Abgeordnetenhaus - Piratenpartei (2) Christopher Lauer zur Regierungserklärung 12.1.2012.avi

Abgeordnetenhaus - Piratenpartei (2) Christopher Lauer zur Regierungserklärung 12.1.2012 - Incl. English, Fresh, Katalan & German SUBTITLES
Kommentar & Bewertung erwünscht - #MoreFeedBackWanted
Link zur grandiosen Rede: https://redmine.piratenfraktion-berlin.de/projects/plenar6sitzung/wiki/Christopher_Lauer_zur_Regierungserkl%C3%A4rung

>> PRESIDENT: Palun, hr Lauer.

[[[Tõlkija kommentaar:
Tõlge on tihtipeale otse tõlgitud. Ma loodan, et keegi,
kes inglise keelt oskab saab piisavalt kurjaks,
ning korrigeerib/parandab mu tõlget. :D]]]

>> LAUER: Jah, palju mul aega järgi on? 18:01, hästi.

>> PRESIDENT: Kümme minutit.

>> LAUER: Austatud proua president, daamid ja härrad,

austatud hr Wowereit (ta on Berliini linnapea).

Oma viimases kõnes heitis Andreas pilgu valitsuse politiikale,

ja ma sooviksin pidada kõne ning seletada mõningaid asju

laiemalt. Piraadipartei fraktsioon on olnud selle parlamendi
liige eelmise aasta septembrist,

ning pärast alguses olnud eufooriat
ja salgamist teiste erakondade poolt,

kes on siin majas olnud, et muuta oma poliitikat,

igapäevane rutiin on tagasi hiilinud.

Ma saan aru teie lootusest, et meie kohaneme teiega, mitte et
teie kohanete meiega,

aga selline must-valge loogika langeb kiiresti.
Piraadipartei sisenemine Berliini parlamenti

on märk murrangust. Koos meiega, uus poliitiline
erakond on sisenenud,

kelle liikmed on sotsialiseeritud uue meedia
ning Interneti poolt. See on fakt, millega

te peate leppima, kui te tahate aru saada
meie üllatusest ja rahulolematusest

seoses sündmustega siin parlamendis.
Me sündisime üles maailmas, mis pakkus

igale ühele, kes tahtis sinna siseneda,
erapooletu platvormi vabaks arenguks. Muidugi,

see maailm - Internet - hõlmab endas ka ohtusid,
kuid nimetage mulle üks koht, kus see nõnda ei ole.

Me tajusime, et Interneti võimalused on laiemad.
Ja võrdsuse võimalust

päris maailmas, mis on teadvustaud läbi valimisprogrammide
ja valitsuse avaldustes,

on aga realiseeritud hoopiski Internetis. Seal, tõepoolest,
mitte kedagi ei huvita

kust sa pärit oled, mis soost sa oled või millist

religiooni sa austad. Sa lihtsalt pead veenma sellega
mida sa teed. Selline

paralleelühiskond - ja ma kasutan selle punkti juures
just meelega seda sõna - on järjest enam hakanud

saama tähtsamaks, kuid milles mitmed ja mitmed meie
ühiskonna elanikud on ignoreeritud

meie poliitilise süsteemi poolt või ei soovita saada
pressitavaks olemasolevate suhtlusnormide poolt.

Piraadid ei esinda kooli kullakesi, vaid

friike/veidrikke, autsaidereid; neid keda ei
kutsutud pidudele

nende kooli ajal; neid kes ei seisnud kamba
keskele.

Jah, mõnda aega tagasi rääkisite te midagi
solidaarsuest. Ja nüüd ütlete te "aww", selliste
asjade kohta. Teil peaks enda üle

häbi olema! Me pidime leidma (....) - Paraku
ma olen unustanud oma kressi.

Kui ma oleksin selle sisse pakkinud,
te oleksite võinud selle koguda siin ja siis

"hoidnud kressi" (Väljend mida võib vabas tõlkes tõlkida kui "Jää vait")

Tänu Internetile me oleme protsesside keerises,
mis hõlmab kogu ühiskonda, ning

mille lõppu me veel näha ei oska. Sotsiaalne muutus,

mis on muutunud tänu Internetile, kui tehnoloogiale (...)

>> PRESIDENT: Hr Lauer, üks sekund palun, vabandage.
Daamid ja härrad, vahelehüüdmised on üks asi,

aga lihtsalt samavaljult rääkimine teine. Palun
laske kõnelejal rääkida.

>> LAUER: Ma jõunagi oma punkti juurde. Tänu Internetile
me oleme vastakuti protsesside tulvas,

mis hõlmab kogu ühiskonda, ning mille lõppu pole veel

näha. Sotsiaalne muutus, mis on põhjustatud tänu Internetile, kui
tehnoloogiana, on silmmärgatav,

ning me ei tohiks lasta võimalust mööda, et
vormida seda muutust.

Internet muudab julmalt 19-nda
ning 20-nda sajandi paradigmasid.

Mis on teadmised, mis on töö, mis on kvalifikatsioonid maailmas,
mis pakub mulle kõik informatsiooni

vaid nupuvajutusega? Parimal juhul me hakkame nägema

muutuva maailma sümptomeid. Aga me peame alustama nüüd,

et tegeleda põhjustega. Samal ajal ei saa me kasutada lahendusi
20. sajandist ning

adapteerida need 21. sajandisse.

Samal ajal on Internet nii mõndagi muud.
See ei ole kõigest Google ja eBay, aga samuti

paljude inimeste demokraatlik osalus. Parlamendina
ei saa me jätta ignoreerimata viimaste aastate

tehnoloogilisi arenguid. Probleem on selles, et see parlament siin
ei premeeri innovatsiooni.

