1
00:00:00,137 --> 00:00:03,002
Meie, inimesed, oleme teadnud tuhandeid aastaid,

2
00:00:03,002 --> 00:00:05,867
vaadates lihtsalt keskkonda meie ümber,

3
00:00:05,867 --> 00:00:07,207
et on olemas erinevaid aineid.

4
00:00:07,207 --> 00:00:10,333
Need erinevad ained... kipuvad omama eri omadusi.

5
00:00:10,333 --> 00:00:11,954
Neil ei ole vaid eri omadused;

6
00:00:11,954 --> 00:00:14,745
näiteks üks võib peegeldada valgust mingil viisil või siis ei peegelda üldse valgust.

7
00:00:14,745 --> 00:00:17,601
Või on teatud värvi või omab teatud temperatuuri;

8
00:00:17,601 --> 00:00:20,457
on kas vedel, gaas või tahke.

9
00:00:20,457 --> 00:00:22,108
Aga samas me oleme alustanud uurimist,

10
00:00:22,108 --> 00:00:24,867
kuidas need omavahel reageerivad teatud tingimustel.

11
00:00:24,867 --> 00:00:27,663
Siin on mõningate ainete pilte.

12
00:00:27,663 --> 00:00:31,477
See siin on süsinik ja see on siin ... grafiidina

13
00:00:31,477 --> 00:00:36,069
See siin on plii; see aga kuld

14
00:00:36,069 --> 00:00:38,719
ja kõik need, millest olen näidanud pilte ,

15
00:00:38,719 --> 00:00:41,369
mis ma sain sellelt veebileheküljelt sealtsamast.

16
00:00:41,369 --> 00:00:45,453
Kõik need ained on tahkes olekus, kuid me teame, et me...

17
00:00:45,453 --> 00:00:47,395
Paistab nagu siin sees on teatud tüüpi õhku,

18
00:00:47,395 --> 00:00:49,338
teatud tüüpi õhu osakesed,

19
00:00:49,338 --> 00:00:52,210
ja sõltuvalt, mis tüüpi õhu osakesi sa vaatada,

20
00:00:52,210 --> 00:00:55,079
olgu see siis kas süsinik, hapnik või lämmastik,

21
00:00:55,079 --> 00:00:57,948
millel tundub olevat erinevat tüüpi omadused.

22
00:00:57,948 --> 00:00:59,425
Kui on mingid teised ained, mis võivad olla vedelad

23
00:00:59,425 --> 00:01:02,082
või isegi, kui tõsta temperatuuri piisavalt kõrgeks neil ainetel.

24
00:01:02,082 --> 00:01:05,018
Näiteks kui tõsta temperatuuri piisavalt kõrgeks kullal või pliil,

25
00:01:05,018 --> 00:01:06,503
siis võime saada vedeliku.

26
00:01:06,503 --> 00:01:09,841
Või kui sa põletad seda süsiniku,

27
00:01:09,841 --> 00:01:12,076
siis võid saada selle gaasilisse olekusse,

28
00:01:12,076 --> 00:01:13,351
võid selle vabaks lasta atmosfääri,

29
00:01:13,351 --> 00:01:14,702
võid purustada selle struktuuri.

30
00:01:14,702 --> 00:01:17,271
Need ongi asjad, mida meil igat sorti

31
00:01:17,271 --> 00:01:20,585
inimkond on tuhandete aastate jooksul jälginud.

32
00:01:20,585 --> 00:01:22,452
Aga see viib meid loomuliku küsimuseni,

33
00:01:22,452 --> 00:01:24,226
mis varem oli filosoofiline küsimus,

34
00:01:24,226 --> 00:01:26,405
aga nüüd me oskame sellele vastata natukene paremini,

35
00:01:26,405 --> 00:01:30,898
ja see küsimus on: kui me aina lõhume ja lõhume seda süsiniku

36
00:01:30,898 --> 00:01:33,518
väiksemateks ja väiksemateks osadeks,

37
00:01:33,518 --> 00:01:35,554
kas on olemas mingi väikseim osake,

38
00:01:35,554 --> 00:01:39,867
mingi väikseim ühik sellest materjalist, sellest ainest,

39
00:01:39,867 --> 00:01:43,166
millel on veel süsiniku omadused?

