Mees, kes tegi Linuxi

Linus Torvalds on tehnoloogiamaailmas kahe pöördelise arengu autoriks - esmalt sündis tema käe alt Linuxi tuum, mille varal toimib kogu internet ja seejärel tegi ta GITi, mis on lähtekoodi arendajate poolt kasutatav haldussüsteem. Eksklusiivses intervjuus TEDi kuraatori Chris Andresoniga avab Torvalds enda mõttemaailma ja selgitab oma tegevuse tausta, tuues muuhulgas välja need isikuomadused, mis on teda nende saavutusteni on viinud. “Ma ei ole mingi visionäär, olen lihtsalt insener,” selgitab Torvalds, “Mul ei ole midagi nende tegelaste vastu, kes pea kuklas kõndides tähti vahivad ja unistavad, aga mina vaatan enda ette maha ja kui märkan teel mõnd auku, siis parandan selle ära, et ma sinna sisse kukuks."

(Aplaus)

Päris imelik on mõelda,

et sinu loodud tarkvara, Linux,
on kasutusel miljonites arvutites,

sellel põhineb enamik internetitaristust.

Praegu on kasutusel ligi 1.5 miljardit
aktiivset Androidi seadet.

Igas sellises seadmes on sinu tarkvara.

See on ikka päris vinge.

Kindlasti on selle taga võimas
tarkvara arenduskeskus.

Nii ma arvasin ja pidin pikali
kukkuma, kui nägin seda pilti.

See ongi Linuxi globaalne peakorter.

(Naer)

(Aplaus)

Pole tõesti suurem asi...

Kõige huvitavam asi sel pildil,
mis inimestele kohe silma hakkab,

on töölaud, mille taga saab kõndida.

See ongi kõige huvitavam asi mu kontoris,

mida ma tegelikult enam ei kasuta.

Need kaks asja on omavahel seotud.

Minu tööstiil on selline, et...

Ma ei taha, et miski väline mind häiriks.

Nagu pildilt näha,
on seinad helerohelised.

Kuulsin, et vaimuhaiglates
on seinad sama värvi.

(Naer)

See on rahustav värv,
mis kuidagi ei stimuleeri.

Siit pildilt ei näe hästi mu arvutit,

näha on küll ainult ekraan,

aga minu jaoks ei ole arvuti
juures kõige olulisem see,

et ta oleks suur ja võimas,
kuigi see meeldib mulle ka,

aga arvuti peab olema täiesti vaikne.

Ma tean inimesi, kes töötavad Google'is

ja neil on kodus oma väike arvutuskeskus,

minul seda ei ole.

Minu kontor on maailma kõige igavam koht.

Istun seal omaette vaikuses.

Kui kass tuleb tuppa ja mulle sülle tuleb,

siis tahan kuulda kassi nurrumist,

mitte arvutiventilaatorite undamist.

See on ikka hämmastav,
kuidas sedasi töötades

suudad sa juhtida hiiglaslikku
tehnoloogiaimpeeriumi -

ja see on impeerium -

mis eriti ilmekalt annab tunnistust
avatud lähtekoodi võimsusest.

Räägi palun, kuidas sa tundsid ära
avatud lähtekoodi potentsiaali

ja kuidas see viis Linuxini.

Tegelikult töötan ma senini üksinda.

Päriselt, ma töötangi üksi oma kodus,

sageli hommikumantlis.

Kui tuleb fotograaf, panen riidesse,

et mul oleks midagi seljas.

Ja nii olen ma alati töötanud.

Sedasi sai alguse ka Linux.

Linux ei sündinud kellegiga koostöös.

Hakkasin seda tegema samamoodi
nagu mitmeid teisi projekte,

mida olin omaette nokitsenud,

osalt seetõttu, et mul oli seda asja vaja,

aga rohkem seetõttu, et mulle
programmeerimine lihtsalt meeldis.

Nii et asi sai alguse lõppeesmärgist,

kuhu me nüüd, 25 aastat hiljem,
endiselt jõudnud ei ole,

aga jah, kõik sai alguse sellest,
et mul oli ühte konkreetset asja vaja

ja avatud lähtekood ei olnud
tegelikult mul üldse mõttes.

