1
00:00:01,006 --> 00:00:06,156
Tänu ajaloolistele ürikutele teame,
kuidas vanad kreeklased riietusid,

2
00:00:06,180 --> 00:00:07,434
kuidas nad elasid,

3
00:00:07,458 --> 00:00:08,980
kuidas nad sõdisid,

4
00:00:09,004 --> 00:00:10,528
aga kuidas nad mõtlesid?

5
00:00:11,432 --> 00:00:15,872
Peetakse iseenesestmõistetavaks, et 
inimmõtlemise põhiomadused

6
00:00:15,896 --> 00:00:17,768
nagu meie kujutlusvõime,

7
00:00:17,792 --> 00:00:19,189
võime olla teadlik,

8
00:00:19,213 --> 00:00:20,444
võime unistada,

9
00:00:20,468 --> 00:00:22,307
on sellisel kujul olnud alati olemas.

10
00:00:22,872 --> 00:00:24,371
Samas on ka võimalik,

11
00:00:24,395 --> 00:00:28,118
et sotsiaalsed muutused,
mis on kujundanud meie kultuuri

12
00:00:28,142 --> 00:00:31,927
on avaldanud mõju ka 
inimaju toimimise mehhanismidele?

13
00:00:32,911 --> 00:00:35,435
Võime olla ses küsimuses
erinevatel seisukohtadel.

14
00:00:35,459 --> 00:00:38,176
Tõtt-öelda on tegu ühe vana
filosoofilise vaidlusega.

15
00:00:38,644 --> 00:00:42,031
On see üldse teaduslikult uuritav teema?

16
00:00:42,834 --> 00:00:45,430
Siinkohal teen ettepaneku,


17
00:00:45,430 --> 00:00:48,660
et samamoodi, nagu saab mõne 
säilinud kivitüki järgi öelda

18
00:00:48,660 --> 00:00:52,910
millised nägid välja Vana-Kreeka linnad,


19
00:00:52,910 --> 00:00:56,698
on tollased kirjalikud ülestähendused
kultuuri arheoloogiliseks varamuks,

20
00:00:56,722 --> 00:00:59,255
inimmõtlemise fossiilideks.

21
00:00:59,905 --> 00:01:01,369
Juhtus aga nii,

22
00:01:01,369 --> 00:01:06,259
et analüüsides vanimaid säilinud
raamatuid psühholoogilisest aspektist

23
00:01:06,611 --> 00:01:12,856
püstitas Julian Jaynes 70ndatel
väga raju ja radikaalse hüpoteesi:

24
00:01:12,880 --> 00:01:17,873
vaid 3000 aastat tagasi elanud inimesi

25
00:01:17,873 --> 00:01:21,575
võiks tänapäeva kriteeriumite
alusel pidada skisofreenikuteks.

26
00:01:21,663 --> 00:01:23,261
Oma väidet põhjendas ta sellega,

27
00:01:23,285 --> 00:01:25,958
et nendes raamatutes kirjeldatud inimesed

28
00:01:25,958 --> 00:01:31,198
käitusid sõltumata kultuurist ja
geograafilisest asukohast

29
00:01:31,348 --> 00:01:35,110
pidevalt nii, nagu oleksid nad 
kuulnud ja järginud hääli,

30
00:01:35,134 --> 00:01:39,304
mida nad uskusid olevat
jumalate või muusade hääled.

31
00:01:40,063 --> 00:01:43,842
Tänapäeval kutsutakse sellist
mõtlemist hallutsineerimiseks.

32
00:01:43,888 --> 00:01:48,214
Alles hiljem, aegamööda, tekkis arusaamine

33
00:01:48,214 --> 00:01:53,019
et nad ise on nende häälte
loojaks, et hääled on nende peas.

34
00:01:53,088 --> 00:01:56,031
Selle äratundmise varal 
sai inimesel tekkida sisekaemus,

35
00:01:56,055 --> 00:01:59,368
võime mõelda omaenda mõtetest.

36
00:01:59,785 --> 00:02:03,182
Jaynesi teooria kohaselt on teadlikkus

37
00:02:03,206 --> 00:02:06,372
vähemalt sellisena, 
nagu me seda täna tajume,

38
00:02:06,396 --> 00:02:09,936
kontrolli tunnetamine 
omaenese eksistentsi üle

39
00:02:09,960 --> 00:02:12,697
on kultuurilises arengus üsna uus nähtus.

