WEBVTT 00:00:00.000 --> 00:00:04.087 Kui vaadelda vett iseseisvalt, 00:00:04.087 --> 00:00:08.000 siis selles on tasakaal vee ja selle dissotsieerunud versiooni vahel. 00:00:08.000 --> 00:00:10.024 siis selles on tasakaal vee ja selle dissotsieerunud versiooni vahel. 00:00:10.024 --> 00:00:13.084 Väike osa veest muutub vesinikioonideks, 00:00:13.084 --> 00:00:16.000 mis reaalselt esinevad siiski hüdrooniumina. 00:00:16.000 --> 00:00:18.039 Vesinikioonid ühinevad teiste veemolekulidega. 00:00:18.039 --> 00:00:21.057 See peaks tegelikult olema H3O, kuid kirjutame selle siiski vesinikioonina. 00:00:21.057 --> 00:00:23.064 See peaks tegelikult olema H3O, kuid kirjutame selle siiski vesinikioonina. 00:00:23.064 --> 00:00:26.023 Vesinikioon on tegelikkuses prooton. 00:00:26.023 --> 00:00:29.087 Pluss hüdroksiidioon. 00:00:29.087 --> 00:00:34.047 Vaatleme vee tasakaaluolekut 25 kraadi Celsiuse juures. 00:00:34.047 --> 00:00:36.085 Vaatleme vee tasakaaluolekut 25 kraadi Celsiuse juures. 00:00:36.085 --> 00:00:39.042 Pidagem meeles, et tasakaalukonstandid ja -reaktsioonid sõltuvad vaid temperatuurist. 00:00:39.042 --> 00:00:42.003 Pidagem meeles, et tasakaalukonstandid ja -reaktsioonid sõltuvad vaid temperatuurist. 00:00:42.003 --> 00:00:43.078 Mitte millestki muust. 00:00:43.078 --> 00:00:46.047 Mingi konkreetse molekuli jaoks loomulikult. 00:00:46.047 --> 00:00:48.090 Niisiis, 25 kraadi Celiust. 00:00:48.090 --> 00:00:51.064 Üle-eelmises videos vaatlesime tasakaalukonstanti, 00:00:51.064 --> 00:00:54.040 mis on reaktsiooni produktide kontsentratsioonide korrutis 00:00:54.040 --> 00:01:01.099 jagatud reagentide kontsentratsioonide korrutisega. 00:01:01.099 --> 00:01:03.022 jagatud reagentide kontsentratsioonide korrutisega. 00:01:03.022 --> 00:01:05.027 Antud juhul on reagendiks vesi. 00:01:05.027 --> 00:01:06.059 Vesi on lahusti. 00:01:06.059 --> 00:01:09.065 Antud juhul on reagent kõikjal lahuses. 00:01:09.065 --> 00:01:11.078 Seega reagendi leidmise tõenäosus lahuses on 1. 00:01:11.078 --> 00:01:13.087 Seega reagendi leidmise tõenäosus lahuses on 1. 00:01:13.087 --> 00:01:17.029 Kuna antud juhul on reagent alati olemas, siis seda ei lisata. 00:01:17.029 --> 00:01:19.067 Võime kirjutada lihtsalt jagatud 1-ga. 00:01:19.067 --> 00:01:23.065 See on võrdne vee dissotsiatsioonikonstandiga. 00:01:23.065 --> 00:01:27.034 Õppisime, et selle konstandi väärtus on 10 astme miinus 14. 00:01:27.034 --> 00:01:32.051 Sest vees on vesinikioonide kontsentratsioon 10 astmes miinus 7 ning 00:01:32.051 --> 00:01:37.062 hüdroksiidioonide kontsentratsioon on samuti 10 astmes miinus 7. 00:01:37.062 --> 00:01:38.087 hüdroksiidioonide kontsentratsioon on samuti 10 astmes miinus 7. 00:01:38.087 --> 00:01:41.098 Kui nüüd võtta sellest kõigest logaritm. 00:01:41.098 --> 00:01:46.028 Kui võtta pKw. 00:01:46.028 --> 00:01:47.021 Mis see on? 00:01:47.021 --> 00:01:49.018 Kui kirjutada millegi ette p, siis tähendab see, et võetakse negatiivne logaritm. 