WEBVTT

00:00:00.500 --> 00:00:03.940
Kui tavaliselt inimesed räägivad

00:00:03.940 --> 00:00:08.310
mitoosist, siis viidatakse rakule, diploidsele rakule.

00:00:08.310 --> 00:00:10.670
Diploidne tähendab, et sellel on täiskomplekt

00:00:10.670 --> 00:00:13.780
kromosoome, seega sellel on 2n kromosoomi.

00:00:13.780 --> 00:00:15.950
See siin on tuum.

00:00:15.950 --> 00:00:17.410
See on kogu rakk.

00:00:17.410 --> 00:00:19.960
Seega enamik ütleb, et vaata, rakk ise

00:00:19.960 --> 00:00:23.590
jaguneb kaheks diploidseks rakuks, seega sellest saab kaks

00:00:23.590 --> 00:00:29.710
rakku, millel on täiskomplekt kromosoome,

00:00:29.710 --> 00:00:30.640
2n kromosoomi.

00:00:30.640 --> 00:00:33.400
Seega kui inimesed ütlevad, et rakk on läbinud mitoosi,

00:00:33.400 --> 00:00:34.580
mõtlevad nad tavaliselt seda.

00:00:34.580 --> 00:00:37.850
Aga ma tahaks teha väikese selgituse, et tegelikult

00:00:37.850 --> 00:00:42.120
mitoos viitab ainult geneetilise materjali

00:00:42.120 --> 00:00:45.350
ja tuuma kopeerimisele.

00:00:45.350 --> 00:00:50.180
Seega, näiteks, kui ma selle joonistaks -- las ma joonistan

00:00:50.180 --> 00:00:54.300
raku -- ja sellel on nüüd kaks tuuma, mõlemad

00:00:54.300 --> 00:00:57.770
diploidse arvu kromosoomidega, siis see rakk

00:00:57.770 --> 00:00:59.040
on läbinud mitoosi.

00:01:01.870 --> 00:01:05.030
See pole veel läbinud tsütokineesi, millest me

00:01:05.030 --> 00:01:07.730
kohe räägime, aga see on protsess,

00:01:07.730 --> 00:01:12.430
kus tsütoplasma jaguneb

00:01:12.430 --> 00:01:13.490
kaheks erinevaks rakuks.

00:01:13.490 --> 00:01:17.160
Et pisut selgitada, tsütoplasma on kõik

00:01:17.160 --> 00:01:21.630
väljaspool tuuma.

00:01:21.630 --> 00:01:23.590
Ma räägin sellest kohe, aga teadke, et

00:01:23.590 --> 00:01:25.680
igapäevaselt kasutatakse mitoosi

00:01:25.680 --> 00:01:26.670
sellises tähenduses.

00:01:26.670 --> 00:01:28.860
Aga kui sul on õpetaja, kes norib

00:01:28.860 --> 00:01:31.730
pisiasjadega, siis tegelikult tähendab mitoos ainult seda.

00:01:31.730 --> 00:01:35.030
See on tuuma jagunemine või kopeerimine

00:01:35.030 --> 00:01:37.460
kaheks eri tuumaks.

00:01:37.460 --> 00:01:42.820
Tavaliselt kaasneb sellega tsütokinees, kus

00:01:42.820 --> 00:01:45.930
rakkude tsütoplasmad eralduvad.

00:01:45.930 --> 00:01:51.250
Nüüd lähme edasi mitoosi mehhanismide juurde.

00:01:51.250 --> 00:01:55.150
Esimesed sammud, mida on mitoosi toimumiseks vaja,

00:01:55.150 --> 00:01:58.920
toimuvad tegelikult väljaspool mitoosi, kui rakk teeb

00:01:58.920 --> 00:02:02.883
oma igapäevast tööd, st interfaasi ajal.

00:02:07.570 --> 00:02:10.449
Interfaas pole mitoosi faas.

00:02:10.449 --> 00:02:14.810
See on faas, kus rakk elab oma elu.

00:02:14.810 --> 00:02:17.730
Ütleme, et meil on mingi rakk.

00:02:17.730 --> 00:02:20.460
Las ma teen selle rohelises.

00:02:20.460 --> 00:02:22.430
See siin on uus rakk.

00:02:22.430 --> 00:02:24.780
See on selle tuum.

00:02:24.780 --> 00:02:29.630
Sellel on 2n kromosoomi, siis see kasvab.

00:02:29.630 --> 00:02:32.790
See võtab väljaspoolt toitaineid ja toodab

00:02:32.790 --> 00:02:37.660
valke jne ja nii see kasvab pisut.

00:02:37.660 --> 00:02:42.610
Sellel on loomulikult alles täiskomplekt kromosoome.

