(h) TROM - 1.1 Teadus
-
0:06 - 0:11/ Reaalsus Minust /
-
0:15 - 0:24www.tromsite.com
-
0:35 - 0:36Kas sa kuuled mind?
-
0:37 - 0:38Jah,
-
0:38 - 0:39Ma arvan, et sa nüüd kuuled mind
-
0:39 - 0:41aga sa ei näe mind.
-
0:41 - 0:43See on sellepärast et sul on kõrvad.
-
0:43 - 0:46Kui sa sulged silmad ja ulatud ekraani pole
-
0:47 - 0:48sa tead, et see on seal olemas.
-
0:48 - 0:50Sa tunned seda läbi naha.
-
0:51 - 0:53Kui sul ei ole lubatud seda puudutada,
-
0:53 - 0:55vähemalt tunned sa seda lõhnast
-
0:55 - 0:57ja pärast kuuma plastiku lõhna
-
0:57 - 1:00saad sa aru, et monitor peab seal olema.
-
1:00 - 1:03Õnneks on sul nina.
-
1:03 - 1:06Aga mis siis, kui sa seda maitsed?
-
1:06 - 1:08Noh, see saab raskem olema,
-
1:08 - 1:10kuid lõpuks tunned sa plastiku maitset,
-
1:10 - 1:12sest sul on keel.
-
1:13 - 1:15Sa mõistad maailma enda ümber,
-
1:15 - 1:17ma mõtlen kõike, mis on sinu ümber
-
1:18 - 1:19läbi nende viie meele.
-
1:19 - 1:21Kui sul on kõrvad,
-
1:21 - 1:22siis sa kuuled;
-
1:22 - 1:23kui sul on silmad,
-
1:23 - 1:24siis sa näed;
-
1:25 - 1:26Naha kaudu,
-
1:26 - 1:27sa tunnetad,
-
1:27 - 1:28keel aitab sul maitsta,
-
1:29 - 1:32ja kui sul on nina saad sa nuusutada.
-
1:33 - 1:37Silmad, kõrvad, nina, keel ja nahk on "tööriistad"
-
1:38 - 1:39millega sa oled sündinud.
-
1:39 - 1:42Tööriistad mis aitavad sul ümbritsevast maailmast aru saada.
-
1:43 - 1:45Aga kuidas sa seda kõike tead?
-
1:46 - 1:48Sest sa märkasid?
-
1:48 - 1:52Ja kuidas me need viieks meeleks jagasime?
-
2:12 - 2:18[TEADUS]
-
2:26 - 2:28Vastus on TEADUS!
-
2:28 - 2:30Sellepärast et maailm on väga keeruline,
-
2:31 - 2:34kasutame me teadust et avastada ja defineerida.
-
2:34 - 2:35Kuid mis on teadus?
-
2:36 - 2:38"Looduse uurimine ja õppimine
-
2:38 - 2:41läbi vaatluste ja põhjenduste. "
-
2:41 - 2:42või "teadmiste summa
-
2:42 - 2:44mis on saadud läbi uurimustööde."
-
2:44 - 2:48Põhimõtteliselt on see testide summa, numbrid ja tähed
-
2:48 - 2:51mis kõik kokku võib defineerida.
-
2:51 - 2:52Aga kuidas?
-
2:52 - 2:55Enamik inimesi tunnistab märke väärtustena
-
2:55 - 2:58ja tuntumaid rühmad on tähted ja numbrid.
-
2:58 - 3:01Need on leiutised, mis aitavad meil
-
3:01 - 3:03meie keskkonda mõista.
-
3:04 - 3:05Et paremini mõista, kuidas need märgid
-
3:05 - 3:07on tekkinud,
-
3:07 - 3:10vaatame matemaatika lühiajalugu:
-
3:14 - 3:16[Jutustaja] Inimene, meie päris algusest,
-
3:16 - 3:19on otsinud lahendusi põhilistele probleemidele.
-
3:20 - 3:21[Arvusüsteemi arendamine] elamute ehitus-, ruumi mõõtmine,
-
3:21 - 3:24aastaaegade jälgimiseks ja objektide loendamiseks.
