0:00:06.120,0:00:10.928 / Reaalsus Minust / 0:00:14.789,0:00:24.120 www.tromsite.com 0:00:34.520,0:00:36.097 Kas sa kuuled mind? 0:00:36.713,0:00:37.555 Jah, 0:00:37.642,0:00:39.139 Ma arvan, et sa nüüd kuuled mind 0:00:39.300,0:00:40.707 aga sa ei näe mind. 0:00:41.000,0:00:42.843 See on sellepärast et sul on kõrvad. 0:00:43.185,0:00:46.380 Kui sa sulged silmad ja ulatud ekraani pole 0:00:46.520,0:00:47.892 sa tead, et see on seal olemas. 0:00:47.980,0:00:50.500 Sa tunned seda läbi naha. 0:00:50.600,0:00:53.000 Kui sul ei ole lubatud seda puudutada, 0:00:53.100,0:00:54.788 vähemalt tunned sa seda lõhnast 0:00:54.888,0:00:56.957 ja pärast kuuma plastiku lõhna 0:00:57.100,0:01:00.294 saad sa aru, et monitor peab seal olema. 0:01:00.500,0:01:02.930 Õnneks on sul nina. 0:01:03.063,0:01:05.743 Aga mis siis, kui sa seda maitsed? 0:01:06.262,0:01:08.000 Noh, see saab raskem olema, 0:01:08.150,0:01:09.981 kuid lõpuks tunned sa plastiku maitset, 0:01:10.073,0:01:11.689 sest sul on keel. 0:01:12.934,0:01:14.800 Sa mõistad maailma enda ümber, 0:01:14.950,0:01:17.369 ma mõtlen kõike, mis on sinu ümber 0:01:17.740,0:01:19.064 läbi nende viie meele. 0:01:19.412,0:01:20.852 Kui sul on kõrvad, 0:01:20.945,0:01:21.923 siis sa kuuled; 0:01:22.046,0:01:23.200 kui sul on silmad, 0:01:23.284,0:01:24.306 siis sa näed; 0:01:24.706,0:01:25.914 Naha kaudu, 0:01:25.914,0:01:26.920 sa tunnetad, 0:01:26.920,0:01:28.500 keel aitab sul maitsta, 0:01:28.700,0:01:31.989 ja kui sul on nina saad sa nuusutada. 0:01:32.512,0:01:37.453 Silmad, kõrvad, nina, keel ja nahk on "tööriistad" 0:01:37.561,0:01:39.000 millega sa oled sündinud. 0:01:39.100,0:01:41.568 Tööriistad mis aitavad sul ümbritsevast maailmast aru saada. 0:01:42.737,0:01:44.953 Aga kuidas sa seda kõike tead? 0:01:46.169,0:01:47.746 Sest sa märkasid? 0:01:48.453,0:01:51.693 Ja kuidas me need viieks meeleks jagasime? 0:02:11.900,0:02:18.071 [TEADUS] 0:02:26.000,0:02:28.048 Vastus on TEADUS! 0:02:28.048,0:02:30.500 Sellepärast et maailm on väga keeruline, 0:02:30.750,0:02:33.554 kasutame me teadust et avastada ja defineerida. 0:02:33.554,0:02:35.455 Kuid mis on teadus? 0:02:35.600,0:02:38.150 "Looduse uurimine ja õppimine 0:02:38.300,0:02:40.661 läbi vaatluste ja põhjenduste. " 0:02:40.761,0:02:41.850 või "teadmiste summa 0:02:42.000,0:02:43.797 mis on saadud läbi uurimustööde." 0:02:43.897,0:02:47.568 Põhimõtteliselt on see testide summa, numbrid ja tähed 0:02:47.701,0:02:50.800 mis kõik kokku võib defineerida. 0:02:51.200,0:02:52.000 Aga kuidas? 0:02:52.500,0:02:55.475 Enamik inimesi tunnistab märke väärtustena 0:02:55.475,0:02:58.445 ja tuntumaid rühmad on tähted ja numbrid. 