1
00:00:00,340 --> 00:00:02,190
Selles videos tahan rääkida pisut

2
00:00:02,190 --> 00:00:05,500
neerust--siin on suur pilt neerust--

3
00:00:05,500 --> 00:00:08,200
ja sellest, kuidas see töötab--Usun, et

4
00:00:08,200 --> 00:00:10,500
võib öelda, tema madalamail võimsusel ja selleks on

5
00:00:10,500 --> 00:00:11,420
nefron.

6
00:00:11,420 --> 00:00:16,700
Seega, räägime pisut neerust ja nefronist.

7
00:00:16,700 --> 00:00:18,780
Usun, et juba tunnete neeru.

8
00:00:18,780 --> 00:00:19,680
Meil on neid kaks.

9
00:00:19,680 --> 00:00:23,270
Need organid on ilmselt kõige tuntumad selle poolest,

10
00:00:23,270 --> 00:00:27,860
et lubavad meil jäätmeid väljutada.

11
00:00:27,860 --> 00:00:32,229
Aga osa sellest protsessist aitab meil ka hoida

12
00:00:32,229 --> 00:00:36,410
õiget vedeliku taset ja isegi soolade

13
00:00:36,410 --> 00:00:39,010
või elektrolüütide hulka, mis meis on ning vererõhku, aga ütleksin

14
00:00:39,010 --> 00:00:40,870
lihtsalt, et nad hoiavad meie vedeliku taset kehas.

15
00:00:40,870 --> 00:00:42,960
Samuti toodavad nad hormoone ning sarnaseid ühendeid, aga

16
00:00:42,960 --> 00:00:45,190
ma ei laskuks hetkel sellistesse detailidesse.

17
00:00:45,190 --> 00:00:48,580
Tahan keskenduda esimesele kahele,

18
00:00:48,580 --> 00:00:52,210
lihtsalt, et mõista neeru ülevaadet ja toimimist.

19
00:00:52,210 --> 00:00:54,130
Enamikul meist on kaks neeru.

20
00:00:54,130 --> 00:00:57,480
Nad jäävad rohkem selja poole ning paiknevad selgroo

21
00:00:57,480 --> 00:00:59,210
mõlemal küljel, maksa taga.

22
00:00:59,210 --> 00:01:02,470
See on suurendatud pilt neerust.

23
00:01:02,470 --> 00:01:04,239
Kui vaatate seda täisekraanil, on arusaadav, et päriselt pole neerud nii suured

24
00:01:04,239 --> 00:01:07,150
nagu pildil, kuid oleme selle pooleks lõiganud, et saaksime

25
00:01:07,150 --> 00:01:10,980
näha, mis neerus toimub.

26
00:01:10,980 --> 00:01:15,130
Selleks, et aru saada erinevatest osadest,

27
00:01:15,130 --> 00:01:17,660
sest tegelikult saab see olema tähtis jutt, kui alustame

28
00:01:17,660 --> 00:01:20,520
rääkimist neeru funktsionaalsetest osadest või nefronist,

29
00:01:20,520 --> 00:01:24,930
ala siit sinnani, seda nimetatakse

30
00:01:24,930 --> 00:01:28,910
neerupealiseks.

31
00:01:28,910 --> 00:01:31,550
Kui räägime midagi neerust ning näete

32
00:01:31,550 --> 00:01:34,110
midagi seotud neerupealisega, käib jutt tegelikult

33
00:01:34,110 --> 00:01:34,580
neerust.

34
00:01:34,580 --> 00:01:36,800
Niisiis räägime neerupealisest, mis asub

35
00:01:36,800 --> 00:01:38,230
siin välimises osas.

36
00:01:38,230 --> 00:01:44,380
Ning see osa siin on neerupealise säsi.

37
00:01:44,380 --> 00:01:46,480
Säsi asub neeru keskkohas.

38
00:01:46,480 --> 00:01:49,050
Seda võibki vaadelda, kui neeru

39
00:01:49,050 --> 00:01:52,400
keskkohta.

40
00:01:52,400 --> 00:01:55,680
Peale nende sõnade mõistmise, saame näha

41
00:01:55,680 --> 00:01:58,350
ka seda, et need osad mängivad olulist rolli

42
00:01:58,350 --> 00:02:01,720
meie jääkainete filtreerimisel ning

43
00:02:01,720 --> 00:02:05,730
oskust mitte liiga palju vedelikku kasutada või väljutada,

44
00:02:05,730 --> 00:02:09,020
kui verd puhastatakse.

45
00:02:09,020 --> 00:02:11,720
Nagu ütlesin enne ning ehk olete seda juba

46
00:02:11,720 --> 00:02:14,330
mujalt õppinud, et

47
00:02:14,330 --> 00:02:16,490
neeru funktsionaalseks ühikuks on

48
00:02:16,490 --> 00:02:22,510
nefron.

