0:00:00.660,0:00:03.420
Siiani oleme keemias puudutanud

0:00:03.420,0:00:08.810
molekulide vahelisi suhteid,nimelt metallide molekulide puhul,

0:00:08.810,0:00:11.290
ning kuidas nad üksteist mõjutavad tingituna aatompilvest

0:00:11.290,0:00:12.665
ja vee molekulidest .

0:00:12.665,0:00:16.545
Kuid siiski oleks hea , kui vaataksime üle kõik

0:00:16.545,0:00:19.100
erinevad tüüpi molekulaarsuhted ning

0:00:19.100,0:00:21.860
nende mõju aine keemis- ning

0:00:21.860,0:00:22.890
sulamispunktidele.

0:00:22.890,0:00:24.870
Alustan "nõrgemaist" . Ütleme , et mul

0:00:24.870,0:00:26.120
on hulk heeliumit .

0:00:26.120,0:00:30.100
Kujutan heeliumi molekuli aatomitena.[br]Vaadates

0:00:30.100,0:00:33.150
perioodilisus tabelisse , siis märkame , et nii

0:00:33.150,0:00:35.360
võime kujutada kõiki väärisgaase .

0:00:35.360,0:00:37.860
Iva on peidus selles , et väärisgaasid on n.ö õnnelikud .

0:00:37.860,0:00:39.275
Nende kõige välimine kiht on täidetud .

0:00:39.275,0:00:41.590
Võtame neooni või heeliumi --- kujutan neooni,

0:00:41.590,0:00:45.210
aga kuna neooni viimane orbitaal on täidetud , siis me

0:00:45.210,0:00:49.750
võime seda ka kujutada kui ka lihtsalt neoon ja see on "õnnelik" .

0:00:49.750,0:00:53.600
Ta on täiesti endaga rahul .

0:00:53.600,0:00:57.950
Võrreldes antud juhtumit maailmaga , kus kõik on rahulolevad,

0:00:57.950,0:01:00.630
ei teki aatomil põhjust elektrone ära anda või juurde võtta ,

0:01:00.630,0:01:02.850
seega on elektronid

0:01:02.850,0:01:04.920
jaotatud võrdselt ümber aatomi , mis tähendab , et

0:01:04.920,0:01:08.040
tegemist on neutraalsete aatomitega . Nad ei soovi üksteist

0:01:08.040,0:01:11.080
siduda või midagi muud sarnast teha , seega nad lihtsalt

0:01:11.080,0:01:13.310
hõljuvad ja ei

0:01:13.310,0:01:15.100
mõjuta üksteist .

0:01:15.100,0:01:18.370
Ilmneb , et neoon on ka vedelas olekus , kui saavutada

0:01:18.370,0:01:21.230
piisavalt madal temperatuur ning fakt , et pole niisama vedelas

0:01:21.230,0:01:26.820
olekus tähendab, et peavad olemas olema jõud, mis

0:01:26.820,0:01:31.060
hoiavad neooni aatomeid üksteisega seotult .

0:01:31.060,0:01:33.260
Peamiselt väga madala temperatuuri tõttu , ei

0:01:33.260,0:01:35.430
ole piisavalt jõud, mis hoiaks neid seotuna ning

0:01:35.430,0:01:37.210
seega on ta tavaliselt gaasilises olekus.

0:01:37.210,0:01:40.570
Kuid madalatel temperatuuridel on võimalik saada selline

0:01:40.570,0:01:44.130
nõrk jõud , mis hakkab aatomeid

0:01:44.130,0:01:46.240
üksteisele lähendama.

0:01:46.240,0:01:49.160
See jõud tekib , sest

0:01:49.160,0:01:53.950
elektronid ei liigu mööda

0:01:53.950,0:01:54.990
konstantset orbitaali.

0:01:54.990,0:01:56.240
Nad on tõenäosuslikud.

0:01:56.240,0:02:00.420
Kui me kujutame neooni mitte

0:02:00.420,0:02:04.090
korrapäraste valentselektronidena ,

0:02:04.090,0:02:07.760
siis me võime teda kujutada kui

0:02:07.760,0:02:11.060
elektronpilvena ning

0:02:11.060,0:02:12.420
selline on tema pilve tõenäoliselt ka päriselt .

0:02:12.420,0:02:18.630
1s2 ning välimise orbitaali kujutis on 2s2 2p6, kas pole?

0:02:18.630,0:02:20.547
Tema suurima energiaga elektron näeks siis

0:02:20.547,0:02:21.580
välja kuidas?