40
00:02:13,456 --> 00:02:16,492
Teooria iseenesest on märkimisväärne,
aga sellega on üks mure:

41
00:02:16,723 --> 00:02:20,715
see põhineb üksikutel ja
väga spetsiifilistel näidetel.

42
00:02:21,085 --> 00:02:25,128
Tekib küsimus, kas teooriat,
mille kohasest enesest teadlikkus

43
00:02:25,148 --> 00:02:27,623
hakkas inimestel kujunema
vaid 3000 aastat tagasi,

44
00:02:27,647 --> 00:02:30,861
on võimalik uurida kvantitatiivsel
ja objektiivsel meetodil.

45
00:02:31,543 --> 00:02:35,106
Pole raske aru saada, milles seisneb
selle küsimuse keerukus.

46
00:02:35,130 --> 00:02:38,590
Ei olnud nii, et Platon lihtsalt ärkas
ühel hommikul ja pani kirja:

47
00:02:38,614 --> 00:02:40,273
"Tere, mina olen Platon

48
00:02:40,297 --> 00:02:43,456
ja alates tänasest on mul täielikult
väljakujunenud eneseteadvus "

49
00:02:43,456 --> 00:02:45,173
(Naer)

50
00:02:45,527 --> 00:02:48,860
Selles ongi põhiline probleem.

51
00:02:49,467 --> 00:02:54,282
Tuleb osata märgata nähtuse algeid,
mida kunagi otseselt ei nimetada.

52
00:02:54,434 --> 00:02:58,028
Neis raamatutes, mida tahaksime analüüsida

53
00:02:58,028 --> 00:03:00,997
ei kasutata kordagi 
sõna "eneseteadlikkus".

54
00:03:01,728 --> 00:03:05,815
Otsustasime selle probleemi lahendada nii,
et panime kokku sõnapilve.

55
00:03:06,571 --> 00:03:09,858
Tohutu sõnapilv sisaldab kõiki sõnu

56
00:03:09,882 --> 00:03:12,684
nii et sõnade kaugus üksteisest

57
00:03:12,708 --> 00:03:16,121
peegeldab seda, 
kuivõrd seotud nad omavahel on.

58
00:03:16,460 --> 00:03:18,871
Näiteks oleksid sõnad "koer ja "kass"

59
00:03:18,871 --> 00:03:20,972
üksteisele üsna lähedal,

60
00:03:20,972 --> 00:03:24,387
aga sõnad "greip" ja "logaritm" 
üksteisest väga kaugel.

61
00:03:24,809 --> 00:03:29,135
Kõik sõnad selles pilves asuvad
sama põhimõtte järgi.

62
00:03:29,626 --> 00:03:32,967
Sõnapilve või kokku panna erineval viisil.

63
00:03:32,991 --> 00:03:36,714
Üks võimalus on küsida ekspertidelt,
nii nagu seda tehakse sõnastike puhul.

64
00:03:36,896 --> 00:03:40,004
Teine võimalus on
lähtuda lihtsast eeldusest,

65
00:03:40,114 --> 00:03:42,163
et kui kaks sõna on omavahel seotud,

66
00:03:42,163 --> 00:03:44,276
siis esinevad nad sageli 
koos samas lauses,

67
00:03:44,276 --> 00:03:47,313
samas lõigus, samas dokumendis.

68
00:03:47,651 --> 00:03:51,403
Sagedamini, kui seda lihtsalt
juhuse tõttu võiks ette tulla.

69
00:03:51,951 --> 00:03:55,355
Ja see lihtne hüpotees,
see lihtne meetod

70
00:03:55,421 --> 00:03:58,149
mõne arvutusliku võtte abil,
tulenevalt sellest,

71
00:03:58,149 --> 00:04:01,743
et tegu on väga keerulise 
ja mitmedimensioonilise pilvega,

72
00:04:01,767 --> 00:04:04,062
on juhtumisi väga efektiivne.

73
00:04:04,142 --> 00:04:07,992
Et te mõistaksite, kuidas see toimib
näitan teile, mis tuleb välja

74
00:04:08,047 --> 00:04:11,107
kui analüüsida selle meetodiga
hulka tavalisi sõnu.

