0:00:00.880,0:00:03.300 Teretulemast pöördemomendi esitlemisele. 0:00:03.300,0:00:06.060 Kui sa vaatasid masskeskme 0:00:06.060,0:00:08.690 esitust, mida sa peaksid olema teinud, võisid sa saada väikese 0:00:08.690,0:00:11.850 ettekujutuse, mis on pöördemoment. 0:00:11.850,0:00:14.350 Ja nüüd teeme seda detailsemalt. 0:00:14.350,0:00:19.680 Üldiselt, massikeskme videost me õppisime, et 0:00:19.680,0:00:23.745 kui see on joonlaud ja see on joonlaua massikese. 0:00:26.330,0:00:32.259 Ja kui ma peaksin jõudu rakendama massikeskmesse, siis ma 0:00:32.259,0:00:35.820 kiirendaksin tervet joonlauda jõuga samas suunas. 0:00:35.820,0:00:37.810 Kui mul on jõud rakendatud massikeskmele seal, 0:00:37.810,0:00:41.240 siis terve joonlaud kiirendaks selles suunas. 0:00:41.240,0:00:43.510 Ja me mõtleks selle välja võttes jõu, mida me 0:00:43.510,0:00:46.000 rakendame sellele ja jagades selle joonlaua massikeskmega. 0:00:46.000,0:00:49.020 Ja massikeskme videos ma tähendan-- noh, mis 0:00:49.020,0:00:52.040 juhtub, kui jõudu rakendada siia? 0:00:52.040,0:00:54.050 Massikeskmest eemale? 0:00:54.050,0:00:56.960 Noh, selles situatsioonis objekt, eeldades, et see on vaba 0:00:56.960,0:00:59.750 hõljuv objekt kosmosesüstikul või midagi, siis see 0:00:59.750,0:01:02.450 hakkab ümber massikeskme keerlema. 0:01:02.450,0:01:06.410 Ja see on samuti tõene, kui me ei oleks kasutanud massikeset, 0:01:06.410,0:01:07.810 vaid määranud punkti. 0:01:07.810,0:01:14.110 Ütleme, et meil on teine joonlaud. 0:01:14.110,0:01:17.310 Kuigi sellel on vähem kõrgust kui eelmisel. 0:01:17.310,0:01:19.160 Selle asemel, et massikeskme pärast muretseda, ütleme, et 0:01:19.160,0:01:22.930 see on lihtsalt fikseeritud punkt siin. 0:01:22.930,0:01:23.980 Ütleme, et see on fikseeritud siin. 0:01:23.980,0:01:28.450 Kui see saaks olla kella seier ja see on alla 0:01:28.450,0:01:30.510 löödud kella külge siin. 0:01:30.510,0:01:33.160 Kui me seda pöörata prooviksime, siis see pöörduks alati 0:01:33.160,0:01:34.170 ümber selle punkti. 0:01:34.170,0:01:35.800 Ja sama asi juhtuks, 0:01:35.800,0:01:38.830 kui ma peaksin rakendama jõudu selles punktis, võib-olla ma saaksin 0:01:38.830,0:01:41.550 lõhkuda naela kella taga või midagi, aga ma 0:01:41.550,0:01:44.830 ma ei keera seda nõela või seda joonlauda või milleks iganes 0:01:44.830,0:01:45.770 sa seda nimetada soovid. 0:01:45.770,0:01:51.440 Aga kui ma rakendaks jõudu siia, ma keeraksin joonlauda 0:01:51.440,0:01:53.440 ümber pöördepunkti. 0:01:53.440,0:01:58.010 Ja see jõud, mis on rakendatud pöördepunktist 0:01:58.010,0:02:01.080 kaugemal, või me võiksime öelda pöördeteljest, või 0:02:01.080,0:02:02.190 massikeskmest. 0:02:02.190,0:02:03.770 Seda nimetatakse pöördemomendiks. 0:02:03.770,0:02:08.949 Ja pöördemoment, selle tähis on see kreeka täht, ma arvan, 0:02:08.949,0:02:11.860 et see on tau, see on kurvikas T. 0:02:11.860,0:02:17.640 Ja pöördemoment on defineerituna jõud korda vahemaa. 0:02:17.640,0:02:19.560 Ja mis jõud ja mis vahemaa see on? 0:02:19.560,0:02:25.030 See on see jõud, mis on risti objektiga. 0:02:25.030,0:02:26.960 Ma arvan, et sa saaksid öelda vahemaa vektoriga. 