49
00:02:22,510 --> 00:02:25,040
Põhjus, miks seda funktsionaalseks ühikuks kutsutakse--rõhutan--

50
00:02:25,040 --> 00:02:28,290
on seetõttu, et see on tasand,

51
00:02:28,290 --> 00:02:30,250
kus mõlemad tegevused aset leiavad.

52
00:02:30,250 --> 00:02:32,980
Kaks suurimat neeru ülesannet: jääkainete väljutamine

53
00:02:32,980 --> 00:02:36,580
ning vedeliku taseme hoidmine

54
00:02:36,580 --> 00:02:37,730
meie vereringes.

55
00:02:37,730 --> 00:02:41,730
Et aru saada, kuidas nefron sellesse neerupilti mahub,

56
00:02:41,730 --> 00:02:45,840
olen vikipeediast ühe pildi võtnud.

57
00:02:45,840 --> 00:02:48,420
Paar nefronit üritati siia kujutada.

58
00:02:48,420 --> 00:02:50,630
Seega, näeb nefron välja umbes nii,

59
00:02:50,630 --> 00:02:53,680
see liigub säsisse, siis tagasi

60
00:02:53,680 --> 00:02:56,640
neerupealisesse ning siis edasi kogumiskanalitesse,

61
00:02:56,640 --> 00:02:59,620
jõudes kusejuhadesse, mida on kujutatud siin,

62
00:02:59,620 --> 00:03:02,960
ja lõpetades kusepõies, kust saame

63
00:03:02,960 --> 00:03:05,880
vedeliku väljutada endale sobival ajal.

64
00:03:05,880 --> 00:03:07,770
Aga see on umbes--usun, et suudate ette kujutada--

65
00:03:07,770 --> 00:03:10,780
nefroni pikkus.

66
00:03:10,780 --> 00:03:13,030
Siit see algab ning teeb taas teekonna alla.

67
00:03:13,030 --> 00:03:14,840
Mitu nefronit jätkab samamoodi, aga

68
00:03:14,840 --> 00:03:15,840
nad on väga peened.

69
00:03:15,840 --> 00:03:18,140
Need tuubid või tuubikesed

70
00:03:18,140 --> 00:03:20,800
on väga peened.

71
00:03:20,800 --> 00:03:26,190
Tavaline neer sisaldab üldiselt

72
00:03:26,190 --> 00:03:27,440
million

73
00:03:27,440 --> 00:03:31,320
nefronit.

74
00:03:31,320 --> 00:03:34,470
Ei saa öelda, et nefronid on mikroskoopilised.

75
00:03:34,470 --> 00:03:39,390
võimalik on vähemalt nende pikkust

76
00:03:39,390 --> 00:03:41,880
näha, kui nad oma teekonda läbivad.

77
00:03:41,880 --> 00:03:45,510
Sellegipoolest saab neid tohutult palju ühe neeru sisse mahutada.

78
00:03:45,510 --> 00:03:49,580
Nüüd kui sellest on räägitud, uurime, kuidas nefron

79
00:03:49,580 --> 00:03:52,880
verd filtreerib ning teeb kindlaks, et liiga palju

80
00:03:52,880 --> 00:03:56,530
vedelikku ega kasulikke aineid veres meie

81
00:03:56,530 --> 00:03:58,330
uriini sisse ei satuks.

82
00:03:58,330 --> 00:04:04,070
Joonistan siia nefroni.

83
00:04:04,070 --> 00:04:07,200
Alustan nii.

84
00:04:07,200 --> 00:04:08,850
Kõigepealt vereringe.

85
00:04:08,850 --> 00:04:13,480
Veri tuleb mööda arterit, võiks öelda,

86
00:04:13,480 --> 00:04:15,780
et see on kapillaarne arter.

87
00:04:15,780 --> 00:04:17,589
Veri tuleb nii.

88
00:04:17,589 --> 00:04:21,820
Seda kutsutakse tegelikult aferentseks arteriks.

89
00:04:21,820 --> 00:04:23,230
Nimetusi ei pea teadma, aga

90
00:04:23,230 --> 00:04:24,480
võite nendega vahel kokku

91
00:04:24,480 --> 00:04:26,670
puutuda.

92
00:04:26,670 --> 00:04:28,170
Veri liigub sisse.

93
00:04:28,170 --> 00:04:32,060
Siis siseneb sellisesse käänulisse kohta.

94
00:04:32,060 --> 00:04:34,810
Veri käänab tugevalt selle ümbert mööda.

95
00:04:34,810 --> 00:04:36,060
Seda kutsutakse

96
00:04:36,060 --> 00:04:43,490
neerupäsmakeseks.

97
00:04:43,490 --> 00:04:45,870
Ning siis lahkub veri mööda efferentset

98
00:04:45,870 --> 00:04:57,100
arterit.

99
00:04:57,100 --> 00:04:58,610
Efferentne tähendab keskmest mööda pääsemist.