00:01:49.018 --> 00:01:51.001 Kui kirjutada millegi ette p, siis tähendab see, et võetakse negatiivne logaritm. 00:01:51.001 --> 00:01:54.046 Negatiivne logaritm 10 astmes miinus 14-st: 00:01:54.046 --> 00:01:57.004 logaritm (alusel 10) 10 astmes miinus 14-st on miinus 14. 00:01:57.004 --> 00:01:59.040 Negatiivne logaritm on seega 14. 00:01:59.040 --> 00:02:07.076 pKw on seega 14 ning see võrdub... 00:02:07.076 --> 00:02:10.096 Võtame paremast poolest negatiivse logaritmi. 00:02:10.096 --> 00:02:12.052 See on logaritmi omadus. 00:02:12.052 --> 00:02:15.087 See on rohkem matemaatika kui keemia. 00:02:15.087 --> 00:02:23.065 Logaritm vesinik- ja hüdroksiidioonide korrutisest. 00:02:23.065 --> 00:02:25.071 See on samaväärne. 00:02:25.071 --> 00:02:32.018 See on sama, kui miinus logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist miinus 00:02:32.018 --> 00:02:40.015 logaritm hüdroksiidioonide kontsentratsioonist 00:02:40.015 --> 00:02:41.072 Mis me saame? 00:02:41.072 --> 00:02:48.053 See siin on pH, 00:02:48.053 --> 00:02:49.090 mis on võrdne negatiivse logaritmiga vesinikioonide kontsentratsoonist. 00:02:49.090 --> 00:02:52.083 See siin on 10 astmes miinus 7, eks ole? 00:02:52.083 --> 00:02:54.025 10 astmes miinus 7. 00:02:54.025 --> 00:02:55.086 Selle logaritm on miinus 7. 00:02:55.086 --> 00:02:56.065 Ees on veel üks miinus. 00:02:56.065 --> 00:02:59.056 Seega pH on 7. 00:02:59.056 --> 00:03:01.036 Ja mis see on? 00:03:01.036 --> 00:03:02.013 See siin. 00:03:02.013 --> 00:03:05.090 See on pOH. 00:03:05.090 --> 00:03:08.071 Negatiivne logaritm hüdroksiidioonide kontsentratsioonist. 00:03:08.071 --> 00:03:12.041 Loomulikult on ka see 10 astmes miinus 7. 00:03:12.041 --> 00:03:16.059 Leiame pOH. Logaritm sellest on miinus 7. 00:03:16.059 --> 00:03:17.058 Üks miinus on veel logaritmi ees. 00:03:17.058 --> 00:03:19.000 Saame vastuseks 7. 00:03:19.000 --> 00:03:24.005 Saame järgmise valemi: 00:03:24.005 --> 00:03:28.052 pKw (negatiivne logaritm vee dissotsiatsioonikonstandist) võrdub 00:03:28.052 --> 00:03:41.024 vee pH pluss vee pOH. 00:03:41.024 --> 00:03:43.078 25 kraadi Celsiuse juures on pKw konstant. 00:03:43.078 --> 00:03:45.055 25 kraadi Celsiuse juures on pKw konstant. 00:03:45.055 --> 00:03:47.072 Järgnevalt asume veele happe ja aluse lisamise juurde. 00:03:47.072 --> 00:03:49.009 Järgnevalt asume veele happe ja aluse lisamise juurde. 00:03:49.009 --> 00:03:55.062 pKe on 25 kraadi Celsiuse juures alati 14. 00:03:55.062 --> 00:03:57.081 Pidagem meeles, et niikaua, kui temperatuur on konstantne ning 00:03:57.081 --> 00:04:01.022 me ei puutu molekuli ennast, 00:04:01.022 --> 00:04:03.019 jääb tasakaalukonstant alati samaks. 00:04:03.019 --> 00:04:04.093 Sellepärast seda nimetataksegi konstandiks. 00:04:04.093 --> 00:04:08.071 Liigutame selle kõik nüüd eest ära. 00:04:08.071 --> 00:04:13.096 Olgu meil mingi kogus soolhapet, 00:04:13.096 --> 00:04:15.021 mis juhtub, kui lisada seda vette? 