WEBVTT

00:00:00.340 --> 00:00:02.190
Selles videos tahan rääkida pisut

00:00:02.190 --> 00:00:05.500
neerust--siin on suur pilt neerust--

00:00:05.500 --> 00:00:08.200
ja sellest, kuidas see töötab--Usun, et

00:00:08.200 --> 00:00:10.500
võib öelda, tema madalamail võimsusel ja selleks on

00:00:10.500 --> 00:00:11.420
nefron.

00:00:11.420 --> 00:00:16.700
Seega, räägime pisut neerust ja nefronist.

00:00:16.700 --> 00:00:18.780
Usun, et juba tunnete neeru.

00:00:18.780 --> 00:00:19.680
Meil on neid kaks.

00:00:19.680 --> 00:00:23.270
Need organid on ilmselt kõige tuntumad selle poolest,

00:00:23.270 --> 00:00:27.860
et lubavad meil jäätmeid väljutada.

00:00:27.860 --> 00:00:32.229
Aga osa sellest protsessist aitab meil ka hoida

00:00:32.229 --> 00:00:36.410
õiget vedeliku taset ja isegi soolade

00:00:36.410 --> 00:00:39.010
või elektrolüütide hulka, mis meis on ning vererõhku, aga ütleksin

00:00:39.010 --> 00:00:40.870
lihtsalt, et nad hoiavad meie vedeliku taset kehas.

00:00:40.870 --> 00:00:42.960
Samuti toodavad nad hormoone ning sarnaseid ühendeid, aga

00:00:42.960 --> 00:00:45.190
ma ei laskuks hetkel sellistesse detailidesse.

00:00:45.190 --> 00:00:48.580
Tahan keskenduda esimesele kahele,

00:00:48.580 --> 00:00:52.210
lihtsalt, et mõista neeru ülevaadet ja toimimist.

00:00:52.210 --> 00:00:54.130
Enamikul meist on kaks neeru.

00:00:54.130 --> 00:00:57.480
Nad jäävad rohkem selja poole ning paiknevad selgroo

00:00:57.480 --> 00:00:59.210
mõlemal küljel, maksa taga.

00:00:59.210 --> 00:01:02.470
See on suurendatud pilt neerust.

00:01:02.470 --> 00:01:04.239
Kui vaatate seda täisekraanil, on arusaadav, et päriselt pole neerud nii suured

00:01:04.239 --> 00:01:07.150
nagu pildil, kuid oleme selle pooleks lõiganud, et saaksime

00:01:07.150 --> 00:01:10.980
näha, mis neerus toimub.

00:01:10.980 --> 00:01:15.130
Selleks, et aru saada erinevatest osadest,

00:01:15.130 --> 00:01:17.660
sest tegelikult saab see olema tähtis jutt, kui alustame

00:01:17.660 --> 00:01:20.520
rääkimist neeru funktsionaalsetest osadest või nefronist,

00:01:20.520 --> 00:01:24.930
ala siit sinnani, seda nimetatakse

00:01:24.930 --> 00:01:28.910
neerupealiseks.

00:01:28.910 --> 00:01:31.550
Kui räägime midagi neerust ning näete

00:01:31.550 --> 00:01:34.110
midagi seotud neerupealisega, käib jutt tegelikult

00:01:34.110 --> 00:01:34.580
neerust.

00:01:34.580 --> 00:01:36.800
Niisiis räägime neerupealisest, mis asub

00:01:36.800 --> 00:01:38.230
siin välimises osas.

00:01:38.230 --> 00:01:44.380
Ning see osa siin on neerupealise säsi.

00:01:44.380 --> 00:01:46.480
Säsi asub neeru keskkohas.

00:01:46.480 --> 00:01:49.050
Seda võibki vaadelda, kui neeru

00:01:49.050 --> 00:01:52.400
keskkohta.

00:01:52.400 --> 00:01:55.680
Peale nende sõnade mõistmise, saame näha

00:01:55.680 --> 00:01:58.350
ka seda, et need osad mängivad olulist rolli

00:01:58.350 --> 00:02:01.720
meie jääkainete filtreerimisel ning

00:02:01.720 --> 00:02:05.730
oskust mitte liiga palju vedelikku kasutada või väljutada,

00:02:05.730 --> 00:02:09.020
kui verd puhastatakse.

00:02:09.020 --> 00:02:11.720
Nagu ütlesin enne ning ehk olete seda juba

00:02:11.720 --> 00:02:14.330
mujalt õppinud, et

00:02:14.330 --> 00:02:16.490
neeru funktsionaalseks ühikuks on

00:02:16.490 --> 00:02:22.510
nefron.

