Return to Video

Kas raha teeb meid halvemaks?

  • 0:00 - 0:07
    Tahan, et kujutaksite korraks ette
    Monopoli mängimist.
  • 0:07 - 0:09
    Ainult et selles mängus
  • 0:09 - 0:12
    on segu osavusest, andest ja vedamisest,
  • 0:12 - 0:15
    mis muidu mängus ja elus edu toob,
  • 0:15 - 0:17
    kaotanud igasuguse tähtsuse,
  • 0:17 - 0:19
    kuna selles mängus on võitja ette teada
  • 0:19 - 0:21
    ja teie olete eelisolukorras.
  • 0:21 - 0:22
    Teil on rohkem raha,
  • 0:22 - 0:25
    rohkem võimalusi mängulaual käike teha
  • 0:25 - 0:27
    ja parem juurdepääs ressurssidele.
  • 0:27 - 0:30
    Kui te nüüd mõtlete sellisele
    mängule, küsige palun endalt,
  • 0:31 - 0:36
    kuidas olukord, kus tänu sohile
    võidate kindlasti teie
  • 0:36 - 0:39
    muudaks teie suhtumist iseendasse
  • 0:39 - 0:43
    ja ka teise mängijasse.
  • 0:43 - 0:46
    Uurisime sedasama küsimust
  • 0:46 - 0:48
    California ülikoolis Berkeleys.
  • 0:48 - 0:50
    Kutsusime katses osalema
  • 0:50 - 0:53
    enam kui 100 paari võõraid inimesi.
  • 0:53 - 0:54
    Viskasime kulli ja kirja,
  • 0:54 - 0:56
    et määrata igast paarist üks
  • 0:56 - 0:59
    kes on selles sohimängus rikas.
  • 0:59 - 1:01
    Nad said kaks korda rohkem raha.
  • 1:01 - 1:03
    Kui nad läbisid stardiruudu,
  • 1:03 - 1:05
    said nad kaks korda rohkem palka.
  • 1:05 - 1:07
    Nad said täringut veeretada kaks korda,
  • 1:07 - 1:09
    seega said nad mängulaual rohkem liikuda.
  • 1:10 - 1:11
    (Naer)
  • 1:12 - 1:16
    Jälgisime 15 minutit varjatud
    kaamera abil, mis toimub.
  • 1:17 - 1:19
    Täna tahan esimest korda
  • 1:19 - 1:21
    näidata teile osakest sellest,
    mida me nägime.
  • 1:21 - 1:23
    Vabandan helikvaliteedi pärast,
  • 1:23 - 1:26
    tegemist oli ikkagi varjatud kaameratega.
  • 1:26 - 1:28
    Seetõttu on lisatud subtiitrid.
  • 1:28 - 1:29
    Mitu 500-dollarilist sa said?
  • 1:29 - 1:30
    Ainult ühe.
  • 1:30 - 1:32
    Päriselt? - Jah.
  • 1:32 - 1:33
    Ma sain kolm.
  • 1:33 - 1:35
    Ma ei tea, miks mulle nii palju anti.
  • 1:35 - 1:38
    Mängijad taipasid üsna pea,
    et midagi on valesti.
  • 1:38 - 1:42
    Ühel oli selgelt rohkem raha
    kui teisel mängijal, aga mängu edenes
  • 1:43 - 1:48
    märkasime aga olulisi erinevusi,
  • 1:48 - 1:51
    lausa drastilisi erinevusi,
    mis kahe mängija vahel ilmnesid.
  • 1:51 - 1:55
    Rikas mängija tegi mängulaual
    oma käike häälekamalt,
  • 1:56 - 2:00
    oma käike tehes ta sõna otses
    mõttes peksis mängulauda
  • 2:00 - 2:04
    Suurema tõenäosusega võis
    täheldada domineerivat käitumist,
  • 2:04 - 2:09
    mitteverbaalset üleoleku näitamist
    ja kordamineku tähistamist
  • 2:09 - 2:11
    just rikaste mängijate seas.
  • 2:11 - 2:14
    Panime laua servale
    kausi soolakringlitsega.
  • 2:14 - 2:16
    Siin all paremas nurgas.
  • 2:16 - 2:19
    Nii saime jälgida
    osalejate tarbimiskäitumist.
