Return to Video

Phil Plait: Kuidas kaitsta Maad asteroidide eest

  • 0:01 - 0:03
    Ma tahan teiega rääkida
  • 0:03 - 0:06
    ühest üsna suurest asjast.
  • 0:06 - 0:09
    Alustame siit.
  • 0:09 - 0:12
    65 millionit aastat tagasi
  • 0:12 - 0:15
    oli dinosaurustel halb päev.
  • 0:15 - 0:18
    (naer)
  • 0:18 - 0:21
    Kivikamakas, mis oli kuus miili lai,
  • 0:21 - 0:23
    liikudes umbes 50 korda kiiremini
  • 0:23 - 0:25
    vintpüssi kuulist,
  • 0:25 - 0:27
    prantsatas vastu Maad.
  • 0:27 - 0:29
    See vallandas kogu oma energia ainsa hetkega,
  • 0:29 - 0:31
    ning see plahvatus oli
  • 0:31 - 0:33
    meelinüristav
  • 0:33 - 0:35
    Kui sa võtaksid kõik tuumarelvad, mis iial ehitatud
  • 0:35 - 0:37
    Külma Sõja ajal,
  • 0:37 - 0:39
    kuhjaksid need kokku ja laseks õhku
  • 0:39 - 0:41
    samal ajal,
  • 0:41 - 0:43
    siis võrduks see ühe miljondikuga
  • 0:43 - 0:47
    energiast, mis vallandus sellel hetkel.
  • 0:47 - 0:50
    Dinosaurustel oli tõesti halb päev.
  • 0:50 - 0:52
    Arusaadav?
  • 0:52 - 0:54
    Niisiis, kuus miili lai kivi on väga suur.
  • 0:54 - 0:56
    Me kõik elame siin Boulder -is
  • 0:56 - 0:58
    Kui sa vaatad oma aknast välja ja näed
  • 0:58 - 1:00
    Long's Peak -i, oled sa sellega arvatavasti tuttav.
  • 1:00 - 1:02
    Nüüd, kühvelda kokku Long's Peak, ja aseta see
  • 1:02 - 1:04
    kosmosesse
  • 1:04 - 1:06
    Võta Meeker, Mt. Meeker. Kühvelda kokku see,
  • 1:06 - 1:08
    ja aseta see ka kosmosesse,
  • 1:08 - 1:10
    ja Mt. Everest ja K2,
  • 1:10 - 1:12
    ja Indiaani mäeharjad.
  • 1:12 - 1:14
    Siis hakkad sa aru saama,
  • 1:14 - 1:16
    kui suurest kivist me räägime, selge?
  • 1:16 - 1:18
    Me teame, et see oli nii suur
  • 1:18 - 1:20
    kokkupõrke tõttu, mis toimus ja tekitas kraatri.
  • 1:20 - 1:22
    See tabas kohta, mida me nüüd tunneme Yucatan -ina,
  • 1:22 - 1:24
    Mehhiko lahena.
  • 1:24 - 1:26
    Sa võid siit näha, siin on
  • 1:26 - 1:28
    Yucatan Peninsula, kui sa tunned ära Cozumel -i
  • 1:28 - 1:30
    idarannikul.
  • 1:30 - 1:33
    Tekkis nii suur kraater.
  • 1:33 - 1:35
    See oli üüratu. Et anda teile suurustaju,
  • 1:35 - 1:37
    hea küll, siin see on. Suurus on
  • 1:37 - 1:39
    50 miili ülevalt, sada kilomeetrit
  • 1:39 - 1:41
    alt. See asi oli
  • 1:41 - 1:43
    300 kilomeetrit lai - 200 miili -
  • 1:43 - 1:45
    tohutu suur kraater, mis rebis lahti
  • 1:45 - 1:48
    suure koguse maapinnast, mis lendas üle
  • 1:48 - 1:51
    maakera ja tekitas tulekahjusid üle terve planeedi,
  • 1:51 - 1:54
    ning keerutas üles piisavalt tolmu, et blokeerida päike.
