1 00:00:00,000 --> 00:00:04,087 Kui vaadelda vett iseseisvalt, 2 00:00:04,087 --> 00:00:08,000 siis selles on tasakaal vee ja selle dissotsieerunud versiooni vahel. 3 00:00:08,000 --> 00:00:10,024 siis selles on tasakaal vee ja selle dissotsieerunud versiooni vahel. 4 00:00:10,024 --> 00:00:13,084 Väike osa veest muutub vesinikioonideks, 5 00:00:13,084 --> 00:00:16,000 mis reaalselt esinevad siiski hüdrooniumina. 6 00:00:16,000 --> 00:00:18,039 Vesinikioonid ühinevad teiste veemolekulidega. 7 00:00:18,039 --> 00:00:21,057 See peaks tegelikult olema H3O, kuid kirjutame selle siiski vesinikioonina. 8 00:00:21,057 --> 00:00:23,064 See peaks tegelikult olema H3O, kuid kirjutame selle siiski vesinikioonina. 9 00:00:23,064 --> 00:00:26,023 Vesinikioon on tegelikkuses prooton. 10 00:00:26,023 --> 00:00:29,087 Pluss hüdroksiidioon. 11 00:00:29,087 --> 00:00:34,047 Vaatleme vee tasakaaluolekut 25 kraadi Celsiuse juures. 12 00:00:34,047 --> 00:00:36,085 Vaatleme vee tasakaaluolekut 25 kraadi Celsiuse juures. 13 00:00:36,085 --> 00:00:39,042 Pidagem meeles, et tasakaalukonstandid ja -reaktsioonid sõltuvad vaid temperatuurist. 14 00:00:39,042 --> 00:00:42,003 Pidagem meeles, et tasakaalukonstandid ja -reaktsioonid sõltuvad vaid temperatuurist. 15 00:00:42,003 --> 00:00:43,078 Mitte millestki muust. 16 00:00:43,078 --> 00:00:46,047 Mingi konkreetse molekuli jaoks loomulikult. 17 00:00:46,047 --> 00:00:48,090 Niisiis, 25 kraadi Celiust. 18 00:00:48,090 --> 00:00:51,064 Üle-eelmises videos vaatlesime tasakaalukonstanti, 19 00:00:51,064 --> 00:00:54,040 mis on reaktsiooni produktide kontsentratsioonide korrutis 20 00:00:54,040 --> 00:01:01,099 jagatud reagentide kontsentratsioonide korrutisega. 21 00:01:01,099 --> 00:01:03,022 jagatud reagentide kontsentratsioonide korrutisega. 22 00:01:03,022 --> 00:01:05,027 Antud juhul on reagendiks vesi. 23 00:01:05,027 --> 00:01:06,059 Vesi on lahusti. 24 00:01:06,059 --> 00:01:09,065 Antud juhul on reagent kõikjal lahuses. 25 00:01:09,065 --> 00:01:11,078 Seega reagendi leidmise tõenäosus lahuses on 1. 26 00:01:11,078 --> 00:01:13,087 Seega reagendi leidmise tõenäosus lahuses on 1. 27 00:01:13,087 --> 00:01:17,029 Kuna antud juhul on reagent alati olemas, siis seda ei lisata. 28 00:01:17,029 --> 00:01:19,067 Võime kirjutada lihtsalt jagatud 1-ga. 29 00:01:19,067 --> 00:01:23,065 See on võrdne vee dissotsiatsioonikonstandiga. 30 00:01:23,065 --> 00:01:27,034 Õppisime, et selle konstandi väärtus on 10 astme miinus 14. 31 00:01:27,034 --> 00:01:32,051 Sest vees on vesinikioonide kontsentratsioon 10 astmes miinus 7 ning 32 00:01:32,051 --> 00:01:37,062 hüdroksiidioonide kontsentratsioon on samuti 10 astmes miinus 7. 