Ja siis juhtus see,

et projekt muudkui kasvas ja sellest tuli
midagi, millega sai teiste ees eputada.

Nii et jah, see oli rohkem nagu
"Vau, vaadake, mis ma siin tegin!"

Uskuge mind, tollal polnud
see midagi nii erilist.

Tegin selle kõigile kättesaadavaks

ja tol hetkel ei olnudki
asi avatud lähtekoodis.

Jah, lähtekood oli küll avatud,
aga polnud otsest kavatsust

hakata kasutama avatud lähtekoodi nii,
nagu me seda praegu mõistame,

et asja paremaks teha.

Pigem oli see nagu:

"Näete, olen selle kallal töötanud
viimased pool aastat,

oleks tore, kui keegi midagi arvaks."

Ja siis hakati minuga ühendust võtma.

Helsinki Ülikoolis oli mul sõber,
kes oli üks avatud lähtekoodi fänn,

mida tollal kutsuti vabavaraks,

kes üldse pani mulle pähe mõtte,
et võiks ju kasutada

neid avatud lähtekoodiga litsentse,
mis juba olemas olid.

Ma siis mõtlesin veidi selle üle.

Tegelikult hirmutas mind
võimalik kommertshuvi.

Uute lahenduste puhul ongi ju
üks peamisi muresid see,

et keegi kasutab nende tehtud tööd
enda huvides ära, kas pole?

Nii ma otsustasingi, et "Mida kuradit?!"

Ja siis...

Ja siis mingil hetkel

pakkus keegi välja mingi programmi,
mis pani sind mõtlema:

"Vau, lahe, ma ei oleks
ise selle peale tulnudki.

Nii saab asja palju paremaks teha!"

Asi ei saanud algust mitte sellest,
et panustati koodidega

vaid sellest, et inimesed hakkasid
oma ideedega panustama.

Nii et pelgalt fakt, et keegi teine
tunneb huvi su projekti vastu -

ilmselt on see nii ka teiste asjadega,

aga kindlasti on see nii
programmeerimisel,

et kui kellelegi teisele pakub
su programm nii palju huvi

et ta süveneb sellesse,
annab tagasisidet ja uusi ideid.

Minu jaoks oli see väga suur asi.

Olin tollal 21-aastane, väga noor,

aga olin programmeerimisega tegelenud
praktiliselt pool oma elust.

Kõik mu varasemad projektid
olid täiesti enda tarbeks tehtud

ja see oli ikka väga eriline, kui
teised hakkasid kommenteerima

ja andma koodile tagasisidet.

Veel enne seda kui mulle
hakati koode vastu saatma

oli minu jaoks pöördeline hetk,
kus ma ütlesin:

"Ma armastan teisi inimesi!"

Ärge saage valesti aru,

ma ei ole tegelikult inimeste inimene.

(Naer)

Ega mulle inimesed eriti ei meeldi.

(Naer)

Aga ma armastan arvuteid,

mulle meeldib suhelda meili teel,

sest see annab teatava puhvri.

Aga armastan neid, kes kommenteerivad
ja tulevad mu projektiga kaasa.

Ja see andis asjale väga palju juurde.

Aga kas oli üks hetk, kus said aru,
mis tegelikult on sündimas

ja siis see sai hoo sisse

ning sa mõtlesid, et oot-oot,
siit võib tulla midagi suurt,

mitte enam väike hobiprojekt, millele
antakse positiivset tagasisidet

vaid hoopis plahvatuslik areng
kogu tehnoloogiamaailma jaoks.

Mitte päris.

Minu jaoks ei olnud pöördeline hetk
see, kui asi paisus ülisuureks,

vaid see, kui see muutus väikeseks.

Minu jaoks oli kõige tähtsam,
et ma ei olnud üksi,

et oli veel 10 või 100 inimest,
kes asjaga tegelesid,

see oli suur asi.

Kõik muu tuli järk-järgult.