-
3:25 - 3:26Üle 30.000 aasta tagasi,
-
3:26 - 3:28varajased paleoliitilised inimesed
-
3:28 - 3:29jälgisid aastaegede möödumist
-
3:29 - 3:31ja ilma muutusi taimede istutamiseks.
-
3:32 - 3:34Et esindada aja möödumist,
-
3:34 - 3:36nikerdasid nad ühtivaid märke koopa seintele
-
3:36 - 3:39või tõmbasid kriipse luudele, puidule või kivile.
-
3:39 - 3:42Iga kriips tähendas ühte.
-
3:42 - 3:43Aga see süsteem oli kohmakas
-
3:43 - 3:45kui oli tegemist suurte kogustega,
-
3:45 - 3:46nii loodi lõpuks sümbolid
-
3:47 - 3:48mis kehtis objektide gruppidele.
-
3:48 - 3:51On leitud Sumerite savist kivid,
-
3:51 - 3:53pärit kuni 4000 eKr.
-
3:53 - 3:56Väike savist sammas oli 1,
-
3:56 - 3:58savist pall oli 10
-
3:58 - 4:00ja suur koonus oli 60.
-
4:01 - 4:04Kirjalikkud andmed umbes aastast 3300 eKr näitavad
-
4:04 - 4:06et babüloonlased graveerisid summad
-
4:06 - 4:07pilliroo kepiga savitahvlitele.
-
4:08 - 4:10Nad kasutasid naela kuju 1ks
-
4:10 - 4:13ja V külje peal 10ks,
-
4:13 - 4:15kombineerides neid sümboleid et kirjutada teisi numbreid.
-
4:15 - 4:16Nagu näiteks,
-
4:16 - 4:18Babüloonlased kirjutasis arvu 19 kui...
-
4:20 - 4:22Muistsed egiptlased kasutatud esemeid
-
4:22 - 4:24igapäevaelust sümbolitena.
-
4:24 - 4:27Varras oli 1, kariloomade rakend olid 10,
-
4:27 - 4:28keerdunud köis oli 100,
-
4:28 - 4:31lootoslill oli tuhat ja nii edasi.
-
4:31 - 4:35Number 19 oli kariloomade rakend ja 9 varrast.
-
4:36 - 4:38Varajased Roomlased lõid numbrite süsteemi
-
4:38 - 4:40mida kasutame tänapäevalgi.
-
4:40 - 4:41Koos teise sümbolitega
-
4:41 - 4:44kasutasid nad X 10´na ja I 1´na
-
4:44 - 4:45Keskajast alates
-
4:45 - 4:47panid roomlased I X´st paremale
-
4:47 - 4:50et saada 11 ja vasakule et saada 9.
-
4:50 - 4:5219 kirjutasid nad nii XIX.
-
4:53 - 4:54Kõik need loomingulised arvusüsteemid
-
4:55 - 4:58näitavad objekte rühmasid kui ka üksikuid esemeid.
-
4:59 - 5:00Ühed vanimad inimeste loendussüsteeme
-
5:00 - 5:03tuginevad sõrmedel ja varvastel.
-
5:03 - 5:06Nii on nende aluseks ühed, viied, kümned ja kahekümned.
-
5:06 - 5:08Zulu keeles tähendab 6
-
5:08 - 5:11võta parema käe pöial
-
5:11 - 5:12mõeldes et kõik vasaku käe sõrmed
-
5:13 - 5:16on kokku liidetud ja läheb vaja teist pöialt.
-
5:16 - 5:18Teistsugused süsteemid arenesid kaubandusega.
-
5:18 - 5:20Joruba, Nigeerias,
-
5:20 - 5:22kasutasid cowry merekarpe valuutana
-
5:22 - 5:25ja arendasid välja hämmastavalt keerulise numbrisüsteemi.
-
5:25 - 5:26See põhines kahekümnetel
-
5:26 - 5:28ja kasutas korrutamist,
-
5:28 - 5:30lahutamist ja liitmist.
-
5:30 - 5:31Nagu näiteks:
-
5:31 - 5:36nad mõtlesid 45te kui 3x20 miinus 10 miinus 5.