  • 2:19 - 2:24
    Vaatasime, mitu soolakringlit võetakse.
  • 2:24 - 2:26
    Kas need soolakringlid on mingi trikk?
  • 2:26 - 2:27
    Ma ei tea.
  • 2:27 - 2:31
    Okei, ei mingit üllatust,
    nad aimavad meie plaane.
  • 2:31 - 2:32
    Nad arutavad omavahel,
  • 2:32 - 2:34
    miks see kauss sinna pandud on.
  • 2:34 - 2:36
    Üks isegi küsib, nagu just nägite,
  • 2:36 - 2:39
    kas need soolakringlid on mingi lõks.
  • 2:39 - 2:42
    Ent sellest hoolimata
    on võimujaotusel oma mõju,
  • 2:42 - 2:45
    see hakkab vältimatult domineerima
  • 2:45 - 2:49
    ja rikkad mängijad hakkavad
    rohkem soolakringleid sööma.
  • 2:52 - 2:54
    Ma armastan soolakringleid.
  • 2:58 - 3:00
    Kui mäng jätkus,
  • 3:00 - 3:06
    köitis meie tähelepanu üks põnev
    ja tähelepanuväärne seaduspärasus:
  • 3:06 - 3:08
    nimelt hakkasid rikkad mängijad
  • 3:08 - 3:11
    oma vastasmängijaga ebaviisakalt käituma.
  • 3:11 - 3:14
    Nad näitasid oma vaeste mängukaaslaste
    suhtes üha vähem hoolivust
  • 3:14 - 3:19
    ja hakkasid üha enam oma
    materiaalse eduga eputama,
  • 3:19 - 3:23
    tahtes justkui kõigile näidata,
    kui hästi neil ikka läheb.
  • 3:24 - 3:27
    Mul on raha kõige jaoks.
  • 3:28 - 3:29
    Palju seda siis on?
  • 3:29 - 3:33
    Sa oled mulle 24 dollarit võlgu.
  • 3:33 - 3:36
    Sa jääd varsti kogu oma rahast ilma.
  • 3:36 - 3:38
    Ma ostan selle ära. Mul on nii palju raha.
  • 3:38 - 3:40
    Mul on nii palju raha,
    see võtab igaviku.
  • 3:40 - 3:42
    Ma ostan terve laua tühjaks.
  • 3:42 - 3:44
    Sul saab varsti raha otsa.
  • 3:44 - 3:47
    Ma olen praegu võitmatu.
  • 3:47 - 3:49
    Ja nüüd räägin sellest,
  • 3:49 - 3:51
    mis on minu jaoks väga huvitav.
  • 3:51 - 3:54
    Kui see 15 minutit läbi sai,
  • 3:54 - 3:58
    palusime mängijatel rääkida
    oma mängukogemusest.
  • 3:58 - 4:01
    Kui rikkad mängijad selgitasid,
  • 4:01 - 4:02
    miks nad nii ülekaalukalt võitsid,
  • 4:02 - 4:06
    kuigi nende puhul oli tegu sohimänguga,
  • 4:06 - 4:09
    (Naer)
  • 4:09 - 4:13
    rääkisid nad sellest, mida nad ise tegid,
  • 4:13 - 4:16
    et erinevaid kinnisvaraobjekte osta
  • 4:16 - 4:18
    ja mängus edu saavutada.
  • 4:18 - 4:21
    Nad ei pööranud erilist tähelepanu
  • 4:21 - 4:24
    kõikidele oma olukorra nüanssidele,
  • 4:24 - 4:26
    sealhulgas kulli ja kirja viskamisele,
  • 4:26 - 4:30
    tänu millele nad üldse täiesti
    juhuslikult eelisolukorda sattusid.
  • 4:32 - 4:34
    See on tõeliselt hämmastav tõestus,
  • 4:34 - 4:40
    kuidas mõistus eelise saamist
    iseenesestmõistetavaks peab.
  • 4:40 - 4:43
    Monopoli saab kasutada metafoorina,
  • 4:43 - 4:45
    mille abil mõista ühiskonda
  • 4:45 - 4:48
    ja selle hierarhiat,
    kus mõnedel inimestel
  • 4:48 - 4:51
    on palju raha ja kõrge staatus
  • 4:51 - 4:52
    kuid paljudel seda pole.
