Kes oled sa tegelikult? Isiksuse mõistatus

Mis teeb sinust just sinu? Psühholoogidele meeldib rääkida iseloomujoontest või väljakujunenud seadumustest, mis teevad meist just need, kes me oleme. Brian Little’it huvitavad rohkem episoodid, mil me oma põhiloomusest kõrvale kaldume - vahel nõuab meilt seda meie sotsiaalne keskkond ja vahel nõuame me seda endalt ise. Professor Little kutsub kaasamõtlema ja märkama ootamatuid erinevusi introvertide ja ekstravertide vahel ning selgitab, miks inimeste isiksus on ehk mitmetahulisemgi, kui seda ise arvata osatakse.

Te olete üks väga põnev grupp inimesi...

psühholoogi jaoks.

(Naer)

Mul on siin paari päeva
jooksul olnud võimalus

kuulata pealt teie jutuajamisi

ja vaadata, kuidas te üksteisega suhtlete.

Ja ma võin juba praegu öelda,

et siin publiku hulgas on 47 inimest,

nüüd ja praegu,

kel esineb just selliseid
psühholoogilisi sümptomeid,

millest ma täna tahaksin rääkida.

(Naer)

Mõtlesin, et ehk on huvitav teada,
kes meil siin konkreetselt on.

(Naer)

Aga selle asemel, et teile näpuga osutada,

mis oleks ehk asjatult pealetükkiv,

mõtlesin, et räägin teile
parem üht-teist sellist,

milles võite ära tunda natukene iseennast.

Minu uurimisvaldkond
on isikusepsühholoogia

mis on osa laiemast indiviidi
uurivast teadusvaldkonnast,

hõlmates tervet spektrit
närvirakkudest kuni narratiivideni.

Ja me püüame omal moel jõuda selleni,

et saaksime aru, kuidas igaüks meist -

igaüks teist -

on mõnes mõttes samasugune

nagu kõik teised inimesed,

nagu mõned teised inimesed,

aga samas nagu mitte keegi teine.

Võib-olla te juba ütlete endamisi:

“Ma pole üldse huvitav.

Olen 46. kõige igavam inimene
läänepoolkeral."

Või ehk ütlete endamisi:

“Ma olen huvitav inimene,

isegi kui enamik peab
mind täiesti napakaks.”

(Naer)

Aga just see enesehinnanguline igavus
või sünnipärane napakus ongi see,

mis mind kui psühholoogi,
teie juures kõige rohkem köidab.

Las ma selgitan, miks see nii on.

Üks kõige mõjukamaid teooriaid
isiksuse teaduslikus kirjeldamises

on iseloomuomaduste psühholoogia,

mis määrab isiksuse tüübi viie
peamise iseloomuomaduse lõikes,

kirjeldades universaalseid loomuomadusi,
mis inimesi eristavad.

Nende loomuomaduste esitähtedest
moodustub sõna OCEAN.

"O" tähendab "avatust kogemusele,"

vastandudes nendele,
kes on rohkem kinnised.

"C" tähendab "meelekindlust,"

vastandina siis lõdvemale ellusuhtumisele.

"E" - ekstraverdid", vastandina
pigem introvertsetele inimestele.

"A" - "sotsiaalsus,"

vastandina neile, kes teadlikult
eelistavad olla vähemsotsiaalsed.

Ja "N" - "neurootlisus,"

vastandudes suuremale stabiilsusele.

Kõik need loomuomadused
mõjutavad meie heaolu

ja meie elukäiku.

Näiteks on teada, et
avatus ja kohusetunne

on heaks eelduseks elus läbilöömisel,

kuid avatud inimesed saavutavad edu
tänu oma hulljulgusele

ja vahel ka tänu oma veidrustele.

Meelekindlad inimesed saavutavad edu
tänu tähtaegadest kinnipidamisele

nad on järjekindlad ja sageli pühendunud.

Ekstravertsus ja sotsiaalsus soodustavad

teiste inimestega koostöö head laabumist.

