9:59:59.000,9:59:59.000 Aeg-ajalt võib elektron leiduda sellest väljaspool, õigus? 9:59:59.000,9:59:59.000 Kui ma tegelen liitiumiga praegu... 9:59:59.000,9:59:59.000 Kui sa võtaksid mõned kaadrid elektronidest. 9:59:59.000,9:59:59.000 Ma arvan, et sa saad aru, et kõik need on energia kestad. 9:59:59.000,9:59:59.000 Ma teen selle teise värviga. 9:59:59.000,9:59:59.000 Ma võin teise kuubi panna madala energia hulka siia. 9:59:59.000,9:59:59.000 Pane tähele, et p orbitaalidel on p alam z, p alam x, p alam y. 9:59:59.000,9:59:59.000 Sa katad eelmise 's' energia orbitaali üksteise ümber. 9:59:59.000,9:59:59.000 See on naatriumi elektronide paigutus. 9:59:59.000,9:59:59.000 energia kestas. 9:59:59.000,9:59:59.000 energia suurus hulka. 9:59:59.000,9:59:59.000 hantli kuju. 9:59:59.000,9:59:59.000 joonistavad selle orbitaali selliselt. 9:59:59.000,9:59:59.000 mis saab elektronil olla. 9:59:59.000,9:59:59.000 orbitaalide vahel, et täita neid 9:59:59.000,9:59:59.000 p orbitaalis. 9:59:59.000,9:59:59.000 punkt, kui sa mõtled tervikust aatomist. 9:59:59.000,9:59:59.000 väikseimasse energia hulka. 0:00:00.650,0:00:03.370 Viimastes videodes õppisime, et elektronide 0:00:03.370,0:00:08.160 paigutused aatomis ei ole nii kerged nagu klassikaline 0:00:08.160,0:00:10.540 Newtoni orbitaali paigutuse. 0:00:10.540,0:00:12.183 See on Bohri elektroni mudel. 0:00:12.183,0:00:14.320 Ma jätan selle uuesti vaatamist, sest ma arvan, et 0:00:14.320,0:00:14.900 see on tähtis punkt. 0:00:14.900,0:00:16.900 Kui see on tuum, siis jäta meelde, et see on väga väike 0:00:16.900,0:00:20.570 punkt, kui sa mõtled tervikust aatomist. 0:00:21.600,0:00:25.110 Elektron ei ole orbiitidel ümber selle 0:00:25.110,0:00:29.310 sama moodi nagu planeet tiirleb ümber päikese. 0:00:29.310,0:00:32.360 Elektron ei ole orbiitidel ümber selle, vaid seda kirjeldatakse 0:00:32.360,0:00:36.680 orbitaalidega, mis on need tõenäsosuse tiheduse funktsioonid. 0:00:36.680,0:00:41.670 Orbitaal - ütleme, et see on tuum -- kirjeldaks, 0:00:41.670,0:00:44.990 kui sa võtaks suvalise punkti tuuma ümbritsevas alas, 0:00:44.990,0:00:48.700 tõenäosust leida seda elektroni. 0:00:48.700,0:00:53.710 Suvalises suurus hulgas tuuma ümber, see ütleks, 0:00:53.710,0:00:56.080 kui suur on tõenäosus leida seda elektroni 0:00:56.080,0:00:57.050 selles suuruses. 0:00:57.050,0:00:59.850 Kui sa teeks mõned kaadrid elektronidest, ütleme, et 0:00:59.850,0:01:02.910 1s orbitaalis. 0:01:02.910,0:01:07.510 Selline näeb välja 1s orbitaal. 0:01:07.510,0:01:10.440 Seda on vaevaliselt näga, aga see on 0:01:10.440,0:01:12.850 piirkond tuuma ümber ning see on väikseim energia hulk, 0:01:14.250,0:01:15.590 Kui sa võtaksid mõned kaadrid elektronidest. 0:01:17.480,0:01:21.460 Ütleme, et sa võtaksid mõned kaadrid heelimust, 0:01:21.460,0:01:22.800 millel on kaks elektroni. 