0:02:58.445,0:03:00.700 Need on leiutised, mis aitavad meil 0:03:00.850,0:03:03.016 meie keskkonda mõista. 0:03:03.517,0:03:05.000 Et paremini mõista, kuidas need märgid 0:03:05.100,0:03:06.920 on tekkinud, 0:03:06.920,0:03:10.457 vaatame matemaatika lühiajalugu: 0:03:14.444,0:03:16.000 [Jutustaja] Inimene, meie päris algusest, 0:03:16.300,0:03:18.700 on otsinud lahendusi põhilistele probleemidele. 0:03:19.750,0:03:21.155 [Arvusüsteemi arendamine] elamute ehitus-, ruumi mõõtmine, 0:03:21.355,0:03:23.900 aastaaegade jälgimiseks ja objektide loendamiseks. 0:03:25.000,0:03:26.350 Üle 30.000 aasta tagasi, 0:03:26.500,0:03:27.650 varajased paleoliitilised inimesed 0:03:27.800,0:03:29.476 jälgisid aastaegede möödumist 0:03:29.476,0:03:31.478 ja ilma muutusi taimede istutamiseks. 0:03:32.200,0:03:33.750 Et esindada aja möödumist, 0:03:33.800,0:03:36.049 nikerdasid nad ühtivaid märke koopa seintele 0:03:36.283,0:03:38.986 või tõmbasid kriipse luudele, puidule või kivile. 0:03:38.986,0:03:41.986 Iga kriips tähendas ühte. 0:03:41.986,0:03:43.100 Aga see süsteem oli kohmakas 0:03:43.250,0:03:44.558 kui oli tegemist suurte kogustega, 0:03:44.558,0:03:46.400 nii loodi lõpuks sümbolid 0:03:46.550,0:03:48.195 mis kehtis objektide gruppidele. 0:03:48.195,0:03:50.550 On leitud Sumerite savist kivid, 0:03:50.700,0:03:52.700 pärit kuni 4000 eKr. 0:03:53.400,0:03:56.303 Väike savist sammas oli 1, 0:03:56.303,0:03:58.205 savist pall oli 10 0:03:58.205,0:04:00.207 ja suur koonus oli 60. 0:04:01.000,0:04:04.300 Kirjalikkud andmed umbes aastast 3300 eKr näitavad 0:04:04.350,0:04:06.000 et babüloonlased graveerisid summad 0:04:06.150,0:04:07.450 pilliroo kepiga savitahvlitele. 0:04:07.500,0:04:09.983 Nad kasutasid naela kuju 1ks 0:04:09.983,0:04:12.553 ja V külje peal 10ks, 0:04:12.553,0:04:14.955 kombineerides neid sümboleid et kirjutada teisi numbreid. 0:04:14.988,0:04:15.750 Nagu näiteks, 0:04:15.850,0:04:18.358 Babüloonlased kirjutasis arvu 19 kui... 0:04:19.826,0:04:21.800 Muistsed egiptlased kasutatud esemeid 0:04:21.950,0:04:23.730 igapäevaelust sümbolitena. 0:04:23.730,0:04:26.800 Varras oli 1, kariloomade rakend olid 10, 0:04:26.950,0:04:28.000 keerdunud köis oli 100, 0:04:28.150,0:04:31.004 lootoslill oli tuhat ja nii edasi. 0:04:31.400,0:04:34.700 Number 19 oli kariloomade rakend ja 9 varrast. 0:04:36.150,0:04:37.850 Varajased Roomlased lõid numbrite süsteemi 0:04:38.000,0:04:39.680 mida kasutame tänapäevalgi. 0:04:39.830,0:04:40.850 Koos teise sümbolitega 0:04:41.000,0:04:43.650 kasutasid nad X 10´na ja I 1´na 0:04:44.200,0:04:45.000 Keskajast alates 0:04:45.100,0:04:47.100 panid roomlased I X´st paremale 0:04:47.250,0:04:49.756 et saada 11 ja vasakule et saada 9. 