00:02:42.610 --> 00:02:46.080
Mingil hetkel oma elutsüklis -- ja ma annan

00:02:46.080 --> 00:02:49.220
neile ka nimed -- sellest faasist interfaasis

00:02:49.220 --> 00:02:52.460
võib-olla ei räägitagi mõnes bioloogia kursuses, aga

00:02:52.460 --> 00:02:53.070
sellele antakse nimi.

00:02:53.070 --> 00:02:56.650
Selle nimetus on G1, selles faasis

00:02:56.650 --> 00:02:58.380
rakk lihtsalt kasvab.

00:02:58.380 --> 00:03:00.840
See kasvab, kogub materjale ja

00:03:00.840 --> 00:03:05.990
ehitab end üles ja siis kahekordistab oma

00:03:05.990 --> 00:03:06.770
kromosoomid.

00:03:06.770 --> 00:03:09.760
Meil on ikka veel diploidsed kromosoomid.

00:03:09.760 --> 00:03:11.390
Las ma suurendan seda.

00:03:11.390 --> 00:03:12.160
Las ma joonistan selle.

00:03:12.160 --> 00:03:16.490
Seda kutsutakse interfaasi S faasiks, nii et see on S.

00:03:16.490 --> 00:03:19.190
Ja S on see, kus toimub kromosoomide

00:03:19.190 --> 00:03:19.430
kopeerimine.

00:03:19.430 --> 00:03:22.340
Jällegi, see pole veel mitoos.

00:03:22.340 --> 00:03:28.910
Seega S-is toimub kromosoomide kopeerimine.

00:03:28.910 --> 00:03:34.770
Kui ma suurendaksin tuuma sisse S faasis, kui

00:03:34.770 --> 00:03:38.230
ma alustaksin -- las ma lihtsalt alustan ühe organismiga,

00:03:38.230 --> 00:03:40.940
millel on kaks kromosoomi.

00:03:45.210 --> 00:03:48.060
Ma joonistan need kromosoomidena, et näidata,

00:03:48.060 --> 00:03:49.300
et toimub kopeerimine.

00:03:49.300 --> 00:03:54.010
Ütleme, et sellel on see kromosoom siin ja siis

00:03:54.010 --> 00:03:57.400
ütleme, et see kromosoom siin.

00:03:57.400 --> 00:04:01.180
Kui see läbib S faasi, siis need kromosoomid kopeeritakse.

00:04:01.180 --> 00:04:02.430
Ja ma joonistasin siia ainult tuuma.

00:04:02.430 --> 00:04:05.740
Ma suurendasin sisse ainult sellesse ossa siin, kus n on 1, kus

00:04:05.740 --> 00:04:10.050
kromosoomide täiskomplekt on kaks kromosoomi.

00:04:10.050 --> 00:04:16.010
S faasi käigus kromosoomid kahekordistuvad ja...

00:04:16.010 --> 00:04:21.269
seega see roheline kopeeritakse täielikult

00:04:21.269 --> 00:04:24.220
ja me oleme seda veidi õppinud,

00:04:24.220 --> 00:04:26.380
nad on ühendatud tsentromeeriga.

00:04:26.380 --> 00:04:30.360
Mõlemad nendest koopiatest on kromatiidid

00:04:30.360 --> 00:04:33.350
ja see punane teeb sama asja.

00:04:33.350 --> 00:04:38.260
Kuigi meil oli kaks kromatiidi, üks iga kromosoomi kohta,

00:04:38.260 --> 00:04:41.170
on meil nüüd neli kromatiidi, kaks iga

00:04:41.170 --> 00:04:45.120
kromosoomi kohta, me ütleme ikka veel, et meil on kaks kromosoomi.

00:04:45.120 --> 00:04:47.000
See siin on tsentromeer.

00:04:47.000 --> 00:04:52.410
See toimub S faasis ja siis lihtsalt

00:04:52.410 --> 00:04:53.710
jätkab rakk kasvamist.

00:04:53.710 --> 00:04:59.160
Seega rakk oli juba suur -- ma keskendun jälle rakule.

00:04:59.160 --> 00:05:02.720
Rakk oli suur ja muutub veel suuremaks.

00:05:02.720 --> 00:05:05.930
See muutub suuremaks G2 faasis, seega see

00:05:05.930 --> 00:05:09.380
lihtsalt kasvab veel.

00:05:09.380 --> 00:05:12.400
On veel üks raku jupp, millest

00:05:12.400 --> 00:05:13.900
me polegi veel rääkinud, aga ma räägin

00:05:13.900 --> 00:05:14.800
sellest pisut.

00:05:14.800 --> 00:05:17.580
See pole ülitähtis, aga see on

00:05:17.580 --> 00:05:19.010
tsentrosoom.

00:05:19.010 --> 00:05:21.530
Need on olulised hiljem, kui

00:05:21.530 --> 00:05:25.170
rakk päriselt jaguneb ja tsentrosoomid kahekordistuvad samuti.

00:05:25.170 --> 00:05:27.270
Ütleme, et mul on siin väike tsentrosoom.