40
00:01:43,166 --> 00:01:45,256
Ning kui kuidagimoodi me suudaksime veelgi kaugemale seda lõhkuda,

41
00:01:45,256 --> 00:01:48,390
kas siis süsiniku omadused kaoksid?

42
00:01:48,390 --> 00:01:50,354
Ja vastus on: jah, on küll.

43
00:01:50,354 --> 00:01:52,200
Et saada aru meie sõnavarast,

44
00:01:52,200 --> 00:01:56,156
me kutsume neid eri aineid, neid puhtaid aineid,

45
00:01:56,156 --> 00:01:59,025
millel on iseloomulikud omadused teatud temperatuuridel,

46
00:01:59,025 --> 00:02:01,185
ja reageerivad teatud viisidel,

47
00:02:01,185 --> 00:02:05,291
elementideks.

48
00:02:05,291 --> 00:02:08,729
Süsinik on element. Plii on element. Kuld on element.

49
00:02:08,729 --> 00:02:10,400
Sa võiksid öelda, et vesi on element.

50
00:02:10,400 --> 00:02:14,221
Ja ajaloos inimesed on nimetanud vett elemendiks,

51
00:02:14,221 --> 00:02:17,892
kuid nüüd me teame, et vesi koosneb eri algelisematest elementidest.

52
00:02:17,892 --> 00:02:20,405
Vesi koosneb hapnikust ja vesinikust.

53
00:02:20,405 --> 00:02:25,014
Ja kõik meie elemendid on lahterdatud

54
00:02:25,014 --> 00:02:27,758
keemiliste elementide perioodilisustabelisse.

55
00:02:27,758 --> 00:02:29,374
C tähendab süsiniku

56
00:02:29,374 --> 00:02:30,400
-- ma lihtsalt räägin need läbi,

57
00:02:30,400 --> 00:02:32,379
mis on inimkonnale tähtsad --

58
00:02:32,379 --> 00:02:35,502
aga aja jooksul sa tutvud kõigi elementidega.

59
00:02:35,502 --> 00:02:39,148
See on hapnik. See on lämmastik. See on räni.

60
00:02:39,148 --> 00:02:42,867
See on -- Au on kuld. See on plii.

61
00:02:42,867 --> 00:02:51,995
Ja nende elementide põhiosakeseks on aatom.

62
00:02:51,995 --> 00:02:54,559
Nii, kui sa lõhuksid ja lõhuksid

63
00:02:54,559 --> 00:02:57,079
ja võtaksid väiksemaid ja väiksemaid tükikesi sellest.

64
00:02:57,079 --> 00:02:59,415
Lõpuks sa saaksid süsiniku aatomi.

65
00:02:59,415 --> 00:03:00,755
Teed sama asja siin,

66
00:03:00,755 --> 00:03:02,536
saad lõpuks kulla aatomi.

67
00:03:02,536 --> 00:03:03,991
Teeksid sama asja siin,

68
00:03:03,991 --> 00:03:05,856
saaksid lõpuks mõne pisikese

69
00:03:05,856 --> 00:03:07,758
-- parema sõna puudumise tõttu -- osakese,

70
00:03:07,758 --> 00:03:09,185
mida kutsutakse plii aatom.

71
00:03:09,185 --> 00:03:11,239
Ja kui sa enam ei suuda seda lõhkuda

72
00:03:11,239 --> 00:03:13,597
ja saad veel nimetada seda pliiks,

73
00:03:13,597 --> 00:03:17,043
sest sellel on kõik plii omadused.

74
00:03:17,043 --> 00:03:18,330
Ning lihtsalt, et sulle mõtlemisainet anda,

75
00:03:18,330 --> 00:03:21,193
-- mul endal on seda väga raske ette kujutada --

76
00:03:21,193 --> 00:03:24,040
aatomid on uskumatult väiksed.

