaeng on lihtsalt laeng prootonis

0:05:06.760,0:05:07.694
või elektronis.

0:05:07.694,0:05:09.449
Kuidas siis kulon siia juurde käib?

0:05:09.449,0:05:13.733
Noh, 1 kulon, mida me märgime C-ga, on võrdne ja

0:05:13.733,0:05:17.226
see on üsna juhuslik number, aga kui me alustame

0:05:17.226,0:05:20.226
elektriga toimetamist, siis me näeme miks kulon

0:05:20.226,0:05:26.226
defineeriti nii, aga 1 kulon on 6.24 korda 10 astmes

0:05:26.226,0:05:30.400
18 elementaarlaengut.

0:05:30.400,0:05:33.925
Või sa võiksid öelda 6.24 korda 10 astmes 18

0:05:33.925,0:05:36.998
elektroni laengut -- tegelikult, ka

0:05:36.998,0:05:40.443
prootoni laengut, muidugi, suuruses.

0:05:40.443,0:05:42.699
Sest kui me ütleme lihtsalt kulon, siis ma

0:05:42.699,0:05:43.995
ei anna tegelikult suunda.

0:05:43.995,0:05:45.852
Kui sa vaatad seda teistpidi, siis sa võid öelda, et

0:05:45.852,0:05:50.728
elementaarlaeng on võrdne -- vähemalt selle suurus--

0:05:50.728,0:05:56.194
1.6 korda 10 astmes -19 kulonit.

0:05:56.194,0:05:57.954
Nii see on.

0:05:57.954,0:06:01.671
See võib olla kasulik number mida meeles pidada, aga

0:06:01.671,0:06:04.776
tavaliselt see antakse sulle mingil viisil.

0:06:04.776,0:06:05.975
Mis me siis teha saame?

0:06:05.975,0:06:08.725
Me ütleme, et nendel objektidel on selline omadus nimega laeng.

0:06:08.725,0:06:10.308
Sarnased laengud tõukuvad.

0:06:10.308,0:06:11.441
Erinevad laengud tõmbuvad.

0:06:11.441,0:06:16.689
Kui meil on piisavalt prootoneid koos, siis on

0:06:16.689,0:06:18.243
tervel objektil laeng.

0:06:18.243,0:06:22.028
Kui meil on rohkem prootoneid kui elektrone, siis meil on

0:06:22.028,0:06:22.838
positiivne laeng.

0:06:22.838,0:06:24.025
Kui meil on rohkem elektrone kui prootoneid, meil

0:06:24.025,0:06:25.441
on negatiivne laeng.

0:06:25.441,0:06:29.005
Ja me teame, et me oleme defineerinud selle laengu ühiku

0:06:29.005,0:06:32.524
kuloni, mis on mingi hulk elementaarlaenguid.

0:06:32.524,0:06:33.824
Mängime siis sellega ja üritame

0:06:33.824,0:06:35.726
mõõta laengut.

0:06:39.077,0:06:41.570
Osa sellest algsest-- me võiks seda nii kutsuda--

0:06:41.570,0:06:47.145
definitsioon mis laeng on, ma ütlesin et sarnased laengud

0:06:47.145,0:06:48.994
tõukuvad, jah?

0:06:48.994,0:06:51.454
Sarnased laengud tõukuvad, need mõlemad on positiivsed.

0:06:51.454,0:06:53.782
Nad tõukavad üksteist.

0:06:53.782,0:06:57.095
Ja erinevad laengud, see on negatiivne, see positiivne,

0:06:57.095,0:06:59.352
nad tõmbavad üksteist, jah?

0:06:59.352,0:07:03.700
Niisiis, definitsiooni järgi, kui nad liigutavad üksteist, need kaks

0:07:03.700,0:07:05.201
osakest kiirendavad

0:07:05.201,0:07:06.317
üksteisest eemale.

0:07:06.317,0:07:07.515
Need kaks osakest kiirendavad

0:07:07.515,0:07:09.017
üksteise poole.

0:07:09.017,0:07:11.697
Laeng nende osakeste vahel või laeng nendes

0:07:11.697,0:07:14.948
osakestes peab tekitama mingisuguse

0:07:14.948,0:07:15.919
jõu, jah?

