WEBVTT

00:00:01.006 --> 00:00:06.156
Tänu ajaloolistele ürikutele teame,
kuidas vanad kreeklased riietusid,

00:00:06.180 --> 00:00:07.434
kuidas nad elasid,

00:00:07.458 --> 00:00:08.980
kuidas nad sõdisid,

00:00:09.004 --> 00:00:10.528
aga kuidas nad mõtlesid?

NOTE Paragraph

00:00:11.432 --> 00:00:15.872
Peetakse iseenesestmõistetavaks, et 
inimmõtlemise põhiomadused

00:00:15.896 --> 00:00:17.768
nagu meie kujutlusvõime,

00:00:17.792 --> 00:00:19.189
võime olla teadlik,

00:00:19.213 --> 00:00:20.444
võime unistada,

00:00:20.468 --> 00:00:22.307
on sellisel kujul olnud alati olemas.

00:00:22.872 --> 00:00:24.371
Samas on ka võimalik,

00:00:24.395 --> 00:00:28.118
et sotsiaalsed muutused,
mis on kujundanud meie kultuuri

00:00:28.142 --> 00:00:31.927
on avaldanud mõju ka 
inimaju toimimise mehhanismidele?

NOTE Paragraph

00:00:32.911 --> 00:00:35.435
Võime olla ses küsimuses
erinevatel seisukohtadel.

00:00:35.459 --> 00:00:38.176
Tõtt-öelda on tegu ühe vana
filosoofilise vaidlusega.

00:00:38.644 --> 00:00:42.031
On see üldse teaduslikult uuritav teema?

NOTE Paragraph

00:00:42.834 --> 00:00:45.430
Siinkohal teen ettepaneku,


00:00:45.430 --> 00:00:48.660
et samamoodi, nagu saab mõne 
säilinud kivitüki järgi öelda

00:00:48.660 --> 00:00:52.910
millised nägid välja Vana-Kreeka linnad,


00:00:52.910 --> 00:00:56.698
on tollased kirjalikud ülestähendused
kultuuri arheoloogiliseks varamuks,

00:00:56.722 --> 00:00:59.255
inimmõtlemise fossiilideks.

NOTE Paragraph

00:00:59.905 --> 00:01:01.369
Juhtus aga nii,

00:01:01.369 --> 00:01:06.259
et analüüsides vanimaid säilinud
raamatuid psühholoogilisest aspektist

00:01:06.611 --> 00:01:12.856
püstitas Julian Jaynes 70ndatel
väga raju ja radikaalse hüpoteesi:

00:01:12.880 --> 00:01:17.873
vaid 3000 aastat tagasi elanud inimesi

00:01:17.873 --> 00:01:21.575
võiks tänapäeva kriteeriumite
alusel pidada skisofreenikuteks.

00:01:21.663 --> 00:01:23.261
Oma väidet põhjendas ta sellega,

00:01:23.285 --> 00:01:25.958
et nendes raamatutes kirjeldatud inimesed

00:01:25.958 --> 00:01:31.198
käitusid sõltumata kultuurist ja
geograafilisest asukohast

00:01:31.348 --> 00:01:35.110
pidevalt nii, nagu oleksid nad 
kuulnud ja järginud hääli,

00:01:35.134 --> 00:01:39.304
mida nad uskusid olevat
jumalate või muusade hääled.

00:01:40.063 --> 00:01:43.842
Tänapäeval kutsutakse sellist
mõtlemist hallutsineerimiseks.

00:01:43.888 --> 00:01:48.214
Alles hiljem, aegamööda, tekkis arusaamine

00:01:48.214 --> 00:01:53.019
et nad ise on nende häälte
loojaks, et hääled on nende peas.

00:01:53.088 --> 00:01:56.031
Selle äratundmise varal 
sai inimesel tekkida sisekaemus,

00:01:56.055 --> 00:01:59.368
võime mõelda omaenda mõtetest.

NOTE Paragraph

00:01:59.785 --> 00:02:03.182
Jaynesi teooria kohaselt on teadlikkus

00:02:03.206 --> 00:02:06.372
vähemalt sellisena, 
nagu me seda täna tajume,

00:02:06.396 --> 00:02:09.936
kontrolli tunnetamine 
omaenese eksistentsi üle

00:02:09.960 --> 00:02:12.697
on kultuurilises arengus üsna uus nähtus.