  • 4:52 - 4:55
    Neil on vähem raha, madalam staatus
  • 4:55 - 4:58
    ja palju halvem juurdepääs
    väärtuslikele ressurssidele.
  • 4:58 - 5:01
    Olen koos oma kolleegidega
    viimased seitse aastat
  • 5:01 - 5:05
    uurinud selliste hierarhiate mõju.
  • 5:05 - 5:12
    Meie kümned uuringud, kus on osalenud
    tuhanded inimesed üle kogu maa
  • 5:12 - 5:17
    on näidanud, et kui saadakse rikkamaks,
  • 5:17 - 5:22
    kahaneb kaastunde- ja empaatiavõime.
  • 5:23 - 5:27
    Inimene tunneb, et on rikkuse
    ära teeninud ja väärib seda
  • 5:27 - 5:31
    ning toetab aina enam ainult
    isiklike huvide eest seismist.
  • 5:31 - 5:35
    Meie uuringud on näidanud,
    et jõukamad inimesed
  • 5:35 - 5:38
    hakkavad tõenäolisemalt pidama
    ahnust millekski positiivseks
  • 5:38 - 5:40
    ning uskuma, et isiklike huvide teenimine
  • 5:40 - 5:43
    on ainuõige ja hea.
  • 5:45 - 5:49
    Tahangi nüüd rääkida isiklike huvide
    teenimist väärtustava ideoloogia mõjudest,
  • 5:49 - 5:52
    miks sellega kaasnevad nähtused
    meile peaksid korda minema
  • 5:52 - 5:55
    ja lõpuks sellest, mida saaks
    selles osas ette võtta.
  • 5:55 - 5:58
    Paaris esimeses uuringus selles vallas
  • 5:58 - 5:59
    uurisime aitavat käitumist,
  • 5:59 - 6:01
    mida sotsiaalpsühholoogid nimetavad
  • 6:01 - 6:03
    prosotsiaalseks käitumiseks.
  • 6:03 - 6:08
    Meid huvitas väga, kes ulatab
    suurema tõenäosusega teisele abikäe.
  • 6:08 - 6:11
    Kas rikas või vaene inimene?
  • 6:11 - 6:17
    Ühte uuringusse kutsusime osalema
    nii rikkaid kui vaeseid
  • 6:18 - 6:22
    ja andsime igaühele 10 dollarit.
  • 6:22 - 6:23
    Me ütlesime osalejatele,
  • 6:23 - 6:26
    et nad võivad
    need 10 dollarit endale jätta
  • 6:26 - 6:28
    või soovi korral osa sellest ära anda -
  • 6:28 - 6:30
    võõrale inimesele,
  • 6:30 - 6:31
    kes on täiesti anonüümne.
  • 6:31 - 6:34
    Nad ei näe seda võõrast enam iial.
  • 6:34 - 6:37
    Jälgisime, palju inimesed annavad.
  • 6:37 - 6:42
    Inimesed, kes teenisid aastas 25 000
    dollarit, vahel ka alla 15 000 dollari,
  • 6:42 - 6:45
    andsid võõrale inimesele
    44 protsenti rohkem raha
  • 6:45 - 6:49
    kui inimesed, kes teenisid aastas
    150 000 või isegi 200 000 dollarit.
  • 6:51 - 6:54
    Oleme lasknud inimestel mänge mängida,
  • 6:54 - 6:56
    et näha, kes hakkab petma,
  • 6:56 - 6:59
    et oma võiduvõimalusi suurendada.
  • 6:59 - 7:01
    Ühes mängus seadistasime arvuti nii,
  • 7:01 - 7:04
    et täringu veeretamisel
    oli teatud arvu saamine
  • 7:04 - 7:05
    lihtsalt võimatu.
  • 7:05 - 7:08
    12 punkti oli lagi.
  • 7:08 - 7:11
    Ometi selgus, et mida rikkam mängija oli,
  • 7:11 - 7:13
    seda tõenäolisemalt üritas ta petta,
  • 7:13 - 7:17
    et võita 50 dollarit sularaha,
  • 7:17 - 7:21
    vahel kolm-neli korda rohkemgi.