100
00:04:58,610 --> 00:05:02,750
Afferentne keskme poole, efferentne keskmest eemaldumist.

101
00:05:02,750 --> 00:05:04,340
Räägin sellest tulevikus edasi, kuid

102
00:05:04,340 --> 00:05:05,830
on huvitav, et räägime

103
00:05:05,830 --> 00:05:07,040
siinkohal endiselt arterist

104
00:05:07,040 --> 00:05:08,770
Tegemist on endiselt hapnikurikka verega.

105
00:05:08,770 --> 00:05:12,260
Tavaliselt, kui lahkuksime kapillaarsest süsteemist nagu

106
00:05:12,260 --> 00:05:14,950
neerupäsmake, oleks tegemist

107
00:05:14,950 --> 00:05:18,650
venoosse süsteemiga, kuid oleme endiselt arteriaalses.

108
00:05:18,650 --> 00:05:21,280
See on ilmselt nii, kuna arteriaalses süsteemis on kõrgem

109
00:05:21,280 --> 00:05:22,760
vererõhk ning

110
00:05:22,760 --> 00:05:28,730
vedelik ja temas lagunenud ained on vaja verest välja pressida

111
00:05:28,730 --> 00:05:30,970
ning neerupäsmakesse suunata.

112
00:05:30,970 --> 00:05:35,420
Seega on neerupäsmake väga poorne ning

113
00:05:35,420 --> 00:05:37,460
teistest rakkudest ümbritsetud.

114
00:05:37,460 --> 00:05:38,710
See on nagu

115
00:05:38,710 --> 00:05:44,470
ristlõige.

116
00:05:44,470 --> 00:05:49,200
See on sellisest struktuurist ümbritsetud ning

117
00:05:49,200 --> 00:05:53,350
võite ette kujutada, et need on kõik rakud.

118
00:05:53,350 --> 00:05:56,980
Loomulikult on päris kapillaaridel rakud, mis

119
00:05:56,980 --> 00:05:58,960
lähevad siin sirgelt.

120
00:05:58,960 --> 00:06:01,140
Kui ma tõmban need jooned, siis

121
00:06:01,140 --> 00:06:03,420
tähistavad nad tegelikult rakke

122
00:06:03,420 --> 00:06:04,540
Juhtub see, et veri tuleb

123
00:06:04,540 --> 00:06:05,900
väga tugeva rõhuga.

124
00:06:05,900 --> 00:06:06,960
See on väga poorne.

125
00:06:06,960 --> 00:06:10,410
Need rakud siin väljaspool on podotsüüdid.

126
00:06:10,410 --> 00:06:11,880
Need on rohkem valivad, mis

127
00:06:11,880 --> 00:06:14,630
välja filtreeritakse ja põhimõtteliselt jõuab viiendik vedelikust

128
00:06:14,630 --> 00:06:20,640
siia tühimikku,

129
00:06:20,640 --> 00:06:22,550
mida kutsutakse Bowman'i tühimikuks.

130
00:06:22,550 --> 00:06:23,690
Tegelikult on kogu see ala

131
00:06:23,690 --> 00:06:24,940
Bowman'i

132
00:06:24,940 --> 00:06:28,270
kapsel

133
00:06:28,270 --> 00:06:30,650
See on nagu kera avausega siin, et kapillaarid

134
00:06:30,650 --> 00:06:34,050
saaksid selle sees keerduda ning see koht siin

135
00:06:34,050 --> 00:06:36,890
ongi Bowman'i tühimik.

136
00:06:36,890 --> 00:06:41,270
See on tühimik Bowman'i kapslis ning

137
00:06:41,270 --> 00:06:42,150
sellel kõigel on rakud.

138
00:06:42,150 --> 00:06:44,200
Kõik need struktuurid koosnevad ilmselgelt, või mitte,

139
00:06:44,200 --> 00:06:46,830
rakkudest.

140
00:06:46,830 --> 00:06:48,730
Selle sees on filtraat.

141
00:06:48,730 --> 00:06:53,190
Filtraat on see, mis sealt lihtsalt läbi pressitakse.

142
00:06:53,190 --> 00:06:56,380
Seda ei saa uriiniks nimetada, kuna veel on vaja

143
00:06:56,380 --> 00:07:01,720
läbida mitmeid samme, et ta uriiniks muutuks.

144
00:07:01,720 --> 00:07:04,400
Niisiis on see ainult filtraat, mida

145
00:07:04,400 --> 00:07:07,220
saab välja pigistades. See on umbes viiendik vedelikust.

146
00:07:07,220 --> 00:07:10,450
Ained lahustuvad selles kergelt, näiteks

147
00:07:10,450 --> 00:07:16,430
väiksed ioonid, naatrium, võib-olla väiksed molekulid nagu glükoos

148
00:07:16,430 --> 00:07:19,570
või amino-happed

149
00:07:19,570 --> 00:07:21,086
Seal sees on palju aineid ning

150
00:07:21,086 --> 00:07:22,080
tõin ainult paar näidet.