0:01:22.800,0:01:25.860 Mõlemad nendest on 1s oribtaalis. 0:01:25.860,0:01:26.830 See näeks välja selline. 0:01:26.830,0:01:29.140 Kui sa võtaksid ühe kaadri, siis võib-olla see on seal, 0:01:29.140,0:01:31.170 järgmises kaadris on elektron näiteks seal. 0:01:31.170,0:01:32.520 Siis on elektron siin. 0:01:32.520,0:01:33.540 Seejärel on see seal. 0:01:33.540,0:01:34.060 Nüüd on siin. 0:01:34.060,0:01:36.250 Kui sa jätkad nende kaadrite tegemist, siis 0:01:36.250,0:01:37.870 sul oleks need väga koos. 0:01:37.870,0:01:42.150 Seejärel need hakkavad hajuma, mida rohkem sa lähed välja ehk 0:01:42.150,0:01:45.160 kui sa lähed elektronist aina kaugemale. 0:01:45.160,0:01:48.498 Nagu näha, siis sul on palju suurem tõenäosus leida elektroni 0:01:48.498,0:01:54.580 tuuma läheduses. 0:01:54.580,0:01:56.320 Kuigi sul võis mõni elektron olla kaugel eemal. 0:01:56.320,0:01:58.620 Kuigi sul võis mõni elektron olla kaugel eemal. 0:01:58.620,0:02:00.420 See võis olla ükskõik kus, aga kui sa teed mitu vaatlust, 0:02:00.420,0:02:03.690 siis sa näed, mida tõenäosus funktsioon kirjeldab. 0:02:03.690,0:02:05.070 siis sa näed, mida tõenäosus funktsioon kirjeldab. 0:02:05.070,0:02:07.220 See ütleb, et on palju väiksem võimalus 0:02:07.220,0:02:11.400 leida elektroni selles väikses alas, kui 0:02:11.400,0:02:14.930 selles väikses alas. 0:02:14.930,0:02:17.610 Kui sa vaatad neid diagramme, mis 0:02:19.110,0:02:23.565 Ütleme, et nad joonistasid selle sfäärina. 0:02:23.565,0:02:25.510 Ma üritan teha selle kolme dimensiooniliselt. 0:02:25.510,0:02:28.455 Oletame, et see on väline kiht ning 0:02:28.455,0:02:30.200 tuum istub kuskil selle sees. 0:02:30.200,0:02:32.830 See ütleb -- nad lihtsalt joonistavad mingi ära lõigatud osa -- 0:02:32.830,0:02:34.950 kus on sul võimalik leida elektorni 90% ajast. 0:02:34.950,0:02:36.950 Nad ütlevad, et elektroni võib leida selles ringis 0:02:38.940,0:02:40.930 90% ajast, kui ma teeks ristlõike. 0:02:40.930,0:02:43.220 Aeg-ajalt võib elektron leiduda sellest väljaspool, õigus? 0:02:44.000,0:02:45.260 Sest see on kõik tõenäosuslik. 0:02:45.260,0:02:46.300 See võib ikka juhtuda. 0:02:46.300,0:02:48.570 Sa võid ikka leida elektroni, kui 0:02:48.570,0:02:51.810 see on orbitaal, millest me räägime. 0:02:51.810,0:02:52.380 Õigus? 0:02:52.380,0:02:54.660 Seejärel, nagu me eelmises videos ütlesime, elektronid 0:02:54.660,0:03:02.260 täidavad orbitaale alustades väikseimast energia hulgast 0:03:02.260,0:03:06.050 kuni suurema energia hulgani. 0:03:06.050,0:03:08.050 Sa võid seda ette kujutada. 0:03:08.050,0:03:10.720 Kui ma mängin tetrist -- ma ei tea, kas tetris on õige asi -- 0:03:10.720,0:03:13.780 aga kui ma panen kuupe virna, ma laon kuupe 0:03:13.780,0:03:16.450 väikse energiaga, kui see on alampiir, ma panen esimese kuubi 0:03:17.950,0:03:21.580 Ma võin teise kuubi panna madala energia hulka siia. 0:03:22.020,0:03:27.780 Aga mul on ainult selline ruum, millega tööd teha. 0:03:27.780,0:03:29.690 Seega ma pean kolmanda kuubi panema järgmissesse 0:03:30.800,0:03:33.280 Sellisel juhul saaks meie energiat kirjeldada 0:03:33.280,0:03:33.930 potensiaalse energiaga. 