0:02:26.960,0:02:29.170 Kui see on vahemaa vektor-- las ma teen selle 0:02:29.170,0:02:31.110 teise värviga. 0:02:31.110,0:02:37.790 Kui see on vahemaa vektor, siis jõu komponent 0:02:37.790,0:02:40.750 on risti selle vahemaa vektoriga. 0:02:40.750,0:02:42.100 Ja see on pöördemoment. 0:02:42.100,0:02:43.320 Ja seega mis on selle üksused? 0:02:43.320,0:02:46.810 Noh, jõud on njuutonid ja vahemaa on meetrid, seega see on 0:02:46.810,0:02:48.570 njuuton meetrid. 0:02:48.570,0:02:51.010 Ja sa ütled, hey Sal, njuutonid korda meetrid, jõud 0:02:51.010,0:02:54.440 korda vahemaa, see näeb välja, nagu töö. 0:02:54.440,0:02:56.840 On väga tähtis mõista, et see ei ole töö, 0:02:56.840,0:02:59.300 ja sellepärast me ei nimeta seda džauliks. 0:02:59.300,0:03:01.130 Sest töö korral, mida me teeme? 0:03:01.130,0:03:03.010 Me tõlgime objekti. 0:03:03.010,0:03:06.960 Kui see on objekt ja ma rakendan jõudu, siis ma võtan 0:03:06.960,0:03:09.610 jõu üle vahemaa samas 0:03:09.610,0:03:12.000 suunas, nagu jõud. 0:03:12.000,0:03:14.880 Siin on vahemaa ja jõud 0:03:14.880,0:03:15.750 paralleelsed üksteisega. 0:03:15.750,0:03:17.910 Sa võiksid öelda, et vahemaa vektor ja jõu vektor 0:03:17.910,0:03:20.850 on samas suunas. 0:03:20.850,0:03:22.090 Muidugi, see on translatiivne. 0:03:22.090,0:03:23.350 Terve objekt lihtsalt liigub. 0:03:23.350,0:03:24.940 See ei pöörle ega midagi. 0:03:24.940,0:03:28.340 Pöördemomendi korral, las ma vahetan värve. 0:03:28.340,0:03:32.000 Vahemaa vektor, see on vahemaa massikeskme tugipunktist 0:03:32.000,0:03:33.770 või pöördepunktist, kuhu ma 0:03:33.770,0:03:34.840 jõudu rakendan. 0:03:34.840,0:03:38.640 See vahemaa vektor on risti jõuga, 0:03:38.640,0:03:39.790 mida rakendatakse. 0:03:39.790,0:03:42.930 Seega pöördemoment ja töö on fundamentaalselt kaks erinevat 0:03:42.930,0:03:45.940 asja, isegi kui nende üksused on samad. 0:03:45.940,0:03:48.660 Ja see on veidi sümboolne. 0:03:48.660,0:03:53.610 Vahemaad nimetatakse tihti momendi õla kauguseks. 0:03:53.610,0:03:54.960 Ja ma ei tea, kust see tuli. 0:03:54.960,0:03:57.250 Võib-olla üks teist kõigist saab kirjutada mulle sõnumi öeldes kust see 0:03:57.250,0:03:58.180 tuli. 0:03:58.180,0:04:01.200 Ja tihti mõnes teie füüsika klassis nad 0:04:01.200,0:04:03.400 nimetavad pöördemomenti momendiks. 0:04:03.400,0:04:04.970 Aga me tegeleme mõistega pöördemoment. 0:04:04.970,0:04:08.280 Ja see on lõbusam, kuna lõpuks me suudame mõista 0:04:08.280,0:04:11.630 mõistet, nagu hobujõud autodes. 0:04:11.630,0:04:14.230 Teeme natuke matemaatikat, loodetavasti olen ma andnud sulle 0:04:14.230,0:04:16.930 natuke intuitsiooni. 0:04:16.930,0:04:23.510 Ütleme, et mul oli see joonlaud. 0:04:23.510,0:04:28.780 Ja ütleme, et see siin on selle pöördepunkti. 0:04:28.780,0:04:29.960 Seega see keerleks ümber selle punkti. 0:04:29.960,0:04:32.220 See on naelutatud seinale või midagi sellist. 0:04:32.220,0:04:37.990 Ja ütleme, et ma rakendan jõudu-- Ütleme, et momendi 0:04:37.990,0:04:39.760 õla jõudu. 0:04:39.760,0:04:41.532 Ütleme, et see vahemaa, las ma teen selle 0:04:41.532,0:04:43.690 teise värviga. 