0:04:49.756,0:04:52.259 19 kirjutasid nad nii XIX. 0:04:52.800,0:04:54.450 Kõik need loomingulised arvusüsteemid 0:04:54.600,0:04:57.500 näitavad objekte rühmasid kui ka üksikuid esemeid. 0:04:58.600,0:05:00.300 Ühed vanimad inimeste loendussüsteeme 0:05:00.450,0:05:02.700 tuginevad sõrmedel ja varvastel. 0:05:02.850,0:05:05.706 Nii on nende aluseks ühed, viied, kümned ja kahekümned. 0:05:06.100,0:05:07.950 Zulu keeles tähendab 6 0:05:08.100,0:05:10.750 võta parema käe pöial 0:05:10.900,0:05:12.450 mõeldes et kõik vasaku käe sõrmed 0:05:12.600,0:05:15.500 on kokku liidetud ja läheb vaja teist pöialt. 0:05:16.149,0:05:18.250 Teistsugused süsteemid arenesid kaubandusega. 0:05:18.450,0:05:19.500 Joruba, Nigeerias, 0:05:19.650,0:05:21.889 kasutasid cowry merekarpe valuutana 0:05:21.889,0:05:24.858 ja arendasid välja hämmastavalt keerulise numbrisüsteemi. 0:05:24.858,0:05:25.950 See põhines kahekümnetel 0:05:26.100,0:05:27.880 ja kasutas korrutamist, 0:05:28.030,0:05:29.863 lahutamist ja liitmist. 0:05:29.989,0:05:30.600 Nagu näiteks: 0:05:30.750,0:05:36.300 nad mõtlesid 45te kui 3x20 miinus 10 miinus 5. 0:05:36.700,0:05:38.720 Nööridele ja paeltele seotud sõlmi kasutati 0:05:38.870,0:05:41.050 summade kirjapanekuks paljudes kultuurides, 0:05:41.200,0:05:42.709 nagu pärslased. 0:05:42.709,0:05:44.150 Inkad kasutasid täpsemat versiooni 0:05:44.300,0:05:45.345 nimega "quipu". 0:05:45.445,0:05:47.600 Paksu nööri hoiti horisontaalasendis 0:05:47.700,0:05:49.416 kust rippusid alla sõlmes nöör. 0:05:49.883,0:05:51.500 Selliseid sõlmi nagu Inkad kasutasid 0:05:51.650,0:05:53.200 koos erinevate nööri pikkuste ja värvidega 0:05:53.300,0:05:55.756 kujutasid ühte, kümmet ja sadat. 0:05:55.800,0:05:57.800 Iga tööstuskultuur tänapäeval 0:05:57.950,0:06:00.100 kasutab numbreid nullist üheksani. 0:06:00.600,0:06:01.900 Aga need sümboleid ei mõeldud välja varem 0:06:02.050,0:06:04.300 kui alles kolmandal sajandil eKr. Indias 0:06:04.665,0:06:06.300 ja võttis veel 800 aastat 0:06:06.450,0:06:09.800 et idee nulli väärtusest kindlaks määrata. 0:06:10.150,0:06:10.800 See suur idee 0:06:11.050,0:06:13.300 muutis dramaatiliselt matemaatikat 0:06:14.700,0:06:16.510 [Murdude Arenemine] Meie, inimesed, oleme üksteisega alati jaganud 0:06:16.879,0:06:19.279 kui varajased kultuurid jagasid oma toitu ja vett 0:06:19.279,0:06:20.550 või tahtsid jagada oma maad 0:06:20.700,0:06:22.400 viisil, mis oleks õiglane ja võrdne, 0:06:22.649,0:06:24.100 tekkisid pikkamisi murdosad 0:06:24.250,0:06:26.550 kui sümbolid et nende olukordade õiglaselt jagada. 