00:02:22.510 --> 00:02:25.040
Põhjus, miks seda funktsionaalseks ühikuks kutsutakse--rõhutan--

00:02:25.040 --> 00:02:28.290
on seetõttu, et see on tasand,

00:02:28.290 --> 00:02:30.250
kus mõlemad tegevused aset leiavad.

00:02:30.250 --> 00:02:32.980
Kaks suurimat neeru ülesannet: jääkainete väljutamine

00:02:32.980 --> 00:02:36.580
ning vedeliku taseme hoidmine

00:02:36.580 --> 00:02:37.730
meie vereringes.

00:02:37.730 --> 00:02:41.730
Et aru saada, kuidas nefron sellesse neerupilti mahub,

00:02:41.730 --> 00:02:45.840
olen vikipeediast ühe pildi võtnud.

00:02:45.840 --> 00:02:48.420
Paar nefronit üritati siia kujutada.

00:02:48.420 --> 00:02:50.630
Seega, näeb nefron välja umbes nii,

00:02:50.630 --> 00:02:53.680
see liigub säsisse, siis tagasi

00:02:53.680 --> 00:02:56.640
neerupealisesse ning siis edasi kogumiskanalitesse,

00:02:56.640 --> 00:02:59.620
jõudes kusejuhadesse, mida on kujutatud siin,

00:02:59.620 --> 00:03:02.960
ja lõpetades kusepõies, kust saame

00:03:02.960 --> 00:03:05.880
vedeliku väljutada endale sobival ajal.

00:03:05.880 --> 00:03:07.770
Aga see on umbes--usun, et suudate ette kujutada--

00:03:07.770 --> 00:03:10.780
nefroni pikkus.

00:03:10.780 --> 00:03:13.030
Siit see algab ning teeb taas teekonna alla.

00:03:13.030 --> 00:03:14.840
Mitu nefronit jätkab samamoodi, aga

00:03:14.840 --> 00:03:15.840
nad on väga peened.

00:03:15.840 --> 00:03:18.140
Need tuubid või tuubikesed

00:03:18.140 --> 00:03:20.800
on väga peened.

00:03:20.800 --> 00:03:26.190
Tavaline neer sisaldab üldiselt

00:03:26.190 --> 00:03:27.440
million

00:03:27.440 --> 00:03:31.320
nefronit.

00:03:31.320 --> 00:03:34.470
Ei saa öelda, et nefronid on mikroskoopilised.

00:03:34.470 --> 00:03:39.390
võimalik on vähemalt nende pikkust

00:03:39.390 --> 00:03:41.880
näha, kui nad oma teekonda läbivad.

00:03:41.880 --> 00:03:45.510
Sellegipoolest saab neid tohutult palju ühe neeru sisse mahutada.

00:03:45.510 --> 00:03:49.580
Nüüd kui sellest on räägitud, uurime, kuidas nefron

00:03:49.580 --> 00:03:52.880
verd filtreerib ning teeb kindlaks, et liiga palju

00:03:52.880 --> 00:03:56.530
vedelikku ega kasulikke aineid veres meie

00:03:56.530 --> 00:03:58.330
uriini sisse ei satuks.

00:03:58.330 --> 00:04:04.070
Joonistan siia nefroni.

00:04:04.070 --> 00:04:07.200
Alustan nii.

00:04:07.200 --> 00:04:08.850
Kõigepealt vereringe.

00:04:08.850 --> 00:04:13.480
Veri tuleb mööda arterit, võiks öelda,

00:04:13.480 --> 00:04:15.780
et see on kapillaarne arter.

00:04:15.780 --> 00:04:17.589
Veri tuleb nii.

00:04:17.589 --> 00:04:21.820
Seda kutsutakse tegelikult aferentseks arteriks.

00:04:21.820 --> 00:04:23.230
Nimetusi ei pea teadma, aga

00:04:23.230 --> 00:04:24.480
võite nendega vahel kokku

00:04:24.480 --> 00:04:26.670
puutuda.

00:04:26.670 --> 00:04:28.170
Veri liigub sisse.

00:04:28.170 --> 00:04:32.060
Siis siseneb sellisesse käänulisse kohta.

00:04:32.060 --> 00:04:34.810
Veri käänab tugevalt selle ümbert mööda.

00:04:34.810 --> 00:04:36.060
Seda kutsutakse

00:04:36.060 --> 00:04:43.490
neerupäsmakeseks.

00:04:43.490 --> 00:04:45.870
Ning siis lahkub veri mööda efferentset

00:04:45.870 --> 00:04:57.100
arterit.

00:04:57.100 --> 00:04:58.610
Efferentne tähendab keskmest mööda pääsemist.