77
00:03:24,040 --> 00:03:25,901
Päriselt, uskumatult väike.

78
00:03:25,901 --> 00:03:27,555
Näiteks, süsiniku aatom.

79
00:03:27,555 --> 00:03:29,379
Minu juuksed koosnevad ka süsinikust.

80
00:03:29,379 --> 00:03:31,882
Muidu, ma koosnengi põhiliselt süsinikust.

81
00:03:31,882 --> 00:03:35,912
Tegelikult enamik kõikidest elusorganismidest koosneb põhiliselt süsinikust.

82
00:03:35,912 --> 00:03:40,533
Ning kui sa võtaksid mu juuksekarva ja mu juuksed koosnevad süsinikust.

83
00:03:40,533 --> 00:03:42,231
Mu juuksed koosnevad põhiliselt süsinikust.

84
00:03:42,231 --> 00:03:43,989
Nii, kui sa võtaksid mu juuksekarva,

85
00:03:43,989 --> 00:03:45,565
-- mu juuksed pole blondid,

86
00:03:45,565 --> 00:03:46,766
aga see paistab ilusti välja mustal taustal.

87
00:03:46,766 --> 00:03:47,950
Mu juuksed on mustad. Aga kui ma joonistaksin nõnda,

88
00:03:47,950 --> 00:03:49,713
siis te ei näeks seda ekraanil.

89
00:03:49,713 --> 00:03:51,970
Aga kui sa võtaksid mu juuksekarva, ma küsiksin,

90
00:03:51,970 --> 00:03:55,200
mitu süsiniku aatomit mu juuksekarv lai on?

91
00:03:55,200 --> 00:03:58,467
Nii, kui sa võtaksid ristlõike mu juuksekarvast, mitte pikkupidi,

92
00:03:58,467 --> 00:04:00,361
laiupidi mu juuksekarvast ja ütleks:

93
00:04:00,361 --> 00:04:03,255
mitu süsiniku aatomit lai on see?

94
00:04:03,255 --> 00:04:07,049
Ja sa võiksid ju arvata, et oh, Sal juba ütles mulle, et see on väga väike

95
00:04:07,049 --> 00:04:09,150
nii et võib-olla on selles laiuses tuhat süsiniku aatomit,

96
00:04:09,150 --> 00:04:10,484
või kümme tuhat, või sada tuhat,

97
00:04:10,484 --> 00:04:11,788
ja ma ütleksin: "Ei!"

98
00:04:11,788 --> 00:04:14,249
Se's on üks miljon süsiniku aatomit.

99
00:04:14,249 --> 00:04:17,439
Sa võiksid panna miljon süsiniku aatomit

100
00:04:17,439 --> 00:04:20,933
ritta ühele tavalisele inimese juuksekarva laiusele.

101
00:04:20,933 --> 00:04:22,585
Ja see on muidugi ligikaudne,

102
00:04:22,585 --> 00:04:24,026
see pole täpselt üks miljon,

103
00:04:24,026 --> 00:04:26,605
aga see annab sulle ettekujutuse aatomi suurusest.

104
00:04:26,605 --> 00:04:28,441
Sa võid ju tõmmata ühe karvakese oma peast

105
00:04:28,441 --> 00:04:30,991
ja lihtsalt kujutle miljoni asjakese panemist

106
00:04:30,991 --> 00:04:33,991
külg-külje kõrval juuksekarva peale,

107
00:04:33,991 --> 00:04:37,037
mitte juuksekarva pikkusele, vaid juuksekarva laiusele.

108
00:04:37,037 --> 00:04:39,175
On ju isegi raske näha juuksekarva laiust.

109
00:04:39,175 --> 00:04:40,718
Ja seal on miljon süsiniku aatomit

110
00:04:40,718 --> 00:04:42,979
lihtsalt sealsamas.