75
00:04:11,517 --> 00:04:12,922
Esmalt torkab silma,

76
00:04:12,922 --> 00:04:16,324
et sõnad paigutuvad automaatselt
tähenduselt lähedaste sõnade naabrusse.

77
00:04:16,324 --> 00:04:20,375
Ühes kohas on puuviljad, kehaosad,
arvutijupid, teaduslikud terminid jne.

78
00:04:21,119 --> 00:04:25,571
Valemi abil näeme, et kontseptsioonid
paiknevad hierarhiliselt.

79
00:04:25,852 --> 00:04:30,313
Näiteks on siin teaduslikud terminid
jagatud kahte alarühma:

80
00:04:30,438 --> 00:04:32,748
astronoomia- ja füüsikaterminiteks.

81
00:04:33,338 --> 00:04:35,584
Ja mõned jaotused on päris peened.

82
00:04:35,608 --> 00:04:37,513
Näiteks sõna "astronoomia"

83
00:04:37,537 --> 00:04:39,352
mis paistab asuvat imelikus kohas,

84
00:04:39,376 --> 00:04:41,424
on tegelikult täpselt õiges kohas,

85
00:04:41,448 --> 00:04:47,811
asudes teaduse ja selle uurimisobjektiks 
olevate astronoomiliste nähtuste vahel.

86
00:04:47,940 --> 00:04:50,202
Neid sõnu võikski siin uurima jäädagi.

87
00:04:50,202 --> 00:04:53,863
Kui seda pilti siin mõnda aega vaadata
ja juhuslikke sõnu kõrvutada,

88
00:04:53,937 --> 00:04:57,909
tekib tunne nagu kirjutaks luuletust.

89
00:04:58,018 --> 00:04:59,918
Nii see umbes ongi,

90
00:04:59,918 --> 00:05:03,730
sest sõnapilve uurimine on
justkui jalutuskäik oma peas.

91
00:05:04,123 --> 00:05:05,977
Ja viimaks veel see,

92
00:05:05,977 --> 00:05:10,064
et see algoritm suudab näha
ka meie sisetunnet selle kohta

93
00:05:10,064 --> 00:05:13,178
millised sõnad peaksid meid 
suunama sisekaemuse juurde.

94
00:05:13,438 --> 00:05:15,448
Näiteks sellised sõnad nagu

95
00:05:15,448 --> 00:05:18,725
"mina", "süütunne", "mõistus", "emotsioon"

96
00:05:18,725 --> 00:05:20,848
asuvad sisekaemusele väga lähedal.

97
00:05:20,848 --> 00:05:24,321
Samas aga sellised sõnad nagu "punane", 
"jalgpall", "küünal" ja "banaan"

98
00:05:24,321 --> 00:05:25,947
asuvad sellest väga kaugel.

99
00:05:25,977 --> 00:05:28,643
Kui oleme saanud valmis selle sõnapilve,

100
00:05:28,643 --> 00:05:31,666
võtab küsimus eneseteadvuse
tekkimise ajaloost

101
00:05:31,666 --> 00:05:34,046
või ükskõik millise teise nähtuse ajaloost

102
00:05:34,046 --> 00:05:38,106
mis tundus enne abstraktne ja ebaselge,


103
00:05:38,416 --> 00:05:40,696
hoopis konkreetsema kuju

104
00:05:40,696 --> 00:05:43,984
ja seda on võimalik uurida 
kvantitatiivsete teaduslike meetoditega.

105
00:05:44,214 --> 00:05:45,826
Selleks pole vaja teha muud,

106
00:05:45,826 --> 00:05:48,518
kui võtta raamatud,
need ära digitaliseerida

107
00:05:48,518 --> 00:05:53,203
ja suunata kogu sõnavoog sinna pilve

108
00:05:53,203 --> 00:05:56,869
ning vaadata, kas üks või teine sõna

109
00:05:56,869 --> 00:06:00,547
hakkab järjekindlalt lähenema 
eneseteadvusega seotud mõistetele.