00:05:29.860 --> 00:05:31.940
Selle sees on tsentrioolid.

00:05:31.940 --> 00:05:33.820
Te ei pea nende pärast väga muretsema, aga need

00:05:33.820 --> 00:05:36.370
on väiksed silndrikujulised asjad.

00:05:36.370 --> 00:05:38.560
Ma lihtsalt tahan, et te ei satuks segadusse, kui näete

00:05:38.560 --> 00:05:41.710
sõnu tsentriool ja tsentrosoom ning ega ajaks

00:05:41.710 --> 00:05:44.690
neid segi tsentromeeridega, mis on need väiksed punktid,

00:05:44.690 --> 00:05:46.760
mille külge kinnituvad kaks kromatiidi.

00:05:46.760 --> 00:05:51.640
Kahjuks on paljud asjad selle protsessi juures väga

00:05:51.640 --> 00:05:53.520
sarnaselt nimetatud ja paljud raku

00:05:53.520 --> 00:05:55.590
osad kõlavad sarnaselt.

00:05:55.590 --> 00:05:57.320
Aga on asjad, mida hüütakse tsentromeerideks,

00:05:57.320 --> 00:05:59.720
mis tulevad mängu varsti ja mis istuvad

00:05:59.720 --> 00:06:05.260
väljaspool tuuma. Ka nemad kahekordistuvad.

00:06:05.260 --> 00:06:08.280
Ja ka nemad kahekordistuvad interfaasi ajal.

00:06:08.280 --> 00:06:11.100
Nii et kui enne oli neid üks, siis nüüd on neid kaks.

00:06:11.100 --> 00:06:13.530
Ja muidugi on mõlemal oma kaks väikest tsentriooli,

00:06:13.530 --> 00:06:15.930
aga me veel ei keskendu nendele.

00:06:17.020 --> 00:06:20.460
Seega see kõik toimub interfaasis.

00:06:20.460 --> 00:06:23.280
See on enamus raku elust, kus see põhimõtteliselt

00:06:23.280 --> 00:06:24.420
kasvab ja teeb, mida tahab.

00:06:24.420 --> 00:06:26.200
Tegelikult ma tahaks teha väikse täpsustuse.

00:06:26.200 --> 00:06:29.310
Kui ma joonistasin siia DNA, siis ma tegin selle kromosoomidena.

00:06:29.310 --> 00:06:32.140
Tegelikult kui me räägime interfaasist,

00:06:32.140 --> 00:06:34.760
siis DNA ei näe välja selline.

00:06:34.760 --> 00:06:37.930
DNA, kui ma oleks selle tegelikult joonistanud, oleks

00:06:37.930 --> 00:06:40.580
kromatiini kujul.

00:06:40.580 --> 00:06:43.670
See poleks tihedalt pakitud, nagu ma selle siia joonistasin.

00:06:43.670 --> 00:06:46.050
Ma joonistasin selle nii, et oleks näha, et toimus

00:06:46.050 --> 00:06:51.920
kahekordistumine, aga tegelikult see roheline kromosoom

00:06:51.920 --> 00:06:53.980
oleks täiesti lahti harutatud ja kui te seda mikrskoobis

00:06:53.980 --> 00:06:56.330
vaataksite, oleks raskusi selle nägemisega.

00:06:56.330 --> 00:06:59.470
See on kromatiini kujul.

00:06:59.470 --> 00:07:02.370
Varsti me räägime natuke sellest, kus see võtab

00:07:02.370 --> 00:07:06.050
kromosoomi kuju, aga praegu on see kromatiin,

00:07:06.050 --> 00:07:09.270
lihtsalt hunnik DNA-d ja valke, mille ümber

00:07:09.270 --> 00:07:11.610
DNA on mähkunud.

00:07:14.990 --> 00:07:16.560
Aga kui te vaatate seda mikroskoobis, näeb see välja

00:07:16.560 --> 00:07:19.210
nagu suur hägu DNA-st ja valkudest.

00:07:19.210 --> 00:07:22.090
Sama asi käib punase molekuli kohta.

00:07:22.090 --> 00:07:24.010
Et DNA üldse midagi teha saaks,

00:07:24.010 --> 00:07:25.080
peab see olema selline.

00:07:25.080 --> 00:07:29.150
see peab olema keskkonnale avatud, et

00:07:29.150 --> 00:07:33.960
mRNA ja erinevad abistavad valgud saaksid

00:07:33.960 --> 00:07:34.790
sellega toimetada.

00:07:34.790 --> 00:07:37.260
Ja isegi replikatsiooni ajal peab see olema

00:07:37.260 --> 00:07:39.360
lahtiharutatud, et see toimiks.

00:07:39.360 --> 00:07:41.600
Tihedalt pakitakse see alles hiljem.