111
00:04:42,979 --> 00:04:48,092
See on päris lahe tegelikult

112
00:04:48,092 --> 00:04:49,026
-- me teame, et

113
00:04:49,026 --> 00:04:51,375
aatom on nii-öelda süsiniku põhiline ehituskivi,

114
00:04:51,375 --> 00:04:53,933
aatom on iga elemendi põhiline ehituskivi.

115
00:04:53,933 --> 00:04:55,952
Aga see on veel isegi vahvam, et

116
00:04:55,952 --> 00:04:59,066
need nn "ehituskivid" on omavahel seotud.

117
00:04:59,066 --> 00:05:02,556
Süsiniku aatom koosneb isegi veel põhilistemast osakestest.

118
00:05:02,556 --> 00:05:07,469
Kulla aatom koosneb isegi veel põhilistemast osakestest.

119
00:05:07,469 --> 00:05:10,445
Ja neid aatomeid määratleb

120
00:05:10,445 --> 00:05:12,759
nende põhiliste osakeste paiknemine ja arv.

121
00:05:12,759 --> 00:05:14,087
Näiteks kui sa muudaksid

122
00:05:14,087 --> 00:05:15,901
nende põhiliste osakeste arvu elemendi aatomis,

123
00:05:15,901 --> 00:05:17,844
sa saaksid muuta selle elemendi omadusi,

124
00:05:17,844 --> 00:05:18,891
selle elemendi reageerimist

125
00:05:18,891 --> 00:05:22,769
või seda elementi iseennast.

126
00:05:22,769 --> 00:05:25,144
Ning et lihtsalt paremini aru saada,

127
00:05:25,144 --> 00:05:28,010
räägime neist põhilistest osakestest.

128
00:05:28,010 --> 00:05:31,825
Esiteks, on olemas prooton.

129
00:05:31,825 --> 00:05:35,524
Prooton ongi see, mis määratleb...

130
00:05:35,524 --> 00:05:38,003
-- prootonite arv aatomi tuumas

131
00:05:38,003 --> 00:05:40,096
ja ma räägin aatomi tuumast kohe varsti --

132
00:05:40,096 --> 00:05:42,969
määratleb elemendi.

133
00:05:42,969 --> 00:05:45,492
Niisiis, see ongi, mis määratleb elemendi.

134
00:05:45,492 --> 00:05:47,333
Kui sa vaatad perioodilisustabelit siin,

135
00:05:47,333 --> 00:05:50,154
siis näed, et elemendid on kirjutatud aatominumbri järjekorras

136
00:05:50,154 --> 00:05:51,575
ja aatominumber ongi

137
00:05:51,575 --> 00:05:54,667
prootonite arv elemendi aatomis.

138
00:05:54,667 --> 00:05:58,667
Määratluse järgi, vesinikul on 1 prooton,

139
00:05:58,667 --> 00:06:02,800
heeliumil on 2 prootonit, süsinikul on 6 prootonit.

140
00:06:02,800 --> 00:06:05,333
Sul ei saa olla süsiniku aatomit 7 prootoniga.

141
00:06:05,333 --> 00:06:07,172
Kui sul oleks, siis see oleks juba lämmastiku aatom,

142
00:06:07,172 --> 00:06:09,234
mitte süsiniku aatom.

143
00:06:09,234 --> 00:06:10,589
Hapniku aatomil on 8 prootonit.

144
00:06:10,589 --> 00:06:12,673
Kui kuidagi sa lisaksid sinna 1 prootoni,

145
00:06:12,673 --> 00:06:14,050
siis see poleks enam hapniku aatom.

146
00:06:14,050 --> 00:06:18,333
See oleks fluor. See määratleb elemendi.

147
00:06:18,333 --> 00:06:20,067
Prootonite arv määratleb elemendi.

148
00:06:20,067 --> 00:06:22,967
Ja aatominumber, prootonite arv,

149
00:06:22,967 --> 00:06:25,447
prootonite arv -- ja jäta meelde,

150
00:06:25,447 --> 00:06:27,674
see on see number, mis on kirjutatud siia üles

151
00:06:27,674 --> 00:06:30,116
igale elemendile perioodilisustabelis

152
00:06:30,116 --> 00:06:31,529
-- prootonite arv

153
00:06:31,529 --> 00:06:34,133
on võrdne aatominumbriga.