  • 1:54 - 1:56
    See pühkis minema 75 protsenti kõigist liikidest
  • 1:56 - 1:58
    Maal
  • 1:58 - 2:01
    Kuigi, kõik asteroidid ei ole nii suured.
  • 2:01 - 2:03
    Mõned neist on väiksemad.
  • 2:03 - 2:06
    See siin lendas
  • 2:06 - 2:08
    üle Ameerika Ühendriikide
  • 2:08 - 2:10
    oktoobris 1992.
  • 2:10 - 2:12
    See tuli reede õhtul.
  • 2:12 - 2:14
    Miks on see tähtis?
  • 2:14 - 2:16
    Sest siis hakkasid videokaamerad
  • 2:16 - 2:18
    muutuma populaarseks ja inimesed
  • 2:18 - 2:20
    kandsid neid kaasas, vanemad võtsid neid kaasa
  • 2:20 - 2:22
    oma laste jalgpallimängudele, et oma lapsi filmida
  • 2:22 - 2:25
    jalgpalli mängimas. Ja kuna see tuli reedel,
  • 2:25 - 2:27
    olid nad võimelised jäädvustama selle suurepärase salvestise
  • 2:27 - 2:29
    asteroidist harunemas, kui see tuli
  • 2:29 - 2:31
    üle Lääne-Virginia, Maryland -i, Pennsylvania.
  • 2:31 - 2:33
    ja New Jersey kuni see tegi seda
  • 2:33 - 2:35
    autole New York -is.
  • 2:35 - 2:37
    (naer)
  • 2:37 - 2:40
    Niisiid, see ei ole 200 miili laiune kraater,
  • 2:40 - 2:42
    kuid siiski võid sa näha kivi,
  • 2:42 - 2:44
    mis istub seal samas,
  • 2:44 - 2:46
    umbes jalgpalli suurune, mis lendas vastu
  • 2:46 - 2:48
    seda autot ja tegi selle kahjustuse.
  • 2:48 - 2:50
    See oli arvatavasti umbes
  • 2:50 - 2:52
    koolibussi suurune, kui see atmosfääri ilmus.
  • 2:52 - 2:54
    See lagunes rõhu tõttu,
  • 2:54 - 2:56
    mõranes ja seejärel langes tükkideks
  • 2:56 - 2:58
    ja tegi natuke kahju.
  • 2:58 - 3:00
    Sa ei tahaks, et see sulle jala peale kukuks
  • 3:00 - 3:02
    või pähe, sest see teeks seda.
  • 3:02 - 3:04
    See oleks halb.
  • 3:04 - 3:06
    Kuid ei pühiks minema kogu elu
  • 3:06 - 3:08
    Maal, seega sellega on korras. Kuid tuleb välja,
  • 3:08 - 3:11
    et ei ole vaja midagi kuus miili laia,
  • 3:11 - 3:13
    et teha palju kahju.
  • 3:13 - 3:15
    On midagi vahepealset väikese kivi
  • 3:15 - 3:17
    ja suure rahnu vahel, õigupoolest, kui keegi teist
  • 3:17 - 3:20
    on kunagi olnud Winslow lähedal, Arizonas,
  • 3:20 - 3:23
    siis seal kõrbes on kraater, mis on
  • 3:23 - 3:27
    nii ikooniline, et seda lausa kutsutakse meteoriidikraatriks
  • 3:27 - 3:30
    Et anda teile suurustaju, see on umbes miili laiune.
  • 3:30 - 3:33
    Kui te vaatate ülevalt, siis see on parkimisplats,
  • 3:33 - 3:36
    siis need on meelelahutusmasinad seal.
  • 3:36 - 3:39
    Niisiis, see on umbes miili laiune, 600 jalga sügav.
  • 3:39 - 3:42
    Objekt, mis selle tegi oli arvatavasti umbes
  • 3:42 - 3:45
    30 kuni 50 jardi laiune, seega umbes sama suur,
  • 3:45 - 3:48
    kui see Mackey Auditoorium.
