0:00:00.340,0:00:02.190
Selles videos tahan rääkida pisut

0:00:02.190,0:00:05.500
neerust--siin on suur pilt neerust--

0:00:05.500,0:00:08.200
ja sellest, kuidas see töötab--Usun, et

0:00:08.200,0:00:10.500
võib öelda, tema madalamail võimsusel ja selleks on

0:00:10.500,0:00:11.420
nefron.

0:00:11.420,0:00:16.700
Seega, räägime pisut neerust ja nefronist.

0:00:16.700,0:00:18.780
Usun, et juba tunnete neeru.

0:00:18.780,0:00:19.680
Meil on neid kaks.

0:00:19.680,0:00:23.270
Need organid on ilmselt kõige tuntumad selle poolest,

0:00:23.270,0:00:27.860
et lubavad meil jäätmeid väljutada.

0:00:27.860,0:00:32.229
Aga osa sellest protsessist aitab meil ka hoida

0:00:32.229,0:00:36.410
õiget vedeliku taset ja isegi soolade

0:00:36.410,0:00:39.010
või elektrolüütide hulka, mis meis on ning vererõhku, aga ütleksin

0:00:39.010,0:00:40.870
lihtsalt, et nad hoiavad meie vedeliku taset kehas.

0:00:40.870,0:00:42.960
Samuti toodavad nad hormoone ning sarnaseid ühendeid, aga

0:00:42.960,0:00:45.190
ma ei laskuks hetkel sellistesse detailidesse.

0:00:45.190,0:00:48.580
Tahan keskenduda esimesele kahele,

0:00:48.580,0:00:52.210
lihtsalt, et mõista neeru ülevaadet ja toimimist.

0:00:52.210,0:00:54.130
Enamikul meist on kaks neeru.

0:00:54.130,0:00:57.480
Nad jäävad rohkem selja poole ning paiknevad selgroo

0:00:57.480,0:00:59.210
mõlemal küljel, maksa taga.

0:00:59.210,0:01:02.470
See on suurendatud pilt neerust.

0:01:02.470,0:01:04.239
Kui vaatate seda täisekraanil, on arusaadav, et päriselt pole neerud nii suured

0:01:04.239,0:01:07.150
nagu pildil, kuid oleme selle pooleks lõiganud, et saaksime

0:01:07.150,0:01:10.980
näha, mis neerus toimub.

0:01:10.980,0:01:15.130
Selleks, et aru saada erinevatest osadest,

0:01:15.130,0:01:17.660
sest tegelikult saab see olema tähtis jutt, kui alustame

0:01:17.660,0:01:20.520
rääkimist neeru funktsionaalsetest osadest või nefronist,

0:01:20.520,0:01:24.930
ala siit sinnani, seda nimetatakse

0:01:24.930,0:01:28.910
neerupealiseks.

0:01:28.910,0:01:31.550
Kui räägime midagi neerust ning näete

0:01:31.550,0:01:34.110
midagi seotud neerupealisega, käib jutt tegelikult

0:01:34.110,0:01:34.580
neerust.

0:01:34.580,0:01:36.800
Niisiis räägime neerupealisest, mis asub

0:01:36.800,0:01:38.230
siin välimises osas.

0:01:38.230,0:01:44.380
Ning see osa siin on neerupealise säsi.

0:01:44.380,0:01:46.480
Säsi asub neeru keskkohas.

0:01:46.480,0:01:49.050
Seda võibki vaadelda, kui neeru

0:01:49.050,0:01:52.400
keskkohta.

0:01:52.400,0:01:55.680
Peale nende sõnade mõistmise, saame näha

0:01:55.680,0:01:58.350
ka seda, et need osad mängivad olulist rolli

0:01:58.350,0:02:01.720
meie jääkainete filtreerimisel ning

0:02:01.720,0:02:05.730
oskust mitte liiga palju vedelikku kasutada või väljutada,

0:02:05.730,0:02:09.020
kui verd puhastatakse.

0:02:09.020,0:02:11.720
Nagu ütlesin enne ning ehk olete seda juba

0:02:11.720,0:02:14.330
mujalt õppinud, et

0:02:14.330,0:02:16.490
neeru funktsionaalseks ühikuks on

0:02:16.490,0:02:22.510
nefron.

