Olete kunagi vaielnud tuumaenergia üle? Meie oleme- vaidlus oli tüütu ning segane. Proovime jõuda teema tuumani. Kõik algas 1940-ndatel. Peale IIMS terrorit ja tuumapommi kasutust tuumaenergia tundus hea võimalus aidata maailmal tagasi normaalsusesse pääseda. Kõigil olid suured, ennemõeldamatud ideed- Kas elekter saaks kunagi tasutaks? Kas tuumaenergia saaks Antarktikut aidata? Kas kõik töötaks tuumaenrgia abil? Tundus, et kõik see oli vaid paari aasta kaugusel. Kindel oli see, et tulevik oli atoomiline. Paar a.t hiljem oli maailmal tuumapohmell; avastati, et tuumaenergia oli keeruline, kallis, ja kuigi töö oli teoorias lihtne päriselus oli see väga raske. Lisaks pooldasid ettevõted naftas ja süsis investeerimist tuumaenergia suure riski tõttu. Paljud aga ei andnud tuumaenergia ja selle tulevikkuga alla; põnev uus tehnoloogia, elektri odavuse ja suure kasuteguri mõte, iseseisvus nafta- ja süsitööstusest ja salajane tuumarelvade soov säilitasid motivatsiooni tuumateaduse arenguks. Tuumaenergia tipphetk loetakse 1970-ndate naftahinna tõusuks Yom Kippuri sõja tõttu. Järsku tuumaelektrijaamades investeeriti ja nende vastu hakati tundma huvi. Üle poole maailma tuumajaamadest ehitati ajavahemikus 1970-1985. Aga missugust jaama ehitada, kui valikuid oli nii palju? Valitud kandidaat oli üllatus: valgusveereaktor. Innovatiivne see polnud ning seega seda ei eelistanud teadlased, aga sellel olid enda plussid: see oli saadaval, see töötas ja see polnud küllaltki kulukas. Kuidas valgusveereaktor töötab? Töö põhimõte on üllatavalt lihtsakoeline: ahelreaktsioonile põhinev vee kuumutamine. Tuumalõhustumisel eraldub milj.eid kordi rohkem energiat kui keemilises reaktsioonis eralduv energia. Raskeid, ebastabiilseid aatomeid, nt. uraan-235, pommitatakse neutronitega, mille tulemuseks laguneb aatom kildtuumadeks, neutroniteks ja kiirguseks mis kuumutab ümbritsevat vett, neutronid aga pommitavad teisi aatomeid, tekitades rohkem neutroneid ja kiirgust: ahelreaktsioon, mis erineb kõvasti tuumapommis toimuvast reaktsioonist. Reaktoris on vaja midagi, mis hoiaks neutroni energiat püsivana: Tavaline H2O on selleks sobilik, ja lisaks on see juba turbiinide jaoks olemas. Reaktor sai levinuks odavuse ja lihtsuse tõttu, aga see pole turvaliseim, suurima kasuteguriga ega tehniliselt elegantseim reaktor. Tuumateadusevastane elevus kestis vaid aastani 1979, kui toimus Pennsylvania Three Mile Island tuumajaamas peaaegu katastroof südamiku sulamisega. Aastal 1986 toimunud Tšornobõlikatastroofi tõttu levis üle Kesk-Euroopa radioaktiivne pilv- see ja 2011 Fukushima katastroof tekitasid publikus elevat arutelu ja murelikkust. Kui 80-ndatel alustasid 218 uut tuumaelektrijaama tuumaenergia tootmist, nende arv ja toodetud elektrihulk on 80ndate lõpust saadik olnud muutumatu. Milline on meie tänapäevane olukord? Tänasest energiast moodustab tuumaenergia 10%. Jaamasid on 439 31 erinevas riigis. Ehituse käigus oli aastal 2015 umbes 70 uut tuumaelektrijaama, enamus neist kasvavates riikides. Koguni on plaanis ehitada maailmas 116 uut jaama. Enamus jaamadest ehitati rohkem kui 25 aastat tagasi vana tehnoloogia alusel. Üle 80% neist on valgusveereaktorid. Täna on otsus selline: kas asendada vanu tuumajaamasid uute, paremate ja vähem katsetatud mudelitega, mis oleks väga kallis, või valida tuumaenergia üle midagi muud, mille plussid ja miinused oleksid teistsugused. Mida me peaksime valima? Järgmine nädal vaatame tuumaenergia plusse ja miinuseid. Telli kanalit ja ära jää nendest ilma! Meil on uus sponsor: audible.com. Kasutades linki saad endale tasuta audioraamatu ja toetad meie kanalit. Videote tegemine nõuab palju aega ja me kuulame seega palju audioraamatuid. Meie huvitava raamatu soovitus oleks Jon Krakauer'i ,,Into thin air". Ta on hea kirjanik, ja süźee on usutav ja tõsi. Saad endale tasuta selle lingiga! Aitäh Audible'ile ja sinule vaatamast!