-
5:37 - 5:39Nööridele ja paeltele seotud sõlmi kasutati
-
5:39 - 5:41summade kirjapanekuks paljudes kultuurides,
-
5:41 - 5:43nagu pärslased.
-
5:43 - 5:44Inkad kasutasid täpsemat versiooni
-
5:44 - 5:45nimega "quipu".
-
5:45 - 5:48Paksu nööri hoiti horisontaalasendis
-
5:48 - 5:49kust rippusid alla sõlmes nöör.
-
5:50 - 5:52Selliseid sõlmi nagu Inkad kasutasid
-
5:52 - 5:53koos erinevate nööri pikkuste ja värvidega
-
5:53 - 5:56kujutasid ühte, kümmet ja sadat.
-
5:56 - 5:58Iga tööstuskultuur tänapäeval
-
5:58 - 6:00kasutab numbreid nullist üheksani.
-
6:01 - 6:02Aga need sümboleid ei mõeldud välja varem
-
6:02 - 6:04kui alles kolmandal sajandil eKr. Indias
-
6:05 - 6:06ja võttis veel 800 aastat
-
6:06 - 6:10et idee nulli väärtusest kindlaks määrata.
-
6:10 - 6:11See suur idee
-
6:11 - 6:13muutis dramaatiliselt matemaatikat
-
6:15 - 6:17[Murdude Arenemine] Meie, inimesed, oleme üksteisega alati jaganud
-
6:17 - 6:19kui varajased kultuurid jagasid oma toitu ja vett
-
6:19 - 6:21või tahtsid jagada oma maad
-
6:21 - 6:22viisil, mis oleks õiglane ja võrdne,
-
6:23 - 6:24tekkisid pikkamisi murdosad
-
6:24 - 6:27kui sümbolid et nende olukordade õiglaselt jagada.
-
6:28 - 6:30Muistsed egiptlased kasutasid ühikute murdosi.
-
6:30 - 6:32Murdosa kus luheja on 1,
-
6:32 - 6:35nagu 1/2, 1/3 ja 1/5,
-
6:35 - 6:37ja lisaksid ja poolitaksid neid murdosasid.
-
6:37 - 6:40Kui nad tahaksid jagada kolme leiba võrdselt
-
6:40 - 6:42viie perekonnaliikme vahel
-
6:42 - 6:44jagaksid nad ennem esimese ja teise leiva
-
6:44 - 6:45kolmandikeks,
-
6:46 - 6:48siis jagavad kolmanda leiva viiendikeks,
-
6:50 - 6:51lõpuks võtavad nad ülejäänud ühe kolmandiku
-
6:52 - 6:55teisest leivast ja jagavad viieks tükkiks.
-
6:56 - 7:00Nad kirjutasid seda kui 1/3, 1/5, 1/15
-
7:01 - 7:02Tänapäeval me kujutaks seda jagamist
-
7:02 - 7:04murdosana: 3/5
-
7:04 - 7:063/5 leivast igale isikult,
-
7:07 - 7:09või 3 leiba jagatud 5 inimese vahel.
-
7:10 - 7:12Sumerid ja varajased babüloonlased
-
7:12 - 7:13leiutasid numbrite murd süsteemi
-
7:13 - 7:17mille aluseks on 60, mida me siiamaani 4000 aastat hiljem kasutame.
-
7:17 - 7:19Meie päevades on ühes tunnis 60 minutit
-
7:19 - 7:20ja minutis 60 sekundit,
-
7:21 - 7:23ja meie ringid on 360 kraadi.
-
7:25 - 7:27Hiina ühiskonnad kasutasid arvelauda
-
7:27 - 7:30mille süsteem põhines kümnetel, kuigi seal ei olnud nulli.
-
7:31 - 7:32Varajaseim vorm kümnendmurdudest
-
7:32 - 7:33tuli arvelauast.
-
7:34 - 7:34Näiteks:
-
7:34 - 7:383/5 oleks arvelaual 6 10st
-
7:38 - 7:41Hiinlased nimetasid lugejat kaunilt "poeg"
-
7:41 - 7:43ja nimetajat "ema".