0:02:22.510,0:02:25.040
Põhjus, miks seda funktsionaalseks ühikuks kutsutakse--rõhutan--

0:02:25.040,0:02:28.290
on seetõttu, et see on tasand,

0:02:28.290,0:02:30.250
kus mõlemad tegevused aset leiavad.

0:02:30.250,0:02:32.980
Kaks suurimat neeru ülesannet: jääkainete väljutamine

0:02:32.980,0:02:36.580
ning vedeliku taseme hoidmine

0:02:36.580,0:02:37.730
meie vereringes.

0:02:37.730,0:02:41.730
Et aru saada, kuidas nefron sellesse neerupilti mahub,

0:02:41.730,0:02:45.840
olen vikipeediast ühe pildi võtnud.

0:02:45.840,0:02:48.420
Paar nefronit üritati siia kujutada.

0:02:48.420,0:02:50.630
Seega, näeb nefron välja umbes nii,

0:02:50.630,0:02:53.680
see liigub säsisse, siis tagasi

0:02:53.680,0:02:56.640
neerupealisesse ning siis edasi kogumiskanalitesse,

0:02:56.640,0:02:59.620
jõudes kusejuhadesse, mida on kujutatud siin,

0:02:59.620,0:03:02.960
ja lõpetades kusepõies, kust saame

0:03:02.960,0:03:05.880
vedeliku väljutada endale sobival ajal.

0:03:05.880,0:03:07.770
Aga see on umbes--usun, et suudate ette kujutada--

0:03:07.770,0:03:10.780
nefroni pikkus.

0:03:10.780,0:03:13.030
Siit see algab ning teeb taas teekonna alla.

0:03:13.030,0:03:14.840
Mitu nefronit jätkab samamoodi, aga

0:03:14.840,0:03:15.840
nad on väga peened.

0:03:15.840,0:03:18.140
Need tuubid või tuubikesed

0:03:18.140,0:03:20.800
on väga peened.

0:03:20.800,0:03:26.190
Tavaline neer sisaldab üldiselt

0:03:26.190,0:03:27.440
million

0:03:27.440,0:03:31.320
nefronit.

0:03:31.320,0:03:34.470
Ei saa öelda, et nefronid on mikroskoopilised.

0:03:34.470,0:03:39.390
võimalik on vähemalt nende pikkust

0:03:39.390,0:03:41.880
näha, kui nad oma teekonda läbivad.

0:03:41.880,0:03:45.510
Sellegipoolest saab neid tohutult palju ühe neeru sisse mahutada.

0:03:45.510,0:03:49.580
Nüüd kui sellest on räägitud, uurime, kuidas nefron

0:03:49.580,0:03:52.880
verd filtreerib ning teeb kindlaks, et liiga palju

0:03:52.880,0:03:56.530
vedelikku ega kasulikke aineid veres meie

0:03:56.530,0:03:58.330
uriini sisse ei satuks.

0:03:58.330,0:04:04.070
Joonistan siia nefroni.

0:04:04.070,0:04:07.200
Alustan nii.

0:04:07.200,0:04:08.850
Kõigepealt vereringe.

0:04:08.850,0:04:13.480
Veri tuleb mööda arterit, võiks öelda,

0:04:13.480,0:04:15.780
et see on kapillaarne arter.

0:04:15.780,0:04:17.589
Veri tuleb nii.

0:04:17.589,0:04:21.820
Seda kutsutakse tegelikult aferentseks arteriks.

0:04:21.820,0:04:23.230
Nimetusi ei pea teadma, aga

0:04:23.230,0:04:24.480
võite nendega vahel kokku

0:04:24.480,0:04:26.670
puutuda.

0:04:26.670,0:04:28.170
Veri liigub sisse.

0:04:28.170,0:04:32.060
Siis siseneb sellisesse käänulisse kohta.

0:04:32.060,0:04:34.810
Veri käänab tugevalt selle ümbert mööda.

0:04:34.810,0:04:36.060
Seda kutsutakse

0:04:36.060,0:04:43.490
neerupäsmakeseks.

0:04:43.490,0:04:45.870
Ning siis lahkub veri mööda efferentset

0:04:45.870,0:04:57.100
arterit.

0:04:57.100,0:04:58.610
Efferentne tähendab keskmest mööda pääsemist.