  • 7:21 - 7:23
    Samuti tegime ühe teise uuringu,
  • 7:23 - 7:26
    et näha, kas inimesed võtaksid kommi
  • 7:26 - 7:31
    sellisest kommipurgist, kus on
    selgelt peal kirjas “Ainult lastele”
  • 7:32 - 7:34
    (Naer)
  • 7:34 - 7:36
    Ma ei tee nalja.
  • 7:36 - 7:39
    Ma tean, et see kõlab nagu nali.
  • 7:39 - 7:41
    Ütlesime osalejatele selgelt,
  • 7:41 - 7:43
    et see kommipurk on mõeldud lastele,
  • 7:43 - 7:46
    kes osalevad ühes arengu-uuringus.
  • 7:46 - 7:48
    Nad osalevad katses, kommid on neile.
  • 7:48 - 7:51
    Me lihtsalt jälgisime,
    kui palju kommi võetakse.
  • 7:51 - 7:53
    End rikkaks pidavad osalejad
  • 7:53 - 7:54
    võtsid kaks korda rohkem
  • 7:54 - 7:57
    kui end vaeseks pidavad osalejad.
  • 7:57 - 8:00
    Oleme isegi autosid uurinud.
  • 8:00 - 8:02
    Mitte igasuguseid autosid,
  • 8:02 - 8:05
    vaid seda, kas erinevate autode juhid
  • 8:05 - 8:08
    kalduvad rohkem või vähem
    likluseeskirju rikkuma.
  • 8:08 - 8:11
    Ühes sellises uuringus vaatasime seda,
  • 8:11 - 8:15
    kas juhid peatuvad jalakäija ees,
  • 8:15 - 8:18
    kelle panime ülekäiguraja juurde
    tee ületamist ootama.
  • 8:18 - 8:20
    Californias, nagu te kõik teate,
  • 8:20 - 8:22
    sest me kõik ju teeme nii,
  • 8:22 - 8:26
    kohustab seadus autojuhte
    jalakäijaid üle tee laskma.
  • 8:26 - 8:28
    Siin on näete meie katset.
  • 8:28 - 8:30
    Vasakul on meie kaasosaline,
  • 8:30 - 8:32
    kes mängib jalakäijat.
  • 8:32 - 8:36
    Ta läheneb ja punane sõiduk peatub.
  • 8:36 - 8:40
    Nagu Californias ikka, kihutab
    sellest mööda punane buss,
  • 8:40 - 8:42
    mis jalakäija peaaegu alla ajab.
  • 8:42 - 8:44
    Siin on näide kallimast autost.
  • 8:44 - 8:47
    Prius ei peatu, BMW ka mitte.
  • 8:51 - 8:56
    Vaatlesime sadu sõidukeid,
    mitu päeva järjest
  • 8:56 - 8:59
    Vaatasime, kes peatub ja kes mitte.
  • 9:00 - 9:05
    Vaatlusest selgus, et mida kallim on auto,
  • 9:05 - 9:06
    (Naer)
  • 9:07 - 9:10
    seda suurema tõenäosusega
    rikub juht liikluseeskirju.
  • 9:10 - 9:16
    Mitte ükski odavaimate autode seast
  • 9:16 - 9:18
    ei rikkunud liikluseeskirju.
  • 9:18 - 9:22
    Ligi 50 protsenti autodest
    kalleimate autode kategooriast
  • 9:22 - 9:25
    rikkus liikluseeskirju.
  • 9:25 - 9:27
    Samuti on uurimused näidanud,
  • 9:27 - 9:31
    et jõukamad inimesed
    võivad läbirääkimistel valetada
  • 9:31 - 9:33
    ja õigustada ebaeetilist käitumist tööl,
  • 9:33 - 9:35
    näiteks kassast raha varastamist,
  • 9:35 - 9:40
    altkäemaksu võtmist
    ja klientidele valetamist.
  • 9:41 - 9:42
    Ma ei taha väita,
  • 9:42 - 9:45
    et ainult rikastel inimestel
    esineb sellist käitumist.
  • 9:45 - 9:47
    Sugugi mitte.
  • 9:47 - 9:51
    Usun, et me kõik oleme oma igapäevaelus
  • 9:51 - 9:54
    võidelnud selle vastuolulise küsimusega,
  • 9:54 - 9:58
    millal ja kas võib oma isiklikke huve
  • 9:58 - 10:00
    teiste inimeste huvidest kõrgemale seada?