0:02:21.580,0:02:24.560
Sellele on 2s elektronkate .

0:02:24.560,0:02:28.110
1s elektronkate on selle sees ning omab p-orbitaale .

0:02:28.110,0:02:32.160
p-orbitaalid näevad väljad umbes nii erinevates mõõdetes.

0:02:32.160,0:02:33.130
Aga see ei ole peamine .

0:02:33.130,0:02:36.680
Teil on veel üks neooni aatom ning ma

0:02:36.680,0:02:38.550
kujutan ka selle pilvena .

0:02:38.550,0:02:40.350
Ma ei proovi jänest joonistada.

0:02:40.350,0:02:42.250
Kuid ma arvan , et te mõistate minu tegevust.

0:02:42.250,0:02:46.620
Vaadake elektronkonfiguratsiooni videosid , kui

0:02:46.620,0:02:49.440
te soovite selle kohta rohkem teada saada, kuid mõte nende

0:02:49.440,0:02:53.390
tõenäosuslike jaotuste taga on see , et elektronid võivad asuda ükskõik kus.

0:02:53.390,0:02:54.960
Võib juhtuda , et kõik

0:02:54.960,0:02:55.940
elektronid asuvad siin .

0:02:55.940,0:02:57.330
Võib olla ka hetk , kus

0:02:57.330,0:02:57.810
kõik elektronid on hoopiski siin.

0:02:57.810,0:02:59.510
Sama asi kehtib ka selle neooni aatomi puhul.

0:02:59.510,0:03:01.590
Kui te selle peale mõtlete, siis kõigist võimalikkest

0:03:01.590,0:03:04.690
konfiguratsioonidest nende kahe neooni aatomi puhul , on tegelikult

0:03:04.690,0:03:07.290
üpriski madal tõenäosus , et

0:03:07.290,0:03:09.065
elektronid on võrdselt jaotatud.

0:03:09.065,0:03:11.760
Tegelikult, tegelikult , ilmselt on

0:03:11.760,0:03:13.770
rohkem juhtumeid , kus elektronjaotus on

0:03:13.770,0:03:15.560
ühes neooni aatomis

0:03:15.560,0:03:16.530
ebavõrdne .

0:03:16.530,0:03:20.080
Seega kui selles neooni aatomis , kus hetkel on kaheksa valentselektroni ,

0:03:20.080,0:03:24.230
asetseksid need elektronid niimoodi,

0:03:24.230,0:03:28.710
siis kuidas

0:03:28.710,0:03:29.540
näeks välja neooni aatom?

0:03:29.540,0:03:32.240
Tal on ajutitselt ühel pool suurem

0:03:32.240,0:03:33.120
laeng kui teisel pool , eks ole ?

0:03:33.120,0:03:36.770
Tundub on nagu see pool oleks sellest poolest suurema

0:03:36.770,0:03:39.170
negatiivse laenguga ehk ta on vähem positiivsem.

0:03:39.170,0:03:45.000
Sarnaselt, kui mul on teine neooni aatom veel,siis

0:03:45.000,0:03:49.710
selle elektronid võivad asetseda niimoodi ,

0:03:49.710,0:03:52.940
nagu tahvlil kujutatud.

0:03:52.940,0:03:56.650
Olgu selle neooni aatomi kujutis tahvlil

0:03:56.650,0:04:00.930
järgmine .

0:04:00.930,0:04:04.620
See asub siin ja teen selle tumedalt , sest

0:04:04.620,0:04:05.330
tegemist on väga nõrga jõuga .

0:04:05.330,0:04:06.500
Seega on see aatom kergelt negatiivne .

0:04:06.500,0:04:10.055
Aga see on ainult negatiivne ühel kindlal ajahetkel , nagu

0:04:10.055,0:04:11.130
see , mis tahvlil kujutatud .

0:04:11.130,0:04:12.400
See on aga positiivne .

0:04:12.400,0:04:14.530
See pool on negatiivne .

0:04:14.530,0:04:16.019
See pool aga positiivne .

0:04:16.019,0:04:18.399
Seega on nende kahe aatomi vahel kujutatud ajahetkel

0:04:18.399,0:04:21.910
nõrk tõmbejõud ,

0:04:21.910,0:04:23.340
mis aga kaob järgmisel hetkel , sest

0:04:23.340,0:04:25.160
elektronid muudavad oma paigutust .

0:04:25.160,0:04:29.150
Kuid tähtis on mõista ,et

0:04:29.150,0:04:31.580
selline olukord, kus elektronid on sümeetriliselt ümber aatomi

0:04:31.580,0:04:32.140
jaotunud, on peaaegu võimatu.