0:04:58.610,0:05:02.750
Afferentne keskme poole, efferentne keskmest eemaldumist.

0:05:02.750,0:05:04.340
Räägin sellest tulevikus edasi, kuid

0:05:04.340,0:05:05.830
on huvitav, et räägime

0:05:05.830,0:05:07.040
siinkohal endiselt arterist

0:05:07.040,0:05:08.770
Tegemist on endiselt hapnikurikka verega.

0:05:08.770,0:05:12.260
Tavaliselt, kui lahkuksime kapillaarsest süsteemist nagu

0:05:12.260,0:05:14.950
neerupäsmake, oleks tegemist

0:05:14.950,0:05:18.650
venoosse süsteemiga, kuid oleme endiselt arteriaalses.

0:05:18.650,0:05:21.280
See on ilmselt nii, kuna arteriaalses süsteemis on kõrgem

0:05:21.280,0:05:22.760
vererõhk ning

0:05:22.760,0:05:28.730
vedelik ja temas lagunenud ained on vaja verest välja pressida

0:05:28.730,0:05:30.970
ning neerupäsmakesse suunata.

0:05:30.970,0:05:35.420
Seega on neerupäsmake väga poorne ning

0:05:35.420,0:05:37.460
teistest rakkudest ümbritsetud.

0:05:37.460,0:05:38.710
See on nagu

0:05:38.710,0:05:44.470
ristlõige.

0:05:44.470,0:05:49.200
See on sellisest struktuurist ümbritsetud ning

0:05:49.200,0:05:53.350
võite ette kujutada, et need on kõik rakud.

0:05:53.350,0:05:56.980
Loomulikult on päris kapillaaridel rakud, mis

0:05:56.980,0:05:58.960
lähevad siin sirgelt.

0:05:58.960,0:06:01.140
Kui ma tõmban need jooned, siis

0:06:01.140,0:06:03.420
tähistavad nad tegelikult rakke

0:06:03.420,0:06:04.540
Juhtub see, et veri tuleb

0:06:04.540,0:06:05.900
väga tugeva rõhuga.

0:06:05.900,0:06:06.960
See on väga poorne.

0:06:06.960,0:06:10.410
Need rakud siin väljaspool on podotsüüdid.

0:06:10.410,0:06:11.880
Need on rohkem valivad, mis

0:06:11.880,0:06:14.630
välja filtreeritakse ja põhimõtteliselt jõuab viiendik vedelikust

0:06:14.630,0:06:20.640
siia tühimikku,

0:06:20.640,0:06:22.550
mida kutsutakse Bowman'i tühimikuks.

0:06:22.550,0:06:23.690
Tegelikult on kogu see ala

0:06:23.690,0:06:24.940
Bowman'i

0:06:24.940,0:06:28.270
kapsel

0:06:28.270,0:06:30.650
See on nagu kera avausega siin, et kapillaarid

0:06:30.650,0:06:34.050
saaksid selle sees keerduda ning see koht siin

0:06:34.050,0:06:36.890
ongi Bowman'i tühimik.

0:06:36.890,0:06:41.270
See on tühimik Bowman'i kapslis ning

0:06:41.270,0:06:42.150
sellel kõigel on rakud.

0:06:42.150,0:06:44.200
Kõik need struktuurid koosnevad ilmselgelt, või mitte,

0:06:44.200,0:06:46.830
rakkudest.

0:06:46.830,0:06:48.730
Selle sees on filtraat.

0:06:48.730,0:06:53.190
Filtraat on see, mis sealt lihtsalt läbi pressitakse.

0:06:53.190,0:06:56.380
Seda ei saa uriiniks nimetada, kuna veel on vaja

0:06:56.380,0:07:01.720
läbida mitmeid samme, et ta uriiniks muutuks.

0:07:01.720,0:07:04.400
Niisiis on see ainult filtraat, mida

0:07:04.400,0:07:07.220
saab välja pigistades. See on umbes viiendik vedelikust.

0:07:07.220,0:07:10.450
Ained lahustuvad selles kergelt, näiteks

0:07:10.450,0:07:16.430
väiksed ioonid, naatrium, võib-olla väiksed molekulid nagu glükoos

0:07:16.430,0:07:19.570
või amino-happed

0:07:19.570,0:07:21.086
Seal sees on palju aineid ning

0:07:21.086,0:07:22.080
tõin ainult paar näidet.