  • 10:00 - 10:02
    See on täiesti arusaadav,
  • 10:02 - 10:05
    sest Ameerika unistus põhineb arusaamal,
  • 10:05 - 10:08
    et meil kõigil on võrdne võimalus
  • 10:08 - 10:10
    saavutada edu ja jõukus,
  • 10:10 - 10:13
    kui me ise selle nimel vaeva näeme.
  • 10:13 - 10:15
    See aga tähendab seda,
  • 10:15 - 10:18
    et mõnikord peame seadma oma huvid
  • 10:18 - 10:22
    ettepoole teiste huvidest ja heaolust.
  • 10:22 - 10:24
    Meie uuringutest on aga selgunud,
  • 10:24 - 10:26
    et mida jõukam inimene on,
    seda tõenäolisemalt
  • 10:26 - 10:29
    üritab ta saavutada isiklikku edu,
  • 10:29 - 10:34
    saavutusi ja kordaminekuid
    teiste inimeste arvelt,
  • 10:35 - 10:38
    Olen välja arvutanud keskmise sissetuleku,
  • 10:38 - 10:42
    mida iga viies majapidamine
    ja elanikkonna ülemised viis protsenti
  • 10:42 - 10:44
    on saanud viimased 20 aastat.
  • 10:44 - 10:47
    1993. aastal oli erinevus
    elanikkonna kvintiilide vahel
  • 10:48 - 10:51
    sissetuleku mõttes üsna radikaalne.
  • 10:52 - 10:54
    See pole mingi saladus,
    et erinevused eksisteerivad,
  • 10:54 - 10:57
    kuid viimase 20 aastaga
    on suurest erinevusest saanud
  • 10:57 - 10:59
    omamoodi Suur Kanjon
  • 10:59 - 11:02
    tipus olevate inimeste
    ja kõigi ülejäänute vahel.
  • 11:02 - 11:06
    Õigupoolest omab 20%
    riigi jõukamatest inimestest
  • 11:06 - 11:09
    ligi 90% kogu riigi rikkusest.
  • 11:09 - 11:13
    Majandusliku ebavõrdsus on
    seninägematult suur.
  • 11:16 - 11:18
    See ei tähenda mitte üksnes seda,
  • 11:18 - 11:22
    et rikkus on koondumas
    väheste äravalitute kätte,
  • 11:22 - 11:25
    vaid ka seda, et Ameerika unistus
  • 11:25 - 11:27
    on muutumas üha kättesaamatumaks
  • 11:27 - 11:30
    ja seda meist enamiku jaoks.
  • 11:30 - 11:32
    Kui asi on tõesti nii,
    nagu täheldanud oleme -
  • 11:32 - 11:34
    mida rikkam inimene on,
  • 11:34 - 11:37
    seda rohkem ta tunneb, et väärib seda,
  • 11:37 - 11:40
    ja seda suurema tõenäosusega
    seab ta enda huvid
  • 11:40 - 11:42
    teiste huvidest kõrgemale
  • 11:42 - 11:45
    ning teeb omakasu nimel kõike,
  • 11:45 - 11:47
    siis ei ole põhjust loota,
  • 11:47 - 11:49
    et need mustrid võiksid muutuda.
  • 11:49 - 11:52
    Vastupidi - võime eeldada,
    et olukord halveneb.
  • 11:52 - 11:55
    Niimoodi see läheks,
    kui olukord jääks samasuguseks
  • 11:55 - 12:00
    ja süveneks järgmised 20 aastat
    samasuguse trendiga.
  • 12:00 - 12:03
    Ebavõrdsus, just majanduslik
    ebavõrdsus on miski,
  • 12:03 - 12:05
    mille pärast peaksid muretsema kõik,
  • 12:05 - 12:08
    mitte ainult need, kes on
    sotsiaalse hierarhia alumises osas.
  • 12:09 - 12:15
    Majanduslik ebavõrdsus
    kahjustab iga üksikisikut ja gruppi.
  • 12:16 - 12:19
    Mitte ainult hierarhia
    alumise otsa inimesi, vaid kõiki.
  • 12:19 - 12:21
    On tehtud palju põnevaid uurimusi
  • 12:21 - 12:24
    parimates teaduskeskustes üle maailma,
  • 12:24 - 12:31
    mis toovad välja, mida kõike majandusliku
    ebavõrdsus süvenemine mõjutab.