0:06:27.888,0:06:29.957 Muistsed egiptlased kasutasid ühikute murdosi. 0:06:30.224,0:06:32.100 Murdosa kus luheja on 1, 0:06:32.250,0:06:34.650 nagu 1/2, 1/3 ja 1/5, 0:06:34.661,0:06:37.064 ja lisaksid ja poolitaksid neid murdosasid. 0:06:37.064,0:06:39.800 Kui nad tahaksid jagada kolme leiba võrdselt 0:06:39.950,0:06:41.600 viie perekonnaliikme vahel 0:06:41.700,0:06:43.900 jagaksid nad ennem esimese ja teise leiva 0:06:44.050,0:06:44.700 kolmandikeks, 0:06:46.039,0:06:48.275 siis jagavad kolmanda leiva viiendikeks, 0:06:49.600,0:06:51.450 lõpuks võtavad nad ülejäänud ühe kolmandiku 0:06:51.600,0:06:54.650 teisest leivast ja jagavad viieks tükkiks. 0:06:56.000,0:07:00.153 Nad kirjutasid seda kui 1/3, 1/5, 1/15 0:07:00.654,0:07:02.150 Tänapäeval me kujutaks seda jagamist 0:07:02.300,0:07:03.650 murdosana: 3/5 0:07:04.200,0:07:06.450 3/5 leivast igale isikult, 0:07:06.600,0:07:08.900 või 3 leiba jagatud 5 inimese vahel. 0:07:09.530,0:07:11.550 Sumerid ja varajased babüloonlased 0:07:11.700,0:07:13.250 leiutasid numbrite murd süsteemi 0:07:13.400,0:07:17.200 mille aluseks on 60, mida me siiamaani 4000 aastat hiljem kasutame. 0:07:17.489,0:07:19.000 Meie päevades on ühes tunnis 60 minutit 0:07:19.150,0:07:20.400 ja minutis 60 sekundit, 0:07:20.550,0:07:23.350 ja meie ringid on 360 kraadi. 0:07:25.212,0:07:27.000 Hiina ühiskonnad kasutasid arvelauda 0:07:27.100,0:07:30.117 mille süsteem põhines kümnetel, kuigi seal ei olnud nulli. 0:07:30.751,0:07:32.250 Varajaseim vorm kümnendmurdudest 0:07:32.400,0:07:33.400 tuli arvelauast. 0:07:33.500,0:07:34.300 Näiteks: 0:07:34.400,0:07:37.850 3/5 oleks arvelaual 6 10st 0:07:38.125,0:07:40.994 Hiinlased nimetasid lugejat kaunilt "poeg" 0:07:40.994,0:07:42.596 ja nimetajat "ema". 0:07:43.700,0:07:45.200 Alles mitte ennem kui 12. sajand 0:07:45.350,0:07:46.350 ühine murdosa 0:07:46.450,0:07:48.300 koos murrujoonega 0:07:48.400,0:07:49.350 leiutati. 0:07:49.500,0:07:51.600 Isegi siis, ei olnud murrud laialt levinud 0:07:51.700,0:07:54.500 kui alles renessanss perioodil, vaid 500 aastat tagasi. 0:07:55.600,0:07:57.650 [Arvutamise arenemine] Läbi ajaloo iga kultuur üle maailma 0:07:57.800,0:08:00.200 on loonud leidlike viise, kuidas arvutada. 0:08:00.848,0:08:03.450 Et lahendada probleemi, ütleme ... 12x15, 0:08:03.750,0:08:05.000 varajased vene talupojad 0:08:05.150,0:08:07.150 kasutasid kahekordistamise ja poolitamis süsteemi. 0:08:09.523,0:08:12.192 Kui pool paaritust arvust põhjustas murdosa 0:08:13.093,0:08:14.461 nad ümardasid 0:08:15.900,0:08:16.950 Seejärel lisasid nad tegurid 0:08:17.100,0:08:18.950 ühinenud paaritu kordistajaga. 