Ekstraverdid on minu jaoks
äärmiselt põnevad.

Loengutes esitan neile mõne lihtsa väite,

mis aitaks välja tuua nende loomuomadusi.

Ütlen neile näiteks, et täiskasvanutel
on peaaegu võimatu

puudutada keelega oma
küünarnuki väliskülge.

(Naer)

Kas teadsite seda?

Juba ongi mitmed siin üritanud
oma küünarnukki limpsida.

Aga ekstraverdid on teie hulgas

on tõenäoliselt need, kes mitte
ainult korraks ei proovinud,

vaid ongi juba tublisti
lisaks oma küünarnukile

ka kõrvalistuja küünarnukki lakkunud.

(Naer)

Nemad on siis ekstraverdid.

Ma räägiksin ekstravertidest lähemalt,

sest see on äärmiselt oluline ja huvitav

ja see aitab meil mõista,
meie kolmest olemust.

Esimesena, meie biogeneetiline olemus,
meie neurofüsioloogia

Teiseks, meie sotsiaalgeneetiline olemus,

mis hõlmab meie elu
kultuurilisi ja sotsiaalseid apekte.

Ja kolmandaks see, mis teeb igast
inimesest omanäolise, tema isikupära.

Nimetan seda isiksuslikuks olemuseks.

Las ma selgitan.

Üks ekstraverte iseloomustav omadus
on vajadus stimulatsiooni järele.

Ja seda stimulatsiooni
leiab sealt, kus on põnev:

vali heli, peod ja koosviibimised
nagu siin TED-il.

Ekstraverdid moodustavad
nii öelda magneetilise tuuma.

Nad kogunevad kokku,

olen teid siin märganud.

Intraverdid veedavad oma aega
pigem vaiksemates kohtades

kuskil teisel korrusel,

kus on võimalik stiimuleid vähendada

ja seda tõlgendatakse
kui mitte-sotsiaalsust,

aga te pole tingimata mitte-sotsiaalsed.

Võimalik, et te olete lihtsalt mõistnud,
et saate paremini hakkama,

kui stimulatsiooni on võimalik vähendada.

Vahel on tegemist sisemise stiimuliga,
mis tuleb organismist seespoolt.

Näiteks kofeiin mõjub ekstravertidele
palju positiivsemalt kui introvertidele.

Kui ekstraverdid jõuavad
hommikul kell 9 kontorisse

ja ütlevad, et vajavad kohe tassi kohvi,

siis on neil tõsi taga,

nad vajavad seda päriselt ka.

Introvertidele see sama hästi mõju,

eriti, kui nad peavad töötama peale seda,

kui nad on joonud tassi kohvi,

kui ollakse ajalise surve all
ja tööd on palju

Introverdid võivad jätta mulje,
et neil ei ole eriti midagi käsil,

aga see mulje on petlik.

See, mis selgub, on päris intrigeeriv:

me polegi alati need,
kellena väljast paistame

ja see viib mind järgmise asjani.

Võiksin ehk rääkida enne,
kui järgmise asja juurde läheme

midagi seksuaalvahekordade kohta,

aga mul vist pole selleks aega.

Nii et kui te tahaksite, et ma...

Jah, te soovite?

Selge.

(Naer)

On tehtud uurimusi

abieluliste vahekordade sageduse kohta,

kogudes andmeid nii meeste kui naiste,
nii introvertide kui ekstravertide lõikes.

Küsingi nüüd teilt:

mitu korda ühes minutis...

vabandust, see oli hoopis
rottidega tehtud uuring.

(Naer)

Mitu korda ühes kuus

astuvad introvertsed mehed vahekorda?

3.0

Ekstravertsed mehed?

Rohkem või vähem?

Jah, rohkem.

5.5 ehk peaaegu kaks korda rohkem.

Introverstsed naised: 3.1

Ekstravertsed naised?

Ausalt öeldes,
introvertse mehe pilgu läbi,

mida ma selgitan hiljem,

on nad lausa kangelased.