151
00:07:22,080 --> 00:07:25,370
Ained, mida ei filtreerita, on näiteks punased

152
00:07:25,370 --> 00:07:31,340
vererakud või suuremad molekulid ja proteiinid.

153
00:07:31,340 --> 00:07:32,510
Neid ei filtreerita.

154
00:07:32,510 --> 00:07:36,700
Peamiselt filtreeritakse mikromolekule,

155
00:07:36,700 --> 00:07:40,910
mis on osa filtraadist, mida siin

156
00:07:40,910 --> 00:07:42,390
Bowman'i tühimiku ülalosas näidatakse.

157
00:07:42,390 --> 00:07:45,110
Nefron teeb muudki. Ta algab Bowman'i

158
00:07:45,110 --> 00:07:46,960
kapslist ning selleks, et

159
00:07:46,960 --> 00:07:51,280
mõista rohkem neerust,

160
00:07:51,280 --> 00:07:54,760
liigume arteri juurde.

161
00:07:54,760 --> 00:07:56,980
See siin on Bowman'i kapsel.

162
00:07:56,980 --> 00:07:59,075
See näeb umbes taoline välja ning kogu nefron

163
00:07:59,075 --> 00:08:00,580
on selle ümber keerdunud.

164
00:08:00,580 --> 00:08:03,150
Nefron liigub allapoole säsisse ning tuleb tagasi,

165
00:08:03,150 --> 00:08:06,220
lõpuks kogumiskanalisse

166
00:08:06,220 --> 00:08:07,980
jõudes, kuid sellest räägin hiljem.

167
00:08:07,980 --> 00:08:12,250
Olen siia joonistanud suurendatud osa

168
00:08:12,250 --> 00:08:14,660
sellest kohast.

169
00:08:14,660 --> 00:08:16,250
Vähendan kogu pilti,

170
00:08:16,250 --> 00:08:17,550
et ruumi oleks.

171
00:08:17,550 --> 00:08:19,290
Vähendan pilti.

172
00:08:19,290 --> 00:08:23,220
Niisis alustame taas arterist.

173
00:08:23,220 --> 00:08:26,520
See põimub neerupäsmakestes ning enamus

174
00:08:26,520 --> 00:08:30,160
verest lahkub, kuid viiendik

175
00:08:30,160 --> 00:08:33,390
filtreeritakse Bowman'i kapslisse.

176
00:08:33,390 --> 00:08:34,780
Siinsamas on Bowman'i kapsel.

177
00:08:34,780 --> 00:08:36,450
Olen pilti ainult pisut vähendanud.

178
00:08:36,450 --> 00:08:39,530
Filtraat on siin.

179
00:08:39,530 --> 00:08:41,080
Teen selle pisut

180
00:08:41,080 --> 00:08:44,440
kollaseks.

181
00:08:44,440 --> 00:08:46,800
Filtraati, mis väljub, nimetatakse vahel

182
00:08:46,800 --> 00:08:49,270
neerupäsmakese filtraadiks, kuna teda on

183
00:08:49,270 --> 00:08:52,170
filtreeritud läbi neerupäsmakese ning

184
00:08:52,170 --> 00:08:55,060
läbi podotsüütide rakkude, mis

185
00:08:55,060 --> 00:08:56,470
asetsevad Bowman'i kapsli seintel.

186
00:08:56,470 --> 00:08:59,120
Nüüd liigub filtraat proksimaalsesse

187
00:08:59,120 --> 00:09:03,080
tuubulisse.

188
00:09:03,080 --> 00:09:06,530
Joonistan midagi sellist.

189
00:09:06,530 --> 00:09:08,300
Loomulikult ei näe see päriselt selline välja, kuna

190
00:09:08,300 --> 00:09:09,580
joonistan vaid ettekujutluse andmiseks.

191
00:09:09,580 --> 00:09:17,470
Siin asub proksimaalne tuubul.

192
00:09:17,470 --> 00:09:20,560
Kõlab nagu oleks tegemist millegi väga erilisega, kuid

193
00:09:20,560 --> 00:09:23,590
proksimaalne tähendab lihtsalt lähedal asuvat ning tuubul väikest tuubi.

194
00:09:23,590 --> 00:09:25,740
Seega on tegemist väikse tuubiga, mis teekonna alguses paikneb.

195
00:09:25,740 --> 00:09:27,880
Seetõttu kutsutakse seda proksimaalseks tuubuliks.

196
00:09:27,880 --> 00:09:29,700
Sellel on kaks osa.

197
00:09:29,700 --> 00:09:31,245
Mõlemaid osi kutsutakse koos

198
00:09:31,245 --> 00:09:32,870
keerdunud proksimaalseks

199
00:09:32,870 --> 00:09:35,870
tuubuliks.