154
00:06:34,133 --> 00:06:36,852
Prootonite arv on võrdne aatominumbriga.

155
00:06:36,867 --> 00:06:38,861
Ja nad on pannud selle numbri siia üles, kuna

156
00:06:38,861 --> 00:06:42,221
see määrab elemendi omadused.

157
00:06:42,221 --> 00:06:46,133
Teised kaks aatomi osa

158
00:06:46,133 --> 00:06:47,702
-- Ma arvan, et me võime neid nii kutsuda --

159
00:06:47,702 --> 00:06:55,123
on elektron ja neutron.

160
00:06:55,123 --> 00:06:57,541
Ja see mudel, mille ehitamist võid oma peas alustada

161
00:06:57,541 --> 00:07:00,420
-- ja see mudel, kui me keemiat õppime, me näeme, et

162
00:07:00,420 --> 00:07:02,833
see muutub natuke abstraktsemaks

163
00:07:02,833 --> 00:07:04,821
ja on raske kavandada --

164
00:07:04,821 --> 00:07:06,548
aga üks viis, kuidas sellest mõelda, on

165
00:07:06,548 --> 00:07:08,348
sul on prootonid ja neutronid,

166
00:07:08,348 --> 00:07:09,825
mis asuvad aatomi keskel.

167
00:07:09,825 --> 00:07:11,600
Need asuvad aatomituumas.

168
00:07:11,600 --> 00:07:14,867
Näiteks, süsinikul, nagu me juba teame, on 6 prootonit.

169
00:07:14,867 --> 00:07:19,067
Niisiis, üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.

170
00:07:19,067 --> 00:07:22,385
Süsinik-12, mis on üks süsiniku isotoop ehk versioon,

171
00:07:22,385 --> 00:07:24,200
omab ka 6 neutronit.

172
00:07:24,200 --> 00:07:25,748
Sul võib olla versioone süsinikust,

173
00:07:25,748 --> 00:07:28,021
milledel kõigil on eri arv neutrone.

174
00:07:28,021 --> 00:07:30,113
Nii nagu neutronite arv võib muutuda, võib ka muutuda elektronide arv,

175
00:07:30,113 --> 00:07:31,733
kuid sul on siiski sama element.

176
00:07:31,733 --> 00:07:33,267
Prootonite arv muutuda ei saa.

177
00:07:33,267 --> 00:07:35,905
Sa muudad prootonite arvu, saad teise elemendi.

178
00:07:35,905 --> 00:07:39,200
Las ma joonistan süsinik-12-e aatomituuma.

179
00:07:39,200 --> 00:07:43,200
Nii üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.

180
00:07:43,200 --> 00:07:46,487
Nii, see siin on süsinik-12 aatomituum.

181
00:07:46,487 --> 00:07:48,333
Ja mõnikord on see kirjutatud niiviisi.

182
00:07:48,333 --> 00:07:51,132
Mõnikord nad kirjutavad ka

183
00:07:51,132 --> 00:07:53,831
prootonite arvu siia.

184
00:07:53,831 --> 00:07:56,133
Ja põhjus, miks me kirjutame süsinik-12,

185
00:07:56,133 --> 00:07:58,677
-- sa tead ju, ma lugesin kokku 6 neutronit --

186
00:07:58,677 --> 00:08:00,379
on see, et see on arv,

187
00:08:00,379 --> 00:08:03,675
sa võid vaatada seda arvu, kui

188
00:08:03,675 --> 00:08:04,741
-- üks viis selle vaatamiseks,

189
00:08:04,741 --> 00:08:06,405
ja me saame nüansse tulevikus juurde --

190
00:08:06,405 --> 00:08:07,770
see arv on täielik arv,

191
00:08:07,770 --> 00:08:11,844
mis ütleb meile, mitu neutronit ja prootonit on aatomi tuumas.