00:02:13.456 --> 00:02:16.492
Teooria iseenesest on märkimisväärne,
aga sellega on üks mure:

00:02:16.723 --> 00:02:20.715
see põhineb üksikutel ja
väga spetsiifilistel näidetel.

00:02:21.085 --> 00:02:25.128
Tekib küsimus, kas teooriat,
mille kohasest enesest teadlikkus

00:02:25.148 --> 00:02:27.623
hakkas inimestel kujunema
vaid 3000 aastat tagasi,

00:02:27.647 --> 00:02:30.861
on võimalik uurida kvantitatiivsel
ja objektiivsel meetodil.

NOTE Paragraph

00:02:31.543 --> 00:02:35.106
Pole raske aru saada, milles seisneb
selle küsimuse keerukus.

00:02:35.130 --> 00:02:38.590
Ei olnud nii, et Platon lihtsalt ärkas
ühel hommikul ja pani kirja:

00:02:38.614 --> 00:02:40.273
"Tere, mina olen Platon

00:02:40.297 --> 00:02:43.456
ja alates tänasest on mul täielikult
väljakujunenud eneseteadvus "

NOTE Paragraph

00:02:43.456 --> 00:02:45.173
(Naer)

NOTE Paragraph

00:02:45.527 --> 00:02:48.860
Selles ongi põhiline probleem.

00:02:49.467 --> 00:02:54.282
Tuleb osata märgata nähtuse algeid,
mida kunagi otseselt ei nimetada.

00:02:54.434 --> 00:02:58.028
Neis raamatutes, mida tahaksime analüüsida

00:02:58.028 --> 00:03:00.997
ei kasutata kordagi 
sõna "eneseteadlikkus".

NOTE Paragraph

00:03:01.728 --> 00:03:05.815
Otsustasime selle probleemi lahendada nii,
et panime kokku sõnapilve.

00:03:06.571 --> 00:03:09.858
Tohutu sõnapilv sisaldab kõiki sõnu

00:03:09.882 --> 00:03:12.684
nii et sõnade kaugus üksteisest

00:03:12.708 --> 00:03:16.121
peegeldab seda, 
kuivõrd seotud nad omavahel on.

00:03:16.460 --> 00:03:18.871
Näiteks oleksid sõnad "koer ja "kass"

00:03:18.871 --> 00:03:20.972
üksteisele üsna lähedal,

00:03:20.972 --> 00:03:24.387
aga sõnad "greip" ja "logaritm" 
üksteisest väga kaugel.

00:03:24.809 --> 00:03:29.135
Kõik sõnad selles pilves asuvad
sama põhimõtte järgi.

NOTE Paragraph

00:03:29.626 --> 00:03:32.967
Sõnapilve või kokku panna erineval viisil.

00:03:32.991 --> 00:03:36.714
Üks võimalus on küsida ekspertidelt,
nii nagu seda tehakse sõnastike puhul.

00:03:36.896 --> 00:03:40.004
Teine võimalus on
lähtuda lihtsast eeldusest,

00:03:40.114 --> 00:03:42.163
et kui kaks sõna on omavahel seotud,

00:03:42.163 --> 00:03:44.276
siis esinevad nad sageli 
koos samas lauses,

00:03:44.276 --> 00:03:47.313
samas lõigus, samas dokumendis.

00:03:47.651 --> 00:03:51.403
Sagedamini, kui seda lihtsalt
juhuse tõttu võiks ette tulla.

00:03:51.951 --> 00:03:55.355
Ja see lihtne hüpotees,
see lihtne meetod

00:03:55.421 --> 00:03:58.149
mõne arvutusliku võtte abil,
tulenevalt sellest,

00:03:58.149 --> 00:04:01.743
et tegu on väga keerulise 
ja mitmedimensioonilise pilvega,

00:04:01.767 --> 00:04:04.062
on juhtumisi väga efektiivne.