0:04:32.140,0:04:34.460
Seega on elektronid alati asümmeetriliselt jaotunud ning

0:04:34.460,0:04:37.760
aatomil on olemas väike laeng .

0:04:37.760,0:04:40.910
Me ei kutsu seda polaarkäitumiseks , sest

0:04:40.910,0:04:42.285
see oleks natuke ebatäpne .

0:04:42.285,0:04:45.360
Alati on ühel või teisel aatomi poolel väike laeng ,

0:04:45.360,0:04:47.850
mis võimaldab

0:04:47.850,0:04:50.750
tõmbuda vastaslaengute kaudu

0:04:50.750,0:04:53.040
teiste sarnaselt elektriliselt mittebalansis olevate molekulidega

0:04:53.040,0:04:55.510
See on aga ülimalt nõrk jõud ning

0:04:55.510,0:04:59.040
seda kutsutakse Londoni dispersioonijõuks .

0:04:59.040,0:05:01.500
Mees , kes selle jõu avastas, Fritz London , ei olnud tegelikult inglane

0:05:01.500,0:05:05.120
vaid hoopiski algselt sakslane ning

0:05:05.120,0:05:06.470
alates 1945 USA kodakondne .

0:05:06.470,0:05:12.925
Seega saime Londoni dispersioonijõu , mis on

0:05:12.925,0:05:14.175
nõrgim der Waals´i jõududest .

0:05:14.175,0:05:18.980
Van der Waals .

0:05:18.980,0:05:20.810
Ma pole kindel , kas ma selle nime ka õigesti hääldasin .

0:05:20.810,0:05:23.890
Van der Waals´i jõud on üldmõiste sellisete jõudude jaoks , mis

0:05:23.890,0:05:26.490
on molekulidevahelised ning

0:05:26.490,0:05:27.670
antud juhul on molekul sama , mis aatomgi .

0:05:27.670,0:05:30.040
Võib ka öelda , et tegemist on üheaatomlise molekuliga .

0:05:30.040,0:05:32.760
Van der Waals´i jõud on klass jõudude jaoks ,mis

0:05:32.760,0:05:36.010
on molekulide vahel ning kus molekulid või aatomid pole seotud

0:05:36.010,0:05:38.647
ei kovalentselt ega ioonselt , nagu see on

0:05:38.647,0:05:39.230
kombeks soolade puhul , millede juurde jõuame varsti .

0:05:39.230,0:05:42.260
Nõrgimad neist on Londoni dispersioonijõud .

0:05:42.260,0:05:45.290
Seega neoon , tegelikult kõik väärisgaasid ,

0:05:45.290,0:05:48.800
on mõjutatud ainult

0:05:48.800,0:05:51.940
Londoni dispersioonijõudude poolt , mis on

0:05:51.940,0:05:53.920
nõrgimad molekulidevahelistest jõududest .

0:05:53.920,0:05:57.190
Selle jõu nõrkuse tõttu läheb vaja vähe

0:05:57.190,0:05:59.460
energiat , et muutata need gaasilisse seisundisse .

0:05:59.460,0:06:05.520
Seega väga madalatel temperatuuridel lähevad väärisgaasid

0:06:05.520,0:06:07.140
gaasilisse olekusse .

0:06:07.140,0:06:09.670
Selletõttu kutsutakse neid ka väärisgaasideks .

0:06:09.670,0:06:13.920
Tõenäoliselt käituvad nad nagu ideaalsed gaasid ,

0:06:13.920,0:06:15.820
sest neil peaaegu et puudub

0:06:15.820,0:06:17.550
üksteisevaheline külgetõmbejõud .

0:06:17.550,0:06:18.500
Piisav .

0:06:18.500,0:06:20.880
Mis juhtub aga siis , kui

0:06:20.880,0:06:24.230
meil on tegemist molekulidega , mis

0:06:24.230,0:06:25.290
on rohkem polaarsed ?

0:06:25.290,0:06:27.670
Võtame näiteks vesinikkloriidi .

0:06:27.670,0:06:30.480
Vesinik on tormaks ning

0:06:30.480,0:06:31.660
ei hoia oma väliskihi elektronidest kinni .

0:06:31.660,0:06:35.180
Kloor seevastu aga hoiab väga tugevasti oma väliskihi elektronidest kinni .

0:06:35.180,0:06:37.250
Kloor on üpriski elektronegatiivne .

0:06:37.250,0:06:39.590
Ta on vähem elektronegatiivne kui need elemendid .