  • 12:31 - 12:34
    Sotsiaalne liikuvus ja muu,
    mis on meile väga oluline:
  • 12:34 - 12:36
    tervis, sotsiaalne kindlustunne -
  • 12:36 - 12:39
    kõik see läheb allamäge,
    kui ebavõrdsus suureneb.
  • 12:39 - 12:41
    Sama lugu on negatiivsete asjadega
  • 12:41 - 12:44
    kogukondades ja üldse ühiskonnas.
  • 12:44 - 12:46
    Nähtused nagu ülekaal ja vägivald,
  • 12:46 - 12:48
    vangistused ja karistused
  • 12:48 - 12:52
    lähevad hullemaks,
    kui majanduslik ebavõrdsus süveneb.
  • 12:52 - 12:56
    Jällegi - neid tagajärgi ei tunneta omal
    mahal ainult üksikud inimesed,
  • 12:56 - 12:59
    vaid terved ühiskonnakihid.
  • 12:59 - 13:02
    Need mõjutavad isegi
    kõrgema staatusega inimesi.
  • 13:02 - 13:05
    Mida siis ette võtta?
  • 13:05 - 13:11
    See lõpmatu negatiivsete, isegi
    hukatuslike kaasmõjude kaskaad
  • 13:11 - 13:15
    võib tunduda täiesti lootusetuna,
  • 13:15 - 13:16
    mille osas keegi ei saa midagi parata,
  • 13:16 - 13:19
    eriti veel üksikisiku tasandil.
  • 13:19 - 13:26
    Tegelikkuses oleme oma uurimustes leidnud,
  • 13:26 - 13:31
    et väikesed psühholoogilised sekkumised,
  • 13:31 - 13:35
    inimeste väärtushinnangute kõigutamine,
  • 13:35 - 13:38
    kerged tõuked teatud suundades
  • 13:38 - 13:41
    võivad aidata taastada
    sotsiaalse võrdsuse ja empaatiavõime.
  • 13:41 - 13:44
    Kui näiteks meenutada inimestele
  • 13:44 - 13:46
    koostööga kaasnevaid hüvesid
  • 13:46 - 13:49
    või kogukonnas elamise eeliseid,
  • 13:49 - 13:53
    hakkavad ka rikkamad võrdsust pooldama,
  • 13:53 - 13:55
    nagu vaesemadki inimesed.
  • 13:55 - 13:59
    Ühes uuringus lasime inimestel
    vaadata üht lühikest videot,
  • 13:59 - 14:03
    vaid 46 sekundit, mis rääkis
    vaesusest lapsepõlves,
  • 14:03 - 14:08
    et meenutada vaatajatele
    meie kaasinimeste vajadusi.
  • 14:08 - 14:10
    Pärast video näitamist uurisime,
  • 14:10 - 14:15
    kui varmad oldi kulutama
    aega võõrale inimesele,
  • 14:15 - 14:19
    kes oli samuti laboris ja vajas abi.
  • 14:19 - 14:22
    Vaid tund pärast video vaatamist
  • 14:22 - 14:24
    olid jõukad inimesed täpselt sama valmis
  • 14:24 - 14:26
    kulutama aega võõra inimese aitamiseks
  • 14:26 - 14:29
    kui teised, kes olid vaesed.
  • 14:29 - 14:32
    See viitas, et need erinevused
  • 14:32 - 14:33
    ei ole kaasasündinud ega vältimatud,
  • 14:33 - 14:35
    vaid on kergelt muudetavad
  • 14:35 - 14:37
    väikese väärtushinnangute nihutamise,
  • 14:37 - 14:41
    kaastunde äratamise ja
    empaatia ergutamise abil.
  • 14:41 - 14:44
    Ka meie laborist väljaspool,
    ühiskonnas laiemalt
  • 14:44 - 14:47
    on näha märke muutustest.
  • 14:47 - 14:52
    Bill Gates, üks USA rikkamaid inimesi,
    rääkis oma Harvardis peetud kõnes,
  • 14:52 - 14:54
    et ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas
  • 14:54 - 14:57
    on üks keerulisemaid probleeme,
    mis vajavad lahendust.