00:07:41.600 --> 00:07:44.630
Ma lihtsalt joonistasin selle nii, sellel oli üks roheline,

00:07:44.630 --> 00:07:47.080
see kopeeriti, et luua veel üks roheline ja

00:07:47.080 --> 00:07:49.010
need kaks ühenduvad mingil hetkel.

00:07:49.010 --> 00:07:51.260
See punane kopeeritakse, et luua teine punane

00:07:51.260 --> 00:07:53.440
ja ka nemad ühenduvad mingil hetkel, aga

00:07:53.440 --> 00:07:54.680
nii joonistades poleks see selge.

00:07:54.680 --> 00:07:57.060
Ma joonistasin selle nii, et oleks näha, mis tegelikult toimus.

00:07:57.060 --> 00:07:58.320
See siin on reaalsus.

00:07:58.320 --> 00:07:59.870
See on kromatiini kujul.

00:08:03.070 --> 00:08:06.930
Nüüd oleme valmis mitoosiks.

00:08:06.930 --> 00:08:09.060
Esimene mitoosi faas on...

00:08:09.060 --> 00:08:12.420
las ma joonistan selle.

00:08:12.420 --> 00:08:17.200
Ma joonistan raku rohelisega.

00:08:17.200 --> 00:08:20.790
Tuuma joonistan ma palju suuremana, kui see tavaliselt

00:08:20.790 --> 00:08:23.470
võrreldes rakuga on, sest praegu toimub

00:08:23.470 --> 00:08:25.820
tegevus põhiliselt tuumas.

00:08:25.820 --> 00:08:28.890
Seega esimene mitoosi faas on profaas.

00:08:37.559 --> 00:08:40.809
Need nimetused on üsna suvalised.

00:08:40.809 --> 00:08:41.890
Inimesed vaatasid mikroskoopi.

00:08:41.890 --> 00:08:45.380
Oh, sellist sammu näeme me alati, kui

00:08:45.380 --> 00:08:48.100
tuum jaguneb, seega kutsume seda profaasiks.

00:08:48.100 --> 00:08:55.210
Profaasis toimub see, et kromatiin

00:08:55.210 --> 00:08:58.050
hakkab võtma kromosoomi kuju.

00:08:58.050 --> 00:09:02.330
Nagu ma enne ütlesin, kui me oleme interfaasis, on DNA

00:09:02.330 --> 00:09:04.750
lahtipakitud ja eraldatud kujul.

00:09:04.750 --> 00:09:08.220
See hakkab kokku keerduma

00:09:08.220 --> 00:09:09.940
ja pidage meeles, see on juba

00:09:09.940 --> 00:09:10.480
kahekordistunud.

00:09:10.480 --> 00:09:13.990
Replikatsioon toimus enne mitoosi algust.

00:09:13.990 --> 00:09:16.840
Mul oli üks kromosoom siin ja

00:09:16.840 --> 00:09:18.400
teine siin.

00:09:18.400 --> 00:09:21.740
Neil on kaks sõsar-kromatiidi, mis varsti

00:09:21.740 --> 00:09:24.270
lahku tiritakse.

00:09:24.270 --> 00:09:30.000
Profaasi käigus hakkavad ka

00:09:30.000 --> 00:09:35.060
tsentromeerid esile kerkima.

00:09:35.060 --> 00:09:40.380
Need hakkavad kaasa aitama

00:09:40.380 --> 00:09:44.060
mikrotuubulite moodustumisele, neid võib vaadelda

00:09:44.060 --> 00:09:46.770
kui nööre, mis hakkavad

00:09:46.770 --> 00:09:50.890
asju liigutama, kui rakk jaguneb.

00:09:50.890 --> 00:09:52.160
See on üpris hämmastav.

00:09:52.160 --> 00:09:54.630
Kui te mõtlete rakust, siis see tundub olevat

00:09:54.630 --> 00:09:56.090
loomupäraselt üsna lihtne

00:09:56.090 --> 00:10:01.940
See on kõige lihtsam elus üksus meis või kogu elus.

00:10:01.940 --> 00:10:05.750
Aga isegi siin on keerulised mehhanismid,

00:10:05.750 --> 00:10:07.360
millest paljusid veel ei mõistetagi.

00:10:07.360 --> 00:10:09.820
Me saame neid küll vaadelda, aga me tegelikult ei tea,

00:10:09.820 --> 00:10:14.140
mis toimub aatomi tasandil või valkude tasandil,

00:10:14.140 --> 00:10:17.720
mis lubavad nendel asjadel liikuda nii ilusa

00:10:17.720 --> 00:10:18.760
koreograafia järgi.

00:10:18.760 --> 00:10:21.480
See on ikka veel uurimisjärgus.

00:10:21.480 --> 00:10:23.520
Mõnda asja mõistetakse, mõnda mitte.

00:10:23.520 --> 00:10:26.910
Aga meil on kaks tsentrosoomi ja nad

00:10:26.910 --> 00:10:30.970
hõlbustavad mikrotuubulite teket, mis

00:10:30.970 --> 00:10:32.740
on need väiksed mikrostruktuurid.