33 00:01:37,062 --> 00:01:38,087 hüdroksiidioonide kontsentratsioon on samuti 10 astmes miinus 7. 34 00:01:38,087 --> 00:01:41,098 Kui nüüd võtta sellest kõigest logaritm. 35 00:01:41,098 --> 00:01:46,028 Kui võtta pKw. 36 00:01:46,028 --> 00:01:47,021 Mis see on? 37 00:01:47,021 --> 00:01:49,018 Kui kirjutada millegi ette p, siis tähendab see, et võetakse negatiivne logaritm. 38 00:01:49,018 --> 00:01:51,001 Kui kirjutada millegi ette p, siis tähendab see, et võetakse negatiivne logaritm. 39 00:01:51,001 --> 00:01:54,046 Negatiivne logaritm 10 astmes miinus 14-st: 40 00:01:54,046 --> 00:01:57,004 logaritm (alusel 10) 10 astmes miinus 14-st on miinus 14. 41 00:01:57,004 --> 00:01:59,040 Negatiivne logaritm on seega 14. 42 00:01:59,040 --> 00:02:07,076 pKw on seega 14 ning see võrdub... 43 00:02:07,076 --> 00:02:10,096 Võtame paremast poolest negatiivse logaritmi. 44 00:02:10,096 --> 00:02:12,052 See on logaritmi omadus. 45 00:02:12,052 --> 00:02:15,087 See on rohkem matemaatika kui keemia. 46 00:02:15,087 --> 00:02:23,065 Logaritm vesinik- ja hüdroksiidioonide korrutisest. 47 00:02:23,065 --> 00:02:25,071 See on samaväärne. 48 00:02:25,071 --> 00:02:32,018 See on sama, kui miinus logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist miinus 49 00:02:32,018 --> 00:02:40,015 logaritm hüdroksiidioonide kontsentratsioonist 50 00:02:40,015 --> 00:02:41,072 Mis me saame? 51 00:02:41,072 --> 00:02:48,053 See siin on pH, 52 00:02:48,053 --> 00:02:49,090 mis on võrdne negatiivse logaritmiga vesinikioonide kontsentratsoonist. 53 00:02:49,090 --> 00:02:52,083 See siin on 10 astmes miinus 7, eks ole? 54 00:02:52,083 --> 00:02:54,025 10 astmes miinus 7. 55 00:02:54,025 --> 00:02:55,086 Selle logaritm on miinus 7. 56 00:02:55,086 --> 00:02:56,065 Ees on veel üks miinus. 57 00:02:56,065 --> 00:02:59,056 Seega pH on 7. 58 00:02:59,056 --> 00:03:01,036 Ja mis see on? 59 00:03:01,036 --> 00:03:02,013 See siin. 60 00:03:02,013 --> 00:03:05,090 See on pOH. 61 00:03:05,090 --> 00:03:08,071 Negatiivne logaritm hüdroksiidioonide kontsentratsioonist. 62 00:03:08,071 --> 00:03:12,041 Loomulikult on ka see 10 astmes miinus 7. 63 00:03:12,041 --> 00:03:16,059 Leiame pOH. Logaritm sellest on miinus 7. 64 00:03:16,059 --> 00:03:17,058 Üks miinus on veel logaritmi ees. 65 00:03:17,058 --> 00:03:19,000 Saame vastuseks 7. 66 00:03:19,000 --> 00:03:24,005 Saame järgmise valemi: 67 00:03:24,005 --> 00:03:28,052 pKw (negatiivne logaritm vee dissotsiatsioonikonstandist) võrdub 68 00:03:28,052 --> 00:03:41,024 vee pH pluss vee pOH. 69 00:03:41,024 --> 00:03:43,078 25 kraadi Celsiuse juures on pKw konstant. 70 00:03:43,078 --> 00:03:45,055 25 kraadi Celsiuse juures on pKw konstant. 