00:04:58.610 --> 00:05:02.750
Afferentne keskme poole, efferentne keskmest eemaldumist.

00:05:02.750 --> 00:05:04.340
Räägin sellest tulevikus edasi, kuid

00:05:04.340 --> 00:05:05.830
on huvitav, et räägime

00:05:05.830 --> 00:05:07.040
siinkohal endiselt arterist

00:05:07.040 --> 00:05:08.770
Tegemist on endiselt hapnikurikka verega.

00:05:08.770 --> 00:05:12.260
Tavaliselt, kui lahkuksime kapillaarsest süsteemist nagu

00:05:12.260 --> 00:05:14.950
neerupäsmake, oleks tegemist

00:05:14.950 --> 00:05:18.650
venoosse süsteemiga, kuid oleme endiselt arteriaalses.

00:05:18.650 --> 00:05:21.280
See on ilmselt nii, kuna arteriaalses süsteemis on kõrgem

00:05:21.280 --> 00:05:22.760
vererõhk ning

00:05:22.760 --> 00:05:28.730
vedelik ja temas lagunenud ained on vaja verest välja pressida

00:05:28.730 --> 00:05:30.970
ning neerupäsmakesse suunata.

00:05:30.970 --> 00:05:35.420
Seega on neerupäsmake väga poorne ning

00:05:35.420 --> 00:05:37.460
teistest rakkudest ümbritsetud.

00:05:37.460 --> 00:05:38.710
See on nagu

00:05:38.710 --> 00:05:44.470
ristlõige.

00:05:44.470 --> 00:05:49.200
See on sellisest struktuurist ümbritsetud ning

00:05:49.200 --> 00:05:53.350
võite ette kujutada, et need on kõik rakud.

00:05:53.350 --> 00:05:56.980
Loomulikult on päris kapillaaridel rakud, mis

00:05:56.980 --> 00:05:58.960
lähevad siin sirgelt.

00:05:58.960 --> 00:06:01.140
Kui ma tõmban need jooned, siis

00:06:01.140 --> 00:06:03.420
tähistavad nad tegelikult rakke

00:06:03.420 --> 00:06:04.540
Juhtub see, et veri tuleb

00:06:04.540 --> 00:06:05.900
väga tugeva rõhuga.

00:06:05.900 --> 00:06:06.960
See on väga poorne.

00:06:06.960 --> 00:06:10.410
Need rakud siin väljaspool on podotsüüdid.

00:06:10.410 --> 00:06:11.880
Need on rohkem valivad, mis

00:06:11.880 --> 00:06:14.630
välja filtreeritakse ja põhimõtteliselt jõuab viiendik vedelikust

00:06:14.630 --> 00:06:20.640
siia tühimikku,

00:06:20.640 --> 00:06:22.550
mida kutsutakse Bowman'i tühimikuks.

00:06:22.550 --> 00:06:23.690
Tegelikult on kogu see ala

00:06:23.690 --> 00:06:24.940
Bowman'i

00:06:24.940 --> 00:06:28.270
kapsel

00:06:28.270 --> 00:06:30.650
See on nagu kera avausega siin, et kapillaarid

00:06:30.650 --> 00:06:34.050
saaksid selle sees keerduda ning see koht siin

00:06:34.050 --> 00:06:36.890
ongi Bowman'i tühimik.

00:06:36.890 --> 00:06:41.270
See on tühimik Bowman'i kapslis ning

00:06:41.270 --> 00:06:42.150
sellel kõigel on rakud.

00:06:42.150 --> 00:06:44.200
Kõik need struktuurid koosnevad ilmselgelt, või mitte,

00:06:44.200 --> 00:06:46.830
rakkudest.

00:06:46.830 --> 00:06:48.730
Selle sees on filtraat.

00:06:48.730 --> 00:06:53.190
Filtraat on see, mis sealt lihtsalt läbi pressitakse.

00:06:53.190 --> 00:06:56.380
Seda ei saa uriiniks nimetada, kuna veel on vaja

00:06:56.380 --> 00:07:01.720
läbida mitmeid samme, et ta uriiniks muutuks.

00:07:01.720 --> 00:07:04.400
Niisiis on see ainult filtraat, mida

00:07:04.400 --> 00:07:07.220
saab välja pigistades. See on umbes viiendik vedelikust.

00:07:07.220 --> 00:07:10.450
Ained lahustuvad selles kergelt, näiteks

00:07:10.450 --> 00:07:16.430
väiksed ioonid, naatrium, võib-olla väiksed molekulid nagu glükoos

00:07:16.430 --> 00:07:19.570
või amino-happed

00:07:19.570 --> 00:07:21.086
Seal sees on palju aineid ning

00:07:21.086 --> 00:07:22.080
tõin ainult paar näidet.