0:07:15.919,0:07:18.098
Kui jõudu ei teki, siis nad ei

0:07:18.098,0:07:21.081
tõukuks või tõmbuks, ja siin me jõuame

0:07:21.081,0:07:23.279
Coulombi seaduseni, ja selle pärast on laengud

0:07:23.279,0:07:26.398
nimetatud Coulombi järgi.

0:07:26.398,0:07:31.866
Coulomb sai aru, et jõud kahe laengu vahel

0:07:31.866,0:07:34.600
on võrdne-- see on vektoriaalne suurus, ja

0:07:34.600,0:07:37.601
umbes 30 sekundi pärast, ma ütlen mis juhtub

0:07:37.601,0:07:41.946
suunaga-- võrdub mingi konstant korda esimene

0:07:41.946,0:07:48.243
laeng korda teine laeng jagatud nendevahelise

0:07:48.243,0:07:50.368
vahemaa ruuduga.

0:07:50.368,0:07:52.601
See on päris lahe, sest see näeb välja

0:07:52.601,0:07:57.566
väga-- kui me nimetame selle jõu, elektrijõu,

0:07:57.566,0:08:00.980
mis näeb välja nagu gravitatsioonijõu võrrand.

0:08:00.980,0:08:03.416
Las me kirjutan selle üles.

0:08:03.416,0:08:06.934
Gravitatsioonijõud kahe massi vahel on võrdne

0:08:06.934,0:08:13.366
gravitatsioonikonstant korda m1 korda m2 jagatud

0:08:13.366,0:08:15.817
nendevahelise vahemaa ruuduga.

0:08:15.817,0:08:18.285
Nii kaugel, kaks jõudu mis me oleme üle vaadanud, gravitatsiooniline, ja

0:08:18.285,0:08:21.329
nüüd me vaatame elektrijõudu ja kunagi me

0:08:21.329,0:08:24.716
laiendame selle elektromagneetiliseks jõuks, see tundub nagu

0:08:24.716,0:08:27.284
nad käituvad vahemaa tagant sama moodi, ja mõlemad

0:08:27.284,0:08:29.979
jõud toimivad vaakumis.

0:08:29.979,0:08:31.883
Vahet pole kas seal on õhku, kui seal ei ole

0:08:31.883,0:08:35.917
mingit vaheainet kahe osakese vahel, kuidagi nad

0:08:35.917,0:08:37.986
suhtlevad omavahel, mis minu

0:08:37.986,0:08:39.401
arust on hämmastav, õigus?

0:08:39.401,0:08:41.462
Seal ei ole midagi nende kahe osakese vahele, aga

0:08:41.462,0:08:44.328
kuidagi see osake teab, et teine osake on seal

0:08:44.328,0:08:46.584
ja see osake teab, et esimene osake on seal, ja nad

0:08:46.584,0:08:49.764
hakkavad liikuma ilma mingi-- nad ei ole ju

0:08:49.764,0:08:51.951
juhtmega ühenduses ja keegi ei ütle

0:08:51.951,0:08:53.735
teisele osakesele "Hei, seal on osake.

0:08:53.735,0:08:54.732
Hakka liikuma."

0:08:54.732,0:08:56.399
Ma ei tea kas see on teile sama hämmastav kui mulle, aga

0:08:56.399,0:08:57.550
mõtelge selle peale ja võib-olla see muutub.

0:08:57.550,0:08:58.794
Ja täpselt nagu gravitatsioon.

0:08:58.794,0:09:00.402
Ma mõtlen, kaks massi ei ole kuidagi ühenduses.

0:09:00.402,0:09:02.579
Nad võivad istuda kuskil vaakumis, aga kuidagi, nad teavad,

0:09:02.579,0:09:04.162
et teine osake on seal.

0:09:04.162,0:09:07.187
Kui me hakkame õppima erirelatiivsust ja

0:09:07.187,0:09:10.603
kõike seda, siis me õpime, et seal ei ole midagi, aga

0:09:10.603,0:09:13.201
võib-olla massid kujundavad kuidagi universumit.