00:04:18.099 --> 00:04:21.025 Kasutan erinevaid värve. 00:04:21.025 --> 00:04:23.026 Olgu meil mingi kogus soolhapet. 00:04:23.026 --> 00:04:26.069 See on vesilahuses. 00:04:26.069 --> 00:04:32.089 On teada, et see dissotsieerub täielikult, 00:04:32.089 --> 00:04:39.039 mis tähendab seda, et tekivad vesinikioonid, 00:04:39.039 --> 00:04:42.073 mis omakorda ühinevad veemolekulidega, moodustades hüdrooniumi. 00:04:42.073 --> 00:04:44.075 mis omakorda ühinevad veemolekulidega, moodustades hüdrooniumi. 00:04:44.075 --> 00:04:51.056 Pluss kloriidi anioon (negatiivne ioon). 00:04:51.056 --> 00:04:53.085 Siin. 00:04:53.085 --> 00:05:09.007 Olgu meil 1 M (mol/l) soolhape. 00:05:09.007 --> 00:05:12.027 Olgu meil 1 M (mol/l) soolhape. 00:05:12.027 --> 00:05:13.076 Olgu meil 1 M (mol/l) soolhape. 00:05:13.076 --> 00:05:15.060 Selgitame lähemalt. 00:05:15.060 --> 00:05:18.061 Kui võtta 1 M soolhapet, siis tähendab see, et 00:05:18.061 --> 00:05:26.098 selles soolhappe lahuses on 1 mool vesinikkloriidi liitri lahuse kohta. 00:05:26.098 --> 00:05:28.004 selles soolhappe lahuses on 1 mool vesinikkloriidi liitri lahuse kohta. 00:05:28.004 --> 00:05:29.016 Lahus on suuremas osas vesi. 00:05:29.016 --> 00:05:30.075 See on vesilahusl 00:05:30.075 --> 00:05:33.000 Liitrit vee kohta, eks ole? 00:05:33.000 --> 00:05:36.075 Milline on nüüd nende ioonide kontsentratsioon? 00:05:36.075 --> 00:05:37.037 Milline on nüüd nende ioonide kontsentratsioon? 00:05:37.037 --> 00:05:39.012 Eriti huvitab meid, milline on vesinikioonide kontsentratsioon. 00:05:39.012 --> 00:05:41.047 Eriti huvitab meid, milline on vesinikioonide kontsentratsioon. 00:05:41.047 --> 00:05:46.025 Vesinikkloriid dissotsieerus täielikult, eks ole? 00:05:46.025 --> 00:05:49.033 Kogu vesinikkloriid - see ei ole tasakaalureaktsioon. 00:05:49.033 --> 00:05:49.093 Tuletame meelde. 00:05:49.093 --> 00:05:52.023 Joonistasin vaid ühesuunalise noole paremale. 00:05:52.023 --> 00:05:54.018 Vasakule pole isegi mitte väikest noolekest. 00:05:54.018 --> 00:05:57.025 See on tugev soolhape. 00:05:57.025 --> 00:06:01.050 Nii et kui lisada 1 mool vesinikkloriidi vesilahusesse, 00:06:01.050 --> 00:06:03.038 siis vesinikloriidi enam pole, see dissotsieerub täielikult. 00:06:03.038 --> 00:06:04.064 Jäävad vaid need ioonid. 00:06:04.064 --> 00:06:11.029 Vesinikioonide kontsentratsioon selles vesilahuses on nüüd 1 M (mol/l). 00:06:11.029 --> 00:06:16.008 Vesinikioonide kontsentratsioon selles vesilahuses on nüüd 1 M (mol/l). 00:06:16.008 --> 00:06:19.076 Lahuses on ka 1 mool kloriidioone, kui see pole siinkohal tähtis. 00:06:19.076 --> 00:06:22.054 Lahuses on ka 1 mool kloriidioone, kui see pole siinkohal tähtis. 00:06:22.054 --> 00:06:24.091 Nüüd oleks tore teada, milline on selle lahuse pH, 00:06:24.091 --> 00:06:27.032 Nüüd oleks tore teada, milline on selle lahuse pH, 00:06:27.032 --> 00:06:29.082 peale vesinikkloriidi lisamist. 