0:03:33.930,0:03:36.650 See on klassikaline Newtonia füüsika näide. 0:03:36.650,0:03:39.460 Elektronidega on sama mõte. 0:03:39.460,0:03:45.540 Lõpuks kui mul on kaks elektroni selles 1s orbitaalis -- 0:03:45.540,0:03:50.240 oletame, et elektroni paigutus heeliumis on 1s2 -- 0:03:50.240,0:03:52.980 ma ei saa kolmandat elektroni sinna enam panna, sest 0:03:52.980,0:03:55.170 ainult kahele elektronile on ruumi. 0:03:55.170,0:03:57.230 Mina mõtlen, et need kaks elektroni 0:03:57.230,0:03:58.970 tõrjuvad selle kolmanda elektroni, mille ma tahan lisada. 0:03:58.970,0:04:02.580 Seega ma pean minema 2s orbitaali. 0:04:02.580,0:04:06.090 Kui ma panen 2s oribaali selle peale, siis 0:04:06.090,0:04:07.760 see näeks välja selline, kus mul oleks suur tõenäosus 0:04:07.760,0:04:13.380 leida elektrone selles sfääris, mis 0:04:13.380,0:04:19.110 on 1s orbitaali ümber. 0:04:19.110,0:04:22.400 Kui ma tegelen liitiumiga praegu... 0:04:23.300,0:04:24.820 Seega mul on ainult üks ekstra elektron. 0:04:24.820,0:04:27.960 See üks lisa elektron võib olla, kus ma vaatlesin 0:04:27.960,0:04:29.460 seda lisa elektroni. 0:04:29.460,0:04:31.240 Aeg-ajalt võib see sinna sattuda, see 0:04:31.240,0:04:33.310 võik ka siia sattuda, see võib ka siia sattuda, aga 0:04:33.310,0:04:34.360 suurim tõenäosus on siin. 0:04:34.360,0:04:37.100 Aga kus see on 90% ajast? 0:04:37.100,0:04:39.730 See oleks nagu see sfäär keskmise osa ümber. 0:04:39.730,0:04:41.140 Jäta meelde, et kui see on kolme dimensiooniline, siis 0:04:41.140,0:04:42.030 see kataks kõik selle. 0:04:42.030,0:04:43.800 Seega see oleks see kest. 0:04:43.800,0:04:47.070 Selle nad joonistasid siia. 0:04:47.070,0:04:48.000 Nad teevad 1s. 0:04:48.000,0:04:49.050 See on lihtsalt punane kest. 0:04:49.050,0:04:51.100 Seejärel 2s. 0:04:51.100,0:04:53.850 Teine energia kest on ainult see sinine kest. 0:04:53.850,0:04:55.560 Seda on parem näha kõrgema energiaga oribiitides, 0:04:55.560,0:04:58.810 kõrgema energiaga kestades, kus 0:04:58.810,0:05:02.400 seitsmes energia kest 's' on see väike punane ala. 0:05:02.400,0:05:04.800 Seejärel sul on sinine ala, seejärel punane ning siis sinine. 0:05:04.800,0:05:06.530 Ma arvan, et sa saad aru, et kõik need on energia kestad. 0:05:07.710,0:05:10.580 Sa katad eelmise 's' energia orbitaali üksteise ümber. 0:05:12.180,0:05:14.290 Sa arvatavasti näed neid teisi asju ka. 0:05:14.290,0:05:16.830 Põhimõte on, et 0:05:16.830,0:05:20.120 elektronid täidavad orbitaali väiksema energia hulgaga orbitaalist 0:05:20.120,0:05:21.790 kuni suurema energia hulgaga orbitaali. 