0:08:24.100,0:08:26.600 Muistsed egiptlased tuginesid kahekordistumise metoodikal 0:08:26.750,0:08:28.410 nad tekitasid piisavalt gruppe... 0:08:32.500,0:08:34.900 Seejärel sobitasid neid omavahel et leida vastus. 0:08:40.800,0:08:43.050 Keskajal kõikjal Euroopas ja Aasias, 0:08:43.150,0:08:46.050 oli arvelaud selle aja taskuarvuti. 0:08:46.150,0:08:48.250 Aga ainult väga vähesed inimesed teadsid, kuidas seda kasutada, 0:08:48.350,0:08:50.430 tavaliselt rikkad kaupmehed ja laenuandjad. 0:08:51.000,0:08:53.400 Lihtsalt helmeid liigutades, millel kõigil oli eraldi väärus 0:08:53.500,0:08:55.950 oli arvelaud väga tõhus viis kalkuleerida. 0:08:56.700,0:08:59.200 Siis, suur Araabia matemaatik al-Khwarizmi 0:08:59.340,0:09:02.000 tutvustas Hindu araabia numbreid 0 kuni 9, 0:09:02.150,0:09:03.700 Põhja-Ameerikas ja Euroopas 0:09:03.900,0:09:06.250 ja lõi uusi arvutusmeetod. 0:09:06.700,0:09:09.349 Neid algoritme võiks kirjutada paberile. 0:09:10.150,0:09:12.050 Sajandite jooksul algoritmide õppimisest 0:09:12.200,0:09:13.800 sai kogu hariduse tunnus 0:09:13.950,0:09:15.150 kui õpilastele õpetati arvutama 0:09:15.300,0:09:16.900 pikki arvude veergusid, 0:09:17.200,0:09:18.000 laenama ja ülekandma, 0:09:18.150,0:09:20.900 ja teha pikki jagamisi tõhusalt ja usaldusväärselt. 0:09:21.550,0:09:23.050 Nüüd võiksid nad nende protseduuride ülearvestust pidada 0:09:23.200,0:09:25.200 ja tulemusi kontrollida. 0:09:26.100,0:09:27.600 Tänapäeva keerulised arvutused 0:09:27.750,0:09:29.600 saab teha taskuarvutiga. 0:09:29.850,0:09:31.100 See tähendas, et õpilased vajavad võimet 0:09:31.250,0:09:33.300 kontrollida vastuse mõistlikkust 0:09:33.450,0:09:34.550 ja et oleks rikas repertuaar 0:09:34.700,0:09:36.850 matemaatika strateegiatest et seda teha. 0:09:37.500,0:09:40.450 Enamus lihtsamaid tehteid nagu 12x15 0:09:40.600,0:09:43.400 saab lahendada mõttes, kasutades erinevaid strateegiaid. 0:09:54.000,0:09:55.300 Kui rändame läbi rikkalikku 0:09:55.400,0:09:57.050 ja elava matemaatika ajaloo 0:09:57.200,0:09:59.100 saame näha, kuidas ideedest ja loomingust 0:09:59.250,0:10:00.850 sai meie inimlik vajadus 0:10:01.000,0:10:03.550 et lahendada probleeme meie igapäevaelus. 0:10:03.700,0:10:05.800 Matemaatika uurimine läbi aja 0:10:05.950,0:10:07.950 on andnud meestele ja naistele üle kogu maailma, 0:10:08.100,0:10:10.100 põnevaid objektiive 0:10:10.250,0:10:11.650 mis aitavad meil maailma matemaatiliselt vaadata 0:10:11.800,0:10:14.050 ja seda meile arusaadavamaks teha. 0:10:15.300,0:10:17.250 Teadus on faktide kogum 0:10:17.400,0:10:20.500 milleni on jõutud vaatlusi iseloomustades 0:10:20.650,0:10:23.200 ja katsetades et avastada. 