192
00:08:11,844 --> 00:08:15,240
Ja süsinik määratluselt omab aatominumbrit 6,

193
00:08:15,240 --> 00:08:16,628
kuid me võime selle uuesti kirjutada siia,

194
00:08:16,628 --> 00:08:18,596
et lihtsalt meenutada endale.

195
00:08:18,596 --> 00:08:21,342
Nii, süsiniku aatomi keskel on tuum

196
00:08:21,342 --> 00:08:24,863
ja süsinik-12-l on 6 prootonit ja 6 neutronit.

197
00:08:24,863 --> 00:08:27,495
Teine versioon (isotoop) süsinikust, süsinik-14, omab ikka

198
00:08:27,495 --> 00:08:30,909
6 prootonit, kuid 8 neutronit.

199
00:08:30,909 --> 00:08:32,467
Niisiis, neutronite arv võib muutuda,

200
00:08:32,467 --> 00:08:34,610
aga see on süsinik-12 siin.

201
00:08:34,610 --> 00:08:36,842
Ning kui süsinik-12 on neutraalne --

202
00:08:36,842 --> 00:08:40,665
ja ma annan natuke nüansse sellele sõnale ka kohe --

203
00:08:40,665 --> 00:08:43,200
kui see on neutraalne, siis tal on ka 6 elektroni.

204
00:08:43,200 --> 00:08:45,400
Las ma joonistan need 6 elektroni.

205
00:08:45,400 --> 00:08:49,467
Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus.

206
00:08:49,467 --> 00:08:51,836
Ja üks viis -- ja see võib-olla on esimene viis,

207
00:08:51,836 --> 00:08:54,634
kuidas mõelda elektronide ja

208
00:08:54,634 --> 00:08:56,892
tuuma suhtele --

209
00:08:56,892 --> 00:08:58,846
on kujutleda elektrone

210
00:08:58,846 --> 00:09:00,835
liikumas ümber,

211
00:09:00,835 --> 00:09:02,956
kihelemas ümber selle tuuma.

212
00:09:02,956 --> 00:09:04,692
Üks mudel on, et sa võiksid

213
00:09:04,692 --> 00:09:06,700
mõelda neist tiirlemas ümber tuuma,

214
00:09:06,700 --> 00:09:08,000
kuid see pole päris õige.

215
00:09:08,000 --> 00:09:10,499
Nad ei tiirle nagu planeedid

216
00:09:10,499 --> 00:09:11,660
tiirlevad ümber Päikese.

217
00:09:11,660 --> 00:09:13,749
Aga see on hea alguspunkt.

218
00:09:13,749 --> 00:09:16,267
Teine viis on lihtsalt kujutleda elektrone hüplemas ümber tuuma

219
00:09:16,267 --> 00:09:18,691
või nad kihelevad ümber tuuma.

220
00:09:18,691 --> 00:09:19,956
Ja see on lihtsalt sellepärast, et

221
00:09:19,956 --> 00:09:22,073
siin muutub asi väga imelikuks,

222
00:09:22,073 --> 00:09:23,544
ja me peaksime tegelikult rääkima juba kvantfüüsikast,

223
00:09:23,544 --> 00:09:26,408
et tõeliselt mõista, mida elektron teeb.

224
00:09:26,408 --> 00:09:29,190
Aga esimene kujutletav mudel su peas on selline:

225
00:09:29,190 --> 00:09:32,400
aatomi keskel, selle süsinik-12 aatomi keskel,

226
00:09:32,400 --> 00:09:34,067
on see tuum.

227
00:09:34,067 --> 00:09:36,644
Sul on see tuum siin

228
00:09:36,644 --> 00:09:40,733
ja need elektronid hüplevad ümber selle tuuma.

229
00:09:40,733 --> 00:09:43,009
Ja põhjus, miks need elektronid

230
00:09:43,009 --> 00:09:45,135
lihtsalt ära ei lähe tuuma juurest,

231
00:09:45,135 --> 00:09:47,200
miks nad niimoodi seotud on selle tuumaga

232
00:09:47,200 --> 00:09:49,308
ja moodustavad selle aatomi,

233
00:09:49,308 --> 00:09:54,579
on see, et prootonitel on positiivne laeng

234
00:09:54,579 --> 00:09:57,918
ja elektronidel negatiivne laeng.