00:10:32.740 --> 00:10:40.310
Neid võib vaadelda kui torusid või nööre.

00:10:40.310 --> 00:10:44.230
Nüüd kui profaas edeneb, jõuab see hetkeni, mil

00:10:44.230 --> 00:10:45.720
-- las ma joonistan selle.

00:10:45.720 --> 00:10:47.955
Ma ei taha seda sõna "replikatsioon" siia.

00:10:47.955 --> 00:10:49.030
See ajab segadusse.

00:10:49.030 --> 00:10:49.950
Las ma kustutan selle.

00:10:54.460 --> 00:10:58.690
Kui profaas edeneb, siis tuumamembraan

00:10:58.690 --> 00:10:59.430
kaob.

00:10:59.430 --> 00:11:01.435
Las ma joonistan selle uuesti.

00:11:08.536 --> 00:11:15.760
Kui profaas progresseerub, hakkab tuumamembraan

00:11:15.760 --> 00:11:18.790
lagunema.

00:11:18.790 --> 00:11:24.400
Seega see hakkab lagunema ja

00:11:24.400 --> 00:11:29.330
need asjad hakkavad kasvama ja kinnituma

00:11:29.330 --> 00:11:29.840
tsentromeerile.

00:11:31.290 --> 00:11:34.230
See kõik toimub profaasi ajal.

00:11:37.790 --> 00:11:40.430
Kuna see kõik toimub profaasi ajal, see viimane

00:11:40.430 --> 00:11:43.390
osa profaasist, siis kutsutakse seda hiliseks profaasiks,

00:11:43.390 --> 00:11:44.820
vahel ka prometafaasiks.

00:11:57.745 --> 00:12:00.890
Seega vahel peetakse seda eraldi mitoosi

00:12:00.890 --> 00:12:02.700
faasiks, kuid kui mina sellest koolis õppisin, siis

00:12:02.700 --> 00:12:04.180
seda prometafaasina ei käsitletud.

00:12:04.180 --> 00:12:06.620
Seda kõike lihtsalt kutsuti profaasiks.

00:12:06.620 --> 00:12:09.620
Aga profaasi lõpuks või tegelikult

00:12:09.620 --> 00:12:13.220
prometafaasi lõpuks

00:12:13.220 --> 00:12:15.510
näeb situatsioon välja umbes selline.

00:12:15.510 --> 00:12:17.390
Meil on rakk.

00:12:17.390 --> 00:12:20.460
Tuumamembraan on lagunenud, seega

00:12:20.460 --> 00:12:21.980
mõnes mõttes see enam ei eksisteeri.

00:12:21.980 --> 00:12:24.380
Kuigi valgud, millest see koosnes, on ikka seal ja

00:12:24.380 --> 00:12:26.350
neid kasutatakse hiljem jälle.

00:12:26.350 --> 00:12:29.840
Lisaks on meil antud juhul kaks kromosoomi.

00:12:29.840 --> 00:12:32.800
Inimese puhul oleks neid 46.

00:12:32.800 --> 00:12:35.320
Siin on kaks kromosoomi, mõlemad koosnevad

00:12:35.320 --> 00:12:41.050
kahest kromatiidist.

00:12:41.050 --> 00:12:42.190
Kaks kromosoomi.

00:12:42.190 --> 00:12:46.900
Neil on muidugi tsentromeerid ja

00:12:46.900 --> 00:12:55.160
tsentrosoomid on liikunud endise tuuma poolustele.

00:12:55.160 --> 00:12:59.930
tsentrosoomid on liikunud endise tuuma poolustele.

00:12:59.930 --> 00:13:03.370
Ja mikrotuubulid on laiali veninud,

00:13:03.370 --> 00:13:06.740
neil on kaks funktsiooni.

00:13:06.740 --> 00:13:08.270
Praegu nad nagu lükkavad

00:13:08.270 --> 00:13:10.470
kahte tsentrosoomi üksteisest eemale.

00:13:12.370 --> 00:13:13.880
Mõned mikrotuubulid tulevad sellest

00:13:13.880 --> 00:13:15.760
tsentrosoomist, mõned tulevad sellest,

00:13:15.760 --> 00:13:17.120
mõned ühendavad mõlemat tsentrosoomi.

00:13:17.120 --> 00:13:20.900
Mõned nendest mikrotuubulitest

00:13:20.900 --> 00:13:23.210
-- ehk nendest köitest või torudest --

00:13:23.210 --> 00:13:31.340
kinnituvad kromosoomi tsentromeerile ja

00:13:31.340 --> 00:13:34.610
valgustruktuuri, millele nad kinnituvad, kutsutakse

00:13:34.610 --> 00:13:36.570
kinetohooriks.

00:13:39.160 --> 00:13:41.040
Kinetohoor.

00:13:41.040 --> 00:13:42.430
See on valgustruktuur.