71 00:03:45,055 --> 00:03:47,072 Järgnevalt asume veele happe ja aluse lisamise juurde. 72 00:03:47,072 --> 00:03:49,009 Järgnevalt asume veele happe ja aluse lisamise juurde. 73 00:03:49,009 --> 00:03:55,062 pKe on 25 kraadi Celsiuse juures alati 14. 74 00:03:55,062 --> 00:03:57,081 Pidagem meeles, et niikaua, kui temperatuur on konstantne ning 75 00:03:57,081 --> 00:04:01,022 me ei puutu molekuli ennast, 76 00:04:01,022 --> 00:04:03,019 jääb tasakaalukonstant alati samaks. 77 00:04:03,019 --> 00:04:04,093 Sellepärast seda nimetataksegi konstandiks. 78 00:04:04,093 --> 00:04:08,071 Liigutame selle kõik nüüd eest ära. 79 00:04:08,071 --> 00:04:13,096 Olgu meil mingi kogus soolhapet, 80 00:04:13,096 --> 00:04:15,021 mis juhtub, kui lisada seda vette? 81 00:04:18,099 --> 00:04:21,025 Kasutan erinevaid värve. 82 00:04:21,025 --> 00:04:23,026 Olgu meil mingi kogus soolhapet. 83 00:04:23,026 --> 00:04:26,069 See on vesilahuses. 84 00:04:26,069 --> 00:04:32,089 On teada, et see dissotsieerub täielikult, 85 00:04:32,089 --> 00:04:39,039 mis tähendab seda, et tekivad vesinikioonid, 86 00:04:39,039 --> 00:04:42,073 mis omakorda ühinevad veemolekulidega, moodustades hüdrooniumi. 87 00:04:42,073 --> 00:04:44,075 mis omakorda ühinevad veemolekulidega, moodustades hüdrooniumi. 88 00:04:44,075 --> 00:04:51,056 Pluss kloriidi anioon (negatiivne ioon). 89 00:04:51,056 --> 00:04:53,085 Siin. 90 00:04:53,085 --> 00:05:09,007 Olgu meil 1 M (mol/l) soolhape. 91 00:05:09,007 --> 00:05:12,027 Olgu meil 1 M (mol/l) soolhape. 92 00:05:12,027 --> 00:05:13,076 Olgu meil 1 M (mol/l) soolhape. 93 00:05:13,076 --> 00:05:15,060 Selgitame lähemalt. 94 00:05:15,060 --> 00:05:18,061 Kui võtta 1 M soolhapet, siis tähendab see, et 95 00:05:18,061 --> 00:05:26,098 selles soolhappe lahuses on 1 mool vesinikkloriidi liitri lahuse kohta. 96 00:05:26,098 --> 00:05:28,004 selles soolhappe lahuses on 1 mool vesinikkloriidi liitri lahuse kohta. 97 00:05:28,004 --> 00:05:29,016 Lahus on suuremas osas vesi. 98 00:05:29,016 --> 00:05:30,075 See on vesilahusl 99 00:05:30,075 --> 00:05:33,000 Liitrit vee kohta, eks ole? 100 00:05:33,000 --> 00:05:36,075 Milline on nüüd nende ioonide kontsentratsioon? 101 00:05:36,075 --> 00:05:37,037 Milline on nüüd nende ioonide kontsentratsioon? 102 00:05:37,037 --> 00:05:39,012 Eriti huvitab meid, milline on vesinikioonide kontsentratsioon. 103 00:05:39,012 --> 00:05:41,047 Eriti huvitab meid, milline on vesinikioonide kontsentratsioon. 104 00:05:41,047 --> 00:05:46,025 Vesinikkloriid dissotsieerus täielikult, eks ole? 105 00:05:46,025 --> 00:05:49,033 Kogu vesinikkloriid - see ei ole tasakaalureaktsioon. 