-
7:44 - 7:45Alles mitte ennem kui 12. sajand
-
7:45 - 7:46ühine murdosa
-
7:46 - 7:48koos murrujoonega
-
7:48 - 7:49leiutati.
-
7:50 - 7:52Isegi siis, ei olnud murrud laialt levinud
-
7:52 - 7:54kui alles renessanss perioodil, vaid 500 aastat tagasi.
-
7:56 - 7:58[Arvutamise arenemine] Läbi ajaloo iga kultuur üle maailma
-
7:58 - 8:00on loonud leidlike viise, kuidas arvutada.
-
8:01 - 8:03Et lahendada probleemi, ütleme ... 12x15,
-
8:04 - 8:05varajased vene talupojad
-
8:05 - 8:07kasutasid kahekordistamise ja poolitamis süsteemi.
-
8:10 - 8:12Kui pool paaritust arvust põhjustas murdosa
-
8:13 - 8:14nad ümardasid
-
8:16 - 8:17Seejärel lisasid nad tegurid
-
8:17 - 8:19ühinenud paaritu kordistajaga.
-
8:24 - 8:27Muistsed egiptlased tuginesid kahekordistumise metoodikal
-
8:27 - 8:28nad tekitasid piisavalt gruppe...
-
8:32 - 8:35Seejärel sobitasid neid omavahel et leida vastus.
-
8:41 - 8:43Keskajal kõikjal Euroopas ja Aasias,
-
8:43 - 8:46oli arvelaud selle aja taskuarvuti.
-
8:46 - 8:48Aga ainult väga vähesed inimesed teadsid, kuidas seda kasutada,
-
8:48 - 8:50tavaliselt rikkad kaupmehed ja laenuandjad.
-
8:51 - 8:53Lihtsalt helmeid liigutades, millel kõigil oli eraldi väärus
-
8:54 - 8:56oli arvelaud väga tõhus viis kalkuleerida.
-
8:57 - 8:59Siis, suur Araabia matemaatik al-Khwarizmi
-
8:59 - 9:02tutvustas Hindu araabia numbreid 0 kuni 9,
-
9:02 - 9:04Põhja-Ameerikas ja Euroopas
-
9:04 - 9:06ja lõi uusi arvutusmeetod.
-
9:07 - 9:09Neid algoritme võiks kirjutada paberile.
-
9:10 - 9:12Sajandite jooksul algoritmide õppimisest
-
9:12 - 9:14sai kogu hariduse tunnus
-
9:14 - 9:15kui õpilastele õpetati arvutama
-
9:15 - 9:17pikki arvude veergusid,
-
9:17 - 9:18laenama ja ülekandma,
-
9:18 - 9:21ja teha pikki jagamisi tõhusalt ja usaldusväärselt.
-
9:22 - 9:23Nüüd võiksid nad nende protseduuride ülearvestust pidada
-
9:23 - 9:25ja tulemusi kontrollida.
-
9:26 - 9:28Tänapäeva keerulised arvutused
-
9:28 - 9:30saab teha taskuarvutiga.
-
9:30 - 9:31See tähendas, et õpilased vajavad võimet
-
9:31 - 9:33kontrollida vastuse mõistlikkust
-
9:33 - 9:35ja et oleks rikas repertuaar
-
9:35 - 9:37matemaatika strateegiatest et seda teha.
-
9:38 - 9:40Enamus lihtsamaid tehteid nagu 12x15
-
9:41 - 9:43saab lahendada mõttes, kasutades erinevaid strateegiaid.
-
9:54 - 9:55Kui rändame läbi rikkalikku
-
9:55 - 9:57ja elava matemaatika ajaloo
-
9:57 - 9:59saame näha, kuidas ideedest ja loomingust
-
9:59 - 10:01sai meie inimlik vajadus
-
10:01 - 10:04et lahendada probleeme meie igapäevaelus.
-
10:04 - 10:06Matemaatika uurimine läbi aja
-
10:06 - 10:08on andnud meestele ja naistele üle kogu maailma,
-
10:08 - 10:10põnevaid objektiive
-
10:10 - 10:12mis aitavad meil maailma matemaatiliselt vaadata
-
10:12 - 10:14ja seda meile arusaadavamaks teha.