00:07:22.080 --> 00:07:25.370
Ained, mida ei filtreerita, on näiteks punased

00:07:25.370 --> 00:07:31.340
vererakud või suuremad molekulid ja proteiinid.

00:07:31.340 --> 00:07:32.510
Neid ei filtreerita.

00:07:32.510 --> 00:07:36.700
Peamiselt filtreeritakse mikromolekule,

00:07:36.700 --> 00:07:40.910
mis on osa filtraadist, mida siin

00:07:40.910 --> 00:07:42.390
Bowman'i tühimiku ülalosas näidatakse.

00:07:42.390 --> 00:07:45.110
Nefron teeb muudki. Ta algab Bowman'i

00:07:45.110 --> 00:07:46.960
kapslist ning selleks, et

00:07:46.960 --> 00:07:51.280
mõista rohkem neerust,

00:07:51.280 --> 00:07:54.760
liigume arteri juurde.

00:07:54.760 --> 00:07:56.980
See siin on Bowman'i kapsel.

00:07:56.980 --> 00:07:59.075
See näeb umbes taoline välja ning kogu nefron

00:07:59.075 --> 00:08:00.580
on selle ümber keerdunud.

00:08:00.580 --> 00:08:03.150
Nefron liigub allapoole säsisse ning tuleb tagasi,

00:08:03.150 --> 00:08:06.220
lõpuks kogumiskanalisse

00:08:06.220 --> 00:08:07.980
jõudes, kuid sellest räägin hiljem.

00:08:07.980 --> 00:08:12.250
Olen siia joonistanud suurendatud osa

00:08:12.250 --> 00:08:14.660
sellest kohast.

00:08:14.660 --> 00:08:16.250
Vähendan kogu pilti,

00:08:16.250 --> 00:08:17.550
et ruumi oleks.

00:08:17.550 --> 00:08:19.290
Vähendan pilti.

00:08:19.290 --> 00:08:23.220
Niisis alustame taas arterist.

00:08:23.220 --> 00:08:26.520
See põimub neerupäsmakestes ning enamus

00:08:26.520 --> 00:08:30.160
verest lahkub, kuid viiendik

00:08:30.160 --> 00:08:33.390
filtreeritakse Bowman'i kapslisse.

00:08:33.390 --> 00:08:34.780
Siinsamas on Bowman'i kapsel.

00:08:34.780 --> 00:08:36.450
Olen pilti ainult pisut vähendanud.

00:08:36.450 --> 00:08:39.530
Filtraat on siin.

00:08:39.530 --> 00:08:41.080
Teen selle pisut

00:08:41.080 --> 00:08:44.440
kollaseks.

00:08:44.440 --> 00:08:46.800
Filtraati, mis väljub, nimetatakse vahel

00:08:46.800 --> 00:08:49.270
neerupäsmakese filtraadiks, kuna teda on

00:08:49.270 --> 00:08:52.170
filtreeritud läbi neerupäsmakese ning

00:08:52.170 --> 00:08:55.060
läbi podotsüütide rakkude, mis

00:08:55.060 --> 00:08:56.470
asetsevad Bowman'i kapsli seintel.

00:08:56.470 --> 00:08:59.120
Nüüd liigub filtraat proksimaalsesse

00:08:59.120 --> 00:09:03.080
tuubulisse.

00:09:03.080 --> 00:09:06.530
Joonistan midagi sellist.

00:09:06.530 --> 00:09:08.300
Loomulikult ei näe see päriselt selline välja, kuna

00:09:08.300 --> 00:09:09.580
joonistan vaid ettekujutluse andmiseks.

00:09:09.580 --> 00:09:17.470
Siin asub proksimaalne tuubul.

00:09:17.470 --> 00:09:20.560
Kõlab nagu oleks tegemist millegi väga erilisega, kuid

00:09:20.560 --> 00:09:23.590
proksimaalne tähendab lihtsalt lähedal asuvat ning tuubul väikest tuubi.

00:09:23.590 --> 00:09:25.740
Seega on tegemist väikse tuubiga, mis teekonna alguses paikneb.

00:09:25.740 --> 00:09:27.880
Seetõttu kutsutakse seda proksimaalseks tuubuliks.

00:09:27.880 --> 00:09:29.700
Sellel on kaks osa.

00:09:29.700 --> 00:09:31.245
Mõlemaid osi kutsutakse koos

00:09:31.245 --> 00:09:32.870
keerdunud proksimaalseks

00:09:32.870 --> 00:09:35.870
tuubuliks.