  • 3:48 - 3:51
    See tuli tohututel kiirustel,
  • 3:51 - 3:53
    prantsatas vastu maad, lendas õhku,
  • 3:53 - 3:55
    ja plahvatas umbes
  • 3:55 - 3:57
    20-megatonnise tuumapommi energiaga
  • 3:57 - 3:59
    väga tugeva pommi energiaga.
  • 3:59 - 4:01
    See oli 50000 aastat tagasi, seega see võis
  • 4:01 - 4:03
    teelt pühkida paar pühvlit või antiloopi,
  • 4:03 - 4:06
    või midagi sellist kõrbes,
  • 4:06 - 4:08
    kuid see ei oleks tõenäoliselt põhjustanud
  • 4:08 - 4:10
    globaalset laastatust.
  • 4:10 - 4:12
    Tuleb välja, et need asjad ei pea
  • 4:12 - 4:15
    maha langema, et teha palju kahju.
  • 4:15 - 4:17
    Nüüd, 1808. aasta, üle Siberi,
  • 4:17 - 4:19
    Tunguska lähistel-neile, kes teist on
  • 4:19 - 4:21
    Dan Aykroyd -i fännind ja on näinud ''Tondipüüdjaid,''
  • 4:21 - 4:24
    kui ta rääkis suurimast dimensioonidevahelisest mõrast
  • 4:24 - 4:27
    Siberi 1909. aasta plahvatusest saadik, kus ta pani mööda
  • 4:27 - 4:29
    kuupäevaga, kuid pole hullu. (naer)
  • 4:29 - 4:32
    See oli 1908. aasta. Pole hullu. See ei sega mind.
  • 4:32 - 4:35
    (naer)
  • 4:35 - 4:38
    Veel üks kivi sisenes Maa atmosfääri
  • 4:38 - 4:40
    ja see lõhkes õhus, mõni
  • 4:40 - 4:43
    miil maapinnast kõrgemal.
  • 4:43 - 4:46
    Plahvatuse kuumus pani põlema
  • 4:46 - 4:49
    metsa selle all ja lööklaine
  • 4:49 - 4:51
    murdis puud maha
  • 4:51 - 4:54
    sadade ruutmiilide ulatuses, selge?
  • 4:54 - 4:56
    See tekitas higlaslikku kahju.
  • 4:56 - 4:58
    Ja veelkord, see kivi oli umbes
  • 4:58 - 5:00
    auditooriumi suurune, milles me praegu istume.
  • 5:00 - 5:02
    Meteoriidikraatri asteroid koosnes metallis,
  • 5:02 - 5:04
    ning metall on palju tugevam, seega see jõudis
  • 5:04 - 5:06
    maapinnani.
  • 5:06 - 5:08
    Asteroid Tunguska kohal koosnes arvatavasti
  • 5:08 - 5:10
    kivist, ning see on palju rabedam, seega see
  • 5:10 - 5:12
    plahvatas õhus. Mõlemal juhul, need on
  • 5:12 - 5:15
    üüratud plahvatused, 20 megatonni.
  • 5:15 - 5:17
    Niisiis, kui need asjad õhku lendavad, ei põhjusta nad
  • 5:17 - 5:20
    ülemaailmset ökoloogilist kahju.
  • 5:20 - 5:22
    Nad ei tee midagi sellist,
  • 5:22 - 5:24
    nagu dinosauruse-tapja tegi.
  • 5:24 - 5:26
    Nad ei ole lihtsalt piisavalt suured.
  • 5:26 - 5:28
    Kuid nad tekitavad ülemaailmset majanduslikku kahju,
  • 5:28 - 5:30
    sest nad ei pea tabama, tingimata,
  • 5:30 - 5:32
    et teha sellist kahju.
  • 5:32 - 5:34
    Nad ei pea tekitama ülemaailmset laastatust.