0:07:22.080,0:07:25.370
Ained, mida ei filtreerita, on näiteks punased

0:07:25.370,0:07:31.340
vererakud või suuremad molekulid ja proteiinid.

0:07:31.340,0:07:32.510
Neid ei filtreerita.

0:07:32.510,0:07:36.700
Peamiselt filtreeritakse mikromolekule,

0:07:36.700,0:07:40.910
mis on osa filtraadist, mida siin

0:07:40.910,0:07:42.390
Bowman'i tühimiku ülalosas näidatakse.

0:07:42.390,0:07:45.110
Nefron teeb muudki. Ta algab Bowman'i

0:07:45.110,0:07:46.960
kapslist ning selleks, et

0:07:46.960,0:07:51.280
mõista rohkem neerust,

0:07:51.280,0:07:54.760
liigume arteri juurde.

0:07:54.760,0:07:56.980
See siin on Bowman'i kapsel.

0:07:56.980,0:07:59.075
See näeb umbes taoline välja ning kogu nefron

0:07:59.075,0:08:00.580
on selle ümber keerdunud.

0:08:00.580,0:08:03.150
Nefron liigub allapoole säsisse ning tuleb tagasi,

0:08:03.150,0:08:06.220
lõpuks kogumiskanalisse

0:08:06.220,0:08:07.980
jõudes, kuid sellest räägin hiljem.

0:08:07.980,0:08:12.250
Olen siia joonistanud suurendatud osa

0:08:12.250,0:08:14.660
sellest kohast.

0:08:14.660,0:08:16.250
Vähendan kogu pilti,

0:08:16.250,0:08:17.550
et ruumi oleks.

0:08:17.550,0:08:19.290
Vähendan pilti.

0:08:19.290,0:08:23.220
Niisis alustame taas arterist.

0:08:23.220,0:08:26.520
See põimub neerupäsmakestes ning enamus

0:08:26.520,0:08:30.160
verest lahkub, kuid viiendik

0:08:30.160,0:08:33.390
filtreeritakse Bowman'i kapslisse.

0:08:33.390,0:08:34.780
Siinsamas on Bowman'i kapsel.

0:08:34.780,0:08:36.450
Olen pilti ainult pisut vähendanud.

0:08:36.450,0:08:39.530
Filtraat on siin.

0:08:39.530,0:08:41.080
Teen selle pisut

0:08:41.080,0:08:44.440
kollaseks.

0:08:44.440,0:08:46.800
Filtraati, mis väljub, nimetatakse vahel

0:08:46.800,0:08:49.270
neerupäsmakese filtraadiks, kuna teda on

0:08:49.270,0:08:52.170
filtreeritud läbi neerupäsmakese ning

0:08:52.170,0:08:55.060
läbi podotsüütide rakkude, mis

0:08:55.060,0:08:56.470
asetsevad Bowman'i kapsli seintel.

0:08:56.470,0:08:59.120
Nüüd liigub filtraat proksimaalsesse

0:08:59.120,0:09:03.080
tuubulisse.

0:09:03.080,0:09:06.530
Joonistan midagi sellist.

0:09:06.530,0:09:08.300
Loomulikult ei näe see päriselt selline välja, kuna

0:09:08.300,0:09:09.580
joonistan vaid ettekujutluse andmiseks.

0:09:09.580,0:09:17.470
Siin asub proksimaalne tuubul.

0:09:17.470,0:09:20.560
Kõlab nagu oleks tegemist millegi väga erilisega, kuid

0:09:20.560,0:09:23.590
proksimaalne tähendab lihtsalt lähedal asuvat ning tuubul väikest tuubi.

0:09:23.590,0:09:25.740
Seega on tegemist väikse tuubiga, mis teekonna alguses paikneb.

0:09:25.740,0:09:27.880
Seetõttu kutsutakse seda proksimaalseks tuubuliks.

0:09:27.880,0:09:29.700
Sellel on kaks osa.

0:09:29.700,0:09:31.245
Mõlemaid osi kutsutakse koos

0:09:31.245,0:09:32.870
keerdunud proksimaalseks

0:09:32.870,0:09:35.870
tuubuliks.

0:09:35.870,0:09:37.390
Mõlemad osad on üksteisega keerdus.