Kasv sajalt inimeselt miljonini
pole minu jaoks eriline näitaja.

Või ehk on, kui....

Kui on huvi oma toodet müüa,
siis muidugi on see oluline näitaja,

ärge mind valesti mõistke.

Aga kui tähtis on eelkõige
tehnoloogia ja käsilolev projekt,

on kõige olulisem, et tekiks kogukond.

Siis hakkas kogukond muudkui kasvama.

Ja tegelikult ei olnudki ühte
konkreetset hetke, mil oleksin öelnud:

"Vau, nüüd läks asi käima!",

See võttis ikka suhteliselt kaua aega.

Kõik tehnoloogiainimesed,
kellega olen rääkinud,

peavad just sinu teeneks, et nende
töö on radikaalselt muutunud.

Mitte ainult tänu Linuxile,

on veel üks asi, GIT,
tarkvara arenduse haldussüsteem

Räägi palun, millega tegu
ja milline on sinu roll selles.

Üks asi, millega me kimpus olime,

ja esialgu me seda ei adunud,

oli see, et...

Kui projekt, kus on 10 või 100 osalejalt
kasvab 10 000 osalejani, siis...

Praeguseks on asi selline,
et ainult tuuma kallal

töötab iga versiooni peal 1000 inimest

ja uus versioon tuleb välja
iga kahe-kolme kuu tagant.

Osa nendest inimestest
teeb väga väikesi lõike.

On palju inimesi, kes teevad
imeväikseid muudatusi.

Aga kõige majandamiseks
sellises mastaabis

on vaja hoopis teistsugust lähenemist

ja me nägime ikka kõvasti vaeva.

On terveid projekte, mis tegelevad
ainult lähtekoodi hooldusega.

CVS oli üks neist, mida tollal
kasutati kõige rohkem

ja ma vihkasin CVSi täiega,
keeldusin seda kasutamast,

selle asemel proovisin midagi
palju radikaalsemat ja põnevamat,

mida kõik teised vihkasid.

Jõudsime omadega ummikusse

kus oli tuhandeid huvilisi,
kes tahtsid osaleda,

aga ma sain aru, et endistviisi
enam edasi minna ei saa,

ma ei suuda nii mastaapset asja hallata
ja töötada koos tuhandete inimestega.

GIT oli minu teine suur projekt,

mille tegin ainult selleks, et hallata
oma esimest suurt projekti.

Nii ma põhimõtteliselt neid asju teengi.

Ma ei tee programme selleks, et...

Või õigemini ma teen
programme lõbu pärast,

aga ma tahan, et sellest
programmist oleks midagi kasu.

Olen kõiki oma projekte teinud
puhtalt oma vajadusest lähtuvalt

Nii et siis tegelikult sündisid
Linux ja GIT justkui poolkogemata,

sellepärast, et sulle ei meeldi
töötada teiste inimestega koos?

Täpselt nii!

(Naer)

Väga lahe!

Samas oled just sina see mees,
kes tegi tehnoloogias revolutsiooni

mitte ainult üks vaid kaks korda

ja tahaks aru saada, kuidas see juhtus.

Üht-teist oled juba rääkinud, aga...

Siin on pilt sinust lapsena,
käes Rubiku kuubik.

Ütlesid, et alustasid programmeerimisega
10-11 aasta vanuselt

Kas sa olid nohikust arvutigeenius,

imelaps, kes oskas alati kõike?

Milline sa lapsena olid?

Ma olingi selline tüüpiline nohik.

Selles mõttes, et ma ei olnud
juba siis inimeste inimene.

See on mu noorem vend.

On näha, et Rubiku kuubik huvitab mind
palju rohkem kui mu noorem vend.

(Naer)

Minu noorem õde, keda siin pildil ei ole,

kui meil oli sugulastega
tulemas mingi üritus,

ja meil polnud just palju
sugulasi, aga mõned ikka,

siis valmistas ta mind eelnevalt ette.

Enne kui ma tuppa tulin,
seletas ta mulle,

et vaata, see on nüüd see inimene,

sest ma polnud nagu eriti...