110
00:06:00,787 --> 00:06:05,923
Nii sai analüüsida eneseteadvuse 
teket Vana-Kreeta kultuuris,

111
00:06:06,022 --> 00:06:09,137
mille kohta olid olemas
parimad kirjalikud tõendid.

112
00:06:09,429 --> 00:06:11,955
Niisiis võtsimegi ette kõik need raamatud,

113
00:06:11,955 --> 00:06:14,210
panime need vanuse järgi ritta,

114
00:06:14,210 --> 00:06:18,034
ja suunasime raamatutest 
kogutud sõnad sinna sõnapilve

115
00:06:18,034 --> 00:06:20,745
ja uurisime, kui lähedal iga sõna
paikneb eneseteadvusele

116
00:06:20,745 --> 00:06:22,501
ning arvutasime välja keskmise.

117
00:06:22,501 --> 00:06:26,415
Oli selge, et aja edenedes
liikus ka raamatute sisu

118
00:06:26,415 --> 00:06:30,308
aina lähemale ja lähemale
eneseteadvuse kontseptsioonile.

119
00:06:30,418 --> 00:06:32,772
Vana-Kreeka kultuuris

120
00:06:32,872 --> 00:06:35,572
see täpselt nii juhtuski.

121
00:06:35,792 --> 00:06:37,572
Selgus, et vanimate

122
00:06:37,572 --> 00:06:39,127
Homerose stiilis raamatute seas

123
00:06:39,127 --> 00:06:40,717
oli vähehaaval rohkem neid,

124
00:06:40,717 --> 00:06:42,325
mis lähenesid eneseteadvusele.

125
00:06:42,325 --> 00:06:44,461
Aga umbes neli sajandit enne Kristust

126
00:06:44,461 --> 00:06:47,121
hakkas väga kiirelt, viiekordses tempos

127
00:06:47,121 --> 00:06:49,683
suurenema nende raamatute hulk,

128
00:06:49,683 --> 00:06:51,843
mis olid üha lähemal ja lähemal

129
00:06:51,843 --> 00:06:53,851
eneseteadvuse kontseptsioonile.

130
00:06:54,211 --> 00:06:56,683
Mis mulle väga meeldib
selle meetodi juures

131
00:06:56,683 --> 00:06:59,087
on see, et nüüd on võimalik uurida,

132
00:06:59,087 --> 00:07:02,685
kas see peab paika ka teistes, 
täiesti erinevates traditsioonides.

133
00:07:02,905 --> 00:07:06,186
Hiljuti analüüsisime sama meetodiga
judeo-kristliku traditsiooni

134
00:07:06,186 --> 00:07:09,518
ja saime seal põhimõtteliselt
täpselt samasuguse tulemuse.

135
00:07:09,668 --> 00:07:14,433
Samuti on siin esialgu väike tõus
Vana Testamendi vanemates raamatutes,

136
00:07:14,433 --> 00:07:16,253
mis hakkab aga väga kiiresti kasvama

137
00:07:16,253 --> 00:07:18,131
Uue Testamendi uuemates raamatutes.

138
00:07:18,191 --> 00:07:20,394
Eneseteadvuse kõige ilmsem väljendus

139
00:07:20,394 --> 00:07:24,140
on Püha Augustinuse Pihtimused
4. sajandil peale Kristust.

140
00:07:24,771 --> 00:07:26,482
See oli aga väga oluline,

141
00:07:26,732 --> 00:07:29,221
kuna Püha Augustinust tunnustasid

142
00:07:29,221 --> 00:07:32,378
nii õpetlased, filoloogid 
kui ka ajaloolased

143
00:07:32,378 --> 00:07:34,954
kui sisekaemuse üht rajajat.

144
00:07:34,954 --> 00:07:38,236
On neidki, kes peavad teda kaasaegse
psühholoogia isaks.

145
00:07:38,906 --> 00:07:41,107
Nii et meie algoritm

146
00:07:41,107 --> 00:07:43,711
mille tugevuseks kvantitatiivne
ja objektiivne analüüs

147
00:07:43,711 --> 00:07:46,857
ja loomulikult ka üliväike ajakulu -

148
00:07:46,857 --> 00:07:49,737
andmetöötlus võtab vaid sekundi murdosa,

149
00:07:49,737 --> 00:07:55,455
on võimeline tooma välja kauaaegse
uurimistöö põhjapanevaid järeldusi.