235
00:09:57,918 --> 00:10:02,477
Ja see on üks neist põhiliste osakeste omadustest.

236
00:10:02,477 --> 00:10:03,620
Kui sa mõtled sellest,

237
00:10:03,620 --> 00:10:05,467
mis on laeng, mitte nimetuse mõttes,

238
00:10:05,467 --> 00:10:06,867
see läheb väga keeruliseks.

239
00:10:06,867 --> 00:10:08,400
Aga üks asi, mida me teame,

240
00:10:08,400 --> 00:10:10,697
kui me räägime elektro-magneetilisest jõust,

241
00:10:10,697 --> 00:10:13,146
on see, et eri laengud tõmbuvad.

242
00:10:13,146 --> 00:10:14,959
Nii et parim viis sellest mõelda on:

243
00:10:14,959 --> 00:10:16,546
prootonid ja elektronid,

244
00:10:16,546 --> 00:10:18,133
sest neil on eri laengud,

245
00:10:18,133 --> 00:10:20,129
tõmbuvad.

246
00:10:20,129 --> 00:10:21,457
Neutronid, nagu nimigi ütleb, on neutraalsed,

247
00:10:21,457 --> 00:10:25,088
seega nad lihtsalt "istuvad" tuumas,

248
00:10:25,088 --> 00:10:28,579
ja mõjutavad mõningal määral

249
00:10:28,579 --> 00:10:33,154
aatomite omadusi.

250
00:10:33,154 --> 00:10:35,005
Kuid põhjus, miks elektronid lihtsalt

251
00:10:35,005 --> 00:10:36,818
omapead minema ei lenda,

252
00:10:36,818 --> 00:10:38,600
on see, et neid tõmbab.

253
00:10:38,600 --> 00:10:42,333
Neid tõmbab tuuma poole.

254
00:10:42,333 --> 00:10:45,067
Ning neil on ka uskumatult kõrge liikumiskiirus,

255
00:10:45,067 --> 00:10:47,140
-- see on tegelikult raske --

256
00:10:47,140 --> 00:10:48,446
me hakkame jälle puutuma kokku

257
00:10:48,446 --> 00:10:51,546
ühe väga imeliku füüsikaharuga,

258
00:10:51,546 --> 00:10:52,570
kui me hakkame rääkima,

259
00:10:52,570 --> 00:10:54,164
mida elektron tegelikult teeb

260
00:10:54,164 --> 00:10:55,946
-- kui sel on piisavalt --

261
00:10:55,946 --> 00:10:56,842
Ma arvan, et võiks öelda, et

262
00:10:56,842 --> 00:10:57,924
elektron hüpleb nii palju ringi,

263
00:10:57,924 --> 00:11:00,733
sest ta ei taha kukkuda tuuma sisse.

264
00:11:00,733 --> 00:11:02,867
Ma arvan, et see on üks viis, kuidas sellest mõelda.

265
00:11:02,867 --> 00:11:08,123
Ja nagu ma mainisin, süsinik-12, siin

266
00:11:08,123 --> 00:11:09,769
on määratletud prootonite arvu poolest.

267
00:11:09,769 --> 00:11:12,403
Hapnik oleks määratletud selle poolest, et tal on 8 prootonit.

268
00:11:12,403 --> 00:11:16,467
Kuid jälle, elektronid mõjutavad vastastikku teisi elektrone.

269
00:11:16,467 --> 00:11:18,650
Elektrone võib teine aatom ühelt aatomilt ära võtta.

270
00:11:18,650 --> 00:11:21,025
Ja see tegelikult kujundab

271
00:11:21,025 --> 00:11:23,271
paljutki meie arusaamast keemiast.

272
00:11:23,271 --> 00:11:25,995
See põhineb sellel, kui mitu elektroni aatomil on,

273
00:11:25,995 --> 00:11:27,600
või kui mitu elektroni teatud elemendi on.