NOTE Paragraph

00:04:04.142 --> 00:04:07.992
Et te mõistaksite, kuidas see toimib
näitan teile, mis tuleb välja

00:04:08.047 --> 00:04:11.107
kui analüüsida selle meetodiga
hulka tavalisi sõnu.

00:04:11.517 --> 00:04:12.922
Esmalt torkab silma,

00:04:12.922 --> 00:04:16.324
et sõnad paigutuvad automaatselt
tähenduselt lähedaste sõnade naabrusse.

00:04:16.324 --> 00:04:20.375
Ühes kohas on puuviljad, kehaosad,
arvutijupid, teaduslikud terminid jne.

NOTE Paragraph

00:04:21.119 --> 00:04:25.571
Valemi abil näeme, et kontseptsioonid
paiknevad hierarhiliselt.

00:04:25.852 --> 00:04:30.313
Näiteks on siin teaduslikud terminid
jagatud kahte alarühma:

00:04:30.438 --> 00:04:32.748
astronoomia- ja füüsikaterminiteks.

00:04:33.338 --> 00:04:35.584
Ja mõned jaotused on päris peened.

00:04:35.608 --> 00:04:37.513
Näiteks sõna "astronoomia"

00:04:37.537 --> 00:04:39.352
mis paistab asuvat imelikus kohas,

00:04:39.376 --> 00:04:41.424
on tegelikult täpselt õiges kohas,

00:04:41.448 --> 00:04:47.811
asudes teaduse ja selle uurimisobjektiks 
olevate astronoomiliste nähtuste vahel.

00:04:47.940 --> 00:04:50.202
Neid sõnu võikski siin uurima jäädagi.

NOTE Paragraph

00:04:50.202 --> 00:04:53.863
Kui seda pilti siin mõnda aega vaadata
ja juhuslikke sõnu kõrvutada,

00:04:53.937 --> 00:04:57.909
tekib tunne nagu kirjutaks luuletust.

00:04:58.018 --> 00:04:59.918
Nii see umbes ongi,

00:04:59.918 --> 00:05:03.730
sest sõnapilve uurimine on
justkui jalutuskäik oma peas.

00:05:04.123 --> 00:05:05.977
Ja viimaks veel see,

NOTE Paragraph

00:05:05.977 --> 00:05:10.064
et see algoritm suudab näha
ka meie sisetunnet selle kohta

00:05:10.064 --> 00:05:13.178
millised sõnad peaksid meid 
suunama sisekaemuse juurde.

00:05:13.438 --> 00:05:15.448
Näiteks sellised sõnad nagu

00:05:15.448 --> 00:05:18.725
"mina", "süütunne", "mõistus", "emotsioon"

00:05:18.725 --> 00:05:20.848
asuvad sisekaemusele väga lähedal.

00:05:20.848 --> 00:05:24.321
Samas aga sellised sõnad nagu "punane", 
"jalgpall", "küünal" ja "banaan"

00:05:24.321 --> 00:05:25.947
asuvad sellest väga kaugel.

00:05:25.977 --> 00:05:28.643
Kui oleme saanud valmis selle sõnapilve,

NOTE Paragraph

00:05:28.643 --> 00:05:31.666
võtab küsimus eneseteadvuse
tekkimise ajaloost

00:05:31.666 --> 00:05:34.046
või ükskõik millise teise nähtuse ajaloost

00:05:34.046 --> 00:05:38.106
mis tundus enne abstraktne ja ebaselge,


00:05:38.416 --> 00:05:40.696
hoopis konkreetsema kuju

00:05:40.696 --> 00:05:43.984
ja seda on võimalik uurida 
kvantitatiivsete teaduslike meetoditega.

00:05:44.214 --> 00:05:45.826
Selleks pole vaja teha muud,

NOTE Paragraph

00:05:45.826 --> 00:05:48.518
kui võtta raamatud,
need ära digitaliseerida

00:05:48.518 --> 00:05:53.203
ja suunata kogu sõnavoog sinna pilve

00:05:53.203 --> 00:05:56.869
ning vaadata, kas üks või teine sõna

00:05:56.869 --> 00:06:00.547
hakkab järjekindlalt lähenema 
eneseteadvusega seotud mõistetele.