  • 5:34 - 5:36
    Kui üks neist tabaks
  • 5:36 - 5:38
    ükskõik mida, siis see põhjustaks paanikat.
  • 5:38 - 5:40
    Aga kui see tabaks linna, tähtsat linna-
  • 5:40 - 5:42
    mitte, et üks linn oleks teistest tähtsam,
  • 5:42 - 5:44
    aga mõnedest me lihtsalt sõltume rohkem
  • 5:44 - 5:47
    ülemaailmse majanduse suhtes - võiks see tekitada
  • 5:47 - 5:50
    tohutult kahju meile
  • 5:50 - 5:52
    kui tsivilisatsioonile.
  • 5:52 - 5:55
    Niisiis, nüüd kui ma olen teid surnuks ehmatanud...
  • 5:55 - 5:57
    (naer)
  • 5:57 - 5:59
    mida me saame selle vastu teha?
  • 5:59 - 6:01
    See on potensiaalne oht.
  • 6:01 - 6:03
    Laske mul märkida, et meil ei ole olnud
  • 6:03 - 6:05
    hiiglaslikku kokkupõrget, nagu oli dinosauruse-tapja
  • 6:05 - 6:08
    65 millionit aastat. Nad on väga haruldased.
  • 6:08 - 6:11
    Väiksemad juhtuvad tihedamini,
  • 6:11 - 6:13
    võibolla kord millenniumis,
  • 6:13 - 6:15
    iga paari sajandi järel või iga paari tuhande aasta
  • 6:15 - 6:18
    järel, kuid siiski tasub selle eest valvel olla.
  • 6:18 - 6:20
    Niisiis, mida me nende vastu teeme?
  • 6:20 - 6:22
    Esimene asi, mida me tegema peame, on nad leida.
  • 6:22 - 6:24
    See on pilt asteroidist, mis möödus
  • 6:24 - 6:26
    meist 2009. aastal
  • 6:26 - 6:28
    See on täpselt siin.
  • 6:28 - 6:30
    Kuid võite näha, et see on tohutult ähmane.
  • 6:30 - 6:32
    Ma isegi ei tea, kas te näete seda
  • 6:32 - 6:34
    tagumises reas. Need on lihtsalt tähed.
  • 6:34 - 6:36
    See on kivikamakas, mis oli umbes 30 jardi lai,
  • 6:36 - 6:38
    seega umbes nende suurune, mis lendasid õhku
  • 6:38 - 6:41
    Tunguska kohal ja tabasid Arizonat 50 000 aastat tagasi.
  • 6:41 - 6:43
    Need asjad on ähmased
  • 6:43 - 6:45
    Neid on raske näha ja taevas on tõesti suur.
  • 6:45 - 6:47
    Me peame need asjad kõigepealt leidma.
  • 6:47 - 6:49
    Noh, hea uudis on see, et me otsime neid.
  • 6:49 - 6:51
    NASA on sellesse raha panustanud.
  • 6:51 - 6:53
    Riiklik Teaduse Sihtasutus, teised
  • 6:53 - 6:55
    riigid on sellest väga huvitatud.
  • 6:55 - 6:57
    Me ehitame teleskoope, mis otsivad
  • 6:57 - 6:59
    ohtu. See on suurepärane esimene samm,
  • 6:59 - 7:01
    kuid mis on teine samm? Teine samm
  • 7:01 - 7:03
    on see, et kui me näeme ühte meie poole suundumas,
  • 7:03 - 7:05
    peame me selle peatama. Mida me teeme?
  • 7:05 - 7:07
    Te olete arvatavasti kuulnud asteroidist
  • 7:07 - 7:10
    Apophis. Kui te veel ei ole, siis kuulete.
  • 7:10 - 7:12
    Kui te olete kuulnud maiade 2012. aasta
  • 7:12 - 7:14
    apokalüpsisest, siis kuulete te Apophisest,
  • 7:14 - 7:16
    sest te olete kaasatud kõikidesse viimsepäeva
  • 7:16 - 7:18
    võrgustikesse niikuinii.