  • 14:57 - 15:00
    Ta rääkis, mida tuleks ette võtta, öeldes:
  • 15:00 - 15:05
    “Üks inimkonna suurimaid eeliseid
    ei peitu mitte selle avastustes,
  • 15:05 - 15:09
    vaid selles, kuidas neid avastusi
    ebavõrdsuse vähendamiseks kasutatakse”.
  • 15:11 - 15:13
    On algatatud kampaania Giving Pledge,
  • 15:13 - 15:18
    milles enam kui 100 Ameerika
    rikkaimat inimest
  • 15:18 - 15:21
    annetavad poole oma varandusest
  • 15:21 - 15:22
    heategevuslikuks otstarbeks.
  • 15:22 - 15:26
    On tekkinud kümneid kodanikualgatusi,
  • 15:27 - 15:29
    näiteks “We Are the 1%”,
  • 15:29 - 15:31
    “The Resource Generation”
  • 15:31 - 15:33
    või “Wealth for Common Good”,
  • 15:33 - 15:37
    mille kaudu elanikkonna
    kõige priviligeeritumad
  • 15:38 - 15:42
    need, kes kuuluvad 1% sisse
    või on lihtsalt jõukamad
  • 15:42 - 15:46
    rakendavad oma majanduslikke vahendeid,
  • 15:46 - 15:50
    nende seas on nii täiskasvanuid
    kui ka noori, mis on eriti üllatav,
  • 15:50 - 15:52
    kasutades oma privilegeeritud staatust,
  • 15:52 - 15:54
    oma rahalisi ressursse,
  • 15:54 - 15:57
    ebavõrdsuse vastu võitlemiseks
  • 15:57 - 16:00
    sotsiaalpoliitika edendamise kaudu,
  • 16:00 - 16:02
    ühiskondlike väärtuste muutmise läbi
  • 16:02 - 16:04
    ja inimeste käitumist muutes.
  • 16:04 - 16:07
    See võib neile endile küll
    majanduslikult kahjulik olla,
  • 16:07 - 16:11
    aga lõppeesmärgina aitab see
    taastada Ameerika unistuse.
  • 16:11 - 16:13
    Tänan teid!
  • 16:14 - 16:15
    (Aplaus)
Title:
Kas raha teeb meid halvemaks?
Speaker:
Paul Piff
Description:

See on hämmastav, mis võib selguda ühe pisut manipuleeritud monopolimängu varal. Oma meelelahutuslikus, ent samas kainestavas kõnes räägib sotsiaalpsühholoog Paul Piff, kuidas end rikkana tundvad inimesed reeglina käituma hakkavad - olgu öeldud, et mitte just hästi - ja kuidas seda ühiskondlikul skaalal muuta saaks. Kuigi ebavõrdsusega võitlemine näib olevat keerukas ja hirmutav väljakutse, on ka häid uudiseid.

Kõne peeti TEDxMarin üritusel. Järgides TED-i tunnuslauset “Ideed, mis väärivad jagamist” on TED algatanud programmi nimega TEDx. TEDx on kohalik üritus, mis võimaldab kokkutulnud inimestel jagada TED-konverentsi sarnast kogemust ja kannab tunnusmärki TEDx, kus x = iseseisvalt korraldatud TED-sündmus. TEDx üritus sisaldab nii TED-i kõnesid video vahendusel kui kõnesid elavas esitluses, et tekitada süvitsiminevat mõttevahetust ja suhtlust väiksemates gruppides. TED annab TEDx programmi jaoks üldiseid suuniseid, kuid kõik TEDx-üritused on organiseeritud sõltumatult.

more » « less
Video Language:
English
Team:
closed TED
Project:
TEDTalks
Duration:
16:35
TED Translators admin approved Estonian subtitles for Does money make you mean?
Aari Lemmik accepted Estonian subtitles for Does money make you mean?
Aari Lemmik edited Estonian subtitles for Does money make you mean?
Aari Lemmik edited Estonian subtitles for Does money make you mean?
Aari Lemmik edited Estonian subtitles for Does money make you mean?
Aari Lemmik edited Estonian subtitles for Does money make you mean?
Aari Lemmik edited Estonian subtitles for Does money make you mean?
Kerttu Tihanov edited Estonian subtitles for Does money make you mean?
Show all

Estonian subtitles

Revisions