0:10:23.500,0:10:28.400 Matemaatika, keemia ja füüsika on fikseeritud 0:10:28.550,0:10:31.750 keel, mis ei kuulu tõlgendamisele. 0:10:31.900,0:10:35.450 Keeled mida kasutatame selleks, et kirjeldada, mida me vaatleme ja 0:10:35.600,0:10:38.950 neid tähelepanekuid testida, et neile tõestada. 0:10:39.200,0:10:41.074 Mõtle DNA´le, 0:10:41.074,0:10:43.710 rakud, galaktikad, 0:10:44.378,0:10:46.146 puuviljad, 0:10:46.246,0:10:48.282 sülearvutid, 0:10:48.700,0:10:50.551 õhukonditsioneerid .... 0:10:51.118,0:10:53.551 Mõtle autodest, 0:10:54.221,0:10:56.957 toidust, 0:10:57.300,0:10:58.892 majadest, 0:11:00.027,0:11:02.963 loomastikust, 0:11:03.096,0:11:05.599 taimestikust..... 0:11:06.466,0:11:08.635 Mõtle aatomitest, 0:11:08.936,0:11:11.305 kehaosadest, 0:11:11.738,0:11:13.974 kliimast, 0:11:14.708,0:11:17.845 või riietest mida me kanname .... 0:11:20.200,0:11:22.700 Ja mõistma, et kõik on määratletud, 0:11:22.850,0:11:24.800 või loodud 0:11:25.000,0:11:27.200 teadusest. 0:11:33.894,0:11:36.200 Selleks, et mõista teaduse kogu mõistet, 0:11:36.350,0:11:40.400 peaksid sa teadma, mis on teaduslik teooria: 0:11:40.550,0:11:42.050 "Teaduslik teooria 0:11:42.200,0:11:44.550 hõlmab mõistete kogumikku, 0:11:44.700,0:11:48.000 kaasa arvatud jälgitavate nähtuste kõrvaldamist, 0:11:48.150,0:11:50.750 väljendatuna mõõdetavates omadustes, 0:11:50.900,0:11:54.000 koos eeskirjadega (nn teaduslikud seadused) 0:11:54.150,0:11:55.750 mis väljendab seoste 0:11:55.900,0:11:58.700 vahelisi tähelepanekuid selliste mõistetega. " 0:11:58.850,0:12:01.850 Teaduslik teooria on ehitatud et kooskõlastada 0:12:02.000,0:12:05.200 kättesaadavad kogemuslikud andmed sellistest tähelepanekutest, 0:12:05.350,0:12:08.800 ja on esile toodud kui põhimõte või põhimõttete rühm 0:12:08.950,0:12:11.200 selgitamaks nähtuste klassi. 0:12:11.732,0:12:14.100 Teaduslik teooria on täiesti erinev 0:12:14.250,0:12:15.300 muudest teooria, 0:12:15.550,0:12:17.750 see on kõige tõenäolisem variant 0:12:17.900,0:12:21.450 mis lähtub viimastest avastustest. 0:12:32.850,0:12:36.100 Teadus on parim tööriist mis kunagi välja töötatud♪ 0:12:36.800,0:12:38.950 et mõista, kuidas maailm toimib. ♪ 0:12:39.100,0:12:42.000 Teadus on väga inimlik teadmiste vorm. ♪ 0:12:42.200,0:12:44.800 Me oleme alati teadaoleva äärel. ♪ 0:12:45.300,0:12:47.450 Teadus on ühine ettevõte ♪ 0:12:47.600,0:12:49.600 mis toestab uusi põlvkondi. ♪ 0:12:50.700,0:12:53.250 Me mäletame neid, kes sillutasid teed, ♪ 0:12:54.000,0:12:56.550 mõistes nende avastusi. ♪ 0:12:56.800,0:12:58.500 Kui sa oled teaduslikult kirjaoskaja ♪ 0:12:58.650,0:13:00.300 tundub maailm teile hoopis teistsugune, ♪ 0:13:00.500,0:13:03.300 