0:05:21.790,0:05:25.400 Esimene, mida täidetakse on 1s. 0:05:25.400,0:05:26.620 See on esimene. 0:05:26.620,0:05:27.330 See on 's'. 0:05:27.330,0:05:28.530 See on 1s. 0:05:28.530,0:05:30.460 Sinna mahub kaks elektroni. 0:05:30.460,0:05:32.900 Teisena täidetakse 2s. 0:05:32.900,0:05:35.160 Sinna mahub kaks elektroni rohkem. 0:05:35.160,0:05:37.230 Järgmisena, siin muutub see huvitavaks, 0:05:37.230,0:05:40.030 täidad sa 2p orbitaali. 0:05:42.950,0:05:45.180 See on siin. 0:05:45.180,0:05:47.220 2p orbitaalid. 0:05:47.220,0:05:51.260 Pane tähele, et p orbitaalidel on p alam z, p alam x, p alam y. 0:05:55.040,0:05:55.620 Mida see tähendab? 0:05:55.620,0:05:57.840 Kui sa vaatad p-orbitaale, siis neil on 0:05:58.630,0:06:01.010 Nad näevad imelikud välja, aga tulevates videotes me näitame, 0:06:01.010,0:06:04.600 kuidas nad on analoogsed seisvate lainetega. 0:06:04.600,0:06:06.750 Aga kui sa vaatad neid, siis sul on kolm võimalust, kuidas 0:06:06.750,0:06:08.040 neid hantleid paigutada. 0:06:08.040,0:06:10.120 z suunas üles ja alla. 0:06:10.120,0:06:12.280 x suunas, vasakule või paremale. 0:06:12.280,0:06:14.760 Ning siis y suunas, selles suunas edasi ja tagasi, õigus? 0:06:14.760,0:06:16.250 Ning siis y suunas, selles suunas edasi ja tagasi, õigus? 0:06:16.250,0:06:19.660 Kui sa joonistaksid -- ütleme, et sa tahad joonistada 0:06:19.660,0:06:21.410 p-orbitaale. 0:06:21.410,0:06:22.800 Selle sa täidad järgmisena. 0:06:22.800,0:06:24.780 Sa paned ühe elektroni siia, ühe 0:06:24.780,0:06:26.910 elektroni siia ning ühe elektroni siia. 0:06:26.910,0:06:29.036 Seejärel üks elektron siia ning me räägime 0:06:29.036,0:06:30.190 tsentrifuugist ning sarnastest asjadest tulevikus. 0:06:30.190,0:06:32.750 Aga siia,siia ja siia. 0:06:32.750,0:06:34.590 Seda kutsutakse Hundi reegliks. 0:06:34.590,0:06:36.600 Võib-olla ma teen terve video Hundi reelgist, aga see 0:06:36.600,0:06:40.710 ei ole tähtis esimese aasta keemia loengus. 0:06:40.710,0:06:43.310 See täitub selles järjekorras ning järjekordselt ma tahan, et 0:06:43.310,0:06:47.010 sul oleks aimdus, millisena see välja näeks. 0:06:47.010,0:06:47.440 Vaata... 0:06:47.440,0:06:50.240 Ma peaksin panema vaata jutumärkidesse, sest 0:06:50.240,0:06:52.470 see on väga abstraktne. 0:06:52.470,0:06:55.810 Kui sa tahad p orbitaale ette kujutada -- ütleme, et 0:06:55.810,0:06:57.810 me vaatame süsiniku elektronide paigutust. 0:06:57.810,0:07:02.240 me vaatame süsiniku elektronide paigutust. 0:07:02.240,0:07:05.890 Elektronide paigutus süsinikus, esimesed kaks elektroni 0:07:05.890,0:07:10.360 lähevad 1s1 ja 1s2. 0:07:10.360,0:07:14.160 Seega see täidab -- vabandust, te ei näe kõike. 0:07:14.160,0:07:17.660 See täidab 1s2, seega süsiniku paigutus. 0:07:21.000,0:07:24.680 See täidab 1s1, siis 1s2. 0:07:24.680,0:07:26.280 See on heeliumi paigutus. 