0:09:37.390,0:09:38.830
Olen selle väga keerdu kujundanud.

0:09:38.830,0:09:40.750
Ning joonistasin selle keerdu kahe-dimensiooniliselt.

0:09:40.750,0:09:43.170
Tegelikult peaks kõik kolme-dimensiooniliselt olema.

0:09:43.170,0:09:45.470
Tegelikkuses on proksimaalse tuubuli algus keerdus

0:09:45.470,0:09:48.220
ning lõpp sirge.

0:09:48.220,0:09:50.570
Nagu juba mainitud, on kogu see osa proksimaalne tuubul.

0:09:50.570,0:09:52.060
See on keerdus osa.

0:09:52.060,0:09:53.670
Siin on sirge osa, kuid

0:09:53.670,0:09:55.340
joonistasin selle, nagu joonistasin.

0:09:55.340,0:09:59.040
Kogu selle osa mõte on--tuletan meelde,

0:09:59.040,0:10:02.810
et asume hetkel siin nefroni osas--

0:10:02.810,0:10:05.890
mõte on alustada

0:10:05.890,0:10:09.700
filtraadist kasulike ainete imemist,

0:10:09.700,0:10:10.670
mida me kaotada ei taha.

0:10:10.670,0:10:11.880
Kindlasti on vajalikuks glükoos.

0:10:11.880,0:10:13.900
See on raskelt teenitud aine, mida oleme toidust

0:10:13.900,0:10:15.090
energia saamiseks tootnud.

0:10:15.090,0:10:18.790
Samuti ei taha me palju naatriumi kaotada.

0:10:18.790,0:10:24.040
Oleme paljudes videotes näinud, et see on kasulik ioon,

0:10:24.040,0:10:24.480
mida alles hoida.

0:10:24.480,0:10:26.490
Amino-happeid ei tasu ka kaotada.

0:10:26.490,0:10:30.490
Neid on hea kasutada proteiinide ning paljude teiste ainete koostamiseks.

0:10:30.490,0:10:32.320
Kõiki eelnevaid aineid läheb vaja ning seetõttu

0:10:32.320,0:10:33.670
hakatakse neid tagasi imema.

0:10:33.670,0:10:35.840
Teen sellest protsessist hiljem terve video

0:10:35.840,0:10:37.480
ning näitan, kuidas see järjest toimub.

0:10:37.480,0:10:40.575
Kuna kasutame ATP-d ning kasutame seda kokkuvõttes

0:10:40.575,0:10:43.900
naatriumi eemaldamiseks, aitab

0:10:43.900,0:10:45.660
see protsess ka teisi asju sisse tuua.

0:10:45.660,0:10:48.160
See on parim teave toimuvast.

0:10:48.160,0:10:52.190
Kujutagem ette, mis toimub imamise käigus.

0:10:52.190,0:10:56.370
Just praegu rivistuvad sinu proksimaalses tuubulis rakud.

0:10:56.370,0:10:58.310
Tegelikult on neil sellised väiksed nagad, mis välja ulatuvad.

0:10:58.310,0:10:59.790
Teen sellest terve video, kuna see on tegelikult

0:10:59.790,0:11:00.630
väga huvitav.

0:11:00.630,0:11:01.910
Niisiis, rakud on siin.

0:11:01.910,0:11:04.660
Teisel pool rakke on arteriaalne süsteem, või peaks ütlema,

0:11:04.660,0:11:08.110
kapillaarne süsteem.

0:11:08.110,0:11:12.080
Ütleme, et kapillaarne süsteem, mis on

0:11:12.080,0:11:16.580
väga lähedal rivistuvatele rakkudele proksimaalses tuubulis

0:11:16.580,0:11:19.140
ning seda pumbatakse väga aktiivselt, eriti

0:11:19.140,0:11:23.000
naatriumi, aga kõik sellest pumbatakseenergiat kasutades ja

0:11:23.000,0:11:24.890
selektiivselt tagasi verre koos

0:11:24.890,0:11:25.870
natukese veega.

0:11:25.870,0:11:32.480
Niisiis pumpame tagasi natuke naatriumit, glükoosi ning

0:11:32.480,0:11:34.710
ka natuke vett,

0:11:34.710,0:11:36.540
kuna me ei või kogu veest ilma jääda.