7.5

Nad saavad hakkama
kõikide meesoost ekstravertidega,

vaid korjavad peale ka
hea hulga introverte.

(Naer)

(Aplaus)

Ekstraverdid ja introverdid
väljendavad ennast erinevalt.

Ekstraverdid tahavad suheldes

võimalikult palju sotsiaalseid kontakte
ja väikest distantsi.

Nad eelistavad suhtlemisel
olla teisele lähedal.

Neile meeldib hoida tugevat pilkkontakti

ja üksteisele silma vaadata.

Uurimustes on leitud,

et nad kasutavad rohkem hellitusnimesid,

kui kellegiga tuttavaks saadakse.

Seega, kui ekstravert saab
tuttavaks Charlesiga,

saab sellest kiirelt Charlie ja siis Chuck

ja siis Chuck-poiss.

(Naer)

Introvertidele aga jääb ta Charlesiks,

seniks kuni vestluspartner ise

pole andnud luba olla intiimsem.

Me räägime erinevalt.

Ekstraverdid eelistavad must-valget,
konkreetset ja lihtsat keelt.

Introverdid eelistavad,
ja ma pean taaskord toonitama,

et olen kõige hullem introvert
keda suudate eales ette kujutada,

me räägime väga erinevalt.

Me eelistame sisutihedaid,

keerulisi,

targalt kõlavaid lauseid.

(Naer)

Enam vähem nii see on.

(Naer)

Mitte otses mõttes.

(Naer)

Ilma pikemalt keerutamata,

umbes selliseid.

Kui me omavahel räägime,

siis vahel räägime
üksteisest täiesti mööda.

Mul oli kunagi koos ühe
kolleegiga nõustamisleping,

ta oli minust nii erinev,
kui üldse saab olla.

Esiteks, tema nimi oli Tom.

Minul nimi see pole.

(Naer)

Teiseks, ta on 2 meetrit pikk.

Mina ilmselt pigem mitte.

(Naer)

Ja kolmandaks, oli ta kõige ekstravertsem
inimene kes üldse olemas on.

Ja mina olen tugevalt introvertne.

Ma koorman ennast nii üle,

et ei saa peale kella kolme
isegi kohvi juua,

kui tahan õhtul magama jääda.

Me olime sinna projekti kaasanud
veel ühe mehe nimega Michael.

Ja Michael oleks äärepealt
kogu projekti tuksi keeranud.

Seega inimene, kes teda meile
soovitas, küsis Tomilt ja minult:

"Mis the Michaelist arvate?"

No ma kohe ütlen teile, mis Tom ütles.

Ta rääkis nagu tüüpiline ekstravert.

Ja nii kuulsid ekstravertide kõrvad seda,
mis ütlesin mina

ja see oli tegelikult üpris täpne.

Ma ütlesin: “Michaelil on kohati kalduvus

käituda nii, et võib tekkida mulje,

et on tegemist keskmisest enam
ennast kehtestava inimesega.”

(Naer)

Tom pööritas silmi ja ütles:

"Brian, see on täpselt sama,
mis mina ütlesin,

ta on täielik sitapea!”

(Naer)

(Aplaus)

Introverdina võin ma ju õrnalt vihjata
mõnele “sitapeale" omasele joonele

selle mehe käitumises,

aga ma ei torma solvaguid pilduma.

(Naer)

Aga ekstravert ütleb:

“Kui ta käitub ja räägib nagu
sitapea, siis see ta ongi.”

Ja nii me räägimegi üksteisest mööda.

Kas see peaks tähelepanelikuks tegema?

Muidugi.

Seda on oluline endale teadvustada.

Kas see ongi kõik, mis me oleme?

Kas me oleme lihtsalt hunnik iseloomujooni?

Ei, seda me ei ole.

Pea meeles, sa oled nagu mõned teised

ja samas mitte kellegi teise moodi.

Kuidas on selle isikupärase sinaga?