-
10:15 - 10:17Teadus on faktide kogum
-
10:17 - 10:20milleni on jõutud vaatlusi iseloomustades
-
10:21 - 10:23ja katsetades et avastada.
-
10:24 - 10:28Matemaatika, keemia ja füüsika on fikseeritud
-
10:29 - 10:32keel, mis ei kuulu tõlgendamisele.
-
10:32 - 10:35Keeled mida kasutatame selleks, et kirjeldada, mida me vaatleme ja
-
10:36 - 10:39neid tähelepanekuid testida, et neile tõestada.
-
10:39 - 10:41Mõtle DNA´le,
-
10:41 - 10:44rakud, galaktikad,
-
10:44 - 10:46puuviljad,
-
10:46 - 10:48sülearvutid,
-
10:49 - 10:51õhukonditsioneerid ....
-
10:51 - 10:54Mõtle autodest,
-
10:54 - 10:57toidust,
-
10:57 - 10:59majadest,
-
11:00 - 11:03loomastikust,
-
11:03 - 11:06taimestikust.....
-
11:06 - 11:09Mõtle aatomitest,
-
11:09 - 11:11kehaosadest,
-
11:12 - 11:14kliimast,
-
11:15 - 11:18või riietest mida me kanname ....
-
11:20 - 11:23Ja mõistma, et kõik on määratletud,
-
11:23 - 11:25või loodud
-
11:25 - 11:27teadusest.
-
11:34 - 11:36Selleks, et mõista teaduse kogu mõistet,
-
11:36 - 11:40peaksid sa teadma, mis on teaduslik teooria:
-
11:41 - 11:42"Teaduslik teooria
-
11:42 - 11:45hõlmab mõistete kogumikku,
-
11:45 - 11:48kaasa arvatud jälgitavate nähtuste kõrvaldamist,
-
11:48 - 11:51väljendatuna mõõdetavates omadustes,
-
11:51 - 11:54koos eeskirjadega (nn teaduslikud seadused)
-
11:54 - 11:56mis väljendab seoste
-
11:56 - 11:59vahelisi tähelepanekuid selliste mõistetega. "
-
11:59 - 12:02Teaduslik teooria on ehitatud et kooskõlastada
-
12:02 - 12:05kättesaadavad kogemuslikud andmed sellistest tähelepanekutest,
-
12:05 - 12:09ja on esile toodud kui põhimõte või põhimõttete rühm
-
12:09 - 12:11selgitamaks nähtuste klassi.
-
12:12 - 12:14Teaduslik teooria on täiesti erinev
-
12:14 - 12:15muudest teooria,
-
12:16 - 12:18see on kõige tõenäolisem variant
-
12:18 - 12:21mis lähtub viimastest avastustest.
-
12:33 - 12:36Teadus on parim tööriist mis kunagi välja töötatud♪
-
12:37 - 12:39et mõista, kuidas maailm toimib. ♪
-
12:39 - 12:42Teadus on väga inimlik teadmiste vorm. ♪
-
12:42 - 12:45Me oleme alati teadaoleva äärel. ♪
-
12:45 - 12:47Teadus on ühine ettevõte ♪
-
12:48 - 12:50mis toestab uusi põlvkondi. ♪
-
12:51 - 12:53Me mäletame neid, kes sillutasid teed, ♪
-
12:54 - 12:57mõistes nende avastusi. ♪
-
12:57 - 12:58Kui sa oled teaduslikult kirjaoskaja ♪
-
12:59 - 13:00tundub maailm teile hoopis teistsugune, ♪
-
13:00 - 13:03ja selle mõistmine innustab teid. ♪
-
13:09 - 13:12On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪
-
13:12 - 13:15Teadus on luule tegelikkust. ♪
-
13:16 - 13:18Me saame teha teadust, ja sellega, ♪
-
13:19 - 13:21saame parandada oma elu. ♪
-
13:21 - 13:24On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪
-
13:24 - 13:27Teadus on luule reaalsusest. ♪
-
13:27 - 13:30Lugu inimestest on lugu ideedest ♪
-
13:30 - 13:34mis näitab valgust pimedatesse nurkadesse. ♪
-
13:40 - 13:44Teadlased armastavad saladusi, nad armastavad teadmatust. ♪
-
13:46 - 13:48Nad ei tunne hirmu, et ei tea asju. ♪