00:06:00.787 --> 00:06:05.923
Nii sai analüüsida eneseteadvuse 
teket Vana-Kreeta kultuuris,

NOTE Paragraph

00:06:06.022 --> 00:06:09.137
mille kohta olid olemas
parimad kirjalikud tõendid.

00:06:09.429 --> 00:06:11.955
Niisiis võtsimegi ette kõik need raamatud,

00:06:11.955 --> 00:06:14.210
panime need vanuse järgi ritta,

00:06:14.210 --> 00:06:18.034
ja suunasime raamatutest 
kogutud sõnad sinna sõnapilve

00:06:18.034 --> 00:06:20.745
ja uurisime, kui lähedal iga sõna
paikneb eneseteadvusele

00:06:20.745 --> 00:06:22.501
ning arvutasime välja keskmise.

00:06:22.501 --> 00:06:26.415
Oli selge, et aja edenedes
liikus ka raamatute sisu

00:06:26.415 --> 00:06:30.308
aina lähemale ja lähemale
eneseteadvuse kontseptsioonile.

00:06:30.418 --> 00:06:32.772
Vana-Kreeka kultuuris

00:06:32.872 --> 00:06:35.572
see täpselt nii juhtuski.

NOTE Paragraph

00:06:35.792 --> 00:06:37.572
Selgus, et vanimate

00:06:37.572 --> 00:06:39.127
Homerose stiilis raamatute seas

00:06:39.127 --> 00:06:40.717
oli vähehaaval rohkem neid,

00:06:40.717 --> 00:06:42.325
mis lähenesid eneseteadvusele.

00:06:42.325 --> 00:06:44.461
Aga umbes neli sajandit enne Kristust

00:06:44.461 --> 00:06:47.121
hakkas väga kiirelt, viiekordses tempos

00:06:47.121 --> 00:06:49.683
suurenema nende raamatute hulk,

00:06:49.683 --> 00:06:51.843
mis olid üha lähemal ja lähemal

00:06:51.843 --> 00:06:53.851
eneseteadvuse kontseptsioonile.

00:06:54.211 --> 00:06:56.683
Mis mulle väga meeldib
selle meetodi juures

00:06:56.683 --> 00:06:59.087
on see, et nüüd on võimalik uurida,

00:06:59.087 --> 00:07:02.685
kas see peab paika ka teistes, 
täiesti erinevates traditsioonides.

00:07:02.905 --> 00:07:06.186
Hiljuti analüüsisime sama meetodiga
judeo-kristliku traditsiooni

NOTE Paragraph

00:07:06.186 --> 00:07:09.518
ja saime seal põhimõtteliselt
täpselt samasuguse tulemuse.

00:07:09.668 --> 00:07:14.433
Samuti on siin esialgu väike tõus
Vana Testamendi vanemates raamatutes,

00:07:14.433 --> 00:07:16.253
mis hakkab aga väga kiiresti kasvama

00:07:16.253 --> 00:07:18.131
Uue Testamendi uuemates raamatutes.

00:07:18.191 --> 00:07:20.394
Eneseteadvuse kõige ilmsem väljendus

00:07:20.394 --> 00:07:24.140
on Püha Augustinuse Pihtimused
4. sajandil peale Kristust.

00:07:24.771 --> 00:07:26.482
See oli aga väga oluline,

00:07:26.732 --> 00:07:29.221
kuna Püha Augustinust tunnustasid

00:07:29.221 --> 00:07:32.378
nii õpetlased, filoloogid 
kui ka ajaloolased

00:07:32.378 --> 00:07:34.954
kui sisekaemuse üht rajajat.

00:07:34.954 --> 00:07:38.236
On neidki, kes peavad teda kaasaegse
psühholoogia isaks.

00:07:38.906 --> 00:07:41.107
Nii et meie algoritm

NOTE Paragraph

00:07:41.107 --> 00:07:43.711
mille tugevuseks kvantitatiivne
ja objektiivne analüüs

00:07:43.711 --> 00:07:46.857
ja loomulikult ka üliväike ajakulu -

00:07:46.857 --> 00:07:49.737
andmetöötlus võtab vaid sekundi murdosa,

00:07:49.737 --> 00:07:55.455
on võimeline tooma välja kauaaegse
uurimistöö põhjapanevaid järeldusi.