200
00:09:35,870 --> 00:09:37,390
Mõlemad osad on üksteisega keerdus.

201
00:09:37,390 --> 00:09:38,830
Olen selle väga keerdu kujundanud.

202
00:09:38,830 --> 00:09:40,750
Ning joonistasin selle keerdu kahe-dimensiooniliselt.

203
00:09:40,750 --> 00:09:43,170
Tegelikult peaks kõik kolme-dimensiooniliselt olema.

204
00:09:43,170 --> 00:09:45,470
Tegelikkuses on proksimaalse tuubuli algus keerdus

205
00:09:45,470 --> 00:09:48,220
ning lõpp sirge.

206
00:09:48,220 --> 00:09:50,570
Nagu juba mainitud, on kogu see osa proksimaalne tuubul.

207
00:09:50,570 --> 00:09:52,060
See on keerdus osa.

208
00:09:52,060 --> 00:09:53,670
Siin on sirge osa, kuid

209
00:09:53,670 --> 00:09:55,340
joonistasin selle, nagu joonistasin.

210
00:09:55,340 --> 00:09:59,040
Kogu selle osa mõte on--tuletan meelde,

211
00:09:59,040 --> 00:10:02,810
et asume hetkel siin nefroni osas--

212
00:10:02,810 --> 00:10:05,890
mõte on alustada

213
00:10:05,890 --> 00:10:09,700
filtraadist kasulike ainete imemist,

214
00:10:09,700 --> 00:10:10,670
mida me kaotada ei taha.

215
00:10:10,670 --> 00:10:11,880
Kindlasti on vajalikuks glükoos.

216
00:10:11,880 --> 00:10:13,900
See on raskelt teenitud aine, mida oleme toidust

217
00:10:13,900 --> 00:10:15,090
energia saamiseks tootnud.

218
00:10:15,090 --> 00:10:18,790
Samuti ei taha me palju naatriumi kaotada.

219
00:10:18,790 --> 00:10:24,040
Oleme paljudes videotes näinud, et see on kasulik ioon,

220
00:10:24,040 --> 00:10:24,480
mida alles hoida.

221
00:10:24,480 --> 00:10:26,490
Amino-happeid ei tasu ka kaotada.

222
00:10:26,490 --> 00:10:30,490
Neid on hea kasutada proteiinide ning paljude teiste ainete koostamiseks.

223
00:10:30,490 --> 00:10:32,320
Kõiki eelnevaid aineid läheb vaja ning seetõttu

224
00:10:32,320 --> 00:10:33,670
hakatakse neid tagasi imema.

225
00:10:33,670 --> 00:10:35,840
Teen sellest protsessist hiljem terve video

226
00:10:35,840 --> 00:10:37,480
ning näitan, kuidas see järjest toimub.

227
00:10:37,480 --> 00:10:40,575
Kuna kasutame ATP-d ning kasutame seda kokkuvõttes

228
00:10:40,575 --> 00:10:43,900
naatriumi eemaldamiseks, aitab

229
00:10:43,900 --> 00:10:45,660
see protsess ka teisi asju sisse tuua.

230
00:10:45,660 --> 00:10:48,160
See on parim teave toimuvast.

231
00:10:48,160 --> 00:10:52,190
Kujutagem ette, mis toimub imamise käigus.

232
00:10:52,190 --> 00:10:56,370
Just praegu rivistuvad sinu proksimaalses tuubulis rakud.

233
00:10:56,370 --> 00:10:58,310
Tegelikult on neil sellised väiksed nagad, mis välja ulatuvad.

234
00:10:58,310 --> 00:10:59,790
Teen sellest terve video, kuna see on tegelikult

235
00:10:59,790 --> 00:11:00,630
väga huvitav.

236
00:11:00,630 --> 00:11:01,910
Niisiis, rakud on siin.

237
00:11:01,910 --> 00:11:04,660
Teisel pool rakke on arteriaalne süsteem, või peaks ütlema,

238
00:11:04,660 --> 00:11:08,110
kapillaarne süsteem.

239
00:11:08,110 --> 00:11:12,080
Ütleme, et kapillaarne süsteem, mis on

240
00:11:12,080 --> 00:11:16,580
väga lähedal rivistuvatele rakkudele proksimaalses tuubulis

241
00:11:16,580 --> 00:11:19,140
ning seda pumbatakse väga aktiivselt, eriti

242
00:11:19,140 --> 00:11:23,000
naatriumi, aga kõik sellest pumbatakseenergiat kasutades ja

243
00:11:23,000 --> 00:11:24,890
selektiivselt tagasi verre koos

244
00:11:24,890 --> 00:11:25,870
natukese veega.

245
00:11:25,870 --> 00:11:32,480
Niisiis pumpame tagasi natuke naatriumit, glükoosi ning

246
00:11:32,480 --> 00:11:34,710
ka natuke vett,

247
00:11:34,710 --> 00:11:36,540
kuna me ei või kogu veest ilma jääda.