0:07:26.280,0:07:30.210 Seejärel see läheb teise kesta, mis on 0:07:30.210,0:07:30.930 teises perioodis. 0:07:30.930,0:07:32.270 Sellepärast seda kutsutaksegi perioodilisustabeliks. 0:07:32.270,0:07:34.960 Me räägime perioodidest ja gruppidest tulevikus. 0:07:34.960,0:07:36.070 Seejärel sa lähed siia. 0:07:36.070,0:07:38.690 See täidab 2s. 0:07:38.690,0:07:40.700 Me oleme siin teises perioodis. 0:07:40.700,0:07:42.120 See on teine periood. 0:07:42.120,0:07:43.400 Üks, kaks. 0:07:43.400,0:07:45.820 Pean minema paremale, et te näeksite kõike. 0:07:45.820,0:07:47.530 See täidab need kaks. 0:07:47.530,0:07:50.390 Seega 2s2. 0:07:50.390,0:07:52.820 Seejärel see hakkab täitma p orbitaale. 0:07:52.820,0:07:56.830 See täidab 1p ja siis 2p. 0:07:56.830,0:08:02.360 Me oleme ikka teises kestas, seega 2s2, 2p2. 0:08:02.360,0:08:04.420 Küsimus on selles, milline näeks see välja, 0:08:04.420,0:08:07.030 kui me lihtsalt tahame visualiseerida seda orbitaali 0:08:07.030,0:08:09.420 siin, p orbitaalis. 0:08:09.420,0:08:11.600 Meil on kaks elektroni. 0:08:11.600,0:08:15.090 Üks elektron on a-s -- ütleme, et see, 0:08:15.090,0:08:17.840 ma joonistan mõned teljed. 0:08:17.840,0:08:20.410 See on liiga peenike. 0:08:20.410,0:08:23.960 Kui ma joonistan kolme dimensioonilise suurus teljestikus. 0:08:23.960,0:08:25.470 Kui ma joonistan kolme dimensioonilise suurus teljestikus. 0:08:28.440,0:08:31.340 Kui ma teeksin mõned tähelepanekud näiteks 0:08:31.340,0:08:34.770 mõnest elektronist p orbitaalis, näiteks pz 0:08:36.230,0:08:37.690 dimensioonis, siis mõnikord see on siin, mõnikord seal, 0:08:37.690,0:08:39.759 mõnikorda siin. 0:08:39.759,0:08:47.070 Kui sa teed veel vaatulsi, siis 0:08:47.070,0:08:52.000 lõpuks on sul selline kellukese kuju, 0:08:52.000,0:08:54.160 tõstekangi kuju. 0:08:54.160,0:08:57.510 Teine elektron, mis on näiteks x-i suunas, 0:08:57.510,0:09:00.500 sa teed palju vaatlusi. 0:09:00.500,0:09:01.830 Ma teen selle teise värviga. 0:09:03.640,0:09:04.580 See näeks välja selline. 0:09:04.580,0:09:06.590 Sa võtad need vaatlused arvesse ning näed, 0:09:06.590,0:09:10.360 et on palju suurem tõenäosus leida seda elektroni sellises 0:09:10.360,0:09:12.680 hantli kujus. 0:09:12.680,0:09:13.600 Aga sa võid selle leida ka siin. 0:09:13.600,0:09:14.460 Sa võid leida selle siin. 0:09:14.460,0:09:15.360 Sa võid leida selle siin. 0:09:15.360,0:09:17.990 Siin on lihtsalt suurem võimalus seda leida, kui 0:09:17.990,0:09:19.630 kuskil mujal 0:09:19.630,0:09:23.850 See on parim viis, kuidas ma suudan seda visualiseerida. 0:09:23.850,0:09:26.840 Mida me siin tegime, seda kutsutakse elektroni 0:09:26.840,0:09:27.980 paigutuseks. 