Ma olin lihtsalt arvutifriik,

mulle meeldisid matemaatika ja füüsika,
nendes olin ma tugev.

Ma ei arva, et oleksin olnud
midagi nii väga erilist.

Olen nõus oma õega, kes ütles,

et mu kõige silmapaistvam
omadus on järeleandmatus.

Räägime sellest lähemalt, see on huvitav.

Nii et sa olid väga järjekindel.

Mitte niivõrd friik või ülitark
vaid hoopis kangekaelne?

Jah, olin selline järeleandmatu.

Selles mõttes, et kui midagi
alustasin, siis ma ei öelnud kohe varsti:

"OK, ma enam ei viitsi, teeme midagi
muud. Näe, lahe läikiv asi!"

Sama lugu on mul elus ka teiste asjadega.

Olen Silicon Valleys elanud seitse aastat.

Ja töötanud kogu see aeg
Silicon Valleys samas firmas.

Ainult Silicon Valleys, kogu aeg.

See on midagi ennekuulmatut!

Silicon Valleys nii ei tehta!

Silicon Valley mõte ongi selles,
et inimesed hüppavad ühelt töölt teisele

ja korjavad võimalikult palju kogemusi.

Ma ei ole sellist tüüpi inimene.

Aga Linuxi väljatöötamise protsessis

tekitas su kangekaelsus
vahel ka konflikte?

Räägi sellest ka.

Kas oli kõige tähtsam oli kõrge
kvaliteet kõiges, mida tegite?

Kuidas sa toimunut kirjeldaksid?

Ma ei tea, kas see oli nüüd kõige tähtsam.

Arvestades, et ma ei ole just
inimeste inimene,

siis teinekord olen ma...

kuidas nüüd öelda,

pime teiste inimeste tunnete suhtes.

Ja seetõttu ütlen vahel asju,
mis võivad teistele haiget teha.

Ega ma ise selle üle uhke pole.

(Aplaus)

Aga samas on inimesi,

kes tulevad mulle ütlema,
et peaksin olema sõbralikum.

Ja kui ma siis püüan neile seletada,

et sina, kes sa oled sõbralik, peaksid
ehk hoopis ise agressiivsem olema,

siis arvatakse, et ma ei ole sõbralik.

(Naer)

Ma tahan öelda, et inimesed on erinevad.

Mina ei ole inimeste inimene,

mitte et ma selle üle nüüd uhke oleksin,

aga selline ma olen.

Ja mis mulle avatud lähtekoodi juures
väga meeldib, ongi see,

et ta võimaldab erinevatel
inimestel koos töötada.

Me ei pea üksteisele meeldima,

ja vahel ei meeldi teine inimene üldse.

Päriselt ka, tuleb ikka ette
väga teravaid konflikte.

On asju, kus lihtsalt pole võimalik

teise inimesega kompromissile jõuda,

sest teie huvid on täiesti erinevad.

Ja tulles tagasi selle juurde,
mida ma enne ütlesin,

et ma kartsin, et mingid ärimehed
hakkavad minu tööd ära kasutama,

siis sai väga kiiresti selgeks,

et need äri-inimesed
olid äärmiselt kenad inimesed.

Ja nad tegid kõiki neid asju,
mida ma ise üldse teha ei tahtnud,

ja neil olid täiesti erinevad eesmärgid.

Ja nad kasutasid avatud lähtekoodi nii,
nagu mina ei oleks kunagi teinud.

Aga kuna see oli avatud kood,
siis nad said seda teha

ja tegelikult toimib see suurepäraselt!

Tegelikult toimibki see täpselt samamoodi.

Ongi vaja, et inimeste inimesed,
tegeleksid suhtlemisega,

sellised soojad ja sõbralikud inimesed,

(Naer)

kes nagu tahaksid kõiki kallistada
ja üht suurt kogukonda luua.

Aga kõik ei ole sellised.

Ma ise selline ei ole.

Mind huvitab tehnoloogia.