00:07:56.046 --> 00:07:59.948
Selles peitubki teaduse ilu:

00:07:59.948 --> 00:08:02.868
nüüd saab sama meetodit kohandada

00:08:02.868 --> 00:08:06.058
ja kasutada ka väga paljudes 
teistes valdkondades.

00:08:06.348 --> 00:08:11.463
Samuti nagu me uurisime inimeste
eneseteadvuse kujunemise minevikku,

NOTE Paragraph

00:08:11.473 --> 00:08:14.756
oleks järgmiseks väga põnev küsida,

00:08:14.756 --> 00:08:19.316
kas saab leitud info põhjal teha ennustusi
ka eneseteadvuse tuleviku kohta?

00:08:19.316 --> 00:08:21.277
Konkreetsemalt öeldes,

00:08:21.277 --> 00:08:24.970
kas täna öeldud sõnad
ütlevad midagi selle kohta,

00:08:24.980 --> 00:08:31.221
mis sünnib meie teadvuses mõne päeva, 
mõne kuu või mõne aasta pärast.

00:08:31.431 --> 00:08:34.822
Samuti nagu paljud meist 
kasutavad erinevaid sensoreid,

NOTE Paragraph

00:08:34.822 --> 00:08:39.937
et mõõta pulssi, hingamist, geene

00:08:39.937 --> 00:08:43.191
lootuses, et nii on võimalik
ennetada haigusi,

00:08:43.191 --> 00:08:46.376
võiks ju küsida, kas kasutatavate
sõnade kaardistamine ja analüüs,

00:08:46.376 --> 00:08:49.511
meie jutu, tviitide, 
meilide, kirjade sisu,

00:08:49.611 --> 00:08:54.388
võiks ennustada seda, kas meie peas
hakkab midagi viltu minema.

00:08:54.918 --> 00:08:57.080
Koos kolleeg Guillermo Cecchiga,

00:08:57.080 --> 00:08:59.781
kes on olnud mulle kui
vennaks sel avastusretkel,

00:08:59.781 --> 00:09:01.686
asusime asja uurima.

00:09:02.046 --> 00:09:08.128
Esmalt analüüsisime 34 nelja noore
inimese kõne salvestusi,

00:09:08.258 --> 00:09:11.480
kel oli tuvastatud kõrge risk 
haigestuda skisofreeniasse.

00:09:11.480 --> 00:09:14.505
Tegime seda nii, et uuringu alguses
analüüsisime kõnenäiteid

NOTE Paragraph

00:09:14.505 --> 00:09:18.065
ja püüdsime selgitada välja,
millised kõne omadused võiksid ennustada,

00:09:18.065 --> 00:09:19.895
kas kolme aasta pärast

00:09:19.895 --> 00:09:22.741
on kujunenud välja psühhoos.

00:09:23.401 --> 00:09:25.650
Kuigi lootsime väga tulemusi saavutada,

00:09:25.650 --> 00:09:28.493
ei tulnud ega tulnud midagi välja.

00:09:29.143 --> 00:09:33.154
Semantiliselt ei kogunenud
piisavalt infot,

00:09:33.154 --> 00:09:36.285
et teha ennustusi mõtlemise
struktuuri kohta tulevikus.

00:09:36.305 --> 00:09:38.052
Meetod oli piisavalt tõhus selleks,

00:09:38.052 --> 00:09:42.055
et eristada skisofreenikute 
gruppi kontrollgrupist,

00:09:42.055 --> 00:09:44.964
veidi sarnaselt sellega, 
mida tegime ajalooliste tekstidega,

00:09:44.964 --> 00:09:48.720
aga sellega ei olnud võimalik ennustada 
vaimuhaiguse ilmnemist tulevikus.

00:09:48.960 --> 00:09:50.968
Aga siis tuli meile mõte,

NOTE Paragraph

00:09:51.058 --> 00:09:54.900
et äkki ei olegi kõige olulisem see,
mida need inimesed ütlesid,

00:09:55.130 --> 00:09:57.532
vaid hoopis see, kuidas nad seda ütlesid.