0:04:43.690,0:04:49.740 Ütleme, et see vahema siin on 10 meetrit. 0:04:49.740,0:04:57.300 Ja kui ma peaksin rakendama 5 njuutonist jõudu risti 0:04:57.300,0:05:00.710 vahemaa vektoriga või momendi õla dimensioonile, 0:05:00.710,0:05:02.040 võiksid sa seda vaadelda mõlemat pidi. 0:05:02.040,0:05:04.300 Pöördemoment on päris lihtne selles situatsioonis. 0:05:04.300,0:05:11.580 Pöördemoment hakkab olema võrdne jõuga, 5 njuutonit, korda 0:05:11.580,0:05:13.010 vahemaa, 10. 0:05:13.010,0:05:16.816 Seega see oleks 50 njuuton meetrit. 0:05:16.816,0:05:18.910 Ja sa ilmselt ütled, et Sal, kuidas ma tean, kas 0:05:18.910,0:05:20.490 see pöördemoment hakkab olema positiivne või negatiivne. 0:05:20.490,0:05:22.880 Ja see on, kus on lihtsalt üldiselt meelevaldne konventsioon 0:05:22.880,0:05:23.550 füüsikas. 0:05:23.550,0:05:25.190 Ja on hea teada. 0:05:25.190,0:05:30.150 Kui sa pöörad päripäeva, pöördemoment on negatiivne. 0:05:30.150,0:05:30.990 Las ma lähen teist teed. 0:05:30.990,0:05:32.930 Kui sa pööraksid vastupäeva, nagu me olime 0:05:32.930,0:05:35.650 selles näites, pöörates vastupäeva, vastupidine 0:05:35.650,0:05:38.250 suund võrreldes sellega, kuidas kell muidu liiguks. 0:05:38.250,0:05:39.560 Pöördemoment on positiivne. 0:05:39.560,0:05:42.540 Ja kui sa pöörad päripäeva teist 0:05:42.540,0:05:44.250 teed, pöördemoment on negatiivne. 0:05:44.250,0:05:45.680 Seega päripäeva on negatiivne. 0:05:45.680,0:05:50.390 Ja ma ei lähe vektorkorrutistesse ja 0:05:50.390,0:05:52.210 lineaaralgebrasse pöördemomendist praegu, sest ma arvan, 0:05:52.210,0:05:53.790 et see on veidi üleliia. 0:05:53.790,0:05:55.450 Aga me teeme seda kunagi, kui me teeme rohkem 0:05:55.450,0:05:58.160 matemaatiliselt intensiivsemat füüsikat. 0:05:58.160,0:06:00.190 Aga, seega, piisavalt hea. 0:06:00.190,0:06:02.790 On pöördemoment 50 njuuton meetriga. 0:06:02.790,0:06:04.390 Ja see on terve pöördemoment, mis leiab aset 0:06:04.390,0:06:05.040 sellel objektil. 0:06:05.040,0:06:06.330 Seega, see hakkab pöörlema selles suunas. 0:06:06.330,0:06:09.910 Ja meil ei ole tööriistu veel, et välja selgitada, kui kiiresti 0:06:09.910,0:06:10.660 see pöörlema hakkab. 0:06:10.660,0:06:12.010 Aga me teame, et see hakkab pöörlema. 0:06:12.010,0:06:14.510 Ja see on ähmaselt kasulik. 0:06:14.510,0:06:17.100 Aga kui ma ütleksin, et objekt ei pöörle? 0:06:17.100,0:06:24.940 Ja et mul on veel üks jõud siin tegutsemas? 0:06:24.940,0:06:35.180 Ja ütleme, et see jõud on-- ma ei tea, las ma mõtlen 0:06:35.180,0:06:37.570 midagi välja, see on 5 meetrit vasakule 0:06:37.570,0:06:38.820 pöördepunktist. 0:06:44.000,0:06:48.130 Kui ma ütleksin sulle, et see objekt ei pöörle. 0:06:48.130,0:06:50.610 Seega kui ma ütlen sulle, et objekt ei pöörle, see 0:06:50.610,0:06:56.340 tähendab, et pinnalaotuse pöördemoment sellel joonlaual peab olema 0, sest see 0:06:56.340,0:07:00.380 ei ole-- selle pöörlemise kiirus ei ole muutuv. 0:07:00.380,0:07:01.860 Ma peaksin olema veidi täpne. 0:07:01.860,0:07:07.600 Kui ma rakendan mõnda jõudu siin ja endiselt ei pöörle, 0:07:07.600,0:07:12.020 siis me teame, et pinnalaotuse pöördemoment sellel objektil on 0. 