00:06:29.082 --> 00:06:32.005 pH on vesinikioonide kontsentratsioon. 00:06:36.093 --> 00:06:38.063 Me juba teame vesinikioonide kontsentratsiooni, 00:06:38.063 --> 00:06:42.019 see on 1 M ehk 1 mool liitri lahuse kohta. 00:06:42.019 --> 00:06:53.044 pH võrdub seega negatiivse logaritmiga vesinikioonide kontsentratsioonist. 00:06:53.044 --> 00:06:54.076 pH võrdub seega negatiivse logaritmiga vesinikioonide kontsentratsioonist. 00:06:54.076 --> 00:06:56.089 Ehk ühest. 00:06:56.089 --> 00:06:59.014 Millisele astmele on vaja 10 võtta, et saada tulemuseks 1? 00:06:59.014 --> 00:07:01.097 Suvaline arv astmes 0 võrdub 1, kaasa arvatud 10. 00:07:01.097 --> 00:07:02.093 Suvaline arv astmes 0 võrdub 1, kaasa arvatud 10. 00:07:02.093 --> 00:07:05.098 See võrdub 0, miinus 0 võrdub 0. 00:07:05.098 --> 00:07:07.038 Seega pH on 0. 00:07:07.038 --> 00:07:15.019 Seega, kui on 1 M soolhape ja 00:07:15.019 --> 00:07:19.005 see lisada vesilahusele, siis... 00:07:19.005 --> 00:07:21.094 Pidasin silmas siiski seda, et kui soolhappe lahus on peale vesinikkloriidi lisamist vesilahusele 1-molaarne, 00:07:21.094 --> 00:07:23.043 Pidasin silmas siiski seda, et kui soolhappe lahus on peale vesinikkloriidi lisamist vesilahusele 1-molaarne, 00:07:23.043 --> 00:07:26.075 ehk kui vesinikioonide kontsentratsioon on 1 mool liitri lahuse kohta, 00:07:26.075 --> 00:07:31.019 ehk kui vesinikioonide kontsentratsioon on 1 mool liitri lahuse kohta, 00:07:31.019 --> 00:07:33.093 siis selle lahuse pH on 0 00:07:33.093 --> 00:07:35.018 pH 0 00:07:38.004 --> 00:07:43.075 Puhta vee (kuhu pole lisatud hapet) pH on 7. 00:07:43.075 --> 00:07:44.067 Puhta vee (kuhu pole lisatud hapet) pH on 7. 00:07:44.067 --> 00:07:49.037 Seda nimetatakse neutraalseks pH-ks. 00:07:49.037 --> 00:07:54.000 Nüüd me teame, et kui meil on 1 M soolhappe lahus - 00:07:54.000 --> 00:07:59.001 kirjutan selle punasega - 00:07:59.001 --> 00:08:07.092 siis selle lahuse pH on 0. 00:08:07.092 --> 00:08:11.043 On ilmselge, et madalam pH tähendab suuremat happelisust. 00:08:11.043 --> 00:08:14.061 Vaatlesime seda eelmises videos. 00:08:14.061 --> 00:08:18.041 Leiame nüüd, milline on selle soolhappe lahuse pOH. 00:08:18.041 --> 00:08:24.086 Soolhappe vesilahuse pOH. 00:08:24.086 --> 00:08:28.049 Kasutame Le Chaterier printsiipi. 00:08:28.049 --> 00:08:29.092 Lähme tagasi selle juurde, millest rääkisime enne. 00:08:32.061 --> 00:08:34.037 See siin on puhas vesi. 00:08:34.037 --> 00:08:37.054 Kui lisada siia 1 M soolhapet , 00:08:37.054 --> 00:08:46.007 siis oleks see juskui lisada mingi ülisuur kogus vesinikioone. 00:08:46.007 --> 00:08:46.095 siis oleks see juskui lisada mingi ülisuur kogus vesinikioone. 00:08:46.095 --> 00:08:50.026 Vesinikioonide kontsentratsioon suureneb olulisel määral. 