00:09:57.672 --> 00:09:58.869
Täpsemalt öeldes,

00:09:58.869 --> 00:10:02.039
kõige olulisem ei olnud mitte sõnade
semantiline asukoht vaid see

00:10:02.039 --> 00:10:04.740
kui kaugele ja kiiresti hüplesid sõnad


00:10:04.740 --> 00:10:06.954
erinevate semantiliste gruppide vahel.

00:10:06.954 --> 00:10:09.119
Kui hakkasime mõõtmisel kasutama nähtust,

00:10:09.119 --> 00:10:11.288
mida nimetatakse 
semantiliseks koherentsiks,

00:10:11.288 --> 00:10:16.141
mis mõõdab kõne püsimist 
ühe semantilise teema piires.

00:10:16.141 --> 00:10:18.869
ühes semantilise kategooria raames.

00:10:19.369 --> 00:10:22.942
Ja tuli välja, et 34 inimese grupis

NOTE Paragraph

00:10:22.942 --> 00:10:28.861
suutis semantilise koherentsi meetod
ennustada 100% täpsusega

00:10:29.274 --> 00:10:32.688
kellel areneb välja psühhoos ja kel mitte.

00:10:32.818 --> 00:10:36.649
Midagi sellist, isegi ligilähedast,
ei olnud varasemalt saavutatud

00:10:36.649 --> 00:10:41.523
ühegi teise kliinilise meetodiga.

00:10:41.655 --> 00:10:46.165
Ja ma mäletan väga elavalt,
et kui ma selle teema kallal töötasin,

NOTE Paragraph

00:10:46.165 --> 00:10:48.134
istusin oma arvuti taga

00:10:48.134 --> 00:10:50.935
ja nägin äkki hulgaliselt tviite Pololt.

00:10:50.935 --> 00:10:53.884
Polo oli olnud mu esimene üliõpilane
kunagi Buenos Aireses,

00:10:53.884 --> 00:10:55.975
sel ajal elas ta New Yorgis.

00:10:56.135 --> 00:10:58.129
Ja neis tviitides oli midagi kummalist -

00:10:58.129 --> 00:11:01.651
ma ei suutnud täpselt öelda, mis see oli,
sest midagi konkreetset ei olnud

00:11:01.671 --> 00:11:04.256
aga mul oli tugev eelaimdus,

00:11:04.256 --> 00:11:07.541
väga kindel sisetunne,
et midagi on valesti.

00:11:08.071 --> 00:11:10.930
Haarasin toru ja helistasin Polole

00:11:10.930 --> 00:11:13.010
kellega tõepoolest oli midagi lahti.

00:11:13.389 --> 00:11:15.422
Üks lihtne asi,

00:11:15.422 --> 00:11:17.849
midagi, mis tuli välja ridade vahelt,

00:11:17.849 --> 00:11:21.804
mida ma tunnetasin 
tema sõnades ja tema tunnetes,

00:11:21.804 --> 00:11:24.950
võimaldas väga lihtsalt, 
aga tõhusalt abi pakkuda.

00:11:25.710 --> 00:11:27.113
Mida tahan teile täna öelda,

NOTE Paragraph

00:11:27.113 --> 00:11:30.075
on see, et peaaegu on 
juba õnnestunud leida viis,

00:11:30.075 --> 00:11:34.157
kuidas oleks võimalik see kõhutunne,
mis meil kõigil on olemas,

00:11:34.157 --> 00:11:36.227
mida oleme kõik kogenud,

00:11:36.227 --> 00:11:38.036
üheks valemiks.

00:11:38.146 --> 00:11:39.787
Ja kui meil see õnnestub,

00:11:39.787 --> 00:11:43.963
siis võime ehk tulevikus vaimse tervise
probleemidele hoopis teisiti läheneda,

00:11:44.373 --> 00:11:49.807
osates objektiivselt, kvantitatiivselt 
ja automaatselt analüüsida

00:11:49.807 --> 00:11:53.002
sõnu, mida me kirjutame
või mida ütleme.

00:11:53.205 --> 00:11:54.676
Gracias.

NOTE Paragraph

00:11:54.886 --> 00:12:00.161
(Aplaus)