274
00:11:27,600 --> 00:11:29,467
Ja kuidas need elektonid on seatud

275
00:11:29,467 --> 00:11:33,867
ning kuidas need teiste elementide elektronid on seatud

276
00:11:33,867 --> 00:11:36,018
või kuidas on seatud teised sama elemendi aatomid.

277
00:11:36,018 --> 00:11:41,267
Me saame ennustada, kuidas ühe elemendi aatom

278
00:11:41,267 --> 00:11:43,333
reageerib sama elemendi teise aatomiga

279
00:11:43,333 --> 00:11:46,733
või kuidas ühe elemendi aatom -- reageeriks,

280
00:11:46,733 --> 00:11:49,695
seonduks, ei seonduks, tõmbaks enda poole

281
00:11:49,695 --> 00:11:52,200
või tõukaks teise elemendi aatomit.

282
00:11:52,200 --> 00:11:53,420
Niisiis, näiteks,

283
00:11:53,420 --> 00:11:56,300
ja me õppime veel palju sellest tulevikus,

284
00:11:56,300 --> 00:12:00,144
kas on võimalik mingil teisel aatomil mingis kohas

285
00:12:00,144 --> 00:12:02,723
varastada süsiniku aatomilt elektron

286
00:12:02,733 --> 00:12:05,552
lihtsalt ükskõik, mille pärast --

287
00:12:05,552 --> 00:12:10,338
ja me räägime teatud elementide teatud neutraalsetest aatomitest, millel

288
00:12:10,338 --> 00:12:13,723
on suurem külgetõmbavus elektronidega kui teistel.

289
00:12:13,723 --> 00:12:15,218
Näiteks, üks, võib-olla üks neist,

290
00:12:15,218 --> 00:12:17,160
varastab ehk võtab ära elektroni süsinikult,

291
00:12:17,160 --> 00:12:19,230
siis see süsinik muutub,

292
00:12:19,230 --> 00:12:21,831
tal on vähem elektrone kui prootoneid,

293
00:12:21,831 --> 00:12:25,138
seega tal on 5 elektroni ja 6 prootonit.

294
00:12:25,138 --> 00:12:27,800
Süsinikul on nüüd positiivne laeng.

295
00:12:27,800 --> 00:12:30,039
Nii, selles süsinik-12-es, esimesel versioonil, mis ma tegin,

296
00:12:30,039 --> 00:12:34,267
oli 6 prootonit ja 6 elektroni, laengus nullisid üksteist ära.

297
00:12:34,267 --> 00:12:36,553
Kui süsinik kaotab elektroni, siis on ainult 5 elektroni

298
00:12:36,553 --> 00:12:38,933
ja süsinikul tekib positiivne laeng.

299
00:12:38,933 --> 00:12:40,785
Ning me räägime natuke veel

300
00:12:40,785 --> 00:12:42,867
kõigest sellest keemiavideode esitusloendis,

301
00:12:42,867 --> 00:12:44,302
kuid loodetavasti, sa mõistad, et

302
00:12:44,302 --> 00:12:46,133
juba siin lähevad asjad väga ägedaks.

303
00:12:46,133 --> 00:12:51,800
Me juba saame aru sellest ehituskivist

304
00:12:51,800 --> 00:12:53,118
nimega aatom.

305
00:12:53,118 --> 00:12:54,920
Ja mis on isegi veel vingem, on see, et

306
00:12:54,920 --> 00:12:56,759
see "ehituskivi" on "ehitatud"

307
00:12:56,759 --> 00:12:58,667
veel väiksematest "ehituskividest".

308
00:12:58,667 --> 00:13:00,867
Ja neid saab muuta ja tõsta ümber,

309
00:13:00,867 --> 00:13:03,129
et muuta aatomi omadusi

310
00:13:03,129 --> 00:13:06,044
või isegi muuta ühe elemendi aatom

311
00:13:06,044 --> 00:13:09,036
teise elemendi aatomiks.