00:13:42.430 --> 00:13:43.940
See on tegelikult lummav.

00:13:43.940 --> 00:13:46.980
See on veel uurimise all, kuidas täpselt

00:13:46.980 --> 00:13:49.350
mikrotuubul kinetohoorile kinnitub, ja nagu me

00:13:49.350 --> 00:13:53.740
varsti näeme,

00:13:53.740 --> 00:13:58.400
tõmbavad just kinetohooris mikrotuubulid kaks kromatiidi üksteisest lahku.

00:13:58.400 --> 00:14:02.670
tõmbavad just kinetohooris mikrotuubulid kaks kromatiidi üksteisest lahku.

00:14:02.670 --> 00:14:03.530
Ja tegelikult ei teata täpselt,

00:14:03.530 --> 00:14:04.720
kuidas see töötab.

00:14:04.720 --> 00:14:09.080
On vaid märgatud, et nii see toimub.

00:14:09.080 --> 00:14:14.020
Kui profaas on läbi, veenduvad rakud,

00:14:14.020 --> 00:14:17.190
et kromosoomid oleks korralikult reas.

00:14:17.190 --> 00:14:19.270
Ma joonistasin nad siin joondunult, aga

00:14:19.270 --> 00:14:22.760
tegelikult see toimub metafaasis,

00:14:22.760 --> 00:14:24.090
mis on järgmine faas.

00:14:24.090 --> 00:14:26.040
Esimene oli profaas.

00:14:26.040 --> 00:14:29.280
Nüüd oleme me metafaasis ja metafaas on tegelikult

00:14:29.280 --> 00:14:32.680
kromosoomide joondumine, seega kõik kromosoomid

00:14:32.680 --> 00:14:35.300
joonduvad raku keskele.

00:14:35.300 --> 00:14:42.430
Punane kromosoom on siin,

00:14:42.430 --> 00:14:45.660
roheline on siin ja muidugi

00:14:45.660 --> 00:14:49.960
on siin tsentrosoomid ja kääviniidid, mis

00:14:49.960 --> 00:14:51.570
nendest väljuvad.

00:14:51.570 --> 00:14:54.250
Mõned neist on kinetohoorsed kääviniidid, mis

00:14:54.250 --> 00:14:59.200
kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.

00:14:59.200 --> 00:15:00.470
kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele.

00:15:00.470 --> 00:15:01.910
See on segane, eks?

00:15:01.910 --> 00:15:05.850
Tsentrosoomid on need struktuurid, mis juhivad

00:15:05.850 --> 00:15:08.070
mikrotuubulite tööd.

00:15:08.070 --> 00:15:11.880
Tsentrioolid on väiksed struktuurid, need väikesed

00:15:11.880 --> 00:15:14.850
purgi-kujulised struktuurid tsentromeeri sees ja

00:15:14.850 --> 00:15:19.050
tsentromeerid on keskkohad, kus kaks

00:15:19.050 --> 00:15:22.170
kromatiidi üksteise külge kinnitunud on moodustamaks kromosoomi.

00:15:22.170 --> 00:15:25.850
See siin on kromatiid ja see teine

00:15:25.850 --> 00:15:28.250
on kromatiid ja nad ühenduvad tsentromeeris.

00:15:28.250 --> 00:15:30.180
Aga see on metafaas.

00:15:30.180 --> 00:15:33.100
See on üsna lihtne.

00:15:33.100 --> 00:15:36.310
Metafaasis toimub lihtsalt raku joondumine ja

00:15:36.310 --> 00:15:38.220
on mitmeid teooriaid, kuidas rakk

00:15:38.220 --> 00:15:39.770
üldse teab sellest punktist edasi minna.

00:15:39.770 --> 00:15:40.740
Kuidas see teab, et kõik

00:15:40.740 --> 00:15:42.240
on joondunud ja ühendunud?

00:15:42.240 --> 00:15:46.000
Ja on teooriaid, et eksisteerib mingi signalisatsiooni

00:15:46.000 --> 00:15:48.970
mehhanism, mis peatab mitoosi, kui üks nendest

00:15:48.970 --> 00:15:52.110
kinetohoori valkudest pole korralikult

00:15:52.110 --> 00:15:56.130
mikrotuubulite külge kinnitunud.

00:15:56.130 --> 00:15:56.950
mikrotuubulite külge kinnitunud.

00:15:56.950 --> 00:15:59.200
Seega see on väga keerukas protsess.

00:15:59.200 --> 00:16:01.540
Võite ette kujutada, et teil on 46 kromosoomi ja

00:16:01.540 --> 00:16:05.630
kõik see värk toimub toimub rakus,

00:16:05.630 --> 00:16:08.080
pole mingit inimest või arvutit, kes asju lükkaks.

00:16:08.080 --> 00:16:08.800
pole mingit inimest või arvutit, kes asju lükkaks.