248
00:11:36,540 --> 00:11:38,620
Kui me väljutaksime kogu vee, mis filtraadis on,

249
00:11:38,620 --> 00:11:41,560
koos uriiniga, väljutaksime

250
00:11:41,560 --> 00:11:44,240
galloneid vett päevas, kuid

251
00:11:44,240 --> 00:11:45,310
see ei oleks hea.

252
00:11:45,310 --> 00:11:46,500
Selles on kogu mõtte iva.

253
00:11:46,500 --> 00:11:49,130
Alustame imamisprotsessi.

254
00:11:49,130 --> 00:11:51,400
Seejärel siseneme Henle'i silmusesse,

255
00:11:51,400 --> 00:11:52,610
mis on minu arust

256
00:11:52,610 --> 00:11:55,370
nefroni kõige huvitavam osa.

257
00:11:55,370 --> 00:11:59,930
Siseneme Henle'i silmusesse ning see langeb alla,

258
00:11:59,930 --> 00:12:03,680
tõustes seejärel taas üles.

259
00:12:03,680 --> 00:12:05,740
Seega on enamus nefroni pikkusest

260
00:12:05,740 --> 00:12:07,900
Henle'i silmus.

261
00:12:07,900 --> 00:12:10,916
Kui lähen tagasi siia diagrammile,

262
00:12:10,916 --> 00:12:13,270
kui räägin Henle'i silmusest, siis

263
00:12:13,270 --> 00:12:15,440
räägin kogu selle alast.

264
00:12:15,440 --> 00:12:17,450
Siin leiab aset midagi huvitavat.

265
00:12:17,450 --> 00:12:21,050
See läbib neeru koort, seda helepruuni osa

266
00:12:21,050 --> 00:12:24,820
ning neeru säsi, seda punakat või oranžikat

267
00:12:24,820 --> 00:12:27,170
osa siin väga heal põhjusel.

268
00:12:27,170 --> 00:12:28,000
Joonistan selle kõik siia.

269
00:12:28,000 --> 00:12:32,710
Ütleme, et see on eraldav joon.

270
00:12:32,710 --> 00:12:35,460
See on neeru koor.

271
00:12:35,460 --> 00:12:39,550
Siin on säsi.

272
00:12:39,550 --> 00:12:42,060
Henle'i silmusel on

273
00:12:42,060 --> 00:12:43,590
kaks

274
00:12:43,590 --> 00:12:48,570
funktsiooni.

275
00:12:48,570 --> 00:12:57,830
Esimene, see teeb neeru säsi soolasemaks

276
00:12:57,830 --> 00:13:00,502
endast sooli välja pumbates.

277
00:13:00,502 --> 00:13:03,090
Niisiis, see pumpab aktiivselt sooli

278
00:13:03,090 --> 00:13:06,140
oma kasvavas osas.

279
00:13:06,140 --> 00:13:12,390
Henle'i silmus pumpab naatriumit, kaaliumit,

280
00:13:12,390 --> 00:13:14,440
kloriidi, või õigemini kloori.

281
00:13:14,440 --> 00:13:17,500
Kloori ioone.

282
00:13:17,500 --> 00:13:21,990
See pumpab neid sooli siia,

283
00:13:21,990 --> 00:13:27,670
et kogu säsi soolaseks teha või kui me asja osmoosi koha pealt vaatame,

284
00:13:27,670 --> 00:13:29,990
hüpertooniliseks.

285
00:13:29,990 --> 00:13:33,320
Siin leidub rohkem lahustunud aineid, kui leidub filtraadis,

286
00:13:33,320 --> 00:13:36,010
mis läbib tuubuleid.

287
00:13:36,010 --> 00:13:37,240
Selleks kasutatakse ATP-d.

288
00:13:37,240 --> 00:13:39,910
Kogu tegevus vajab ATP-d, et aktiivselt

289
00:13:39,910 --> 00:13:41,570
kontsentratsiooni gradiendile vastu pumbata.

290
00:13:41,570 --> 00:13:46,110
Seega on see põhjusega soolane.

291
00:13:46,110 --> 00:13:50,820
Seda ei tehta ainult selleks, et filtraadist sooli kätte saada,

292
00:13:50,820 --> 00:13:53,230
kuigi ka see on osa põhjusest, vaid sellepärast, et soolane pind

293
00:13:53,230 --> 00:13:57,620
laseb ainult kindlaid sooli

294
00:13:57,620 --> 00:13:59,270
ning ioone läbi.

295
00:13:59,270 --> 00:14:00,830
See pole vett

296
00:14:00,830 --> 00:14:06,110
läbilaskev.

297
00:14:06,110 --> 00:14:09,050
Kahanev osa Henle'i silmuses

298
00:14:09,050 --> 00:14:10,300
laseb ainult vett

299
00:14:10,300 --> 00:14:13,390
läbi.