106 00:05:49,033 --> 00:05:49,093 Tuletame meelde. 107 00:05:49,093 --> 00:05:52,023 Joonistasin vaid ühesuunalise noole paremale. 108 00:05:52,023 --> 00:05:54,018 Vasakule pole isegi mitte väikest noolekest. 109 00:05:54,018 --> 00:05:57,025 See on tugev soolhape. 110 00:05:57,025 --> 00:06:01,050 Nii et kui lisada 1 mool vesinikkloriidi vesilahusesse, 111 00:06:01,050 --> 00:06:03,038 siis vesinikloriidi enam pole, see dissotsieerub täielikult. 112 00:06:03,038 --> 00:06:04,064 Jäävad vaid need ioonid. 113 00:06:04,064 --> 00:06:11,029 Vesinikioonide kontsentratsioon selles vesilahuses on nüüd 1 M (mol/l). 114 00:06:11,029 --> 00:06:16,008 Vesinikioonide kontsentratsioon selles vesilahuses on nüüd 1 M (mol/l). 115 00:06:16,008 --> 00:06:19,076 Lahuses on ka 1 mool kloriidioone, kui see pole siinkohal tähtis. 116 00:06:19,076 --> 00:06:22,054 Lahuses on ka 1 mool kloriidioone, kui see pole siinkohal tähtis. 117 00:06:22,054 --> 00:06:24,091 Nüüd oleks tore teada, milline on selle lahuse pH, 118 00:06:24,091 --> 00:06:27,032 Nüüd oleks tore teada, milline on selle lahuse pH, 119 00:06:27,032 --> 00:06:29,082 peale vesinikkloriidi lisamist. 120 00:06:29,082 --> 00:06:32,005 pH on vesinikioonide kontsentratsioon. 121 00:06:36,093 --> 00:06:38,063 Me juba teame vesinikioonide kontsentratsiooni, 122 00:06:38,063 --> 00:06:42,019 see on 1 M ehk 1 mool liitri lahuse kohta. 123 00:06:42,019 --> 00:06:53,044 pH võrdub seega negatiivse logaritmiga vesinikioonide kontsentratsioonist. 124 00:06:53,044 --> 00:06:54,076 pH võrdub seega negatiivse logaritmiga vesinikioonide kontsentratsioonist. 125 00:06:54,076 --> 00:06:56,089 Ehk ühest. 126 00:06:56,089 --> 00:06:59,014 Millisele astmele on vaja 10 võtta, et saada tulemuseks 1? 127 00:06:59,014 --> 00:07:01,097 Suvaline arv astmes 0 võrdub 1, kaasa arvatud 10. 128 00:07:01,097 --> 00:07:02,093 Suvaline arv astmes 0 võrdub 1, kaasa arvatud 10. 129 00:07:02,093 --> 00:07:05,098 See võrdub 0, miinus 0 võrdub 0. 130 00:07:05,098 --> 00:07:07,038 Seega pH on 0. 131 00:07:07,038 --> 00:07:15,019 Seega, kui on 1 M soolhape ja 132 00:07:15,019 --> 00:07:19,005 see lisada vesilahusele, siis... 133 00:07:19,005 --> 00:07:21,094 Pidasin silmas siiski seda, et kui soolhappe lahus on peale vesinikkloriidi lisamist vesilahusele 1-molaarne, 134 00:07:21,094 --> 00:07:23,043 Pidasin silmas siiski seda, et kui soolhappe lahus on peale vesinikkloriidi lisamist vesilahusele 1-molaarne, 135 00:07:23,043 --> 00:07:26,075 ehk kui vesinikioonide kontsentratsioon on 1 mool liitri lahuse kohta, 136 00:07:26,075 --> 00:07:31,019 ehk kui vesinikioonide kontsentratsioon on 1 mool liitri lahuse kohta, 137 00:07:31,019 --> 00:07:33,093 siis selle lahuse pH on 0 138 00:07:33,093 --> 00:07:35,018 pH 0 139 00:07:38,004 --> 00:07:43,075 Puhta vee (kuhu pole lisatud hapet) pH on 7. 