00:08:50.026 --> 00:08:52.090 Le Chaterier printsiibi kohaselt 00:08:52.090 --> 00:08:55.064 hüdroksiidioonide kontsentratsioon väheneb 00:08:55.064 --> 00:08:56.087 ning reaktsiooni suund pöördub vasakule. 00:08:56.087 --> 00:08:59.015 Tasakaaluvõrrandi suund muutub vasakule. 00:08:59.015 --> 00:09:00.012 Kuid tuletame meelde. 00:09:00.012 --> 00:09:03.040 Vees endas oli vesinikioonide kontsentratsioon vaid 10 astmes miinus 7. 00:09:03.040 --> 00:09:10.086 Nüüd lisame sellel tohutu koguse. 00:09:10.086 --> 00:09:13.022 Puhtas vees oli vesinikioonide kontsentratsioon 1/10000000 mol/l. 00:09:13.022 --> 00:09:17.011 Nüüd lisame... kui palju? 00:09:17.011 --> 00:09:17.075 10 astmes 7. 00:09:17.075 --> 00:09:22.035 Lisame veele juurde 10 miljonit korda rohkem vesinikioone. 00:09:22.035 --> 00:09:23.048 Lisame veele juurde 10 miljonit korda rohkem vesinikioone. 00:09:23.048 --> 00:09:25.029 Kõik see seguneb lahuses. 00:09:25.029 --> 00:09:26.037 Hüdroksiidioonide kontsentratsioon väheneb oluliselt, 00:09:26.037 --> 00:09:30.048 Hüdroksiidioonide kontsentratsioon väheneb oluliselt, 00:09:30.048 --> 00:09:32.061 sest lisati suur kogus vesinikioone. 00:09:32.061 --> 00:09:34.095 Vesinikioonide kontsentratsioon jällegi tõuseb, 00:09:34.095 --> 00:09:37.001 sest need saavad tarbida vaid niipalju hüdroksiidioone. 00:09:37.001 --> 00:09:38.042 Hüdroksiidioone on väga vähe, 00:09:38.042 --> 00:09:40.088 kõigest 10 astmes miinus 7 mol/l. 00:09:40.088 --> 00:09:43.017 Vesinikioonide kontsentratsioon on 1 mol/l. 00:09:43.017 --> 00:09:46.011 Kui vesinikioonide kontsentratsioon on 1 M... 00:09:46.011 --> 00:09:48.041 sest 10 astmes miinus 7 M 00:09:48.041 --> 00:09:50.059 tarbitakse ära nende poolt siin. 00:09:50.059 --> 00:09:53.067 Milline on hüdroksiidioonide lõplik kontsentratsioon? 00:09:53.067 --> 00:09:58.084 Me juba teame, et 25 kraadi Celsiuse juures on vee pKw 14 00:09:58.084 --> 00:10:03.032 ning pKw võrdub lahuse pH pluss pOH. 00:10:03.032 --> 00:10:05.025 ning pKw võrdub lahuse pH pluss pOH. 00:10:05.025 --> 00:10:12.033 Antud juhul on 1 M soolhappe lahuse pH 0, eks ole? 00:10:12.033 --> 00:10:14.027 Antud juhul on 1 M soolhappe lahuse pH 0, eks ole? 00:10:14.027 --> 00:10:19.059 Siis 1 M soolhappe lahuse pOH on 14. 00:10:19.059 --> 00:10:24.007 pOH võrdub 14. 00:10:24.007 --> 00:10:26.015 Teeme nüüd sarnase näite läbi alusega 00:10:26.015 --> 00:10:26.097 ning leiame, milline on selle lahuse pH. 00:10:26.097 --> 00:10:28.048 Tugev alus 00:10:28.048 --> 00:10:30.063 Peagi näete, et kõik on täpselt vastupidine. 00:10:30.063 --> 00:10:35.070 Olgu aluseks kaaliumhüdroksiid. 00:10:35.070 --> 00:10:37.050 See on tugev alus, 00:10:37.050 --> 00:10:43.062 seega dissotseerub vees täielikult kaaliumkatioonideks, 00:10:43.062 --> 00:10:46.022 positiivselt laetud ioonideks. 00:10:46.022 --> 00:10:50.012 Pluss hüdroksiidanioonideks. 00:10:50.012 --> 00:10:51.041 See dissotseerub täielikult. 00:10:51.041 --> 00:10:53.064 Kui ma lisan midagi vesilahusele... 