0:09:27.980,0:09:30.610 Viis, kuidas seda teda -- sellel on mitu viisi, 0:09:30.610,0:09:34.210 mida õpetatakse keemia klassides, aga mina eelistan seda teha nii, et 0:09:37.550,0:09:40.890 sa võtad perioodilisus tabeli ning sa vaatad, et 0:09:40.890,0:09:43.840 need grupid, mille all ma mõtlen veerge, 0:09:43.840,0:09:48.610 täidavad s alamkesta või s orbitaali. 0:09:51.570,0:09:53.750 Sa võid s-i kirjutada siia. 0:09:53.750,0:09:59.630 Need siin täidavad p orbitaalid. 0:09:59.630,0:10:02.020 Ma jätan heelimui välja. 0:10:02.020,0:10:03.260 P orbitaalid. 0:10:03.260,0:10:04.210 Ma teen nii... 0:10:04.210,0:10:06.070 Ma eemaldan heeliumi. 0:10:06.070,0:10:07.670 Need võtavad p orbitaalid. 0:10:07.670,0:10:10.010 Nende leidmiseks sa peaksid võtma heelimui 0:10:10.010,0:10:12.970 ning panema selle siia. 0:10:12.970,0:10:13.230 Õigus? 0:10:13.230,0:10:15.810 Perioodilisustabel on viis organiseerimaks asju, et 0:10:15.810,0:10:18.810 see tunduks loogilisena, aga orbitaalide leidmiseks, 0:10:18.810,0:10:19.970 sa võid võtta heeliumi. 0:10:19.970,0:10:21.490 Las ma teen selle... 0:10:21.490,0:10:23.690 Arvutite maagia... 0:10:23.690,0:10:29.050 Lõikan selle välja ning kleebin selle siia. 0:10:29.050,0:10:29.490 Õigus? 0:10:29.490,0:10:32.660 Nüüd sa näed, et heelium, kõigepealt sa saad 1s, siis 0:10:32.660,0:10:36.140 2s, seega heeliumi paigutus on -- vabandust, sa 0:10:36.140,0:10:38.290 saad 1s1, siis 1s2. 0:10:38.290,0:10:41.190 Me oleme esimeses energia kestas. 0:10:41.190,0:10:41.920 Õigus? 0:10:41.920,0:10:50.910 Vesiniku paigutus on 1s1. 0:10:50.910,0:10:57.030 Sul on ainult üks elektron s-i alamkestas esimeses 0:10:58.172,0:11:02.590 Heelimui paigutus on 1s2. 0:11:02.590,0:11:06.380 Seejärel sa hakkad täitma teist energia kesta. 0:11:06.380,0:11:12.240 Liitiumi paigutus on 1s2. 0:11:12.240,0:11:13.570 Sinna lähevad esimesed kaks elektroni. 0:11:13.570,0:11:18.600 Kolmas on 2s1-s, õigus? 0:11:18.600,0:11:20.670 Nüüd ma arvan, et sa hakkad nägema seda mustrit. 0:11:20.670,0:11:25.810 Kui sa võtad naatirumi, siis sa näed, et sellel 0:11:25.810,0:11:29.600 on kolm p alamorbitaalis. 0:11:29.600,0:11:31.490 Sa võid alustada tagurpidi, õigus? 0:11:31.490,0:11:36.250 Me oleme teises perioodis. 0:11:36.250,0:11:37.500 See on 2p3. 0:11:39.800,0:11:40.540 Ma panen selle kirja. 0:11:40.540,0:11:45.200 2p3. 0:11:45.200,0:11:47.880 Sinna lähevad viimased kolm elektroni 0:11:49.100,0:11:54.110 Seejärel sellel on need kaks, mis lähevad 2s2 orbitaali. 0:11:57.860,0:12:02.240 Esimesed kaks ehk elektronid väikseimas energia hulgas on 1s2. 0:12:02.240,0:12:06.020 Esimesed kaks ehk elektronid väikseimas energia hulgas on 1s2. 0:12:06.020,0:12:07.900 See on naatriumi elektronide paigutus. 0:12:12.020,0:12:15.380 Lihtsalt, et olla kindel, et sa tegid oma paigitus õigesti, sa peaksid 0:12:15.380,0:12:17.270 lugema, mitu elektroni sa said. 0:12:17.270,0:12:20.600 2+2=4, 4+3=7. 0:12:20.600,0:12:22.630 Me räägime neutraalsetest aatomitest, seega 0:12:22.630,0:12:25.240 elektronide arv peaks olema võrdne prootonitega. 