-
13:49 - 13:51Ma arvan, et nii on palju huvitavam. ♪
-
13:52 - 13:55On olemas suur universaalne reaalsus ♪
-
13:55 - 13:58milles me kõik osalised oleme. ♪
-
13:58 - 14:00MIda rohkem me universumi uurime, ♪
-
14:00 - 14:04seda rohkem tähelepanuväärsemaid avastusi me teeme. ♪
-
14:04 - 14:06Tõe otsimine, iseenesest, ♪
-
14:06 - 14:09on lugu, mis on täis teadmisi. ♪
-
14:16 - 14:18On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪
-
14:19 - 14:22Teadus on luule tegelikkust. ♪
-
14:23 - 14:25Me saame teha teadust, ja sellega, ♪
-
14:26 - 14:28saame parandada oma elu. ♪
-
14:28 - 14:31On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪
-
14:31 - 14:34Teadus on luule tegelikkust. ♪
-
14:34 - 14:37Lugu inimestest on lugu ideedest ♪
-
14:38 - 14:40mis näitab valgust pimedatesse nurkadesse. ♪
-
14:40 - 14:43Meie üksildasest punktist kosmoses, ♪
-
14:43 - 14:46oleme läbi mõtte jõu
-
14:46 - 14:49suutnud hetkeks vaadata tagasi ♪
-
14:50 - 14:52universumi algusaegadesse. ♪
-
14:52 - 14:53Ma arvan, et teadus ♪
-
14:53 - 14:55muudab seda, kuidas su meel töötab. ♪
-
14:55 - 14:58Et mõelda asjadest veidi põhjalikumalt. ♪
-
14:58 - 15:02Teadus asendab isiklikku eelarvamust ♪
-
15:02 - 15:04avalikult kontrollitavate tõenditega. ♪
-
15:04 - 15:07On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪
-
15:08 - 15:11Teadus on luule tegelikkust. ♪
-
15:11 - 15:14Me saame teha teadust, ja sellega, ♪
-
15:15 - 15:16saame parandada oma elu. ♪
-
15:16 - 15:19[Teadus on suurepärane tööriist,
-
15:20 - 15:22et mõista ümbritsevat maailma]
-
15:22 - 15:24[Ma mõlen sellest kui LUUP,
-
15:24 - 15:26mille kaudu saab näha
-
15:26 - 15:30tõde enda ümber]
- Title:
- (h) TROM - 1.1 Teadus
- Description:
-
http://tromsite.com - Täispikk dokumentaalfilm, väga hästi organiseeritud (tõmba alla, youtube stream, subtiitrid, autorid, jaga, löö kaasa, ja palju muud)
Dokumentaalfilmi kirjeldus:
-------------------------------------------------------------------------
TROM (The Reality of Me) kõige suurem dokumentaalfilm mis kunagi loodud, see on ka ainuke, kes püüab analüüsida kõike: alates teadusest kuni rahasüsteeminini, samuti reaalseid lahendusi, et parandada igaühe elu.
Uus ja "reaalne" viis kuidas näha maailma.
"Enne suure paugu, kuni tänaseni, ja kaugemale."
------------------------------------------------------------------------- - Video Language:
- English
- Duration:
- 15:34
Raul Luik edited Estonian subtitles for (h) TROM - 1.1 Science | ||
Raul Luik edited Estonian subtitles for (h) TROM - 1.1 Science | ||
Raul Luik edited Estonian subtitles for (h) TROM - 1.1 Science | ||
Raul Luik edited Estonian subtitles for (h) TROM - 1.1 Science | ||
Raul Luik edited Estonian subtitles for (h) TROM - 1.1 Science | ||
Raul Luik edited Estonian subtitles for (h) TROM - 1.1 Science | ||
Raul Luik edited Estonian subtitles for (h) TROM - 1.1 Science | ||
Raul Luik edited Estonian subtitles for (h) TROM - 1.1 Science |