0:09:13.201,0:09:14.963
Ja sama võib toimuda

0:09:14.963,0:09:17.135
ka elektrilaengutega.

0:09:17.135,0:09:20.117
Aga kõik mis me siiamaani teame on see, et meil on need laengud

0:09:20.117,0:09:23.931
ja, et nad rakendavad jõudu üksteisele, mis on võrdeline

0:09:23.931,0:09:27.528
nende vastavate laengute korrutisega jagatud

0:09:27.528,0:09:30.968
nendevahelise vahemaa ruuduga.

0:09:30.968,0:09:36.301
Ja see konstant siin, see on-- ma unustan selle alati.

0:09:36.301,0:09:37.603
Mis see oligi?

0:09:37.603,0:09:42.520
Ma arvan, et see on 6.-- Ma unustan alati mis see konstant on.

0:09:42.520,0:09:46.351
See on 9 korda 10 astmes 9.

0:09:46.351,0:09:48.966
See on ümardatud, loomulikult.

0:09:48.966,0:09:51.653
See oleks hämmastav, kui see oleks täpselt 9.

0:09:51.653,0:10:00.131
9 korda 10 astmes 9, ja ühik on njuutonmeeter

0:10:00.131,0:10:03.629
ruudus kulon ruudus kohta.

0:10:03.629,0:10:05.979
Miks on ühik selline?

0:10:05.979,0:10:10.859
Noh, sest lõpuks, meil on kulon,

0:10:10.859,0:10:13.163
siis meil on kulon ruudus jagatud

0:10:13.163,0:10:16.458
meeter ruuduga, ja me tahame, et lõpuks oleks njuuton nii, et

0:10:16.458,0:10:18.862
me tahame kulon ruudust lahti saada pannes selle

0:10:18.862,0:10:19.535
nimetajasse.

0:10:19.535,0:10:21.127
Me tahame lahti saada meeter ruudust pannes selle

0:10:21.127,0:10:23.859
nimetajasse, ja siis me saame lõpuks njuutonid, et saada

0:10:23.859,0:10:26.139
jõud, sealt see ühik tulebki.

0:10:26.139,0:10:28.228
Teades seda, arvutame välja

0:10:28.228,0:10:31.113
jõu kahe osakese vahel.

0:10:31.113,0:10:35.899
Ütleme, et mul on-- ma olen juba 10 minutit kulutanud üsna

0:10:35.899,0:10:38.429
venivale seletusele, kuid tegelikud ülesanded, mis sa näed

0:10:38.429,0:10:41.098
oma füüsikatunnis on üsna otsekohesed, kui asi

0:10:41.098,0:10:43.331
puudutab Coulombi seadust.

0:10:43.331,0:10:48.432
Seal on öeldud, hei, on üks positiivne-- on üks osake,

0:10:48.432,0:10:56.069
millel on positiivne laeng +, las ma mõtlen

0:10:56.069,0:11:05.269
ühe hea numbri, +5 korda 10 astmes -3

0:11:05.269,0:11:07.226
kulonit, see on siis positiivne laeng.

0:11:07.226,0:11:10.730
Ja siis on meil siin negatiivne laeng, ütleme siis,

0:11:10.730,0:11:12.375
et-- ma ei tea.

0:11:12.375,0:11:14.424
Kui kaugele ma nad panen?

0:11:14.424,0:11:18.371
Ütleme, et nad on poole meetri kaugusel üksteisest, 0,5 meetri kaugusel,

0:11:18.371,0:11:24.828
ja siis on negatiivne laeng mis on

0:11:24.828,0:11:32.911
10 korda 10 astmes -2 kulonit.

0:11:32.911,0:11:35.177
Kui suur on siis jõud nende kahe osakese vahel?

0:11:35.177,0:11:38.762
Kui me nad lihtsalt Coulombi seadusesse paneme, saame me

0:11:38.762,0:11:42.017
jõu elektri tõttu.

0:11:42.017,0:11:44.355
Elektrijõu.

0:11:44.355,0:11:45.342
Mitte elektri tõttu.