00:09:35.870 --> 00:09:37.390
Mõlemad osad on üksteisega keerdus.

00:09:37.390 --> 00:09:38.830
Olen selle väga keerdu kujundanud.

00:09:38.830 --> 00:09:40.750
Ning joonistasin selle keerdu kahe-dimensiooniliselt.

00:09:40.750 --> 00:09:43.170
Tegelikult peaks kõik kolme-dimensiooniliselt olema.

00:09:43.170 --> 00:09:45.470
Tegelikkuses on proksimaalse tuubuli algus keerdus

00:09:45.470 --> 00:09:48.220
ning lõpp sirge.

00:09:48.220 --> 00:09:50.570
Nagu juba mainitud, on kogu see osa proksimaalne tuubul.

00:09:50.570 --> 00:09:52.060
See on keerdus osa.

00:09:52.060 --> 00:09:53.670
Siin on sirge osa, kuid

00:09:53.670 --> 00:09:55.340
joonistasin selle, nagu joonistasin.

00:09:55.340 --> 00:09:59.040
Kogu selle osa mõte on--tuletan meelde,

00:09:59.040 --> 00:10:02.810
et asume hetkel siin nefroni osas--

00:10:02.810 --> 00:10:05.890
mõte on alustada

00:10:05.890 --> 00:10:09.700
filtraadist kasulike ainete imemist,

00:10:09.700 --> 00:10:10.670
mida me kaotada ei taha.

00:10:10.670 --> 00:10:11.880
Kindlasti on vajalikuks glükoos.

00:10:11.880 --> 00:10:13.900
See on raskelt teenitud aine, mida oleme toidust

00:10:13.900 --> 00:10:15.090
energia saamiseks tootnud.

00:10:15.090 --> 00:10:18.790
Samuti ei taha me palju naatriumi kaotada.

00:10:18.790 --> 00:10:24.040
Oleme paljudes videotes näinud, et see on kasulik ioon,

00:10:24.040 --> 00:10:24.480
mida alles hoida.

00:10:24.480 --> 00:10:26.490
Amino-happeid ei tasu ka kaotada.

00:10:26.490 --> 00:10:30.490
Neid on hea kasutada proteiinide ning paljude teiste ainete koostamiseks.

00:10:30.490 --> 00:10:32.320
Kõiki eelnevaid aineid läheb vaja ning seetõttu

00:10:32.320 --> 00:10:33.670
hakatakse neid tagasi imema.

00:10:33.670 --> 00:10:35.840
Teen sellest protsessist hiljem terve video

00:10:35.840 --> 00:10:37.480
ning näitan, kuidas see järjest toimub.

00:10:37.480 --> 00:10:40.575
Kuna kasutame ATP-d ning kasutame seda kokkuvõttes

00:10:40.575 --> 00:10:43.900
naatriumi eemaldamiseks, aitab

00:10:43.900 --> 00:10:45.660
see protsess ka teisi asju sisse tuua.

00:10:45.660 --> 00:10:48.160
See on parim teave toimuvast.

00:10:48.160 --> 00:10:52.190
Kujutagem ette, mis toimub imamise käigus.

00:10:52.190 --> 00:10:56.370
Just praegu rivistuvad sinu proksimaalses tuubulis rakud.

00:10:56.370 --> 00:10:58.310
Tegelikult on neil sellised väiksed nagad, mis välja ulatuvad.

00:10:58.310 --> 00:10:59.790
Teen sellest terve video, kuna see on tegelikult

00:10:59.790 --> 00:11:00.630
väga huvitav.

00:11:00.630 --> 00:11:01.910
Niisiis, rakud on siin.

00:11:01.910 --> 00:11:04.660
Teisel pool rakke on arteriaalne süsteem, või peaks ütlema,

00:11:04.660 --> 00:11:08.110
kapillaarne süsteem.

00:11:08.110 --> 00:11:12.080
Ütleme, et kapillaarne süsteem, mis on

00:11:12.080 --> 00:11:16.580
väga lähedal rivistuvatele rakkudele proksimaalses tuubulis

00:11:16.580 --> 00:11:19.140
ning seda pumbatakse väga aktiivselt, eriti

00:11:19.140 --> 00:11:23.000
naatriumi, aga kõik sellest pumbatakseenergiat kasutades ja

00:11:23.000 --> 00:11:24.890
selektiivselt tagasi verre koos

00:11:24.890 --> 00:11:25.870
natukese veega.

00:11:25.870 --> 00:11:32.480
Niisiis pumpame tagasi natuke naatriumit, glükoosi ning

00:11:32.480 --> 00:11:34.710
ka natuke vett,

00:11:34.710 --> 00:11:36.540
kuna me ei või kogu veest ilma jääda.