  • 7:19 - 7:22
    Apophis on asteroid, mis avastati 2004. aastal.
  • 7:22 - 7:25
    See on umbes 250 jardi lai, seega see on
  • 7:25 - 7:27
    üsna suur - teate,
  • 7:27 - 7:29
    suurem, kui jalgpallistaadion , ja see
  • 7:29 - 7:32
    möödub Maast 2029. aasta aprillis.
  • 7:32 - 7:34
    Ja see möödub nii lähedalt, et
  • 7:34 - 7:36
    läheb meie ilmasatelliitide
  • 7:36 - 7:38
    alt läbi.
  • 7:38 - 7:40
    Maa külgetõmbejõud painutab selle asja
  • 7:40 - 7:43
    orbiiti nii palju, et kui see on täpselt paigas,
  • 7:43 - 7:46
    kui see läbib selle kosmose ala,
  • 7:46 - 7:48
    selle aedoa -kujulise ala, mida kutsutakse
  • 7:48 - 7:50
    lukuauguks, siis Maa külgetõmbejõud painutab seda
  • 7:50 - 7:52
    täpselt nii palju, et seitse aastat hiljem
  • 7:52 - 7:54
    13. aprillil, mis on reede, ma rõhutan,
  • 7:54 - 7:57
    aastal 2036 ... (naer)
  • 7:57 - 8:00
    - selliseid asju ei saa planeerida -
  • 8:00 - 8:02
    Apophis tabab meid. Ja see on
  • 8:02 - 8:04
    250 meetrit lai, seega see teeks
  • 8:04 - 8:06
    uskumatut kahju.
  • 8:06 - 8:08
    Hea uudis on see, et võimalus
  • 8:08 - 8:10
    tegelikult läbida see lukuauk ja
  • 8:10 - 8:12
    meid tabada järgmisel ringil on üks miljonile,
  • 8:12 - 8:14
    umbes - väga, väga väike võimalus, seega mina isiklikult
  • 8:14 - 8:16
    ei lama õhtuti ärkvel muretsedes selle pärast.
  • 8:16 - 8:18
    Ma ei arva, et Apophis on probleem.
  • 8:18 - 8:20
    Tegelikult, on Apophis õnnistus,
  • 8:20 - 8:22
    sest see äratas meid nende ohtude
  • 8:22 - 8:24
    suhtes üles.
  • 8:24 - 8:26
    See avastati vaid mõned aastad
  • 8:26 - 8:28
    tagasi ja oleks võinud paari aasta pärast meid tabada.
  • 8:28 - 8:30
    See ei taba, kuid annab meile võimaluse uurida
  • 8:30 - 8:32
    seda sorti asteroide. Tegelikult me ei
  • 8:32 - 8:34
    mõistnud neid lukuauke, kuid
  • 8:34 - 8:36
    nüüd me mõistame ja tuleb välja,
  • 8:36 - 8:38
    et see on väga oluline, sest kuidas sa
  • 8:38 - 8:40
    peatad niisugust asteroidi?
  • 8:40 - 8:42
    Las ma küsin teilt, mis juhtuks, kui te
  • 8:42 - 8:44
    seisate sõidutee keskel ja auto
  • 8:44 - 8:46
    suundub teie poole? Mida te teete? Te teete nii.
  • 8:46 - 8:48
    Õigus? Liigute. Auto läheb teist mööda.
  • 8:48 - 8:50
    Kuid me ei saa liigutada Maad, vähemalt mitte
  • 8:50 - 8:52
    väikse vaevaga, kuid me saame liigutada väikest asteroidi.
  • 8:52 - 8:54
    Ja tuleb välja, et me oleme seda isegi teinud.
  • 8:54 - 8:57
    2005. aastal lennutas NASA sondi,
  • 8:57 - 9:00
    mille nimi oli Sügav Kokkupõrge, mis põrutas-
  • 9:00 - 9:03
    põrutas tüki endast komeedi tuuma.
  • 9:03 - 9:05
    Komeedid on asteroididele sarnased.