00:10:53.064 --> 00:10:54.089 Panen selle kirja. 00:10:59.019 --> 00:11:02.046 Vesilahus tähendab, et aine on lahustunud vees. 00:11:02.046 --> 00:11:05.094 Lisame 1 mooli KOH-i. 00:11:05.094 --> 00:11:07.008 Tuletame meelde, et kontsentratsioon on oluline. 00:11:07.008 --> 00:11:07.095 Ei saa lihtsalt öelda, et soolhappe pH on 0. 00:11:07.095 --> 00:11:09.032 Ei saa lihtsalt öelda, et soolhappe pH on 0. 00:11:09.032 --> 00:11:09.041 Ei. 00:11:09.041 --> 00:11:11.032 Õige on öelda, et 1-molaarse soolhappe lahuse pH on 0. 00:11:11.032 --> 00:11:13.070 Õige on öelda, et 1-molaarse soolhappe lahuse pH on 0. 00:11:13.070 --> 00:11:15.004 Ma tegelikult ei kirjutanud seda välja. 00:11:15.004 --> 00:11:15.065 Kirjutan nüüd. 00:11:15.065 --> 00:11:16.090 1 M. 00:11:19.028 --> 00:11:22.037 Jätan teile arvutada, milline on pH või pOH 00:11:22.037 --> 00:11:24.030 2-molaarse soolhappe lahuse puhul 00:11:24.030 --> 00:11:26.095 või 10-molaarse soolhappe lahuse puhul. 00:11:26.095 --> 00:11:29.070 Leidke, millised on need pH-d. 00:11:29.070 --> 00:11:36.009 Olgu meil 1 M kaaliumhüdroksiid. 00:11:39.009 --> 00:11:41.016 1-molaarne KOH. 00:11:41.016 --> 00:11:42.094 See dissotseerub veel täielikult. 00:11:42.094 --> 00:11:43.061 See dissotseerub veel täielikult. 00:11:43.061 --> 00:11:47.061 KOH-d ei jää järgi. 00:11:47.061 --> 00:11:50.048 Kui suur on OH (hüdroksiidioonide) kontsentratsioon? 00:11:50.048 --> 00:11:55.086 OH kontsentratsioon on 1 M. 00:11:55.086 --> 00:11:56.007 On mul õigus? 00:11:56.007 --> 00:11:58.029 Kui oli 1 mol/l seda, siis on ka 1 mol/l seda. 00:11:58.029 --> 00:11:58.084 Kui oli 1 mol/l seda, siis on ka 1 mol/l seda. 00:11:58.084 --> 00:12:01.016 Sest kogu KOH dissotseerub vees. 00:12:01.016 --> 00:12:02.044 Milline on pOH? 00:12:05.035 --> 00:12:08.025 pOH on selle negatiivne logaritm. 00:12:08.025 --> 00:12:10.045 Logaritm 1 võrdub 0. 00:12:10.045 --> 00:12:12.070 Negatiivne 0 on 0. 00:12:12.070 --> 00:12:19.012 pH on antud juhul... 00:12:19.012 --> 00:12:20.070 Ei ole teada, milline on vesinikioonide kontsentratsioon, 00:12:20.070 --> 00:12:22.054 Ei ole teada, milline on vesinikioonide kontsentratsioon, 00:12:22.054 --> 00:12:24.032 kuid on teada, et kui lisada neid (hüdroksiidioone), 00:12:24.032 --> 00:12:26.016 siis need ühinevad vesinikioonidega, 00:12:26.016 --> 00:12:27.011 mistõttu vesinikioonide kontsentratsioon väheneb märgatavalt. 00:12:27.011 --> 00:12:28.048 Kui kuidas seda mõõta? 00:12:28.048 --> 00:12:29.064 Tuletame meelde 00:12:29.064 --> 00:12:32.029 25 kraadi Celsiuse järgi. 00:12:32.029 --> 00:12:34.092 pKw võrdub pH pluss pOH. 00:12:34.092 --> 00:12:37.013 pKw võrdub pH pluss pOH. 00:12:37.013 --> 00:12:38.062 Näitasime seda selle video alguses. 00:12:38.062 --> 00:12:43.025 Seega, 14 võrdub pH pluss 0. 00:12:43.025 --> 00:12:45.042 0 on antud juhul pOH. 00:12:45.042 --> 00:12:49.017 Saame, et pH on 14. 