0:11:36.540,0:11:38.620
Kui me väljutaksime kogu vee, mis filtraadis on,

0:11:38.620,0:11:41.560
koos uriiniga, väljutaksime

0:11:41.560,0:11:44.240
galloneid vett päevas, kuid

0:11:44.240,0:11:45.310
see ei oleks hea.

0:11:45.310,0:11:46.500
Selles on kogu mõtte iva.

0:11:46.500,0:11:49.130
Alustame imamisprotsessi.

0:11:49.130,0:11:51.400
Seejärel siseneme Henle'i silmusesse,

0:11:51.400,0:11:52.610
mis on minu arust

0:11:52.610,0:11:55.370
nefroni kõige huvitavam osa.

0:11:55.370,0:11:59.930
Siseneme Henle'i silmusesse ning see langeb alla,

0:11:59.930,0:12:03.680
tõustes seejärel taas üles.

0:12:03.680,0:12:05.740
Seega on enamus nefroni pikkusest

0:12:05.740,0:12:07.900
Henle'i silmus.

0:12:07.900,0:12:10.916
Kui lähen tagasi siia diagrammile,

0:12:10.916,0:12:13.270
kui räägin Henle'i silmusest, siis

0:12:13.270,0:12:15.440
räägin kogu selle alast.

0:12:15.440,0:12:17.450
Siin leiab aset midagi huvitavat.

0:12:17.450,0:12:21.050
See läbib neeru koort, seda helepruuni osa

0:12:21.050,0:12:24.820
ning neeru säsi, seda punakat või oranžikat

0:12:24.820,0:12:27.170
osa siin väga heal põhjusel.

0:12:27.170,0:12:28.000
Joonistan selle kõik siia.

0:12:28.000,0:12:32.710
Ütleme, et see on eraldav joon.

0:12:32.710,0:12:35.460
See on neeru koor.

0:12:35.460,0:12:39.550
Siin on säsi.

0:12:39.550,0:12:42.060
Henle'i silmusel on

0:12:42.060,0:12:43.590
kaks

0:12:43.590,0:12:48.570
funktsiooni.

0:12:48.570,0:12:57.830
Esimene, see teeb neeru säsi soolasemaks

0:12:57.830,0:13:00.502
endast sooli välja pumbates.

0:13:00.502,0:13:03.090
Niisiis, see pumpab aktiivselt sooli

0:13:03.090,0:13:06.140
oma kasvavas osas.

0:13:06.140,0:13:12.390
Henle'i silmus pumpab naatriumit, kaaliumit,

0:13:12.390,0:13:14.440
kloriidi, või õigemini kloori.

0:13:14.440,0:13:17.500
Kloori ioone.

0:13:17.500,0:13:21.990
See pumpab neid sooli siia,

0:13:21.990,0:13:27.670
et kogu säsi soolaseks teha või kui me asja osmoosi koha pealt vaatame,

0:13:27.670,0:13:29.990
hüpertooniliseks.

0:13:29.990,0:13:33.320
Siin leidub rohkem lahustunud aineid, kui leidub filtraadis,

0:13:33.320,0:13:36.010
mis läbib tuubuleid.

0:13:36.010,0:13:37.240
Selleks kasutatakse ATP-d.

0:13:37.240,0:13:39.910
Kogu tegevus vajab ATP-d, et aktiivselt

0:13:39.910,0:13:41.570
kontsentratsiooni gradiendile vastu pumbata.

0:13:41.570,0:13:46.110
Seega on see põhjusega soolane.

0:13:46.110,0:13:50.820
Seda ei tehta ainult selleks, et filtraadist sooli kätte saada,

0:13:50.820,0:13:53.230
kuigi ka see on osa põhjusest, vaid sellepärast, et soolane pind

0:13:53.230,0:13:57.620
laseb ainult kindlaid sooli

0:13:57.620,0:13:59.270
ning ioone läbi.

0:13:59.270,0:14:00.830
See pole vett

0:14:00.830,0:14:06.110
läbilaskev.

0:14:06.110,0:14:09.050
Kahanev osa Henle'i silmuses

0:14:09.050,0:14:10.300
laseb ainult vett

0:14:10.300,0:14:13.390
läbi.

0:14:13.390,0:14:14.380
Mis siis juhtub?