00:16:08.800 --> 00:16:14.360
Seda juhib keemia ja termodünaamilised protsessid.

00:16:14.360 --> 00:16:15.910
Seda juhib keemia ja termodünaamilised protsessid.

00:16:15.910 --> 00:16:23.130
Aga hoolimata keerukusest toimub see kõik

00:16:23.130 --> 00:16:26.690
elegantselt ja spontaanselt kõigi

00:16:26.690 --> 00:16:29.780
kontrollide ja nõuetega, nii et enamjaolt

00:16:29.780 --> 00:16:32.210
ei juhtu midagi halba, mis on üsna hämmastav

00:16:32.210 --> 00:16:36.270
Seega pärast metafaasi oleme me valmis asju laiali tõmbama, see on anafaas.

00:16:36.270 --> 00:16:37.520
Seega pärast metafaasi oleme me valmis asju laiali tõmbama, see on anafaas.

00:16:37.520 --> 00:16:42.570
Seega pärast metafaasi oleme me valmis asju laiali tõmbama, see on anafaas.

00:16:42.570 --> 00:16:45.760
Seega anafaasis -- las ma kirjutan selle üles.

00:16:45.760 --> 00:16:48.250
Ma muutsin ka raku värvi.

00:16:48.250 --> 00:16:50.280
Need siin tõmmatakse lahku.

00:16:50.280 --> 00:16:53.490
Ja niipea, kui need lahku tõmmatakse -- vaatame,

00:16:53.490 --> 00:16:54.520
seda siin tiritakse.

00:16:54.520 --> 00:16:57.150
Las ma teen selle rohelises.

00:17:00.540 --> 00:17:03.410
Üks kromatiididest liigub selles suunas.

00:17:03.410 --> 00:17:05.660
Teine liigub teises suunas.

00:17:05.660 --> 00:17:08.520
Ja sama kehtib punaste kohta.

00:17:08.520 --> 00:17:10.000
Ühte tõmmatakse selles suunas, ja teist teises suunas

00:17:10.000 --> 00:17:11.780
Ühte tõmmatakse selles suunas, ja teist teises suunas

00:17:11.780 --> 00:17:15.630
Ja muidugi on siin tsentrosoomid ja

00:17:15.630 --> 00:17:19.040
need on ühendatud kinetohooridega, mis on seal,

00:17:19.040 --> 00:17:21.119
ja sellepärast neid tõmmataksegi.

00:17:21.119 --> 00:17:23.890
Lisaks sellele on ka mikrotuubulite struktuur,

00:17:23.890 --> 00:17:25.650
mis pole kromosoomidega ühenduses, vaid

00:17:25.650 --> 00:17:29.260
aitavad tsentromeere üksteisest eemale tõugata,

00:17:29.260 --> 00:17:32.570
nii et kõik liigub raku eri otstesse.

00:17:32.570 --> 00:17:37.960
Ja niipea kui need kaks kromatiidi lahknevad,

00:17:37.960 --> 00:17:40.140
-- ma rääkisin sellest veidi, kui meil oli jutuks

00:17:40.140 --> 00:17:44.120
DNA sõnavara -- kui need lahknevad, võib mõlemat

00:17:44.120 --> 00:17:47.030
kromatiidi kutsuda eraldi kromosoomiks.

00:17:47.030 --> 00:17:49.960
Nüüd võib öelda, et

00:17:49.960 --> 00:17:50.750
kui rakul oli siin kaks kromosoomi,

00:17:50.750 --> 00:17:51.770
kui rakul oli siin kaks kromosoomi,

00:17:51.770 --> 00:17:53.900
siis nüüd on tal neli kromosoomi.

00:17:53.900 --> 00:17:56.210
Kui kromatiid pole enam ühenduses oma

00:17:56.210 --> 00:17:59.590
"sõsar-kromatiidiga", siis peetakse neid "sõsar-kromosoomideks",

00:17:59.590 --> 00:18:01.100
mis on lihtsalt nimetamise tava.

00:18:01.100 --> 00:18:02.740
Nad olid seal enne ja on ka praegu.

00:18:02.740 --> 00:18:04.510
Enne olid nad lihtsalt ühendatud.

00:18:04.510 --> 00:18:06.390
Nüüd, kui nad on eraldi, peetakse neid eraldi objektideks.

00:18:06.390 --> 00:18:08.930
Nüüd, kui nad on eraldi, peetakse neid eraldi objektideks.

00:18:08.930 --> 00:18:10.590
Ja me oleme peaaegu lõpusirgel.

00:18:10.590 --> 00:18:11.960
Viimane staadium on telofaas.

00:18:11.960 --> 00:18:16.350
Viimane staadium on telofaas.

00:18:16.350 --> 00:18:19.900
Ma joonistan raku siia veidi erinevalt,

00:18:19.900 --> 00:18:22.650
sest enamjaolt toimub midagi telofaasiga samaaegselt.