140 00:07:43,075 --> 00:07:44,067 Puhta vee (kuhu pole lisatud hapet) pH on 7. 141 00:07:44,067 --> 00:07:49,037 Seda nimetatakse neutraalseks pH-ks. 142 00:07:49,037 --> 00:07:54,000 Nüüd me teame, et kui meil on 1 M soolhappe lahus - 143 00:07:54,000 --> 00:07:59,001 kirjutan selle punasega - 144 00:07:59,001 --> 00:08:07,092 siis selle lahuse pH on 0. 145 00:08:07,092 --> 00:08:11,043 On ilmselge, et madalam pH tähendab suuremat happelisust. 146 00:08:11,043 --> 00:08:14,061 Vaatlesime seda eelmises videos. 147 00:08:14,061 --> 00:08:18,041 Leiame nüüd, milline on selle soolhappe lahuse pOH. 148 00:08:18,041 --> 00:08:24,086 Soolhappe vesilahuse pOH. 149 00:08:24,086 --> 00:08:28,049 Kasutame Le Chaterier printsiipi. 150 00:08:28,049 --> 00:08:29,092 Lähme tagasi selle juurde, millest rääkisime enne. 151 00:08:32,061 --> 00:08:34,037 See siin on puhas vesi. 152 00:08:34,037 --> 00:08:37,054 Kui lisada siia 1 M soolhapet , 153 00:08:37,054 --> 00:08:46,007 siis oleks see juskui lisada mingi ülisuur kogus vesinikioone. 154 00:08:46,007 --> 00:08:46,095 siis oleks see juskui lisada mingi ülisuur kogus vesinikioone. 155 00:08:46,095 --> 00:08:50,026 Vesinikioonide kontsentratsioon suureneb olulisel määral. 156 00:08:50,026 --> 00:08:52,090 Le Chaterier printsiibi kohaselt 157 00:08:52,090 --> 00:08:55,064 hüdroksiidioonide kontsentratsioon väheneb 158 00:08:55,064 --> 00:08:56,087 ning reaktsiooni suund pöördub vasakule. 159 00:08:56,087 --> 00:08:59,015 Tasakaaluvõrrandi suund muutub vasakule. 160 00:08:59,015 --> 00:09:00,012 Kuid tuletame meelde. 161 00:09:00,012 --> 00:09:03,040 Vees endas oli vesinikioonide kontsentratsioon vaid 10 astmes miinus 7. 162 00:09:03,040 --> 00:09:10,086 Nüüd lisame sellel tohutu koguse. 163 00:09:10,086 --> 00:09:13,022 Puhtas vees oli vesinikioonide kontsentratsioon 1/10000000 mol/l. 164 00:09:13,022 --> 00:09:17,011 Nüüd lisame... kui palju? 165 00:09:17,011 --> 00:09:17,075 10 astmes 7. 166 00:09:17,075 --> 00:09:22,035 Lisame veele juurde 10 miljonit korda rohkem vesinikioone. 167 00:09:22,035 --> 00:09:23,048 Lisame veele juurde 10 miljonit korda rohkem vesinikioone. 168 00:09:23,048 --> 00:09:25,029 Kõik see seguneb lahuses. 169 00:09:25,029 --> 00:09:26,037 Hüdroksiidioonide kontsentratsioon väheneb oluliselt, 170 00:09:26,037 --> 00:09:30,048 Hüdroksiidioonide kontsentratsioon väheneb oluliselt, 171 00:09:30,048 --> 00:09:32,061 sest lisati suur kogus vesinikioone. 