0:12:25.240,0:12:27.540 Aatomi number on prootonite arv. 0:12:27.540,0:12:28.580 Meil on kõik korras. 0:12:28.580,0:12:29.480 Seitse prootonit. 0:12:29.480,0:12:32.050 See on päris kerge, kui ma tegeleme ainult s-de ja p-dega. 0:12:32.050,0:12:33.926 See on päris kerge, kui ma tegeleme ainult s-de ja p-dega. 0:12:33.926,0:12:40.070 Kui ma tahaks leida silikooni paigutuse, siis mis see on? 0:12:40.070,0:12:42.130 Kui ma tahaks leida silikooni paigutuse, siis mis see on? 0:12:42.130,0:12:43.970 Me oleme kolmandas perioodis. 0:12:43.970,0:12:45.990 Üks, kaks, kolm. 0:12:45.990,0:12:48.230 See on kolmas rida. 0:12:48.230,0:12:50.630 See on p klots. 0:12:50.630,0:12:52.670 See on teine rida p klotsis. 0:12:52.670,0:12:55.830 Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus. 0:12:55.830,0:12:56.060 Õigus. 0:12:56.060,0:12:57.630 Me oleme p klotsi teises reas, seega 0:12:57.630,0:12:59.200 me alustama 3p2-ga. 0:13:03.780,0:13:05.130 Meil on 3s2. 0:13:08.010,0:13:11.630 See täitis kõik need p klotsid siin. 0:13:11.630,0:13:12.880 Seega see on 2p6. 0:13:14.900,0:13:17.340 Siin 2s2. 0:13:17.340,0:13:19.740 See täitis esimese kesta enne, kui see jõudis täita need teised kestad. 0:13:19.740,0:13:20.810 See täitis esimese kesta enne, kui see jõudis täita need teised kestad. 0:13:20.810,0:13:22.390 Seega 1s2. 0:13:22.390,0:13:27.130 See on silikoni elektroniline paigutus. 0:13:27.130,0:13:29.510 Me saame kontrollida, kas meil on 14 elektroni. 0:13:29.510,0:13:33.840 2+2=4, 4+6=10. 0:13:33.840,0:13:38.020 10+2=12, 12+2=14. 0:13:38.020,0:13:40.350 Meil on silikooniga kõik korras. 0:13:40.350,0:13:43.120 Mul hakkab aeg otsa saama, 0:13:43.120,0:13:45.380 järgmises videos me räägime, mis juhtub, 0:13:45.380,0:13:48.080 kui me lähme d klotsidesse. 0:13:48.080,0:13:50.120 Sa võid juba arvata, mis juhtub. 0:13:50.120,0:13:54.900 Me hakkame täitma neid d orbitaale siin, 0:13:54.900,0:13:56.730 millel on veelgi segasemad kujud. 0:13:56.730,0:13:59.120 Ma ei taha aega raisata, aga mulle meeldib mõelda nii, et 0:13:59.120,0:14:03.310 mida kaugemale sa lähed tuumast, 0:14:03.310,0:14:05.880 sul on rohkem ruumi väiksemate energia hulgaga 0:14:08.360,0:14:10.440 imeliku kujuga orbitaale. 0:14:10.440,0:14:13.770 Aga need on tasakaaluks -- Ma räägin 0:14:13.770,0:14:15.560 seisvatest lainetest kunagi tulevikus -- aga siin on 0:14:15.560,0:14:18.780 tasakaal jõudude vahel, kuidas üritatakse tuumale ja prootonitele 0:14:18.780,0:14:20.980 lähedale saada ja positiivsetele laengutele, kuna 0:14:22.135,0:14:23.290 elektronide laengud tõmbuvad nende poole, samal ajal 0:14:23.290,0:14:25.940 aga vältides teiste elektronide laenguid või vähemalt 0:14:25.940,0:14:27.780 nende masside levikute funktsioone. 0:14:27.780,0:14:29.980 Igatahes, kohtume järgmises videos.