00:11:36.540 --> 00:11:38.620
Kui me väljutaksime kogu vee, mis filtraadis on,

00:11:38.620 --> 00:11:41.560
koos uriiniga, väljutaksime

00:11:41.560 --> 00:11:44.240
galloneid vett päevas, kuid

00:11:44.240 --> 00:11:45.310
see ei oleks hea.

00:11:45.310 --> 00:11:46.500
Selles on kogu mõtte iva.

00:11:46.500 --> 00:11:49.130
Alustame imamisprotsessi.

00:11:49.130 --> 00:11:51.400
Seejärel siseneme Henle'i silmusesse,

00:11:51.400 --> 00:11:52.610
mis on minu arust

00:11:52.610 --> 00:11:55.370
nefroni kõige huvitavam osa.

00:11:55.370 --> 00:11:59.930
Siseneme Henle'i silmusesse ning see langeb alla,

00:11:59.930 --> 00:12:03.680
tõustes seejärel taas üles.

00:12:03.680 --> 00:12:05.740
Seega on enamus nefroni pikkusest

00:12:05.740 --> 00:12:07.900
Henle'i silmus.

00:12:07.900 --> 00:12:10.916
Kui lähen tagasi siia diagrammile,

00:12:10.916 --> 00:12:13.270
kui räägin Henle'i silmusest, siis

00:12:13.270 --> 00:12:15.440
räägin kogu selle alast.

00:12:15.440 --> 00:12:17.450
Siin leiab aset midagi huvitavat.

00:12:17.450 --> 00:12:21.050
See läbib neeru koort, seda helepruuni osa

00:12:21.050 --> 00:12:24.820
ning neeru säsi, seda punakat või oranžikat

00:12:24.820 --> 00:12:27.170
osa siin väga heal põhjusel.

00:12:27.170 --> 00:12:28.000
Joonistan selle kõik siia.

00:12:28.000 --> 00:12:32.710
Ütleme, et see on eraldav joon.

00:12:32.710 --> 00:12:35.460
See on neeru koor.

00:12:35.460 --> 00:12:39.550
Siin on säsi.

00:12:39.550 --> 00:12:42.060
Henle'i silmusel on

00:12:42.060 --> 00:12:43.590
kaks

00:12:43.590 --> 00:12:48.570
funktsiooni.

00:12:48.570 --> 00:12:57.830
Esimene, see teeb neeru säsi soolasemaks

00:12:57.830 --> 00:13:00.502
endast sooli välja pumbates.

00:13:00.502 --> 00:13:03.090
Niisiis, see pumpab aktiivselt sooli

00:13:03.090 --> 00:13:06.140
oma kasvavas osas.

00:13:06.140 --> 00:13:12.390
Henle'i silmus pumpab naatriumit, kaaliumit,

00:13:12.390 --> 00:13:14.440
kloriidi, või õigemini kloori.

00:13:14.440 --> 00:13:17.500
Kloori ioone.

00:13:17.500 --> 00:13:21.990
See pumpab neid sooli siia,

00:13:21.990 --> 00:13:27.670
et kogu säsi soolaseks teha või kui me asja osmoosi koha pealt vaatame,

00:13:27.670 --> 00:13:29.990
hüpertooniliseks.

00:13:29.990 --> 00:13:33.320
Siin leidub rohkem lahustunud aineid, kui leidub filtraadis,

00:13:33.320 --> 00:13:36.010
mis läbib tuubuleid.

00:13:36.010 --> 00:13:37.240
Selleks kasutatakse ATP-d.

00:13:37.240 --> 00:13:39.910
Kogu tegevus vajab ATP-d, et aktiivselt

00:13:39.910 --> 00:13:41.570
kontsentratsiooni gradiendile vastu pumbata.

00:13:41.570 --> 00:13:46.110
Seega on see põhjusega soolane.

00:13:46.110 --> 00:13:50.820
Seda ei tehta ainult selleks, et filtraadist sooli kätte saada,

00:13:50.820 --> 00:13:53.230
kuigi ka see on osa põhjusest, vaid sellepärast, et soolane pind

00:13:53.230 --> 00:13:57.620
laseb ainult kindlaid sooli

00:13:57.620 --> 00:13:59.270
ning ioone läbi.

00:13:59.270 --> 00:14:00.830
See pole vett

00:14:00.830 --> 00:14:06.110
läbilaskev.

00:14:06.110 --> 00:14:09.050
Kahanev osa Henle'i silmuses

00:14:09.050 --> 00:14:10.300
laseb ainult vett

00:14:10.300 --> 00:14:13.390
läbi.