300
00:14:13,390 --> 00:14:14,380
Mis siis juhtub?

301
00:14:14,380 --> 00:14:17,430
Kui see kõik on soolane, sest langev osa pumpab

302
00:14:17,430 --> 00:14:21,260
aktiivselt soola välja, siis mis juhtub veega, mis

303
00:14:21,260 --> 00:14:23,110
läbib kahaneva silmuse?

304
00:14:23,110 --> 00:14:24,870
Siin on hüpertooniline.

305
00:14:24,870 --> 00:14:28,830
Vesi otsib loomulikku võimalust

306
00:14:28,830 --> 00:14:30,540
kontsentratsioone ühtlustada.

307
00:14:30,540 --> 00:14:31,510
Olen sellest terve video teinud.

308
00:14:31,510 --> 00:14:33,680
See ei juhtu maagiliselt.

309
00:14:33,680 --> 00:14:36,710
Vesi lahkub, kuna hüpertooniline keskkond

310
00:14:36,710 --> 00:14:39,620
on soolasem. Vesi lahkub Henle'i silmusest

311
00:14:39,620 --> 00:14:42,930
kahaneva membraani kaudu

312
00:14:42,930 --> 00:14:44,560
koheselt.

313
00:14:44,560 --> 00:14:48,710
See on suur osa vee tagasiimendumisest.

314
00:14:48,710 --> 00:14:52,870
Olen mitmeid kordi mõelnud, miks me kuidagi ATP-d

315
00:14:52,870 --> 00:14:54,360
vee pumpamiseks ei kasuta?

316
00:14:54,360 --> 00:14:55,850
Vastus on,

317
00:14:55,850 --> 00:14:56,650
seda pole lihtne teha.

318
00:14:56,650 --> 00:15:01,130
Bioloogilised süsteemid suudavad ATP-d hästi ioonide pumpamiseks kasutada,

319
00:15:01,130 --> 00:15:03,360
kuid mitte vee pumpamiseks.

320
00:15:03,360 --> 00:15:06,360
Vees on proteiinidel raske tööd teha.

321
00:15:06,360 --> 00:15:09,580
Lahendus seisneb ümbruse soolaseks muutmises

322
00:15:09,580 --> 00:15:12,540
ioonide ja siis vee välja pumpamisel. Kui ümbrus ainult vee jaoks poorseks muuta,

323
00:15:12,540 --> 00:15:14,750
voolab vesi lihtsalt välja.

324
00:15:14,750 --> 00:15:18,170
Niisiis on tegu tohutu mehhanismiga, et suur osa veest,

325
00:15:18,170 --> 00:15:20,820
mida läbi filtreeritakse, tagasi saada.

326
00:15:20,820 --> 00:15:23,390
Põhjus, miks see protsess nii kaua aega võtab, seisneb vee välja eritumisel

327
00:15:23,390 --> 00:15:27,560
ning sellepärast langeb ta aeglaselt ning kaugele

328
00:15:27,560 --> 00:15:31,490
soolasesse segusse.

329
00:15:31,490 --> 00:15:34,710
Jätame Henle'i silmuse ning oleme peaaegu

330
00:15:34,710 --> 00:15:36,110
nefroniga lõpetanud.

331
00:15:36,110 --> 00:15:38,790
Jõuame järgmisesse keerdus tuubulisse ja

332
00:15:38,790 --> 00:15:41,710
võite isegi selle nime teada.

333
00:15:41,710 --> 00:15:44,860
Kui eelmine oli proksimaalne, siis see on distaalne tuubul.

334
00:15:44,860 --> 00:15:47,070
Kui seda õigesti joonistan, läheb see tegelikult

335
00:15:47,070 --> 00:15:51,560
Bowman'i kapslist väga lähedalt mööda, seega teen

336
00:15:51,560 --> 00:15:52,810
selle teise

337
00:15:52,810 --> 00:15:57,230
värviga.

338
00:15:57,230 --> 00:16:01,920
Distaalne keerdus tuubul möödub

339
00:16:01,920 --> 00:16:03,970
Bowman'i kapslist väga lähedalt.

340
00:16:03,970 --> 00:16:06,000
Jällegi olen keerdus osad kahe-dimensiooniliselt joonistanud,

341
00:16:06,000 --> 00:16:07,740
kuigi tegelikult on nad kolme-dimensioonilised

342
00:16:07,740 --> 00:16:09,840
See pole nii pikk, kuid pidin siia pääsema ning

343
00:16:09,840 --> 00:16:11,830
tahtsin üle selle saada.

344
00:16:11,830 --> 00:16:12,830
Seda kutsutakse distaalseks.

345
00:16:12,830 --> 00:16:14,510
Distaalne on kaugemal

346
00:16:14,510 --> 00:16:16,750
See on keerdus ja see on tuubul.