  • 9:05 - 9:07
    Eesmärk ei olnud seda teelt kõrvale lükata.
  • 9:07 - 9:09
    Eesmärk oli tekitada kraater, et kaevandada
  • 9:09 - 9:11
    materjali ja näha mis oli komeedi
  • 9:11 - 9:13
    pinnase all, millest me õppisime
  • 9:13 - 9:15
    üsna palju.
  • 9:15 - 9:17
    Me liigutasime komeeti õige natukene,
  • 9:17 - 9:19
    mitte väga palju, kuid see polnud asja mõte.
  • 9:19 - 9:21
    Kuid siiski, mõelge selle peale.
  • 9:21 - 9:23
    See asi tiirleb ümber päikese kiirusel
  • 9:23 - 9:25
    10 miili sekundis, 20 miili sekundis.
  • 9:25 - 9:27
    Me tulistasime sondi selle pihta ja tabasime. Olgu?
  • 9:27 - 9:30
    Kujutage ette, kui raske see pidi olema, ning me tegime seda.
  • 9:30 - 9:33
    See tähendab seda, et me suudame seda uuesti teha.
  • 9:33 - 9:35
    Kui me peame, kui me näeme asteroidi, mis tuleb
  • 9:35 - 9:37
    meie poole, ja see on suunatud otse meile,
  • 9:37 - 9:40
    ja meil on kaks aastat aega, põmaki! Me tabame seda.
  • 9:40 - 9:42
    Teate, kui te olete vaadanud
  • 9:42 - 9:44
    filme, siis võite mõelda, et
  • 9:44 - 9:46
    miks me ei kasuta tuumarelva?
  • 9:46 - 9:48
    Noh, sa võid seda üritada, kui ajastus on probleem.
  • 9:48 - 9:50
    Sa tulistad selle asja pihta tuumarelva,
  • 9:50 - 9:52
    sa pead selle õhku laskma mõne millisekundi
  • 9:52 - 9:54
    täpsusega, või muidu sa lihtsalt lased mööda.
  • 9:54 - 9:56
    Ja seal on palju teisi probleeme
  • 9:56 - 9:58
    Seda on väga raske teha.
  • 9:58 - 10:00
    Kuid lihtsalt millegile pihta saamine? See on üsna lihtne.
  • 10:00 - 10:02
    Ma arvan, et isegi NASA suudaks seda teha,
  • 10:02 - 10:04
    ja nad tõestasid et nad saavad. (naer)
  • 10:04 - 10:06
    Probleem on selles, et mis juhtub, kui sa tabad
  • 10:06 - 10:08
    asteroidi, sa oled muutnud orbiiti,
  • 10:08 - 10:10
    sa mõõdad orbiidi ära ja siis leiad,
  • 10:10 - 10:12
    et me oleme selle just lükanud lukuauku,
  • 10:12 - 10:14
    ja nüüd see tabab meid kolme aasta pärast.
  • 10:14 - 10:16
    Noh, minu arvamus on, hästi.
  • 10:16 - 10:18
    See ei taba meid kuue kuu pärast. See on hea.
  • 10:18 - 10:21
    Nüüd on meil kolm aastat teha midagi muud.
  • 10:21 - 10:23
    Ja sa võid seda uuesti tabada. See on natuke
  • 10:23 - 10:25
    lohakas. Sa võid selle lükata kolmandasse
  • 10:25 - 10:27
    lukuauku või midaiganes, seega sa ei tee seda.
  • 10:27 - 10:31
    Ja see osa, seda osa ma lihtsalt armastan.