150
00:07:56,046 --> 00:07:59,948
Selles peitubki teaduse ilu:

151
00:07:59,948 --> 00:08:02,868
nüüd saab sama meetodit kohandada

152
00:08:02,868 --> 00:08:06,058
ja kasutada ka väga paljudes 
teistes valdkondades.

153
00:08:06,348 --> 00:08:11,463
Samuti nagu me uurisime inimeste
eneseteadvuse kujunemise minevikku,

154
00:08:11,473 --> 00:08:14,756
oleks järgmiseks väga põnev küsida,

155
00:08:14,756 --> 00:08:19,316
kas saab leitud info põhjal teha ennustusi
ka eneseteadvuse tuleviku kohta?

156
00:08:19,316 --> 00:08:21,277
Konkreetsemalt öeldes,

157
00:08:21,277 --> 00:08:24,970
kas täna öeldud sõnad
ütlevad midagi selle kohta,

158
00:08:24,980 --> 00:08:31,221
mis sünnib meie teadvuses mõne päeva, 
mõne kuu või mõne aasta pärast.

159
00:08:31,431 --> 00:08:34,822
Samuti nagu paljud meist 
kasutavad erinevaid sensoreid,

160
00:08:34,822 --> 00:08:39,937
et mõõta pulssi, hingamist, geene

161
00:08:39,937 --> 00:08:43,191
lootuses, et nii on võimalik
ennetada haigusi,

162
00:08:43,191 --> 00:08:46,376
võiks ju küsida, kas kasutatavate
sõnade kaardistamine ja analüüs,

163
00:08:46,376 --> 00:08:49,511
meie jutu, tviitide, 
meilide, kirjade sisu,

164
00:08:49,611 --> 00:08:54,388
võiks ennustada seda, kas meie peas
hakkab midagi viltu minema.

165
00:08:54,918 --> 00:08:57,080
Koos kolleeg Guillermo Cecchiga,

166
00:08:57,080 --> 00:08:59,781
kes on olnud mulle kui
vennaks sel avastusretkel,

167
00:08:59,781 --> 00:09:01,686
asusime asja uurima.

168
00:09:02,046 --> 00:09:08,128
Esmalt analüüsisime 34 nelja noore
inimese kõne salvestusi,

169
00:09:08,258 --> 00:09:11,480
kel oli tuvastatud kõrge risk 
haigestuda skisofreeniasse.

170
00:09:11,480 --> 00:09:14,505
Tegime seda nii, et uuringu alguses
analüüsisime kõnenäiteid

171
00:09:14,505 --> 00:09:18,065
ja püüdsime selgitada välja,
millised kõne omadused võiksid ennustada,

172
00:09:18,065 --> 00:09:19,895
kas kolme aasta pärast

173
00:09:19,895 --> 00:09:22,741
on kujunenud välja psühhoos.

174
00:09:23,401 --> 00:09:25,650
Kuigi lootsime väga tulemusi saavutada,

175
00:09:25,650 --> 00:09:28,493
ei tulnud ega tulnud midagi välja.

176
00:09:29,143 --> 00:09:33,154
Semantiliselt ei kogunenud
piisavalt infot,

177
00:09:33,154 --> 00:09:36,285
et teha ennustusi mõtlemise
struktuuri kohta tulevikus.

178
00:09:36,305 --> 00:09:38,052
Meetod oli piisavalt tõhus selleks,

179
00:09:38,052 --> 00:09:42,055
et eristada skisofreenikute 
gruppi kontrollgrupist,

180
00:09:42,055 --> 00:09:44,964
veidi sarnaselt sellega, 
mida tegime ajalooliste tekstidega,

181
00:09:44,964 --> 00:09:48,720
aga sellega ei olnud võimalik ennustada 
vaimuhaiguse ilmnemist tulevikus.

182
00:09:48,960 --> 00:09:50,968
Aga siis tuli meile mõte,

183
00:09:51,058 --> 00:09:54,900
et äkki ei olegi kõige olulisem see,
mida need inimesed ütlesid,

184
00:09:55,130 --> 00:09:57,532
vaid hoopis see, kuidas nad seda ütlesid.