172 00:09:32,061 --> 00:09:34,095 Vesinikioonide kontsentratsioon jällegi tõuseb, 173 00:09:34,095 --> 00:09:37,001 sest need saavad tarbida vaid niipalju hüdroksiidioone. 174 00:09:37,001 --> 00:09:38,042 Hüdroksiidioone on väga vähe, 175 00:09:38,042 --> 00:09:40,088 kõigest 10 astmes miinus 7 mol/l. 176 00:09:40,088 --> 00:09:43,017 Vesinikioonide kontsentratsioon on 1 mol/l. 177 00:09:43,017 --> 00:09:46,011 Kui vesinikioonide kontsentratsioon on 1 M... 178 00:09:46,011 --> 00:09:48,041 sest 10 astmes miinus 7 M 179 00:09:48,041 --> 00:09:50,059 tarbitakse ära nende poolt siin. 180 00:09:50,059 --> 00:09:53,067 Milline on hüdroksiidioonide lõplik kontsentratsioon? 181 00:09:53,067 --> 00:09:58,084 Me juba teame, et 25 kraadi Celsiuse juures on vee pKw 14 182 00:09:58,084 --> 00:10:03,032 ning pKw võrdub lahuse pH pluss pOH. 183 00:10:03,032 --> 00:10:05,025 ning pKw võrdub lahuse pH pluss pOH. 184 00:10:05,025 --> 00:10:12,033 Antud juhul on 1 M soolhappe lahuse pH 0, eks ole? 185 00:10:12,033 --> 00:10:14,027 Antud juhul on 1 M soolhappe lahuse pH 0, eks ole? 186 00:10:14,027 --> 00:10:19,059 Siis 1 M soolhappe lahuse pOH on 14. 187 00:10:19,059 --> 00:10:24,007 pOH võrdub 14. 188 00:10:24,007 --> 00:10:26,015 Teeme nüüd sarnase näite läbi alusega 189 00:10:26,015 --> 00:10:26,097 ning leiame, milline on selle lahuse pH. 190 00:10:26,097 --> 00:10:28,048 Tugev alus 191 00:10:28,048 --> 00:10:30,063 Peagi näete, et kõik on täpselt vastupidine. 192 00:10:30,063 --> 00:10:35,070 Olgu aluseks kaaliumhüdroksiid. 193 00:10:35,070 --> 00:10:37,050 See on tugev alus, 194 00:10:37,050 --> 00:10:43,062 seega dissotseerub vees täielikult kaaliumkatioonideks, 195 00:10:43,062 --> 00:10:46,022 positiivselt laetud ioonideks. 196 00:10:46,022 --> 00:10:50,012 Pluss hüdroksiidanioonideks. 197 00:10:50,012 --> 00:10:51,041 See dissotseerub täielikult. 198 00:10:51,041 --> 00:10:53,064 Kui ma lisan midagi vesilahusele... 199 00:10:53,064 --> 00:10:54,089 Panen selle kirja. 200 00:10:59,019 --> 00:11:02,046 Vesilahus tähendab, et aine on lahustunud vees. 201 00:11:02,046 --> 00:11:05,094 Lisame 1 mooli KOH-i. 202 00:11:05,094 --> 00:11:07,008 Tuletame meelde, et kontsentratsioon on oluline. 203 00:11:07,008 --> 00:11:07,095 Ei saa lihtsalt öelda, et soolhappe pH on 0. 204 00:11:07,095 --> 00:11:09,032 Ei saa lihtsalt öelda, et soolhappe pH on 0. 205 00:11:09,032 --> 00:11:09,041 Ei. 206 00:11:09,041 --> 00:11:11,032 Õige on öelda, et 1-molaarse soolhappe lahuse pH on 0. 207 00:11:11,032 --> 00:11:13,070 Õige on öelda, et 1-molaarse soolhappe lahuse pH on 0. 208 00:11:13,070 --> 00:11:15,004 Ma tegelikult ei kirjutanud seda välja. 