  • 10:31 - 10:33
    (naer)
  • 10:33 - 10:35
    Pärast suurt latakat, kui me oleme
  • 10:35 - 10:37
    seda asja näkku tabanud,
  • 10:37 - 10:40
    toome me mängu velvetist kindad
  • 10:40 - 10:43
    (naer)
  • 10:43 - 10:45
    On grupp teadlasi ja insenere
  • 10:45 - 10:47
    ja astronaute, ning nad kutsuvad ennast
  • 10:47 - 10:49
    B612 ühenduseks. Need, kes teist
  • 10:49 - 10:51
    on lugenud ''Väikest Printsi,''
  • 10:51 - 10:53
    saavad aru selle tähendusest, ma loodan. Väike Prints,
  • 10:53 - 10:55
    elas asteroidil, mille nimi oli B612.
  • 10:55 - 10:57
    Need on targad tüübid - mehed ja naised -
  • 10:57 - 10:59
    astronaudid, nagu ma ütlesin, insenerid.
  • 10:59 - 11:01
    Rusty Schweickart, kes oli Apollo 9
  • 11:01 - 11:03
    astronaut, on seal. Dan Durda, mu sõber,
  • 11:03 - 11:05
    kes tegi selle pildi, töötab siin
  • 11:05 - 11:07
    Soutwest Research Instituudis Boulderis,
  • 11:07 - 11:09
    Walnut -i tänaval. Tema lõi selle pildi,
  • 11:09 - 11:11
    ning ta on tegelikult üks astronoome,
  • 11:11 - 11:13
    kes töötab nende heaks. Kui me näeme asteroidi,
  • 11:13 - 11:15
    mis tabab Maad ja meil on
  • 11:15 - 11:18
    piisavalt aega, siis saame me seda tabada, et liigutada see
  • 11:18 - 11:21
    paremale orbiidile. Ning siis läkitame me
  • 11:21 - 11:23
    sondi, mis peab kaaluma paar tonni.
  • 11:23 - 11:26
    See ei pea olema hiiglaslik - mõned tonnid,
  • 11:26 - 11:29
    mitte väga suur - ja sa pargid selle asteroidi lähedale.
  • 11:29 - 11:31
    Sa ei maandu sellele, sest need asjad
  • 11:31 - 11:33
    trummeldavad ringi. Neile on väga raske maanduda.
  • 11:33 - 11:35
    Selle asemel lähed sa selle lähedale.
  • 11:35 - 11:37
    Asteroidi gravitatsioon tõmbab sondi enda poole,
  • 11:37 - 11:40
    ning sondi mass on paar tonni.
  • 11:40 - 11:42
    Sellel on natukene külgetõmbejõudu, kuid see on piisav,
  • 11:42 - 11:44
    et tõmmata enda poole asteroidi, ning sul on
  • 11:44 - 11:46
    raketid üles seatud, te võite vaevalt
  • 11:46 - 11:48
    näha seda siin, kuid seal on raketid - ja
  • 11:48 - 11:50
    põhimõtteliselt, need kutid on seotud oma
  • 11:50 - 11:53
    gravitatsiooni poolt, ning kui sa liigutad sondi väga
  • 11:53 - 11:57
    aeglaselt, väga, väga õrnalt, saad sa kerge vaevaga
  • 11:57 - 12:00
    kavaldada selle kivi turvalisele orbiidile.
  • 12:00 - 12:02
    Sa saad isegi panna selle orbiidile ümber Maa,
  • 12:02 - 12:04
    kus me saaksime seda kaevandada, kuigi see on
  • 12:04 - 12:06
    hoopis teine asi. Ma ei hakka sellese süvenema.
  • 12:06 - 12:08
    (naer)
  • 12:08 - 12:10
    Kuid me oleksime rikkad!
  • 12:10 - 12:15
    (naer)
  • 12:15 - 12:17
    Niisis mõelge sellele,
  • 12:17 - 12:19
    neid hiiglaslikke kive lendleb ringi,
  • 12:19 - 12:21
    ja nad tabavad meid, ja nad teevad
  • 12:21 - 12:23
    meile kahju, kuid me oleme välja mõelnud, kuidas seda
  • 12:23 - 12:26
    teha, ning kõik tükid selle tegemiseks on paigas.