Samas on neid, kelle
jaoks on tähtis kasutajaliides.

Ma ei oskaks kasutajaliidest
teha ka surmaähvardusel.

Kui satuksin üksikule saarele

ja ainus viis saarelt pääsemiseks
oleks disainida hea kasutajaliides,

siis ma sinna ka sureksin.

(Naer)

Nii et jah, inimesi on erinevaid

ja ma ei otsigi siin vabandusi,
vaid püüan selgitada.

Kui me eelmisel nädalal rääkisime,

siis sa mainisid endal
veel üht omadust,

mis minu arust on väga põnev,

nimelt hea maitse.

Vaatame neid pilte.

See on näide mitte just kõige
parema maitsega tehtud programmist

ja see siin on parema maitsega tehtud,

mis hakkab ka kohe silma.

Mis neil kahel aga vahet on?

Asi on selles, et...

Kui paljud siin on kunagi
midagi programmeerinud?

Heldeke!

Ma olen päris kindel,

et kõik, kes siin käe tõstsid,

on kunagi teinud lihtahelat.

Ja seda õpetatakse...

See esimene mitte nii hea maitsega
programm on näide sellest,

kuidas programmeerimist
õpetatakse päris algajatele.

Selleks pole vaja koodist aru saada.

Minu jaoks on aga kõige huvitavam

see viimane 'if' lausend.

Sest lihtahelaga on nii, et kui sellest

püütakse eemaldada üht sisendit,

ja on suur vahe, kas see on esimene sisend

või on see sisend ahela keskel.

Sest kui tegu on esimese sisendiga,

tuleb muuta ära ka esimese sisendi viide.

Kui see on aga keskel,

tuleb muuta eelneva sisendi viidet.

Need on kaks täiesti erinevat asja.

Jah, see on parem.

Siin ei ole "if" lausendit.

Põhimõtteliselt siin vahet pole.

Polegi oluline aru saada,
miks siin 'if' lausendit pole,

aga ma tahan, et saaksite aru,

et teinekord on probleemi võimalik
vaadata teise nurga alt

ja kirjutada see ümber nii,
et erisus kaob ära

ja sellest saab tavaline kood.

Ja selline ongi hea programm.

Aga see on lihtne kood.

See on CS 101.

Tegelikult pole vahet,
kuigi detailid on olulised.

Neil inimestel, kellega koos
ma tõesti tahan töötada

on olemas see hea maitse,
mis väljendub selles, mida siin nägite.

See oli veidi tobe näide,

mis ei olnud päris asjakohane,
kuna on liiga tühine.

Hea maitse on palju enamat kui see.

Hea maitse seisneb võimes
näha suuremat pilti,

võimes tunda instinktiivselt ära,
kuidas oleks kõige õigem asju teha.

OK, võtame nüüd siis kõik selle kokku.

Sul on hea maitse, millest saavad aru
tarkvaraga tegelevad inimesed.

(Naer)

Ma arvan, et siin on nii mõnigi,
kes ka seda hinnata oskab.

Oled väga andekas programmeerija

ja sa oled pagana kangekaelne.

Aga midagi peab ju veel olema!

Sa oled ju muutnud tulevikku!

Sul peab olema mingi võime
suuri tulevikuvisioone näha.

Sa oled ju visionäär?

Ausalt öeldes olen end siin TEDil
kuidagi ebamugavalt tundunud,

sest siin on õhk visioonidest paks.

Ja ma ei ole mingi visionäär.

Mul pole viie-aastast plaani.

Ma olen insener.

Ja minu arust on lihtsalt...

Mul pole midagi inimeste vastu,

kes käivad ringi pea pilvedes,
vahivad tähti ja ütlevad,

et tahaks sinna minna.

Aga mina vaatan enda ette maha

ja ma tahan ära lappida
teeaugud otse mu jalge ees

enne kui ma sinna sisse kukun.

Selline ma lihtsalt olen.

(Aplaus)

Eelmisel nädalal rääkisid
sa nendest kahest mehest.

Kes need on ja mida nad
sinu jaoks tähendavad?