0:06:39.590,0:06:42.710
Antud elemendid on väga elektronegatiivsed ,

0:06:42.710,0:06:46.340
aga kloor on

0:06:46.340,0:06:47.650
üpriski elektronegatiivne .

0:06:47.650,0:06:50.940
Seega kui meil on vesinikkloriid ,

0:06:50.940,0:06:57.200
siis kloor jagab ühte

0:06:57.200,0:07:00.210
elektroni vesinikuga .

0:07:00.210,0:07:02.076
Kloor jagab elektroni

0:07:02.076,0:07:03.410
vesinikuga .

0:07:03.410,0:07:05.710
Kuna kloor on rohkem elektronegatiivne kui vesinik ,

0:07:05.710,0:07:09.320
siis elektronid asuvad enamasti kloori ümbruses .

0:07:09.320,0:07:12.950
Seega saame , et vesiniku poolel on

0:07:12.950,0:07:14.740
positiivne laeng ning kloori poolel aga

0:07:14.740,0:07:17.270
negatiivne laeng .

0:07:17.270,0:07:18.860
See on analoogne

0:07:18.860,0:07:19.870
vesiniksidemetega .

0:07:19.870,0:07:22.710
Vesiniksidemed on sellist tüüpi sidemed , mida

0:07:22.710,0:07:25.945
kutsutakse ka dipoolseteks sidemeteks või seosteks .

0:07:25.945,0:07:28.670
Seega on mul üks kloriidi aatom , mis näeb välja nii ,

0:07:28.670,0:07:31.700
ning ka teine aatom , mis näeb

0:07:31.700,0:07:33.732
välja nii .

0:07:33.732,0:07:37.480
Kui mul oleks teine kloriidi aatom ---

0:07:37.480,0:07:41.650
kopeerin selle siit --- siis nende vahel

0:07:41.650,0:07:44.320
on selline tõmbejõud .

0:07:44.320,0:07:47.440
Teil on tõmbejõud nende kahe

0:07:47.440,0:07:49.490
vesinikkloriidi

0:07:49.490,0:07:51.930
molekuli vahel .

0:07:51.930,0:07:57.120
Positiivne pool sellest dipoolist kuulub

0:07:57.120,0:07:59.410
vesiniku poolele , sest elektronid on

0:07:59.410,0:08:02.600
nihkunud vasakule

0:08:02.600,0:08:04.030
kloori juurde .

0:08:04.030,0:08:07.590
Van der Waals´i jõudude tõttu on see dipoolidevaheline

0:08:07.590,0:08:11.790
side tugevam kui Londoni dispersioonijõud .

0:08:11.790,0:08:14.540
Selguse mõttes mainin ära ka selle , et Londoni dispersioonijõud esinevad

0:08:14.540,0:08:15.960
mistahes molekulseostes .

0:08:15.960,0:08:18.630
Aga ta on väga nõrk võrreldes suvalise

0:08:18.630,0:08:19.570
teise jõuga .

0:08:19.570,0:08:22.810
Ta mängib ainult siis rolli , kui on tegemist

0:08:22.810,0:08:23.810
väärisgaasidega .

0:08:23.810,0:08:26.960
Isegi antud juhul on tegemist ka Londoni dispersioonijõududega , kui

0:08:26.960,0:08:29.360
elektronjaotus juhtub mingil

0:08:29.360,0:08:31.390
ajahetkel paigast ära nihkuma .

0:08:31.390,0:08:34.190
Kuid see dipoolilt dipoolile side on kordades tugevam .

0:08:34.190,0:08:38.130
Kuna side on tugevam , siis kulub ka

0:08:38.130,0:08:40.700
rohkem energiat , et minna vedelasse seisundisse ning

0:08:40.700,0:08:44.450
veelgi rohkem , kui minna

0:08:44.450,0:08:47.530
gaasilisse olekusse .

0:08:47.530,0:08:49.700
Kui võtame veel elektronegatiivseid

0:08:49.700,0:08:51.220
elemente , nagu näiteks lämmastik ,

0:08:51.220,0:08:54.920
hapnik või fluor , siis

0:08:54.920,0:08:58.720
tekib eriline dipoolilt dipoolile side ,mis on

0:08:58.720,0:09:00.590
tegelikult ka vesinikside .

0:09:00.590,0:09:06.480
See on põhimõtteliselt sarnane olukorrale , kui teil oleks lihtsalt vesinikfluoriid .

0:09:06.480,0:09:12.140
Palju vesinikfluoriide hunnikus koos .