00:14:13.390 --> 00:14:14.380
Mis siis juhtub?

00:14:14.380 --> 00:14:17.430
Kui see kõik on soolane, sest langev osa pumpab

00:14:17.430 --> 00:14:21.260
aktiivselt soola välja, siis mis juhtub veega, mis

00:14:21.260 --> 00:14:23.110
läbib kahaneva silmuse?

00:14:23.110 --> 00:14:24.870
Siin on hüpertooniline.

00:14:24.870 --> 00:14:28.830
Vesi otsib loomulikku võimalust

00:14:28.830 --> 00:14:30.540
kontsentratsioone ühtlustada.

00:14:30.540 --> 00:14:31.510
Olen sellest terve video teinud.

00:14:31.510 --> 00:14:33.680
See ei juhtu maagiliselt.

00:14:33.680 --> 00:14:36.710
Vesi lahkub, kuna hüpertooniline keskkond

00:14:36.710 --> 00:14:39.620
on soolasem. Vesi lahkub Henle'i silmusest

00:14:39.620 --> 00:14:42.930
kahaneva membraani kaudu

00:14:42.930 --> 00:14:44.560
koheselt.

00:14:44.560 --> 00:14:48.710
See on suur osa vee tagasiimendumisest.

00:14:48.710 --> 00:14:52.870
Olen mitmeid kordi mõelnud, miks me kuidagi ATP-d

00:14:52.870 --> 00:14:54.360
vee pumpamiseks ei kasuta?

00:14:54.360 --> 00:14:55.850
Vastus on,

00:14:55.850 --> 00:14:56.650
seda pole lihtne teha.

00:14:56.650 --> 00:15:01.130
Bioloogilised süsteemid suudavad ATP-d hästi ioonide pumpamiseks kasutada,

00:15:01.130 --> 00:15:03.360
kuid mitte vee pumpamiseks.

00:15:03.360 --> 00:15:06.360
Vees on proteiinidel raske tööd teha.

00:15:06.360 --> 00:15:09.580
Lahendus seisneb ümbruse soolaseks muutmises

00:15:09.580 --> 00:15:12.540
ioonide ja siis vee välja pumpamisel. Kui ümbrus ainult vee jaoks poorseks muuta,

00:15:12.540 --> 00:15:14.750
voolab vesi lihtsalt välja.

00:15:14.750 --> 00:15:18.170
Niisiis on tegu tohutu mehhanismiga, et suur osa veest,

00:15:18.170 --> 00:15:20.820
mida läbi filtreeritakse, tagasi saada.

00:15:20.820 --> 00:15:23.390
Põhjus, miks see protsess nii kaua aega võtab, seisneb vee välja eritumisel

00:15:23.390 --> 00:15:27.560
ning sellepärast langeb ta aeglaselt ning kaugele

00:15:27.560 --> 00:15:31.490
soolasesse segusse.

00:15:31.490 --> 00:15:34.710
Jätame Henle'i silmuse ning oleme peaaegu

00:15:34.710 --> 00:15:36.110
nefroniga lõpetanud.

00:15:36.110 --> 00:15:38.790
Jõuame järgmisesse keerdus tuubulisse ja

00:15:38.790 --> 00:15:41.710
võite isegi selle nime teada.

00:15:41.710 --> 00:15:44.860
Kui eelmine oli proksimaalne, siis see on distaalne tuubul.

00:15:44.860 --> 00:15:47.070
Kui seda õigesti joonistan, läheb see tegelikult

00:15:47.070 --> 00:15:51.560
Bowman'i kapslist väga lähedalt mööda, seega teen

00:15:51.560 --> 00:15:52.810
selle teise

00:15:52.810 --> 00:15:57.230
värviga.

00:15:57.230 --> 00:16:01.920
Distaalne keerdus tuubul möödub

00:16:01.920 --> 00:16:03.970
Bowman'i kapslist väga lähedalt.

00:16:03.970 --> 00:16:06.000
Jällegi olen keerdus osad kahe-dimensiooniliselt joonistanud,

00:16:06.000 --> 00:16:07.740
kuigi tegelikult on nad kolme-dimensioonilised

00:16:07.740 --> 00:16:09.840
See pole nii pikk, kuid pidin siia pääsema ning

00:16:09.840 --> 00:16:11.830
tahtsin üle selle saada.

00:16:11.830 --> 00:16:12.830
Seda kutsutakse distaalseks.

00:16:12.830 --> 00:16:14.510
Distaalne on kaugemal

00:16:14.510 --> 00:16:16.750
See on keerdus ja see on tuubul.