Sa võid olla Elizabeth või George,

teil võivad mõlemal olla ekstraverdi
või neurootilisuse tunnused.

Aga kas on mingid kindlad Elizabethile
omased jooned sinu käitumises

või Georgile omased sinu käitumises,

mis aitavad teid paremini mõista,
kui lihtsalt iseloomujoonte rägastikku?

Mis panevad teid armastama?

Mitte lihtsalt sellepärast, et olete
mingit konkreetset tüüpi inimene.

Minu jaoks on kuidagi imelik
lahterdada inimesi kategooriatesse.

Isegi tuvisid peaks kastidesse lahterdama!

Seega mis on see asi, mis meid eristab?

See on see, mida me elus teeme.

Meie isiklikud ettevõtmised.

Teil kõigil on ajada mingi oma asi,

aga keegi teine ei pruugi seda teada.

See asi võib olla seotud su lapsega.

Oled juba kolm korda haiglas käinud,

aga ikka ei osata öelda, mis viga on.

Või on midagi lahti su emaga.

Ja seetõttu oled viimasel
ajal käitunud teistmoodi.

Need on kinnistumata iseloomujooned.

Sa võid olla väga meeldiv inimene,
kuid käituda ebameeldivalt,

selleks, et murda haiglas
läbi administratiivse rägastiku,

et teha midagi oma ema või lapse heaks.

Mis need kinnistumata iseloomujooned on?

Nad on justkui stsenaarium,
mida me järgime,

et saaksime paremini asjada asja,
mis on meile elus oluline.

Need kinnistamata jooned
on need, mis tegelikult loevad.

Ära küsi kelleltki,
mis tüüpi inimene nad on,

küsi: “Mis on sinu jaoks
kõige olulisemad asjad?”

Meie käitumine põhineb
kinnistamata loomuomadustel.

Mina olen introvert,

aga mu elu eesmärgiks
on õpetatada.

Ma olen õppejõud.

Ja ma jumaldan oma üliõpilasi,

ja ma jumaldan oma eriala.

Ja ma ei jõua ära oodata, millal ma saan

neile rääkida kõigest uuest ja põnevast,

ma lihtsalt tahan nendega seda jagada.

Ja sel juhul käitun ma nagu ekstravert,

sest kell 8 hommikul

vajavad üliõpilased veidi huumorit,

midagi, mis neid kaasa haaraks,

kuigi õppekoormus on niigi suur.

Aga peame olema ettevaatlikud,

kui käitume pikemat aega
oma loomusele mittevastavalt.

Vahel märkame, et me ei kanna
enda eest piisavalt hoolt.

Mina tunnen, et peale
pseudo-ekstravertse käitumise perioodi,

pean sellest kusagil omaette taastuma.

Nagu Susan Cain ütles
oma raamatus “Vaikus",

peatükis, mis rääkis ühest
veidrast Kanada professorist,

kes sellel ajal õpetas Harvardis,

et teinekord läheb ta meeste tualetti,

et pääseda märatsevate ekstravertide
noolerahe eest.

(Naer)

Ma mäletan selgelt seda päeva,
kui olin eraldunud ühte kabiini

üritades vältida liigset stimulatsiooni.

Ja üks tõeline ekstrovert
tuli minu kõrvale.

Mitte minu kabiini,
vaid minu kõrvalkabiini.

Ja ma kuulsin mitmeid
soolestikku puhastavaid helisid,

mida me kõik vihkame,
isegi oma enda omasid,

selle pärast tõmbame vett nii
peale lõpetamist kui ka poole peal.

(Naer)

Ja siis ma kuulsin
üht ragisevat häält küsimas:

"Kas see on Dr Little?"

(Naer)

Kui miski suudab tekitada
introverdil kuueks kuuks kõhukinnisuse,

siis on see poti peal vestlemine.

(Naer)

Sinna lähen ma ka praegu.

Ärge tulge mulle järgi.

Aitäh.

(Aplaus)