0:09:12.140,0:09:16.180
Kirjutan vaadeldava

0:09:16.180,0:09:17.100
valemi siia .

0:09:17.100,0:09:19.030
Fluoriid on ülimalt elektronegatiivne .

0:09:19.030,0:09:23.220
See on üks kolmest kõige elektronegatiivsemast aatomist

0:09:23.220,0:09:27.950
perioodilisus tabelis , ning seega

0:09:27.950,0:09:30.290
tõmbab ta kõik elektronid enda poole .

0:09:30.290,0:09:35.080
Seega on tegemist väga tugeva dipoolilt dipoolile sidemega ,

0:09:35.080,0:09:37.920
kus kõik elektronid koonduvad

0:09:37.920,0:09:40.110
fluoriidi poolele .

0:09:40.110,0:09:42.180
Seega on siin osaliselt positiivne laeng, siin aga

0:09:42.180,0:09:46.270
negatiivne , siin positiivne , siin negatiivne ,

0:09:46.270,0:09:49.105
siin positiivne , siin negatiivne laeng jne .

0:09:49.105,0:09:52.830
Seega on tegemist millegi sellisega , mis on ehe

0:09:52.830,0:09:53.430
näide dipoolsest sidemest .

0:09:53.430,0:09:55.990
Kuid see on väga tugev dipoolne side , seega

0:09:55.990,0:09:59.470
öeldakse selle kohta vesinikside , sest on tegemist vesiniku ja

0:09:59.470,0:10:02.640
väga elektronegatiivse aatomiga ning elektronegatiivne aatom

0:10:02.640,0:10:05.690
võtab ära vesiniku ühe elektroni .

0:10:05.690,0:10:07.720
Seega jääb vesinikule alles ainult prooton ,

0:10:07.720,0:10:09.560
mistõttu on tal ka positiivne laeng ning

0:10:09.560,0:10:12.660
tugevalt seotud negatiivse poolega .

0:10:12.660,0:10:16.530
Seega on tegemist Van der Waals´i jõududega .

0:10:16.530,0:10:19.700
Nendest nõrgim on Londoni dispersioonijõud .

0:10:19.700,0:10:24.610
Kui teil on molekul suhteliselt elektronegatiivse aatomiga ,

0:10:24.610,0:10:27.900
siis hakkab tekkima dipool , kus ühel pool

0:10:27.900,0:10:31.330
on molekul polaarne ning tekib side

0:10:31.330,0:10:33.290
positiivse ja negatiivse pooluse

0:10:33.290,0:10:33.670
poole vahel .

0:10:33.670,0:10:36.020
Tekib dipoolilt dipoolile side .

0:10:36.020,0:10:39.390
Sellest veel tugevam on aga vesinikside , eriti

0:10:39.390,0:10:41.780
seepärast, kuna elektronegatiivne aatom võtab

0:10:41.780,0:10:44.670
ära vesiniku

0:10:44.670,0:10:46.060
aatomi .

0:10:46.060,0:10:47.250
See on siiski jagatud seisus ,

0:10:47.250,0:10:49.420
aga asub tugevama poolel .

0:10:49.420,0:10:51.940
Kuna tegemist on tugev sidemega , siis sellest tugevusest

0:10:51.940,0:10:53.660
on tingitud ka kõrgem keemistemperatuur .

0:10:53.660,0:11:01.380
Seega saime , et meil on Lodoni dispersioonijõud , dipool ehk polaarsed sidemed ning

0:11:01.380,0:11:06.370
vesiniksidemed .

0:11:06.370,0:11:09.310
Need kõik kuuluvad aga Van der Waals´i jõudude hulka ,

0:11:09.310,0:11:13.360
aga tingituna molekulidevaheliste jõudude suurenemisest ,

0:11:13.360,0:11:18.300
tõusevad vastavalt ka keemistemperatuurid ,

0:11:18.300,0:11:21.390
sest kulub rohkem energiat , et sidet lõhkuda .

0:11:21.390,0:11:23.190
Järgmisese videos --- meie aega on otsa korral .

0:11:23.190,0:11:26.040
See on hea ülevaade

0:11:26.040,0:11:28.370
erinevat tüüpi molekulidevahelistest sidemetest ,

0:11:28.370,0:11:29.950
mis ilm tingimata ei pruugi olla kovalentsed ning ioonsed .

0:11:29.950,0:11:32.360
Järgmises videos räägin ma rohkem kovalentsetest ning

0:11:32.360,0:11:35.900
ioonsetest sidemetest ning

0:11:35.900,0:11:38.900
kuidas nad mõjutavad keemistemperatuuri .