0:14:14.380,0:14:17.430
Kui see kõik on soolane, sest langev osa pumpab

0:14:17.430,0:14:21.260
aktiivselt soola välja, siis mis juhtub veega, mis

0:14:21.260,0:14:23.110
läbib kahaneva silmuse?

0:14:23.110,0:14:24.870
Siin on hüpertooniline.

0:14:24.870,0:14:28.830
Vesi otsib loomulikku võimalust

0:14:28.830,0:14:30.540
kontsentratsioone ühtlustada.

0:14:30.540,0:14:31.510
Olen sellest terve video teinud.

0:14:31.510,0:14:33.680
See ei juhtu maagiliselt.

0:14:33.680,0:14:36.710
Vesi lahkub, kuna hüpertooniline keskkond

0:14:36.710,0:14:39.620
on soolasem. Vesi lahkub Henle'i silmusest

0:14:39.620,0:14:42.930
kahaneva membraani kaudu

0:14:42.930,0:14:44.560
koheselt.

0:14:44.560,0:14:48.710
See on suur osa vee tagasiimendumisest.

0:14:48.710,0:14:52.870
Olen mitmeid kordi mõelnud, miks me kuidagi ATP-d

0:14:52.870,0:14:54.360
vee pumpamiseks ei kasuta?

0:14:54.360,0:14:55.850
Vastus on,

0:14:55.850,0:14:56.650
seda pole lihtne teha.

0:14:56.650,0:15:01.130
Bioloogilised süsteemid suudavad ATP-d hästi ioonide pumpamiseks kasutada,

0:15:01.130,0:15:03.360
kuid mitte vee pumpamiseks.

0:15:03.360,0:15:06.360
Vees on proteiinidel raske tööd teha.

0:15:06.360,0:15:09.580
Lahendus seisneb ümbruse soolaseks muutmises

0:15:09.580,0:15:12.540
ioonide ja siis vee välja pumpamisel. Kui ümbrus ainult vee jaoks poorseks muuta,

0:15:12.540,0:15:14.750
voolab vesi lihtsalt välja.

0:15:14.750,0:15:18.170
Niisiis on tegu tohutu mehhanismiga, et suur osa veest,

0:15:18.170,0:15:20.820
mida läbi filtreeritakse, tagasi saada.

0:15:20.820,0:15:23.390
Põhjus, miks see protsess nii kaua aega võtab, seisneb vee välja eritumisel

0:15:23.390,0:15:27.560
ning sellepärast langeb ta aeglaselt ning kaugele

0:15:27.560,0:15:31.490
soolasesse segusse.

0:15:31.490,0:15:34.710
Jätame Henle'i silmuse ning oleme peaaegu

0:15:34.710,0:15:36.110
nefroniga lõpetanud.

0:15:36.110,0:15:38.790
Jõuame järgmisesse keerdus tuubulisse ja

0:15:38.790,0:15:41.710
võite isegi selle nime teada.

0:15:41.710,0:15:44.860
Kui eelmine oli proksimaalne, siis see on distaalne tuubul.

0:15:44.860,0:15:47.070
Kui seda õigesti joonistan, läheb see tegelikult

0:15:47.070,0:15:51.560
Bowman'i kapslist väga lähedalt mööda, seega teen

0:15:51.560,0:15:52.810
selle teise

0:15:52.810,0:15:57.230
värviga.

0:15:57.230,0:16:01.920
Distaalne keerdus tuubul möödub

0:16:01.920,0:16:03.970
Bowman'i kapslist väga lähedalt.

0:16:03.970,0:16:06.000
Jällegi olen keerdus osad kahe-dimensiooniliselt joonistanud,

0:16:06.000,0:16:07.740
kuigi tegelikult on nad kolme-dimensioonilised

0:16:07.740,0:16:09.840
See pole nii pikk, kuid pidin siia pääsema ning

0:16:09.840,0:16:11.830
tahtsin üle selle saada.

0:16:11.830,0:16:12.830
Seda kutsutakse distaalseks.

0:16:12.830,0:16:14.510
Distaalne on kaugemal

0:16:14.510,0:16:16.750
See on keerdus ja see on tuubul.