209 00:11:15,004 --> 00:11:15,065 Kirjutan nüüd. 210 00:11:15,065 --> 00:11:16,090 1 M. 211 00:11:19,028 --> 00:11:22,037 Jätan teile arvutada, milline on pH või pOH 212 00:11:22,037 --> 00:11:24,030 2-molaarse soolhappe lahuse puhul 213 00:11:24,030 --> 00:11:26,095 või 10-molaarse soolhappe lahuse puhul. 214 00:11:26,095 --> 00:11:29,070 Leidke, millised on need pH-d. 215 00:11:29,070 --> 00:11:36,009 Olgu meil 1 M kaaliumhüdroksiid. 216 00:11:39,009 --> 00:11:41,016 1-molaarne KOH. 217 00:11:41,016 --> 00:11:42,094 See dissotseerub veel täielikult. 218 00:11:42,094 --> 00:11:43,061 See dissotseerub veel täielikult. 219 00:11:43,061 --> 00:11:47,061 KOH-d ei jää järgi. 220 00:11:47,061 --> 00:11:50,048 Kui suur on OH (hüdroksiidioonide) kontsentratsioon? 221 00:11:50,048 --> 00:11:55,086 OH kontsentratsioon on 1 M. 222 00:11:55,086 --> 00:11:56,007 On mul õigus? 223 00:11:56,007 --> 00:11:58,029 Kui oli 1 mol/l seda, siis on ka 1 mol/l seda. 224 00:11:58,029 --> 00:11:58,084 Kui oli 1 mol/l seda, siis on ka 1 mol/l seda. 225 00:11:58,084 --> 00:12:01,016 Sest kogu KOH dissotseerub vees. 226 00:12:01,016 --> 00:12:02,044 Milline on pOH? 227 00:12:05,035 --> 00:12:08,025 pOH on selle negatiivne logaritm. 228 00:12:08,025 --> 00:12:10,045 Logaritm 1 võrdub 0. 229 00:12:10,045 --> 00:12:12,070 Negatiivne 0 on 0. 230 00:12:12,070 --> 00:12:19,012 pH on antud juhul... 231 00:12:19,012 --> 00:12:20,070 Ei ole teada, milline on vesinikioonide kontsentratsioon, 232 00:12:20,070 --> 00:12:22,054 Ei ole teada, milline on vesinikioonide kontsentratsioon, 233 00:12:22,054 --> 00:12:24,032 kuid on teada, et kui lisada neid (hüdroksiidioone), 234 00:12:24,032 --> 00:12:26,016 siis need ühinevad vesinikioonidega, 235 00:12:26,016 --> 00:12:27,011 mistõttu vesinikioonide kontsentratsioon väheneb märgatavalt. 236 00:12:27,011 --> 00:12:28,048 Kui kuidas seda mõõta? 237 00:12:28,048 --> 00:12:29,064 Tuletame meelde 238 00:12:29,064 --> 00:12:32,029 25 kraadi Celsiuse järgi. 239 00:12:32,029 --> 00:12:34,092 pKw võrdub pH pluss pOH. 240 00:12:34,092 --> 00:12:37,013 pKw võrdub pH pluss pOH. 241 00:12:37,013 --> 00:12:38,062 Näitasime seda selle video alguses. 242 00:12:38,062 --> 00:12:43,025 Seega, 14 võrdub pH pluss 0. 243 00:12:43,025 --> 00:12:45,042 0 on antud juhul pOH. 244 00:12:45,042 --> 00:12:49,017 Saame, et pH on 14. 245 00:12:49,017 --> 00:12:52,072 Seega, kui on 1 M tugeva aluse (antud näite puhul KOH) lahus... 246 00:12:52,072 --> 00:12:55,082 Seega, kui on 1 M tugeva aluse (antud näite puhul KOH) lahus... 247 00:12:55,082 --> 00:12:57,030 Kirjutan selle välja. 248 00:12:57,030 --> 00:13:05,044 1-molaarne tugev alus. 249 00:13:05,044 --> 00:13:08,021 Jätame meelde, et tugev on keemias ametlik mõiste - 250 00:13:08,021 --> 00:13:11,012 see tähendab täielikku dissotsatsiooni. 