0:07:12.020,0:07:14.730 Seega mis on jõud, mida siin rakendatakse? 0:07:14.730,0:07:16.750 Noh, mis on pinnalaotuse pöördemoment? 0:07:16.750,0:07:19.170 See on see pöördemoment, mille me juba välja mõtlesime. 0:07:19.170,0:07:20.740 See läheb päripäeva. 0:07:20.740,0:07:24.340 See on 5-- Las ma teen selle heledamas värvis. 0:07:24.340,0:07:27.480 5 korda 10. 0:07:27.480,0:07:28.960 Ja siis pinnalaotuse pöördemomendi. 0:07:28.960,0:07:31.580 Kõikide pöördemomentide summa peab olema võrdne 0'ga. 0:07:31.580,0:07:32.510 Seega, mis on see pöördemoment? 0:07:32.510,0:07:34.480 Las ma nimetan selle f'ks. 0:07:34.480,0:07:35.750 See on jõud. 0:07:35.750,0:07:40.790 Seega pluss-- No, see jõud on mis suunas? 0:07:40.790,0:07:43.110 Päripäeva või vastupäeva? 0:07:43.110,0:07:44.810 Noh, see on päripäeva. 0:07:44.810,0:07:47.710 See jõud tahab joonlaua selles suunas keerlema panna. 0:07:47.710,0:07:50.040 See hakkab tegelikult olema negatiivne pöördemoment. 0:07:50.040,0:07:55.570 Seega ütleme, et paneme negatiivse numbri siia korda f, korda selle 0:07:55.570,0:07:59.630 momendi õla vahemaa, korda 5, ja kõik see 0:07:59.630,0:08:00.930 peab olema võrdne 0'ga. 0:08:00.930,0:08:05.300 Pinnalaotuse pöördemoment on 0, sest objekti pöörlemise kiiruse muutumine 0:08:05.300,0:08:07.990 ei muutu, või kui see algas mitte pööreldes, 0:08:07.990,0:08:09.660 siis see endiselt ei pöörle. 0:08:09.660,0:08:16.300 Seega siin me saame 50 miinus 5 f on võrdne 0'ga. 0:08:16.300,0:08:20.440 See on 50 on võrdne 5 f'ga. 0:08:20.440,0:08:22.290 f on võrdne 10'ga. 0:08:22.290,0:08:25.700 Kui me jälgime üksuseid terve aeg, siis me saaksime, et 0:08:25.700,0:08:28.460 f on võrdne 10 njuutoniga. 0:08:28.460,0:08:30.220 See on huvitav. 0:08:30.220,0:08:34.289 Ma rakendasin topelt jõudu poolele vahemaale. 0:08:34.289,0:08:38.409 Ja see kompenseeris poole jõust kahekordse vahemaa korral. 0:08:38.409,0:08:41.059 Ja me peaks seostama, või hakkama seostama sellega, mida 0:08:41.059,0:08:43.309 me mehhaanilises eelises rääkisime. 0:08:43.309,0:08:45.270 Sa võiksid seda mõlemat moodi vaadelda. 0:08:45.270,0:08:48.160 Ütleme, et need on inimesed, kes jõudu rakendavad. 0:08:48.160,0:08:50.430 Ütleme, et see vend siin rakendab 10 njuutonit. 0:08:50.430,0:08:51.410 Ta on palju tugevam. 0:08:51.410,0:08:53.240 Ta on kaks korda tugevam kui see vend siin. 0:08:53.240,0:08:57.310 Aga kuna see vend on kaks korda kaugemal pöördepunktist, 0:08:57.310,0:08:59.820 ta balanseerib teise venna. 0:08:59.820,0:09:01.810 Sa võid seda ka vaadelda, et sellel vennal on 0:09:01.810,0:09:04.340 mehaaniline eelis või omab 2'e mehaanilist eelist. 0:09:04.340,0:09:06.330 Ja vaata mehaanilise eelise videosid, kui see 0:09:06.330,0:09:07.910 tekitab segadust. 0:09:07.910,0:09:09.550 Aga see on, kus pöördemoment on kasulik. 0:09:09.550,0:09:13.600 Sest, kui objekti pöörlemise sagedus ei ole muutuv, sa 0:09:13.600,0:09:16.200 tead, et pinnalaotuse pöördemoment sellel objektil on 0. 0:09:16.200,0:09:19.910 Ja sa võid lahendada jõududele või vahemaadele. 0:09:19.910,0:09:21.460 Mul on praegu kiire, seega ma näen 0:09:21.460,0:09:23.380 sind järgmises videos.