00:16:16.750 --> 00:16:24.450
Niisiis on see siin keerdus distaalne tuubul

00:16:24.450 --> 00:16:27.690
ning siin toimub rohkem taas-imendumist:
rohkem kaltsiumi

00:16:27.690 --> 00:16:28.820
ja naatriumi imendumist.

00:16:28.820 --> 00:16:31.250
Taas-imetakse rohkem ühendeid,

00:16:31.250 --> 00:16:32.600
mida kaotada ei tohi.

00:16:32.600 --> 00:16:34.180
Me võiksime veel paljudest ainetest rääkida, mida

00:16:34.180 --> 00:16:36.330
taas-imetakse, kuid teeme ainult väikse ülevaate.

00:16:36.330 --> 00:16:39.870
Taas-imetakse ka natuke rohkem vett.

00:16:39.870 --> 00:16:41.420
Aga siin lõpus on

00:16:41.420 --> 00:16:42.800
filtraat läbi töödeldud.

00:16:42.800 --> 00:16:44.290
Palju vett on välja võetud.

00:16:44.290 --> 00:16:45.760
See on palju tugevamas kontsentratsioonis.

00:16:45.760 --> 00:16:47.700
Palju vajalikke sooli ja elektrolüüte

00:16:47.700 --> 00:16:49.290
on taas-imendunud.

00:16:49.290 --> 00:16:52.100
Oleme taas-imenud glükoosi ja enamuse amiino-hapetest

00:16:52.100 --> 00:16:53.770
Kõik mida vajame, on tagasi võetud.

00:16:53.770 --> 00:16:55.630
Oleme tagasi imenud.

00:16:55.630 --> 00:16:59.710
Järele on jäänud peamiselt jääkained ja vesi,

00:16:59.710 --> 00:17:01.670
mida me ei vaja, niiet see viiakse

00:17:01.670 --> 00:17:02.920
kogumis-

00:17:02.920 --> 00:17:05.140
kanalitesse.

00:17:05.140 --> 00:17:07.230
Seda võib vaadelda, kui neeru

00:17:07.230 --> 00:17:12.384
prügikasti, kuhu mitmed nefronid

00:17:12.384 --> 00:17:13.740
prügi panevad.

00:17:13.740 --> 00:17:16.960
See võib olla teise nefroni distaalne tuubul

00:17:16.960 --> 00:17:22.010
ning see kogumiskanal, mis

00:17:22.010 --> 00:17:23.569
lihtsalt kogub

00:17:23.569 --> 00:17:27.040
nefroni heiteid.

00:17:27.040 --> 00:17:28.620
Huvitav on see, et kogumiskanal

00:17:28.620 --> 00:17:31.040
läheb taas säsisse.

00:17:31.040 --> 00:17:34.210
See läheb säsisse ning taas soolasesse osasse.

00:17:34.210 --> 00:17:36.090
Kui räägime kogumiskanalist, siis on võimalik,

00:17:36.090 --> 00:17:40.400
et ta läheb säsisse teiste

00:17:40.400 --> 00:17:43.070
nefronite filtraate koguma.

00:17:43.070 --> 00:17:46.860
Kuna see läbib taas väga soolast kohta säsis,

00:17:46.860 --> 00:17:50.240
on tekkinud spetsiifiline hormoon,

00:17:50.240 --> 00:17:54.540
antidiureetiline hormoon, mis kontrollib kogumiskanali

00:17:54.540 --> 00:18:00.910
poorsust. Kui see teeb kogumiskanali liiga poorseks,

00:18:00.910 --> 00:18:04.430
lubab see rohkemal veel säsist lahkuda,

00:18:04.430 --> 00:18:06.110
sest see on väga soolane, seega,

00:18:06.110 --> 00:18:07.690
vesi lahkub.

00:18:07.690 --> 00:18:10.740
Kui filtraadiga nii juhtub--

00:18:10.740 --> 00:18:13.100
ehk saame seda nüüd juba uriiniks kutsuda--on see

00:18:13.100 --> 00:18:17.170
veel rohkem kontsentreeritud ja kaotame veel vähem vett. See

00:18:17.170 --> 00:18:19.490
jääb kogunema ja kogunema, kuni lõpetame siin

00:18:19.490 --> 00:18:23.650
ja see lahkub neerust kusejuhade kaudu

00:18:23.650 --> 00:18:25.030
kusekotti.

00:18:25.030 --> 00:18:27.200
Loodan, et olete sellest videost abi saanud.

00:18:27.200 --> 00:18:29.650
Minu arust on siin parim osa see,

00:18:29.650 --> 00:18:33.150
kui aktiivselt meie neerud vett taas-imevad.

00:18:33.150 --> 00:18:36.770
See on minu arust parim osa Henle'i silmusest.