0:11:45.342,0:11:46.693
Me ei ole seda teinud veel.

0:11:46.693,0:11:49.100
Staatiline elektrijõud nende kahe osakese vahel on

0:11:49.100,0:11:56.205
võrdne konstant 9 korda 10 astmes 9 korda

0:11:56.205,0:12:01.852
esimene laeng korda 5 korda 10 astmes -3 korda

0:12:01.852,0:12:04.757
teine laeng-- las ma teen selle teist värvi-- korda

0:12:04.757,0:12:10.610
-10 korda 10 astmes -2, ma kirjutasin selle uuesti,

0:12:10.610,0:12:12.125
kuigi te ilmselt ei näe seda, jagatud

0:12:12.125,0:12:15.408
vahemaa ruuduga nii, et 0.5 ruudus.

0:12:15.408,0:12:17.374
Me lihtsalt rakendasime seda valemit.

0:12:17.374,0:12:18.837
See võurdub-- las ma vaatan.

0:12:18.837,0:12:21.272
Nii 9 korda 0,5 korda 10.

0:12:21.272,0:12:23.584
Ma teen 10 eraldi.

0:12:23.584,0:12:25.207
See on siis korda -10.

0:12:25.207,0:12:31.840
See on 0,5 korda -10 on 5 korda 9 on -45,

0:12:31.840,0:12:37.826
ja siis 10 astmes 9-3, seega 10 astmes 6, ja siis

0:12:37.826,0:12:41.978
-2, seega 10 astmes 4, korda 10 astmes

0:12:41.978,0:12:46.559
4, jagatud, mis on 0,5 ruudus?

0:12:46.559,0:12:49.511
See on 0,25?

0:12:49.511,0:12:51.392
Ja see võrdub millega?

0:12:51.392,0:12:53.562
See võrdub 4 korda see ülemine osa, 160, pluss see on võrdne

0:12:53.562,0:13:05.004
-180 korda 10 astmes 4 njuutonit.

0:13:05.004,0:13:07.474
Ja tegelikult, see võib tunduda nagu suur number, aga päriselt

0:13:07.474,0:13:10.592
need laengud, mis ma siia panin on üsna suured laengud,

0:13:10.592,0:13:14.459
ja loodetavasti te saate aimu milline on suur või

0:13:14.459,0:13:15.614
väike laeng hiljem.

0:13:15.614,0:13:17.463
Aga need on mõistliku suurusega laengud, ja sellepärast

0:13:17.463,0:13:21.411
on rakendatud jõud üsna suur nende

0:13:21.411,0:13:22.354
kahe osakese vahel.

0:13:22.354,0:13:24.557
Nüüd, me saime negatiivse arvu, mis see tähendab?

0:13:24.557,0:13:28.073
Nii, me teame, et erinevad laengud tõmbuvad, eks?

0:13:28.073,0:13:29.760
Peaaegu definitsiooni järgi.

0:13:29.760,0:13:32.194
Sellisel juhul, meil olid positiivne ja negatiivne nii,

0:13:32.194,0:13:36.790
et meil oli lõpuks negatiivne jõud kui me kasutasime Coulombi

0:13:36.790,0:13:40.592
seadust, see tähendab, et jõud tõmbab neid kahte osakest

0:13:40.592,0:13:44.477
üksteise poole lühimat nendevahelist trajektoori pidi.

0:13:44.477,0:13:46.175
Ma mõtlen, et see ei pane neid liikuma mööda kaart.

0:13:46.175,0:13:47.619
See on loogiline.

0:13:47.619,0:13:50.313
Kui meil oleks seal positiivne, see tähendaks, et jõud oleks

0:13:50.313,0:13:52.160
neid osakesi tõukav.

0:13:52.160,0:13:53.843
Ja kui sa kunagi segadusse satud, lihtsalt mõtle selle peale.

0:13:53.843,0:13:55.839
Kui nad on mõlemad negatiivsed, siis nad tõukuvad.

0:13:55.839,0:13:58.057
Kui mõlemad on positiivsed, siis nad tõukuvad.

0:13:58.057,0:14:01.100
Ma näen teid järgmises videos.