Aga miks see peaks, kuna see ise on katkematu. Ja siis, kui
me mõtleme, et tegemist on 149 inimesega, kes on valitud

esindama 3,5 miljonit Berliini elanikku,

on see ikkagi keerukuse vähendamine [?]. Jah, ja see on
kinni ka võimus ning võimulolemises. Samas hetkel

otsustab meie parlament meie inimeste kaasamise üle poliitilistes
protsessides.

Samas on see kõik kinni selles, et nad on
kartuses iseendeid likvideerima.

Aga ärge kartke: me juba likvideerisime end juba
mõnda aega tagasi.

Sest mida sinu valitsuse poliitika tegelikult tähendab,
hr Wowereit? See olid sina,

kes andis teada, mis siin järgnevad viis aastat
hakkab toimuma. Kuidas see kõik nii on? Tänu

seadustele. Kes otsustab nende seaduste üle?
See maja siin. Aga, kus need seadused on kirjutatud?

Kes kohalolevatest saadikutest on härra või
proua "drafted-by-consultant"? Kus

see nõustaja istub? Ta istub administratsioonis. See on
tõesti kurb tõsiasi, et see maja siin ei täida

oma põhiseaduslikku ülesannet,

et teha seadusi siin samas. See saab olema kurb tõsiasi, et

viie aasta pärast, muutus tuleb läbi senati,

ja igale muutusele (võimulolev) kohalitsioon lihtsalt
noogutab, olgugi kas kiristavate hammastega või mitte.

Ja opositsioon "nutab". Ja opositsioon teeb soovitusi,
ja koalitsioon "nutab". Ning siinkohal

ma otsesõnu räägin alamkoja lihtliigetega parlamendi rühmades:
Kas sa kujutasid seda kõike nii ette,

kas see on sinu vääriline? Lihtsalt noogutada pead, mida härra või proua
"drafted-by-consultant" [konsultant/nõuandja] kirjutas

senati administratsioonis läbi viie aasta? Vaba mandaat,
kirjutatud selgesõnaliselt põhiseaduses,

on muutumas makulatsiooniks siin majas. Ja muide, kellel
on siin veel

järel piisavalt tugev selgroog, et mittenõustuda tema või tema
parlamendigrupiga avalikult.

Sellise parlamentaarne erakonna joon, mis jällegi ühtib senati
liiniga,

on oht demokraatiale. Me räägime siin majas
lobbimise ohtudest ning rohkema

läbipaistvuse toomisest siia majja. Me alahindame lobbiste,
kes tulevad siia seadusi kirjutama, mitte neid,

kes lihtsalt noogutavad seaduse läbi.

Siin majas ei toimu enam mingeid arutelusid. See on kui
Punch'i ja Judy show,

kus rollid vahetuvad koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Seal
senatis on pidev keskendumine võimule jäämiseks,

mis ei ole positiivne. Muutuste valguses, millega
meie kodulinn Berliin on vastakuti, on märkimisväärne,

et meie, kui saadikutena, ainult oma südametunnistuse pärast,

võitleme selle vastu. Lahendus on nii lihtne, samal ajal ka
radikaalne: Riigi konstitutsioon

ütleb § 59 lõikes 2: "seaduseelnõus võivad kaasa rääkida
parlament,

senat või ühiskondlik algatus". Eemaldame

"senati poolt". Anname parlamendi liikmetele

õiguse kirjutada seadusi, seega et tõelised

arutelud leiavad aset siin majas - relevant and cross-party. Püüdke

endale ette kujutada, kui motiveeriv see võib olla, kui

seaduseelnõu läheb läbi pärast rasket ning pikka arutelu, mille
jaoks sa töötasid oma vere, higi ja pisaratega.

Aga ma muidugi tean: see on lihtsalt minu unistustes.
Pärast minu kõne

te hakkate vaidlema paljude põhjustega,
ning seletama, miks see süsteem,

mis meil on olnud üle 50 aasta, on parim ning
peab kindlasti jätkuma. Te hakkate

seletama üksteisele, miks te mängite
tähtsat rolli nende protsesside juures,

mis leiavad aset siin majas. Ja isegi kui see,
mis ma just ütlesin, jõudis teile kohale,

ei ole te piisavalt julged, et arutada seda oma
parlamendi grupiga, oma erakonnaga.

Meie valimiskampaania ajal oli meil reklaamtahvel
sloganiga: "Miks ma siin tolknen,

te ei hakka nagunii hääletama?" Sarnaselt võiks
kokku panna:

"Miks ma siin räägin, ma juba tean, kuidas
te hääletate nagunii?"

Piraadipartei edu põhjuseks on samuti
kriisiseis,

mis on meie parlamentaarses süsteemis.
Berliini elanikud

poleks nõudnud rohkem kaasamist, kui
nad oleksid tundnud,

et neid ning nende huve esindatakse
siin piisavalt. Kas keegi on siin üldse endalt küsinud,

miks inimesed, kellel elekter
tuleb seinast, kellel raha

tuleb rahaautomaadist, on äkitselt tundma hakanud huvi
poliitikas kaasamisele?

Kui me tahame Berliini elanikke
veenda, et demokraatlik

esindussüsteem on vajalik, siis me peaksime
hakkama kiiresti pakkuma

põhjusi selleks. "Kõik nagu tavaliselt" suhtumine [business as usual]
ei tööta kunagi.

Suured tänud.