00:12:49.017 --> 00:12:52.072 Seega, kui on 1 M tugeva aluse (antud näite puhul KOH) lahus... 00:12:52.072 --> 00:12:55.082 Seega, kui on 1 M tugeva aluse (antud näite puhul KOH) lahus... 00:12:55.082 --> 00:12:57.030 Kirjutan selle välja. 00:12:57.030 --> 00:13:05.044 1-molaarne tugev alus. 00:13:05.044 --> 00:13:08.021 Jätame meelde, et tugev on keemias ametlik mõiste - 00:13:08.021 --> 00:13:11.012 see tähendab täielikku dissotsatsiooni. 00:13:11.012 --> 00:13:17.098 Tugeva aluse puhul on pH 14 ja pOH 0. 00:13:17.098 --> 00:13:22.044 Olgu 1 M tugev hape. 00:13:22.044 --> 00:13:25.067 Kui keegi näiteks ütleb, et neil on midagi, mille pH on 0 00:13:25.067 --> 00:13:31.051 ja nad sooviksid seda teie pihta visata, siis tasuks keelduda, 00:13:31.051 --> 00:13:34.063 sest see võib teile tõsiseid vigastusi tekitada. 00:13:34.063 --> 00:13:37.025 sest see võib teile tõsiseid vigastusi tekitada. 00:13:37.025 --> 00:13:39.036 Olgu meil 1 M tugev hape. 00:13:39.036 --> 00:13:47.087 Selle pH on 0 ja pOH on 14. 00:13:47.087 --> 00:13:50.042 Võibolla järgmises videos ma näitan teile... 00:13:50.042 --> 00:13:52.058 Siit võib jääda mulje, et tegemist on absoluutse skaalaga. 00:13:52.058 --> 00:13:53.080 Siit võib jääda mulje, et tegemist on absoluutse skaalaga - 00:13:53.080 --> 00:13:57.049 et 0 on kõige happelisem ja 14 on kõige aluselisem - 00:13:57.049 --> 00:13:59.028 et 0 on kõige happelisem ja 14 on kõige aluselisem - 00:13:59.028 --> 00:14:00.000 kuid see pole nii. 00:14:00.000 --> 00:14:01.062 Skaalas saab minna veel kõrgemale kui 14 ja madalamale kui 0. 00:14:01.062 --> 00:14:02.045 Skaalas saab minna veel kõrgemale kui 14 ja madalamale kui 0. 00:14:02.045 --> 00:14:07.021 ph 0 oli 1 M tugeva happe puhul. 00:14:07.021 --> 00:14:10.024 Milline oleks pH 2 M tugeva happe puhul... võtame parem - 00:14:10.024 --> 00:14:11.061 milline oleks pH 10 M tugeva happe puhul 00:14:11.061 --> 00:14:11.084 Nii. 00:14:11.084 --> 00:14:12.083 Olgu vesinikioonide kontsentratsioon 10 M (mol/l). 00:14:12.083 --> 00:14:19.090 Olgu vesinikioonide kontsentratsioon 10 M (mol/l). 00:14:19.090 --> 00:14:23.014 Olgu 10 M tugeva happe vesilahus. 00:14:23.014 --> 00:14:24.008 Olgu 10 M tugeva happe vesilahus. 00:14:24.008 --> 00:14:27.009 Olgu 10 M tugeva happe vesilahus. 00:14:27.009 --> 00:14:28.075 Milline on sellisel juhul pH? 00:14:28.075 --> 00:14:33.001 pH on negatiivne logaritm (alusel 10) 10-st. 00:14:33.001 --> 00:14:34.041 Logaritm alusel 10 10-st on 1. 00:14:34.041 --> 00:14:36.026 10 astmes 1 on kümme. 00:14:36.026 --> 00:14:37.083 See võrdub miinus 1. 00:14:37.083 --> 00:14:40.076 Seega, 10 M tugeva happe (soolhape, lämmastikhape) lahuse puhul oleks pH -1. 00:14:40.076 --> 00:14:45.013 Seega, 10 M tugeva happe (soolhape, lämmastikhape) lahuse puhul oleks pH -1. 00:14:45.013 --> 00:14:47.005 Selle video materjaliga on nüüd kõik. 00:14:47.005 --> 00:14:49.007 Kohtumiseni järgmises videos.