  • 12:26 - 12:28
    Meil on paigas astronoomid teleskoopidega
  • 12:28 - 12:30
    neid otsimas. Meil on targad inimesed,
  • 12:30 - 12:32
    väga, väga targad inimesed, kes on mures
  • 12:32 - 12:34
    selle pärast ja nuputamas välja, kuidas seda probleemi
  • 12:34 - 12:37
    lahendada, ning meil on selle tegemiseks tehnoloogia.
  • 12:37 - 12:39
    See sond ei saa tegelikult kasutada keemilisi rakette.
  • 12:39 - 12:41
    Keemilised raketid tekitavad liiga palju tõukejõudu, liiga
  • 12:41 - 12:43
    palju lüket. Sond lendaks lihtsalt ära.
  • 12:43 - 12:45
    Me leiutasime midagi ioonajami nimelist,
  • 12:45 - 12:48
    mis on väga, väga, väga madala tõukega mootor.
  • 12:48 - 12:50
    See toodab jõu, mis paberilehel oleks
  • 12:50 - 12:52
    sinu käes, uskumatult vähe,
  • 12:52 - 12:55
    kuid see suudab kulgeda kuid ja aastaid,
  • 12:55 - 12:58
    pakkudes seda väga õrna tõuget.
  • 12:58 - 13:00
    Kui keegi siit on algupärase ''Star Treki'' fänn,
  • 13:00 - 13:02
    siis nad jooksid üle tulnukalaeva, millel oli
  • 13:02 - 13:04
    ioonajam, ning Spock lausus:
  • 13:04 - 13:06
    ''Nad on tehniliselt väga kõrgetasemelised.
  • 13:06 - 13:08
    Nad on sadu aastaid meist ees selle ajamiga.''
  • 13:08 - 13:10
    Jah, meil on see ioonajam nüüd. (naer)
  • 13:10 - 13:12
    Meil ei ole Enterprise -i, kuid
  • 13:12 - 13:14
    meil on nüüd ioonajam.
  • 13:14 - 13:17
    (applaus)
  • 13:17 - 13:19
    Spock.
  • 13:19 - 13:22
    (naer)
  • 13:22 - 13:24
    Niisiis ...
  • 13:24 - 13:26
    see ongi vahe, see ongi vahe
  • 13:26 - 13:28
    meie ja dinosauruste vahel.
  • 13:28 - 13:30
    Nendega juhtus see.
  • 13:30 - 13:32
    See ei pea meiega juhtuma.
  • 13:32 - 13:35
    Meie ja dinosauruste vahe on see,
  • 13:35 - 13:37
    et meil on kosmoseprogramm
  • 13:37 - 13:39
    ja me saame hääletada,
  • 13:39 - 13:42
    seega me saame muuta oma tulevikku.
  • 13:42 - 13:43
    (naer)
  • 13:43 - 13:46
    Meil on võime muuta oma tulevikku.
  • 13:46 - 13:48
    65 millioni aasta pärast
  • 13:48 - 13:50
    ei kogu meie luud
  • 13:50 - 13:52
    muuseumis tolmu.
  • 13:52 - 13:54
    Suur aitäh.
  • 13:54 - 13:55
    (Applaus)
Title:
Phil Plait: Kuidas kaitsta Maad asteroidide eest
Speaker:
Phil Plait
Description:

Mis on kuus miili lai ja suudab teha hetkega tsivilisatsioonile lõpu? Asteroid - ja neid leidub universumis palju. Huumori ja suurepäraste näidetega kütkestab Phil Plait TEDxBoulder -i publikut kõigi viisidega, millega asteroid võib tappa ja mida me peame tegema, et neid vältida.

more » « less
Video Language:
English
Team:
closed TED
Project:
TEDTalks
Duration:
13:56
TED Translators admin approved Estonian subtitles for How to defend Earth from asteroids
TED Translators admin accepted Estonian subtitles for How to defend Earth from asteroids
Carl-Martin Keerberg edited Estonian subtitles for How to defend Earth from asteroids
Carl-Martin Keerberg added a translation

Estonian subtitles

Revisions