Jah, tehnoloogiamaailmas
on saanud juba klišeeks

kogu see Tesla versus Edison teema.

Teslat kujutatakse visionäärina,
hullu teadlase ja ideede generaatorina.

Ja Tesla meeldib inimestele väga.

Mõned panevad isegi oma
firmale tema nime.

(Naer)

See teine mees on Edison.

keda tihti tögatakse
nagu mingit jalameest.

Tema tuntuim tsitaat on selline:

"Geenius on 1% inspiratsiooni ja
99% järjekindlust"

Mina olen Edisoni poolt,

isegi kui ta inimestele väga ei meeldi.

Sest kui nüüd neid kahte võrrelda,

siis on Tesla tänapäeval küll tuntum,

kuid kes tegelikult maailma muutis?

Edison ei olnud ehk inimesena kuigi tore,

aga ta tegi ära palju asju.

Ta ei olnud ehk eriline intellektuaal

ega suur visionäär,

aga ma leian, et olen rohkem
Edisoni kui Tesla tüüpi.

Meie seekordse TEDi teema on unistused,
suured ja ambitsioonikad unistused.

Sina räägid meile aga hoopis vastupidist.

Jah, ma püüan tuure veidi vähemaks võtta.

Tore on.

(Naer)

Me tunnustame sind!

Google ja mitmed teised firmad on
väidetavalt ajanud kokku miljoneid

tänu sinu loodud tarkvarale.

Kas see ei aja sind närvi?

Ei.

Ei, see ei aja mind närvi
ja seda mitmel põhjusel.

Üks neist on see,
et mul läheb hästi.

Mul läheb tõesti hästi.

Aga teine põhjus on see,

et kui poleks olnud avatud lähtekoodi,
mis on kõigile kättesaadav,

siis poleks Linux jõudnud sinna,
kus ta praegu on.

See on toonud kaasa kogemusi,
mida ma just eriti ei naudi,

nagu avalikud esinemised,

aga samas on see ju omaette kogemus.

On juhtunud igasuguseid asju,
mis on mind õnnelikuks teinud,

ja seetõttu usun, et minu
valikud olid õiged.

Kas avatud lähtekoodi idee on oma
potentsiaali nüüdseks ammendanud

või on veel midagi, mida sellega teha?

Kuidas seda veel rakendada?

See on mõneti vastuoluline küsimus.

Üks põhjus, miks avatud lähtekood
on programeerimisel end õigustanud,

on see, et oma põhiolemuselt
on koodid üldiselt mustvalged.

Reeglina on alati võimalik hinnata,

kas asi on tehtud korralikult või mitte.

Kood kas toimib või ei toimi,

mis tähendab, et vaidlusteks
siin väga ruumi ei jää.

Ja me ikka vaidleme selle üle, kas pole?

Aga paljudes teistes valdkondades...

On räägitud avatud poliitikast
ja muust sellisest,

ja sageli on väga raske öelda,

et samu põhimõtteid on võimalik
rakendada ka teistes eluvaldkondades,

tulenevalt sellest, et must ja valge
ei muutu pelgalt halliks,

vaid reaalsuses on värve rohkem.

Jah, avatud lähtekood teaduses
on taas populaarne.

Teadus oligi ju esimene,

aga siis muutus teadus kinnisemaks,

tekkisid väga kallid ajakirjad
ja muu selline värk.

Nüüd on aga avatud lähtekood
teadusesse naasmas

näiteks arXivi ja tasuta ajakirjade näol.

Wikipedia muidugi muutis ka maailma.

Nii et neid näiteid on

ja ma olen kindel, et tuleb juurde.

Aga kuna sa ei ole visionäär,
ei oska sa ühtegi nimetada.

Ei.

Teie oletegi ju need,
kes neid tegema hakkavad?

Just.

Linus Torvalds, aitäh sulle Linuxi eest,

aitäh sulle Interneti eest

aitäh kõikide Androidi
telefonide eest.

Aitäh, et tulid TEDile ja
endast rääkisid.

Aitäh sulle!

(Aplaus)