251 00:13:11,012 --> 00:13:17,098 Tugeva aluse puhul on pH 14 ja pOH 0. 252 00:13:17,098 --> 00:13:22,044 Olgu 1 M tugev hape. 253 00:13:22,044 --> 00:13:25,067 Kui keegi näiteks ütleb, et neil on midagi, mille pH on 0 254 00:13:25,067 --> 00:13:31,051 ja nad sooviksid seda teie pihta visata, siis tasuks keelduda, 255 00:13:31,051 --> 00:13:34,063 sest see võib teile tõsiseid vigastusi tekitada. 256 00:13:34,063 --> 00:13:37,025 sest see võib teile tõsiseid vigastusi tekitada. 257 00:13:37,025 --> 00:13:39,036 Olgu meil 1 M tugev hape. 258 00:13:39,036 --> 00:13:47,087 Selle pH on 0 ja pOH on 14. 259 00:13:47,087 --> 00:13:50,042 Võibolla järgmises videos ma näitan teile... 260 00:13:50,042 --> 00:13:52,058 Siit võib jääda mulje, et tegemist on absoluutse skaalaga. 261 00:13:52,058 --> 00:13:53,080 Siit võib jääda mulje, et tegemist on absoluutse skaalaga - 262 00:13:53,080 --> 00:13:57,049 et 0 on kõige happelisem ja 14 on kõige aluselisem - 263 00:13:57,049 --> 00:13:59,028 et 0 on kõige happelisem ja 14 on kõige aluselisem - 264 00:13:59,028 --> 00:14:00,000 kuid see pole nii. 265 00:14:00,000 --> 00:14:01,062 Skaalas saab minna veel kõrgemale kui 14 ja madalamale kui 0. 266 00:14:01,062 --> 00:14:02,045 Skaalas saab minna veel kõrgemale kui 14 ja madalamale kui 0. 267 00:14:02,045 --> 00:14:07,021 ph 0 oli 1 M tugeva happe puhul. 268 00:14:07,021 --> 00:14:10,024 Milline oleks pH 2 M tugeva happe puhul... võtame parem - 269 00:14:10,024 --> 00:14:11,061 milline oleks pH 10 M tugeva happe puhul 270 00:14:11,061 --> 00:14:11,084 Nii. 271 00:14:11,084 --> 00:14:12,083 Olgu vesinikioonide kontsentratsioon 10 M (mol/l). 272 00:14:12,083 --> 00:14:19,090 Olgu vesinikioonide kontsentratsioon 10 M (mol/l). 273 00:14:19,090 --> 00:14:23,014 Olgu 10 M tugeva happe vesilahus. 274 00:14:23,014 --> 00:14:24,008 Olgu 10 M tugeva happe vesilahus. 275 00:14:24,008 --> 00:14:27,009 Olgu 10 M tugeva happe vesilahus. 276 00:14:27,009 --> 00:14:28,075 Milline on sellisel juhul pH? 277 00:14:28,075 --> 00:14:33,001 pH on negatiivne logaritm (alusel 10) 10-st. 278 00:14:33,001 --> 00:14:34,041 Logaritm alusel 10 10-st on 1. 279 00:14:34,041 --> 00:14:36,026 10 astmes 1 on kümme. 280 00:14:36,026 --> 00:14:37,083 See võrdub miinus 1. 281 00:14:37,083 --> 00:14:40,076 Seega, 10 M tugeva happe (soolhape, lämmastikhape) lahuse puhul oleks pH -1. 282 00:14:40,076 --> 00:14:45,013 Seega, 10 M tugeva happe (soolhape, lämmastikhape) lahuse puhul oleks pH -1. 283 00:14:45,013 --> 00:14:47,005 Selle video materjaliga on nüüd kõik. 284 00:14:47,005 --> 00:14:49,007 Kohtumiseni järgmises videos.