ja selle mõistmine innustab teid. ♪ 0:13:08.850,0:13:11.700 On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪ 0:13:12.100,0:13:15.250 Teadus on luule tegelikkust. ♪ 0:13:15.700,0:13:18.150 Me saame teha teadust, ja sellega, ♪ 0:13:18.950,0:13:20.900 saame parandada oma elu. ♪ 0:13:21.200,0:13:23.950 On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪ 0:13:24.200,0:13:27.100 Teadus on luule reaalsusest. ♪ 0:13:27.350,0:13:30.100 Lugu inimestest on lugu ideedest ♪ 0:13:30.350,0:13:33.550 mis näitab valgust pimedatesse nurkadesse. ♪ 0:13:39.900,0:13:44.500 Teadlased armastavad saladusi, nad armastavad teadmatust. ♪ 0:13:45.500,0:13:48.350 Nad ei tunne hirmu, et ei tea asju. ♪ 0:13:48.700,0:13:51.460 Ma arvan, et nii on palju huvitavam. ♪ 0:13:52.050,0:13:54.600 On olemas suur universaalne reaalsus ♪ 0:13:54.750,0:13:57.500 milles me kõik osalised oleme. ♪ 0:13:57.650,0:14:00.350 MIda rohkem me universumi uurime, ♪ 0:14:00.423,0:14:03.550 seda rohkem tähelepanuväärsemaid avastusi me teeme. ♪ 0:14:03.700,0:14:06.250 Tõe otsimine, iseenesest, ♪ 0:14:06.350,0:14:09.350 on lugu, mis on täis teadmisi. ♪ 0:14:15.800,0:14:18.500 On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪ 0:14:18.950,0:14:22.250 Teadus on luule tegelikkust. ♪ 0:14:22.600,0:14:25.050 Me saame teha teadust, ja sellega, ♪ 0:14:25.650,0:14:27.600 saame parandada oma elu. ♪ 0:14:27.950,0:14:30.600 On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪ 0:14:30.800,0:14:34.000 Teadus on luule tegelikkust. ♪ 0:14:34.150,0:14:37.350 Lugu inimestest on lugu ideedest ♪ 0:14:37.500,0:14:39.950 mis näitab valgust pimedatesse nurkadesse. ♪ 0:14:40.050,0:14:43.000 Meie üksildasest punktist kosmoses, ♪ 0:14:43.300,0:14:45.850 oleme läbi mõtte jõu 0:14:46.100,0:14:48.850 suutnud hetkeks vaadata tagasi ♪ 0:14:49.550,0:14:51.700 universumi algusaegadesse. ♪ 0:14:51.850,0:14:53.200 Ma arvan, et teadus ♪ 0:14:53.350,0:14:55.300 muudab seda, kuidas su meel töötab. ♪ 0:14:55.450,0:14:58.150 Et mõelda asjadest veidi põhjalikumalt. ♪ 0:14:58.500,0:15:01.550 Teadus asendab isiklikku eelarvamust ♪ 0:15:01.700,0:15:04.150 avalikult kontrollitavate tõenditega. ♪ 0:15:04.350,0:15:07.300 On olemas reaalne luule reaalses maailmas. ♪ 0:15:07.600,0:15:10.950 Teadus on luule tegelikkust. ♪ 0:15:11.350,0:15:14.400 Me saame teha teadust, ja sellega, ♪ 0:15:14.550,0:15:16.300 saame parandada oma elu. ♪ 0:15:16.500,0:15:19.350 [Teadus on suurepärane tööriist, 0:15:19.500,0:15:21.600 et mõista ümbritsevat maailma] 0:15:21.750,0:15:24.150 [Ma mõlen sellest kui LUUP, 0:15:24.300,0:15:26.250 mille kaudu saab näha 0:15:26.400,0:15:30.000 tõde enda ümber]