185
00:09:57,672 --> 00:09:58,869
Täpsemalt öeldes,

186
00:09:58,869 --> 00:10:02,039
kõige olulisem ei olnud mitte sõnade
semantiline asukoht vaid see

187
00:10:02,039 --> 00:10:04,740
kui kaugele ja kiiresti hüplesid sõnad


188
00:10:04,740 --> 00:10:06,954
erinevate semantiliste gruppide vahel.

189
00:10:06,954 --> 00:10:09,119
Kui hakkasime mõõtmisel kasutama nähtust,

190
00:10:09,119 --> 00:10:11,288
mida nimetatakse 
semantiliseks koherentsiks,

191
00:10:11,288 --> 00:10:16,141
mis mõõdab kõne püsimist 
ühe semantilise teema piires.

192
00:10:16,141 --> 00:10:18,869
ühes semantilise kategooria raames.

193
00:10:19,369 --> 00:10:22,942
Ja tuli välja, et 34 inimese grupis

194
00:10:22,942 --> 00:10:28,861
suutis semantilise koherentsi meetod
ennustada 100% täpsusega

195
00:10:29,274 --> 00:10:32,688
kellel areneb välja psühhoos ja kel mitte.

196
00:10:32,818 --> 00:10:36,649
Midagi sellist, isegi ligilähedast,
ei olnud varasemalt saavutatud

197
00:10:36,649 --> 00:10:41,523
ühegi teise kliinilise meetodiga.

198
00:10:41,655 --> 00:10:46,165
Ja ma mäletan väga elavalt,
et kui ma selle teema kallal töötasin,

199
00:10:46,165 --> 00:10:48,134
istusin oma arvuti taga

200
00:10:48,134 --> 00:10:50,935
ja nägin äkki hulgaliselt tviite Pololt.

201
00:10:50,935 --> 00:10:53,884
Polo oli olnud mu esimene üliõpilane
kunagi Buenos Aireses,

202
00:10:53,884 --> 00:10:55,975
sel ajal elas ta New Yorgis.

203
00:10:56,135 --> 00:10:58,129
Ja neis tviitides oli midagi kummalist -

204
00:10:58,129 --> 00:11:01,651
ma ei suutnud täpselt öelda, mis see oli,
sest midagi konkreetset ei olnud

205
00:11:01,671 --> 00:11:04,256
aga mul oli tugev eelaimdus,

206
00:11:04,256 --> 00:11:07,541
väga kindel sisetunne,
et midagi on valesti.

207
00:11:08,071 --> 00:11:10,930
Haarasin toru ja helistasin Polole

208
00:11:10,930 --> 00:11:13,010
kellega tõepoolest oli midagi lahti.

209
00:11:13,389 --> 00:11:15,422
Üks lihtne asi,

210
00:11:15,422 --> 00:11:17,849
midagi, mis tuli välja ridade vahelt,

211
00:11:17,849 --> 00:11:21,804
mida ma tunnetasin 
tema sõnades ja tema tunnetes,

212
00:11:21,804 --> 00:11:24,950
võimaldas väga lihtsalt, 
aga tõhusalt abi pakkuda.

213
00:11:25,710 --> 00:11:27,113
Mida tahan teile täna öelda,

214
00:11:27,113 --> 00:11:30,075
on see, et peaaegu on 
juba õnnestunud leida viis,

215
00:11:30,075 --> 00:11:34,157
kuidas oleks võimalik see kõhutunne,
mis meil kõigil on olemas,

216
00:11:34,157 --> 00:11:36,227
mida oleme kõik kogenud,

217
00:11:36,227 --> 00:11:38,036
üheks valemiks.

218
00:11:38,146 --> 00:11:39,787
Ja kui meil see õnnestub,

219
00:11:39,787 --> 00:11:43,963
siis võime ehk tulevikus vaimse tervise
probleemidele hoopis teisiti läheneda,

220
00:11:44,373 --> 00:11:49,807
osates objektiivselt, kvantitatiivselt 
ja automaatselt analüüsida

221
00:11:49,807 --> 00:11:53,002
sõnu, mida me kirjutame
või mida ütleme.

222
00:11:53,205 --> 00:11:54,676
Gracias.

223
00:11:54,886 --> 00:12:00,161
(Aplaus)