0:16:16.750,0:16:24.450
Niisiis on see siin keerdus distaalne tuubul

0:16:24.450,0:16:27.690
ning siin toimub rohkem taas-imendumist:[br]rohkem kaltsiumi

0:16:27.690,0:16:28.820
ja naatriumi imendumist.

0:16:28.820,0:16:31.250
Taas-imetakse rohkem ühendeid,

0:16:31.250,0:16:32.600
mida kaotada ei tohi.

0:16:32.600,0:16:34.180
Me võiksime veel paljudest ainetest rääkida, mida

0:16:34.180,0:16:36.330
taas-imetakse, kuid teeme ainult väikse ülevaate.

0:16:36.330,0:16:39.870
Taas-imetakse ka natuke rohkem vett.

0:16:39.870,0:16:41.420
Aga siin lõpus on

0:16:41.420,0:16:42.800
filtraat läbi töödeldud.

0:16:42.800,0:16:44.290
Palju vett on välja võetud.

0:16:44.290,0:16:45.760
See on palju tugevamas kontsentratsioonis.

0:16:45.760,0:16:47.700
Palju vajalikke sooli ja elektrolüüte

0:16:47.700,0:16:49.290
on taas-imendunud.

0:16:49.290,0:16:52.100
Oleme taas-imenud glükoosi ja enamuse amiino-hapetest

0:16:52.100,0:16:53.770
Kõik mida vajame, on tagasi võetud.

0:16:53.770,0:16:55.630
Oleme tagasi imenud.

0:16:55.630,0:16:59.710
Järele on jäänud peamiselt jääkained ja vesi,

0:16:59.710,0:17:01.670
mida me ei vaja, niiet see viiakse

0:17:01.670,0:17:02.920
kogumis-

0:17:02.920,0:17:05.140
kanalitesse.

0:17:05.140,0:17:07.230
Seda võib vaadelda, kui neeru

0:17:07.230,0:17:12.384
prügikasti, kuhu mitmed nefronid

0:17:12.384,0:17:13.740
prügi panevad.

0:17:13.740,0:17:16.960
See võib olla teise nefroni distaalne tuubul

0:17:16.960,0:17:22.010
ning see kogumiskanal, mis

0:17:22.010,0:17:23.569
lihtsalt kogub

0:17:23.569,0:17:27.040
nefroni heiteid.

0:17:27.040,0:17:28.620
Huvitav on see, et kogumiskanal

0:17:28.620,0:17:31.040
läheb taas säsisse.

0:17:31.040,0:17:34.210
See läheb säsisse ning taas soolasesse osasse.

0:17:34.210,0:17:36.090
Kui räägime kogumiskanalist, siis on võimalik,

0:17:36.090,0:17:40.400
et ta läheb säsisse teiste

0:17:40.400,0:17:43.070
nefronite filtraate koguma.

0:17:43.070,0:17:46.860
Kuna see läbib taas väga soolast kohta säsis,

0:17:46.860,0:17:50.240
on tekkinud spetsiifiline hormoon,

0:17:50.240,0:17:54.540
antidiureetiline hormoon, mis kontrollib kogumiskanali

0:17:54.540,0:18:00.910
poorsust. Kui see teeb kogumiskanali liiga poorseks,

0:18:00.910,0:18:04.430
lubab see rohkemal veel säsist lahkuda,

0:18:04.430,0:18:06.110
sest see on väga soolane, seega,

0:18:06.110,0:18:07.690
vesi lahkub.

0:18:07.690,0:18:10.740
Kui filtraadiga nii juhtub--

0:18:10.740,0:18:13.100
ehk saame seda nüüd juba uriiniks kutsuda--on see

0:18:13.100,0:18:17.170
veel rohkem kontsentreeritud ja kaotame veel vähem vett. See

0:18:17.170,0:18:19.490
jääb kogunema ja kogunema, kuni lõpetame siin

0:18:19.490,0:18:23.650
ja see lahkub neerust kusejuhade kaudu

0:18:23.650,0:18:25.030
kusekotti.

0:18:25.030,0:18:27.200
Loodan, et olete sellest videost abi saanud.

0:18:27.200,0:18:29.650
Minu arust on siin parim osa see,

0:18:29.650,0:18:33.150
kui aktiivselt meie neerud vett taas-imevad.

0:18:33.150,0:18:36.770
See on minu arust parim osa Henle'i silmusest.