347
00:16:16,750 --> 00:16:24,450
Niisiis on see siin keerdus distaalne tuubul

348
00:16:24,450 --> 00:16:27,690
ning siin toimub rohkem taas-imendumist:
rohkem kaltsiumi

349
00:16:27,690 --> 00:16:28,820
ja naatriumi imendumist.

350
00:16:28,820 --> 00:16:31,250
Taas-imetakse rohkem ühendeid,

351
00:16:31,250 --> 00:16:32,600
mida kaotada ei tohi.

352
00:16:32,600 --> 00:16:34,180
Me võiksime veel paljudest ainetest rääkida, mida

353
00:16:34,180 --> 00:16:36,330
taas-imetakse, kuid teeme ainult väikse ülevaate.

354
00:16:36,330 --> 00:16:39,870
Taas-imetakse ka natuke rohkem vett.

355
00:16:39,870 --> 00:16:41,420
Aga siin lõpus on

356
00:16:41,420 --> 00:16:42,800
filtraat läbi töödeldud.

357
00:16:42,800 --> 00:16:44,290
Palju vett on välja võetud.

358
00:16:44,290 --> 00:16:45,760
See on palju tugevamas kontsentratsioonis.

359
00:16:45,760 --> 00:16:47,700
Palju vajalikke sooli ja elektrolüüte

360
00:16:47,700 --> 00:16:49,290
on taas-imendunud.

361
00:16:49,290 --> 00:16:52,100
Oleme taas-imenud glükoosi ja enamuse amiino-hapetest

362
00:16:52,100 --> 00:16:53,770
Kõik mida vajame, on tagasi võetud.

363
00:16:53,770 --> 00:16:55,630
Oleme tagasi imenud.

364
00:16:55,630 --> 00:16:59,710
Järele on jäänud peamiselt jääkained ja vesi,

365
00:16:59,710 --> 00:17:01,670
mida me ei vaja, niiet see viiakse

366
00:17:01,670 --> 00:17:02,920
kogumis-

367
00:17:02,920 --> 00:17:05,140
kanalitesse.

368
00:17:05,140 --> 00:17:07,230
Seda võib vaadelda, kui neeru

369
00:17:07,230 --> 00:17:12,384
prügikasti, kuhu mitmed nefronid

370
00:17:12,384 --> 00:17:13,740
prügi panevad.

371
00:17:13,740 --> 00:17:16,960
See võib olla teise nefroni distaalne tuubul

372
00:17:16,960 --> 00:17:22,010
ning see kogumiskanal, mis

373
00:17:22,010 --> 00:17:23,569
lihtsalt kogub

374
00:17:23,569 --> 00:17:27,040
nefroni heiteid.

375
00:17:27,040 --> 00:17:28,620
Huvitav on see, et kogumiskanal

376
00:17:28,620 --> 00:17:31,040
läheb taas säsisse.

377
00:17:31,040 --> 00:17:34,210
See läheb säsisse ning taas soolasesse osasse.

378
00:17:34,210 --> 00:17:36,090
Kui räägime kogumiskanalist, siis on võimalik,

379
00:17:36,090 --> 00:17:40,400
et ta läheb säsisse teiste

380
00:17:40,400 --> 00:17:43,070
nefronite filtraate koguma.

381
00:17:43,070 --> 00:17:46,860
Kuna see läbib taas väga soolast kohta säsis,

382
00:17:46,860 --> 00:17:50,240
on tekkinud spetsiifiline hormoon,

383
00:17:50,240 --> 00:17:54,540
antidiureetiline hormoon, mis kontrollib kogumiskanali

384
00:17:54,540 --> 00:18:00,910
poorsust. Kui see teeb kogumiskanali liiga poorseks,

385
00:18:00,910 --> 00:18:04,430
lubab see rohkemal veel säsist lahkuda,

386
00:18:04,430 --> 00:18:06,110
sest see on väga soolane, seega,

387
00:18:06,110 --> 00:18:07,690
vesi lahkub.

388
00:18:07,690 --> 00:18:10,740
Kui filtraadiga nii juhtub--

389
00:18:10,740 --> 00:18:13,100
ehk saame seda nüüd juba uriiniks kutsuda--on see

390
00:18:13,100 --> 00:18:17,170
veel rohkem kontsentreeritud ja kaotame veel vähem vett. See

391
00:18:17,170 --> 00:18:19,490
jääb kogunema ja kogunema, kuni lõpetame siin

392
00:18:19,490 --> 00:18:23,650
ja see lahkub neerust kusejuhade kaudu

393
00:18:23,650 --> 00:18:25,030
kusekotti.

394
00:18:25,030 --> 00:18:27,200
Loodan, et olete sellest videost abi saanud.

395
00:18:27,200 --> 00:18:29,650
Minu arust on siin parim osa see,

396
00:18:29,650 --> 00:18:33,150
kui aktiivselt meie neerud vett taas-imevad.

397
00:18:33,150 --> 00:18:36,770
See on minu arust parim osa Henle'i silmusest.