00:18:22.650 --> 00:18:24.720
sest enamjaolt toimub midagi telofaasiga samaaegselt.

00:18:24.720 --> 00:18:26.910
Ma pööran rakku 90 kraadi.

00:18:26.910 --> 00:18:28.520
Ma pööran rakku 90 kraadi.

00:18:28.520 --> 00:18:30.800
Ütleme, et see oli üks tsentroSOOM.

00:18:30.800 --> 00:18:32.930
See siin on teine tsentrosoom.

00:18:32.930 --> 00:18:34.640
Siinkohal on see põhimõtteliselt

00:18:34.640 --> 00:18:37.670
DNA enda juurde tõmmanud.

00:18:37.670 --> 00:18:43.000
Seega see siin on tõmmanud ühe koopia kromosoomist ja

00:18:43.000 --> 00:18:45.130
ühe koopia sellest kromosoomist.

00:18:45.130 --> 00:18:46.730
Teine on teinud sama asja.

00:18:46.730 --> 00:18:50.370
Ta on tõmmanud ühe koopia mõlemast kromosoomist enda juurde.

00:18:50.370 --> 00:18:54.060
Ta on tõmmanud ühe koopia mõlemast kromosoomist enda juurde.

00:18:57.190 --> 00:19:01.200
Ja nüüd hakkavad mõlema otsa juures tekkima tuumamembraanid.

00:19:01.200 --> 00:19:01.980
Ja nüüd hakkavad mõlema otsa juures tekkima tuumamembraanid.

00:19:01.980 --> 00:19:04.660
Seega nüüd hakkavad mõlema otsa juures olema tuumamembraanid.

00:19:04.660 --> 00:19:06.760
Seega nüüd hakkavad mõlema otsa juures olema tuumamembraanid.

00:19:06.760 --> 00:19:09.310
Nii et pärast telofaasi -- me oleme praegu telofaasis --

00:19:09.310 --> 00:19:13.880
oleme me lõpetanud mitoosi.

00:19:13.880 --> 00:19:17.110
Me oleme täielikult kopeerinud meie kaks esialgset

00:19:17.110 --> 00:19:21.300
tuuma ja kogu geneetilise materjali selle sees.

00:19:21.300 --> 00:19:24.430
Samal ajal, kui toimub telofaas,

00:19:24.430 --> 00:19:27.440
toimub tavaliselt ka tsütokinees, kus tekib

00:19:27.440 --> 00:19:31.260
see vagu, kus -- telofaasi käigus

00:19:31.260 --> 00:19:33.570
surutakse neid asju mikrotuubulite poolt

00:19:33.570 --> 00:19:37.720
järjest kaugemale üksteisest, nii et

00:19:37.720 --> 00:19:42.166
nad on juba raku otstes, raku tsütoplasma otstes,

00:19:42.166 --> 00:19:45.270
ja võib mõelda, et nad suruvad külgedele, et rakku pikendada.

00:19:45.270 --> 00:19:46.860
ja võib mõelda, et nad suruvad külgedele, et rakku pikendada.

00:19:46.860 --> 00:19:49.440
Kui see toimub, tekib vagu, see väike lohk.

00:19:49.440 --> 00:19:51.310
Kui see toimub, tekib vagu, see väike lohk.

00:19:51.310 --> 00:19:54.520
Pärast telofaasi mitoosis toimub ka tsütokinees,

00:19:54.520 --> 00:19:58.340
kus tekib see vagu ja muutub järjest sügavamaks,

00:19:58.340 --> 00:20:01.900
kuni tsütoplasma on eraldunud kaheks eraldi rakuks.

00:20:01.900 --> 00:20:04.730
kuni tsütoplasma on eraldunud kaheks eraldi rakuks.

00:20:04.730 --> 00:20:08.560
Seega see on tsütokinees, mis pole tegelikult

00:20:08.560 --> 00:20:13.450
mitoosi osa, aga tavaliselt toimub koos telofaasiga, nii et

00:20:13.450 --> 00:20:16.950
kohe pärast mitoosi lõppu tekib tavaliselt kaks täielikku identset rakku.

00:20:16.950 --> 00:20:18.770
kohe pärast mitoosi lõppu tekib tavaliselt kaks täielikku identset rakku.

00:20:18.770 --> 00:20:22.800
Kui meil on need kaks rakku, siis

00:20:22.800 --> 00:20:25.140
nad mõlemad lähevad enda interfaasi.

00:20:25.140 --> 00:20:27.840
Või siis kumbki neist, kui me vaatame ainult ühte,

00:20:27.840 --> 00:20:30.780
on oma G1 faasis.

00:20:30.780 --> 00:20:34.650
Mingil hetkel need kaks hakkavad paljunema

00:20:34.650 --> 00:20:36.500
ja see on S faas ja siis läheb see G2 faasi ning

00:20:36.500 --> 00:20:41.280
siis läbib see uuesti mitoosi.