Olete kunagi vaielnud tuumaenergia üle?
Meie oleme- vaidlus oli tüütu ning segane.
Proovime jõuda teema tuumani.
Kõik algas 1940-ndatel.
Peale IIMS terrorit ja tuumapommi kasutust
tuumaenergia tundus hea võimalus aidata
maailmal tagasi normaalsusesse pääseda.
Kõigil olid suured, ennemõeldamatud ideed-
Kas elekter saaks kunagi tasutaks?
Kas tuumaenergia saaks Antarktikut aidata?
Kas kõik töötaks tuumaenrgia abil? Tundus,
et kõik see oli vaid paari aasta kaugusel.
Kindel oli see, et tulevik oli atoomiline.
Paar a.t hiljem oli maailmal tuumapohmell;
avastati, et tuumaenergia oli keeruline,
kallis, ja kuigi töö oli teoorias lihtne
päriselus oli see väga raske.
Lisaks pooldasid ettevõted naftas ja süsis
investeerimist tuumaenergia
suure riski tõttu.
Paljud aga ei andnud tuumaenergia ja selle
tulevikkuga alla; põnev uus tehnoloogia,
elektri odavuse ja suure kasuteguri mõte,
iseseisvus nafta- ja süsitööstusest ja
salajane tuumarelvade soov säilitasid
motivatsiooni tuumateaduse arenguks.
Tuumaenergia tipphetk loetakse 1970-ndate
naftahinna tõusuks Yom Kippuri sõja tõttu.
Järsku tuumaelektrijaamades investeeriti
ja nende vastu hakati tundma huvi.
Üle poole maailma tuumajaamadest
ehitati ajavahemikus 1970-1985.
Aga missugust jaama ehitada,
kui valikuid oli nii palju?
Valitud kandidaat oli üllatus:
valgusveereaktor.
Innovatiivne see polnud ning seega seda ei
eelistanud teadlased, aga sellel olid enda
plussid: see oli saadaval,
see töötas
ja see polnud küllaltki kulukas.
Kuidas valgusveereaktor töötab?
Töö põhimõte on üllatavalt lihtsakoeline:
ahelreaktsioonile põhinev vee kuumutamine.
Tuumalõhustumisel eraldub milj.eid
kordi rohkem energiat kui keemilises
reaktsioonis eralduv energia. Raskeid,
ebastabiilseid aatomeid, nt. uraan-235,
pommitatakse neutronitega,
mille tulemuseks laguneb aatom
kildtuumadeks, neutroniteks ja kiirguseks
mis kuumutab ümbritsevat vett, neutronid
aga pommitavad teisi aatomeid, tekitades
rohkem neutroneid ja kiirgust:
ahelreaktsioon, mis erineb kõvasti
tuumapommis toimuvast reaktsioonist.
Reaktoris on vaja midagi, mis hoiaks
neutroni energiat püsivana:
Tavaline H2O on selleks sobilik, ja lisaks
on see juba turbiinide jaoks olemas.
Reaktor sai levinuks odavuse ja lihtsuse
tõttu, aga see pole turvaliseim, suurima
kasuteguriga ega tehniliselt elegantseim
reaktor. Tuumateadusevastane elevus
kestis vaid aastani 1979, kui toimus
Pennsylvania Three Mile Island tuumajaamas
peaaegu katastroof südamiku sulamisega.
Aastal 1986 toimunud Tšornobõlikatastroofi
tõttu levis üle Kesk-Euroopa
radioaktiivne pilv- see ja 2011 Fukushima
katastroof tekitasid publikus
elevat arutelu ja murelikkust.
Kui 80-ndatel alustasid 218 uut
tuumaelektrijaama tuumaenergia tootmist,
nende arv ja toodetud elektrihulk on
80ndate lõpust saadik olnud muutumatu.
Milline on meie tänapäevane olukord?
Tänasest energiast moodustab tuumaenergia
10%. Jaamasid on 439 31 erinevas riigis.
Ehituse käigus oli aastal 2015
umbes 70 uut tuumaelektrijaama,
enamus neist kasvavates riikides. Koguni
on plaanis ehitada maailmas 116 uut jaama.
Enamus jaamadest ehitati rohkem kui 25
aastat tagasi vana tehnoloogia alusel.
Üle 80% neist on valgusveereaktorid.
Täna on otsus selline: kas asendada vanu
tuumajaamasid uute, paremate ja vähem
katsetatud mudelitega, mis oleks väga
kallis, või valida tuumaenergia üle
midagi muud, mille plussid ja miinused
oleksid teistsugused.
Mida me peaksime valima?
Järgmine nädal vaatame tuumaenergia plusse
ja miinuseid. Telli kanalit ja ära jää
nendest ilma!
Meil on uus sponsor: audible.com.
Kasutades linki
saad endale tasuta audioraamatu
ja toetad meie kanalit.
Videote tegemine nõuab palju aega ja
me kuulame seega palju audioraamatuid.
Meie huvitava raamatu soovitus oleks
Jon Krakauer'i ,,Into thin air".
Ta on hea kirjanik, ja süźee on usutav ja
tõsi. Saad endale tasuta selle lingiga!
Aitäh Audible'ile ja sinule vaatamast!